Το έγγραφο αυτό έχει ληφθεί από τον ιστότοπο EUR-Lex
Έγγραφο C2005/106/28
Case C-52/05 P: Appeal brought on 9 February 2005 by Maurizio Turco against the judgment delivered on 23 November 2004 by the Fifth Chamber of the Court of First Instance of the European Communities in Case T-84/03 between Maurizio Turco, supported by Republic of Finland, Kingdom of Denmark and Kingdom of Sweden and Council of the European Union, supported by United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and Commission of the European Communities
Kohtuasi C-52/05 P: Apellatsioonkaebus, mille Maurizio Turco esitas 9. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 23. novembri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-84/03: Maurizio Turco, keda toetasid Soome Vabariik, Taani Kuningriik ja Rootsi Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ja Euroopa Ühenduste Komisjon
Kohtuasi C-52/05 P: Apellatsioonkaebus, mille Maurizio Turco esitas 9. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 23. novembri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-84/03: Maurizio Turco, keda toetasid Soome Vabariik, Taani Kuningriik ja Rootsi Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ja Euroopa Ühenduste Komisjon
ELT C 106, 30.4.2005, σ. 14 έως 15
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
30.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 106/14 |
Apellatsioonkaebus, mille Maurizio Turco esitas 9. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 23. novembri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-84/03: Maurizio Turco, keda toetasid Soome Vabariik, Taani Kuningriik ja Rootsi Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ja Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-52/05 P)
(2005/C 106/28)
Kohtumenetluse keel: inglise
Maurizio Turco, elukoht Pulsano (Itaalia) esitas 9. veebruaril 2005 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 23. novembri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-84/03: (1) Maurizio Turco, keda toetasid Soome Vabariik, Taani Kuningriik, ja Rootsi Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Euroopa Ühenduste Komisjon. Apellatsioonkaebuse esitaja esindajad on advokaadid O. W. Brouwer ja C. E. Schillemanns.
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada esimese astme kohtu 23. novembri 2004. aasta otsus selles osas, millega on:
|
|
— |
saata kohtuasi vajaduse korral tagasi esimese astme kohtule lahendamiseks; |
|
— |
jätta kohtukulud, sealhulgas võimalike menetlusse astujate kohtukulud, nõukogu kanda. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et esimese astme kohtu otsus sisaldab õiguslikke vigu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (edaspidi “määrus”) artikli 4 lõike 2 tõlgendamise ja kohaldamise osas.
Apellatsioonkaebuse õiguslikud alused ja peamised argumendid, millele apellatsioonkaebuse esitaja tugineb, seisnevad selles, et esimese astme kohus käesolevas kohtuasjas väidetavalt:
|
(i) |
tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse artikli 4 lõikes 2 sisalduvat mõistet “õigusnõustamine”; |
|
(ii) |
luges ekslikult õigusliku arvamuse “õigusnõustamiseks” määruse artikli 4 lõike 2 tähenduses ja läks vastuollu määruse artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaldamisala ja sisu ning määrusele omase liigenduse ja ülesehitusega; |
|
(iii) |
tõlgendas ja kohaldas vääralt (ühenduse kohtupraktikas kinnistunud) põhimõtet, mille kohaselt avalikkusele tuleb tagada võimalikult ulatuslik juurdepääs ühenduse institutsioonide valduses olevatele dokumentidele ja tõlgendada sellest põhimõttest tehtavaid erandeid võimalikult kitsalt; |
|
(iv) |
tõlgendas ja kohaldas vääralt (ühenduse kohtupraktikas kinnistunud) põhimõtet, mille kohaselt teabenõudeid tuleb hinnata üksikjuhtumite kaupa; |
|
(v) |
tõlgendas ja kohaldas vääralt “ülekaaluka üldise huvi” käsitlust ja tegi õigusliku vea, pannes sellekohase tõendamiskoormuse apellatsioonkaebuse esitajale; |
|
(vi) |
rikkus ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt ühenduse õiguskord tugineb õigusriigi põhimõttele, ja |
|
(vii) |
ei esitanud piisavalt põhjendusi ega vastanud apellatsioonkaebuse esitaja teatud väidetele. |
(1) ELT C 112, 10.5.2003, lk 38.
(2) EÜT L 145, lk 43.