NÕUKOGU ARVAMUS,

5. juuli 2004,

Leedu lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007

(2004/C 320/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Leedu lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab suures osas täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.

Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on “lähenemine tsükliliselt tasakaalustatud valitsussektori eelarvele majanduspoliitika eesmärkide eduka rakendamise tagamisega”, kuigi strateegia ei kajastu täielikult programmi eelarvepuudujäägi sihtmärkides. Programm näeb eelkõige ette eelarvepuudujäägi vähendamist 0,2 protsendipunkti võrra ajavahemikul 2003–2007, kui eelarvepuudujäägi suuruseks prognoositakse 1,5 % SKTst. See tuleneb SKT osatähtsuse kasvust nii tulude kui kulutuste poolel. Tulude suhtarvu suurenemist eeldatakse kogu programmiperioodi vältel kuni 2 protsendipunktini, mis on tingitud peamiselt EL rahalise abiga seotud mittemaksulise päritoluga tulude olulisest kasvust. Ennustatakse maksutulu kasvu 0,4 protsendipunkti võrra SKTst hoolimata maanteemaksu kavandatud tühistamisest 2005. aastal, mille negatiivset mõju sama aasta tuludele hinnatakse 0,5 %-le SKTst. Kulutuste osatähtsuse olulise vähenemise järel viimase viie aasta jooksul nähakse ette selle suurenemist 1,8 protsendipunkti võrra käsitletava perioodi jooksul, mida põhjustab täielikult esmaste kulutuste suurenemine, mille puhul eeldatakse, et need hüvitatakse ainult vähesel määral oodatava intressimaksete vähenemisega. Esmaste kulutuste suurenemine tuleneb peamiselt “muudest kulutustest”, mis eeldatavasti kasvavad 0,9 % SKTst ja on peamiselt seotud maksetega ELi eelarvesse, ning ümberpaigutuste/ülekannete ja subsiidiumidega, mille kasvuks prognoositakse 0,7 % SKTst ja mis on suurel määral seotud suurenevate subsiidiumitega põllumeestele, rublahoiustest tulenevate kahjude hüvitamise ja kinnisvara tagastamise plaanidega ning pensionireformiga. Programmi esimesel kahel aastal prognoositakse valitsussektori kapitali kogumahutuse põhivarasse märkimisväärset kasvu1 % võrra SKTst, aga edaspidi prognoositakse selle vähenemist 3,1 %-le SKTst 2007. aastaks, jäädes umbes 0,2 protsendipunkti kõrgemale tasemele kui programmi alguses 2003. aastal.

Programmi makromajanduslik stsenaarium näib kajastavat üsna soodsaid majanduskasvu prognoose. Eelkõige tundub liiga kõrge 2005. aastaks prognoositud kasvumäär, mida on korrigeeritud ülespoole 2003. aasta ühinemiseelses majandusprogrammis esitatud 6,5 %-lt lähenemisprogrammis esitatud 7,3 %-le. Programmis prognoositud kasvu areng keskpikal perioodil on ettevaatlikum kui programmi algusaastatel, kuid ikkagi suhteliselt optimistlik. Inflatsiooni prognoosid tunduvad realistlikena.

Programmi eesmärgid valitsussektori eelarvepuudujäägi osas on igal aastal madalamad kontrollväärtusest, milleks on 3 % SKTst. Nad ei ole siiski kooskõlas tasakaalulähedase eelarveseisundiga programmiperioodi jooksul. Lisaks ei näe programmis esitatud eelarvepositsioon ette piisavat turvalisuse varu selleks, et vähemalt programmiperioodi esimestel aastatel ei ületataks eelarvepuudujäägi piiri, milleks normaalsete makromajanduslike kõikumiste tingimuses on 3 % SKTst. Eelarve lõpptulemus võib olla prognoositust halvem. Eelkõige kujutavad kavandatud eelarvesihtmärkidele ohtu eespool rõhutatud makromajanduslikest langustendentsidest tulenevad riskid ja kavandatutest suuremate eelarvelaekumiste korral tehtud ülekuludega seotud varasemate kogemuste kordamisest tulenevad riskid.

Eelnimetatut silmas pidades soovitatakse Leedul programmis prognoositud kasvumäärade saavutamisel jõuda kiiresti tasakaalulähedasse eelarveseisundisse, pidades eelkõige silmas jooksevkonto puudujääki ja sisenõudluse survet. Lisaks kutsutakse Leedut tungivalt üles rakendama eelarvet rangelt, et vähendada 2004. aastal 3 %lise kontrollväärtuse ületamise riski. Samuti julgustatakse Leedu ametiasutusi kasutama kavandatust suuremaid laekumisi eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Leedu on suhteliselt hästi ette valmistatud, et katta vananevast elanikkonnast tingitud eelarvelised kulud, kuigi pikema perioodi jooksul võivad ilmneda mõned riskid. Praegu rakendatakse mitmeid meetmeid, mille eesmärk on vanuse tõttu ülalpeetavate suhtarvu parandamise ning pensioni- ja tervishoiusüsteemide ajakohastamise tulemusena parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Sellest hoolimata eksisteerivad pensioni- ja tervishoiureformide lühiajaliste kulutustega ja täitmata tingimuslike kohustustega seotud riskid. Piisava primaarülejäägi tagamine on oluline riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Leedu lähenemisprogrammi põhiprognoosid

(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm