NÕUKOGU ARVAMUS,

5. juuli 2004,

Küprose lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007

(2004/C 320/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Küprose lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004-2007. Programm vastab suures osas täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.

Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki 6,3 %-lt SKTst 2003. aastal 2,9 %-ni SKTst 2005. aastaks, et täita Maastrichti eelarvetasakaalu kriteeriumid 2005. aastaks ning edaspidi vähendada eelarvepuudujääki 2,2 %-ni SKTst 2006. aastal ja 1,6 %-ni SKTst 2007. aastal. Selleks kavandatakse lähenemisprogrammis saavutada kasvav esialgne tasakaal prognoositud puudujäägilt suurusega –1,6 % SKTst 2004. aastal 2 %-ni SKT-st 2007. aastaks; ja muuta vastupidiseks valitsussektori võla osatähtsuse kasvutendents selliselt, et näitaja 75,2 % SKTst 2004. aastal kujuneks väiksemaks kui 69 % prognoositava perioodi lõpus. Seda eesmärki toetab peamiselt struktuurimeetmetest koosnev pakett, mis näeb ette umbes võrdsel määral nii kulutuste ohjeldamist kui ka tulude kasvu. Meetmeid rakendatakse peamiselt 2005. aastast alates.

Programm keskendub tulu suurendamisele ja kulutuste kontrollile, sest enamik ebaõnnestumisi ilmnes varem just selles vallas. Programmis esitatud konkreetne kohandamiskava kajastab valitsuse kohustust parandada riigi rahandust kavatsusega võtta euro kasutusele 2007. aastal; see on peamiseks mõjuriks fiskaalkohandamise tugeval ettenihutamisel eesmärgiga vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki 2,3 protsendipunkti võrra SKTst 2005. aastal. Arvestades fiskaalkonsolideerimise senist käiku, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, tundub see üsna pretensioonikas ja vajab tugevat tahet, sealhulgas vajadusel lisameetmete võtmist selle rakendamiseks.

Programmi makromajanduslik stsenaarium, mis prognoosib SKT reaalkasvu kiirenemist 3,5 %-lt 2004. aastal 4,5 %-ni 2007. aastal, näib kajastavat usutavaid kasvuprognoose. Inflatsioonimäära kasvu prognoos tundub samuti olevat realistlik. Programm sisaldab neli erinevat stsenaariumit makromajanduslike ja eelarvega seotud prognooside kohta: “keskmine” stsenaarium, “ülemine” stsenaarium, “alumine” stsenaarium ja “kõrge intressimääraga” stsenaarium. Niinimetatud “keskmist” stsenaariumit loetakse kontrollväärtuseks eelarveprognooside hindamisel, sest praegu olemasoleva teabe põhjal näib see stsenaarium kajastavat usutavaid kasvuprognoose.

Programmis nähakse ette puudujäägi vähendamist kontrollväärtuse, 3 %-ni (väiksemaks kui 3 %) SKTst 2005. aastal ja seejärel edasist vähendamist, kuigi need sihtmärgid ei ole järjepidevad tasakaalulähedase eelarveseisundi suhtes kogu programmiperioodi vältel.

Eelarve tegelik täitmine võib osutuda prognoositust halvemaks. Võttes arvesse kohanduse väärtust ja Küprose rahandusalast konsolideerimist, on 2005. aasta eesmärk märkimisväärselt ebakindel. Programmis esitatud eelarvepositsioon ei tarvitse olla piisav puudujäägi vähendamiseks 3 %-ni (väiksemaks kui 3 %) SKTst 2005. aastal. See ei tarvitse anda piisavat turvalisuse varu selle suhtes, et normaalse makromajandusliku kõikumise tingimustes seda künnist ei ületata.

Programmi järgi on valitsussektori võla osatähtsus kõige suurem 2004. aastal (75,2 %) ning seejärel võlg väheneb, jõudes 68,4 %-ni SKTst 2007. aastaks. Nimetatud suure languse tõukejõuks on kasvavalt positiivne esialgne tasakaal ja iga-aastane SKT nominaalkasv, mis on suurem kui valitsussektori võla intressimäär aastatel 2005-2007. Valitsussektori võla areng võib olla prognoositust vähemsoodsam, arvestades eespool nimetatud eelarvepuudujääki mõjutavaid ohtusid.

Pidades silmas pikaajalist stabiilsust, ohustab Küprost eelarve tasakaalustamatus vananevast elanikkonnast tingitud kulutuste katmisel. Kuigi tervishoiusüsteemi reform on kavas viia läbi 2006. aastal, on pensionisüsteemi reformimise meetmed alles algstaadiumis. Nimetatud reformide õigel ajal ja tõhus rakendamine koos teiste vajalike meetmetega piisava positiivse esialgse tasakaalu tagamiseks on oluline tegur riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamiseks.

5. juulil 2004. aastal otsustas nõukogu komisjoni soovituse alusel, et Küprosel on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 ja andis Küprosele vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.

Küprose lähenemisprogrammi põhiprognoosid

(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm