NÕUKOGU ARVAMUS,

5. juuli 2004,

Sloveenia lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007

(2004/C 320/09)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1) ja eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Sloveenia lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab enamjaolt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormijuhendi andmenõuetele.

Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on hoida riigi rahandus tugevana, määratledes seda tasakaalulähedase eelarveseisundi kaudu. Selleks nähakse programmis ette valitsussektori puudujäägi järkjärguline vähendamine programmiperioodi vältel, kooskõlas nii tulude kui esmaste kulutuste suhtarvu vähenemisega, viimane neist kohustuslike kulutuste piiramise teel. Korrigeerimiskava kohaselt väheneb puudujääk järgmise nelja aasta jooksul poole võrra, alanedes veidi alla 1 % 2007. aastal. Poliitikat struktuurilise defitsiidi järkjärgulise vähenemise poole suunates lubab riik ebasoodsate majandustingimuste korral toimida – kuigi piiratud ulatuses – automaatsetel fiskaalstabilisaatoritel.

Programmi 2005. aastast edasi ulatuv makromajanduslik stsenaarium näib kajastavat usaldusväärseid majanduskasvuprognoose, ennustades SKT reaalkasvuks veidi üle potentsiaalse tulemi. Sellegipoolest tuleb 2004. aastaks prognoositud kasvu pidada üpris optimistlikuks. Praeguses prognoosivahemikus tundub 2004. aasta inflatsiooniprognoos madal, kuid sealt edasi realistlik, eeldusel, et jätkub majanduspoliitika kooskõlastamine inflatsiooni püsiva alandamise eesmärgil.

Valitsussektori puudujääki, mis 2004. aastal kerkib napilt 1,9 %ni SKTst ning langeb seejärel järkjärgult 0,9 %ni SKTst 2007. aastaks, prognoositakse jäävat igal aastal alla 3 % kontrollväärtuse SKTst. Programmis esitatud eelarve eesmärgid ei ole piisavad, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti tasakaalulähedase eelarve keskpika perioodi eesmärki; eelarve konsolideerimise tempo on üsna aeglane ja keskpika perioodi eesmärgi saavutamine oleks võimalik alles programmiperioodi lõpuks. Pealegi võib eelarvetulem osutuda prognoositust halvemaks, eriti arvestades makromajanduslikke riske, mis on seotud eespool mainitud 2004. aasta optimistliku kasvuprognoosiga. Lisaks on tegemist järelkonsolideerimisega. Programmis esitatud eelarvepositsioon ei pruugi seetõttu olla piisav turvalisusvaru tagamiseks, et vältida puudujäägi 3 % künnise ületamist normaalse makromajandusliku kõikumise tingimustes, eelkõige programmiperioodi esimestel aastatel.

Valitsussektori koguvõlg on suhteliselt väike ning jääb selliseks ka tulevikus. Pärast võla osatähtsuse tõusu 29,5 %ni SKTst 2005. aastaks prognoositakse selle langust 28,4 %ni SKTst 2007. aastal. Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ohustavad Sloveeniat eelarve tasakaalustamatuse riskid vananevast rahvastikust tingitud kulutuste katmisel. Pensionireformi läbimõeldud elluviimine ja stabiilse tervishoiusüsteemi loomine koos piisava esialgse eelarveülejäägi tagamisega on oluline tegur riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamiseks.

Sloveenia lähenemisprogrammi põhiprognoosid

(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk. 1. Dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, võib leida järgmiselt veebilehelt:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm