NÕUKOGU ARVAMUS,

5. juuli 2004,

Läti lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007

(2004/C 320/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Läti lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab ainult osaliselt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele. Eelkõige ei ole osa andmetest täielikult kooskõlas ESA 95 normidega ning valitsussektori võla ja puudujäägi näitajaid tuleks käsitleda ettevaatlikult, kuna Euroopa Ühenduste Statistikaamet ei kinnitanud 2004. aasta märtsi fiskaalteates esitatud andmeid.

Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on tagada asutamislepinguga sätestatud valitsussektori puudujääki käsitlevate kohustuste järgimine ning lõpuks pikaajalises perspektiivis alandada puudujääki tasakaalu suunas. Sellest olenemata on puudujääk prognoositud kogu programmiperioodi jooksul jääma 2 % tasemele SKTst mõningase halvenemisega 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga seoses keskvalitsuse eelarvetasakaalu halvenemisega. Programm näeb ette primaarse puudujäägi säilitamise püsivalt 1 % tasemel SKTst koos väikese tulude ja kulutuste osatähtsuse langusega programmiperioodi jooksul. Tulude osas ei anna see eriti 2006. ja 2007. aasta osas terviklikku ülevaadet, kuna pärast 2004. aastal asetleidnud maksumäärade alandamist ei nähta ette edasisi muudatusi ning oodatakse maksude kogumise tõhustumist programmiperioodi jooksul. Kulutuste osas loodetakse seda saavutada ümberpaigutuste vähendamisele suunatud range kulutuste kontrolli abil, samas lubades NATO liikmelisusest tulenevate kohustuste ja osaliselt ELi rahastatavate kulueelarvete rakendamisega seotud täiendavaid väljamakseid. Kaks viimati nimetatut annavad netosummades 2004. aastal kokku umbes 0,7 protsendipunkti SKTst. Valitsussektori võla suhe suureneb, kuid jääb siiski väga madalaks, moodustades 17,7 % SKTst 2007. aastal.

Programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium näib kajastavat küllaltki optimistlikke kasvuprognoose. Eelkõige võib programmis ehk liiga optimistlikuks pidada keskpika perioodi kasvuprognoosi, arvestades struktuurilisi piiranguid ning majanduse haavatavust riigiväliste majandusvapustuste poolt. Inflatsioonimäära prognoos 2004. aastaks tõenäoliselt ületatakse, kuid järgmisteks aastateks tundub see olevat realistlik.

Programmi eesmärgid üldise valitsussektori puudujäägi osas on igal aastal alla kontrollväärtuse, milleks on 3 % SKTst. Konsolideerimise tempo on siiski üsna aeglane ja programmi eesmärgid on programmiperioodi vältel tasakaalulähedase eelarveseisundi saavutamise suhtes vastuolus.. Eelarvelised riskid on üldjoontes tasakaalus. Eespool nimetatud vahest ehk liiga optimistlik kasvuprognoos kujutab endast riski kavandatud eelarvealastele eesmärkidele, samal ajal, kui tõendid andmete madala kvaliteedi kohta vähendavad programmi usaldusväärsust. Sellega kaasneb ilmne pessimism tuluprognooside osas, eriti programmi viimaste aastate tuluprognooside osas. Programmis esitatud eelarvepositsioon ei anna piisavat turvalisuse varu, et ei ületataks eelarvepuudujäägi piiri, milleks normaalsete makromajanduslike kõikumiste tingimuses on 3 % SKTst.

Käesolevat hinnangut arvestades soovitatakse Lätil programmis ette nähtud kasvumäärade realiseerumise korral teha edusamme tasakaalulähedase eelarveseisundi saavutamiseks, eriti Läti jooksevkonto puudujääki ja siseriikliku nõudluse surveid arvestades. Lisaks sellele kutsutakse Lätit üles parandama kasutatavate algandmete ja meetodite usaldusväärsust ja kindlust, tagamaks ESA 95 normide paremat järgimist. Ning lõpuks julgustatakse Läti ametiasutusi jätkama haldussuutlikkuse tõstmisele suunatud avaliku sektori reforme, suurendades seega maksukogumise tõhusust ja tugevdades kontrolli kulutuste üle.

Läti on suhteliselt hästi ette valmistatud, et katta vananevast elanikkonnast tingitud eelarvelised kulud. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse väljavaateid on parandanud kolmesambalise pensionisüsteemi reformi rakendamine. Samuti aitab sellele kaasa valitsussektori väga väike võlakoormus. Pikaajalise eelarvelise tasakaalustamatuse riske ei saa siiski välistada. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline elanikkonna vanusega seotud kulutuste ohjamiseks mõeldud meetmete õigeaegne rakendamine koos fiskaalse konsolideerimisega, et kindlustada piisav primaarne ülejääk.

Läti lähenemisprogrammi põhiprognoosid

(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm