Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52004TA1130(02)

    Kontrollikoda — Aastaaruane 2003. eelarveaasta kohta - Aruanne kuuendast, seitsmendast, kaheksandast ja üheksandast Euroopa Arengufondi (EAF) rahastatavate tegevuse kohta, koos institutsioonide vastustega

    ELT C 293, 30.11.2004, p. 315–384 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    30.11.2004   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 293/315


    ARUANNE KUUENDAST, SEITSMENDAST, KAHEKSANDAST JA ÜHEKSANDAST EUROOPA ARENGUFONDIST (EAF) RAHASTATAVATE TEGEVUSTE KOHTA


    ARUANNE KUUENDAST, SEITSMENDAST, KAHEKSANDAST JA ÜHEKSANDAST EUROOPA ARENGUFONDIST (EAF) RAHASTATAVATE TEGEVUSTE KOHTA

    SISUKORD

    Sissejuhatus

    I peatükk — kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAF-i rakendamine

    Uut tüüpi finantsjuhtimisaruandeid võiks veelgi täiustada

    Täiendavad märkused aruande sisu kohta

    Järeldused

    II peatükk — Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Arengufondide kohta

    Kontrollikoja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) kohta 2003. eelarveaastal

    Kinnitava avalduse aluseks olev teave

    Raamatupidamisaruannete usaldusväärsus

    Tehingute seaduslikkus ja korrektsus

    Muutused järelevalvesüsteemide ja kontrollide toimimises

    III peatükk — Eelnevate tähelepanekute järelaudit

    EAFi viimine üldeelarve koosseisu

    Eelnevate tähelepanekute kokkuvõte

    Olukorra areng

    Osalemine EAFi auditeerimisel AKV riikide kõrgeimate kontrolliasutuste poolt

    Eelnevate tähelepanekute kokkuvõte

    Olukorra areng

    Stabexi vahendite seire

    Eelnevate tähelepanekute kokkuvõte

    Olukorra areng

    IV peatükk — Pärast eelmist eelarve täitmise kinnitamismenetlust kontrollikoja poolt avaldatud eriaruannete peamised tähelepanekud

    Eriaruanne nr 15/2003 EAFist rahastatud mikroprojektiprogrammide auditi kohta

    KONTROLLIKOJA TÄHELEPANEKUD

    KOMISJONI VASTUSED

    SISSEJUHATUS

    1.

    Euroopa Arengufondid (EAFid) on loodud rahvusvaheliste konventsioonide või lepingute (1), mis on sõlmitud Euroopa Liidu liikmesriikide ja teatavate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel, ning nõukogu otsuste tulemusena 20 ülemeremaa ja -territooriumi (ÜMT) assotsieerimise kohta. Alates 2003. aasta maist kuulub Ida-Timor Cotonou lepingule allakirjutanute hulka, suurendades AKV riikide arvu 78ni.

     

    2.

    Komisjon vastutab EAFide haldamise eest koostöös AKV riikidega, ilma et see piiraks teatavate rahastamisvahendite rakendamist, mis on seni olnud usaldatud Euroopa Investeerimispangale (EIP). Uus, 27. märtsi 2003. aasta finantsmäärus juhatas sisse suure muutuse seoses üheksanda EAFi haldamisega. EIP võttis täieliku vastutuse investeerimisrahastu rakendamise eest ning kuigi komisjon peab kõnealuse haldusvaldkonna üle konsolideeritud arvestust EAFi raamatupidamises, ei arvestata neid tehinguid enam kontrollikoja esitatavas kinnitavas avalduses ega eelarve täitmise kinnitamisel Euroopa Parlamendis (2), (3). Kontrollikojal säilib siiski üldine vastutus EAFi auditi eest. EIP hallatavate tehingute korral täidab ta oma ülesandeid nii, nagu on sätestatud kolmepoolses lepingus EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahel (vt eespool viidatud määruse artikkel 112).

     

    3.

    EAFi rakendusperiood jääb endiselt väga pikaks (vt tabel 1 ).

    3.

    The overall duration of EDFs is long because, in the past, unused amounts could be recommitted under the same EDF. Following the entry into force of the Cotonou Agreement, all decommitted balances will be reused under the 9th EDF, which will speed up the closure of the preceding EDFs. Nonetheless, the implementation period for projects and programmes within the EDFs is comparable to other Community development aid programmes and those of Member States or the major donors.

    Tabel 1 — AKV-ELi ja EAFi vaheliste lepete ja konventsioonide kestus

    AKV-ELi konventsioon või kokkulepe

    EAF

    Ametlik kestus

    Tegelik elluviimise kestus seisuga 31. detsember 2003

    Kolmas Lomé konventsioon (EÜT L 86, 31.3.1986)

    Kuues EAF

    Määramata (4)

    Viis aastat alates 1. märtsist 1985 (artikkel 291)

    Viis aastat alates 1. märtsist 1985 (artikkel 194)

    17 aastat alates 24. märtsist 1986 (5)

    Neljas Lomé konventsioon (EÜT L 229, 17.8.1991), mis vaadati läbi Mauritiusel 4. novembril 1995 (EÜT L 156, 29.5.1998)

    Seitsmes EAF

    Määramata (4)

    Viis aastat alates 1. märtsist 1990 (finantsprotokolli artikkel 1)

    12 aastat alates 1. septembrist 1991a (5)

    Kümme aastat alates 1. märtsist 1990 (artikkel 366 lõige 1)

    Kaheksas EAF

    Määramata (4)

    Viis aastat alates 1. märtsist 1995 (teise finantsprotokolli artikkel 1)

    Viis aastat alates 1. juunist 1998a. (5)

    AKV-ELi Cotonous allkirjastatud partnerlusleping (EÜT L 317, 15.12.2000)

    Üheksas EAF

    Elluviimist alustatud 1. aprillil 2003 (5)

    20 aastat alates 1. märtsist 2000 (artikkel 95)

    Viis aastat alates 1. märtsist 2000 (finantsprotokolli artikkel 1)

     

    4.

    Üheksas EAF jõustus 1. aprillil 2003, samal kuupäeval kui Cotonou leping, mis kirjutati alla juunis 2000.

    4.

    The 9th EDF could not enter into force until it had been ratified by all the Member States and by two-thirds of the ACP States.

    5.

    Kõigi nelja 2003. aastal rakendatud EAFi rahalised eraldised, välja arvatud vahendid, mis on nüüd EIP ainuhaldusel, suunati peamiselt:

    a)

    programmikohaseks abiks (6), mis on mõeldud arenguprojektide elluviimiseks (umbes pool eraldiste kogusummast);

    b)

    programmikohaseks abiks (7), mis on mõeldud otseseks eelarvetoetuseks abisaajatele riikidele (peaaegu veerand eraldiste kogusummast);

    c)

    programmiväliseks abiks, mis on mõeldud konkreetsetele koostöövaldkondadele nagu eksporttoodete toetus (Stabex ja Sysmin või FLEX) või rahaliseks osaluseks nagu riskikapital (7) ja võlakergenduseks (veidi üle veerandi eraldiste kogusummast).

     

    6.

    Kui programmitöö on lõpule viidud, siis lastakse EAFi vahendid põhimõtteliselt käiku kahes järgus, nagu on ette nähtud menetluses, kuhu kaasatakse komisjon ja AKV abisaajad riigid. Saades AKV riigilt taotluse, võtab komisjon kui juhtiv eelarvevahendite käsutaja vastu rahastamisotsused (mida näidatakse raamatupidamisarvestuses kui rahalisi kohustusi (8)), olles eelnevalt saanud nõusoleku liikmesriikide esindajatest koosnevalt EAFi komiteelt (9). Seejärel määravad komisjon ja AKV riik rahastamislepingute raames kindlaks eeskirjad, mille kohaselt kõnealuse riigi siseriiklik eelarvevahendite käsutaja (10) hakkab neid otsuseid ellu viima. Viimane sõlmib lepingud (näidatakse raamatupidamisarvestuses kui individuaalseid juriidilisi kulukohustusi (11)) ja annab loa maksete tegemiseks, mida kontrollib ja sooritab komisjon vastavalt EAFide rakendusmenetlustele ja selleks loodud rahastamiskanalitele.

     

    7.

    Otsene eelarvetoetus, mis hõlmab EAFi rahastusest kasvava osa — umbes 800 miljonit eurot kulukohustusi 2003. aastal (24 % kogusummast) — ei kuulu sellesse ühise halduse süsteemi. Selles osas jääb komisjon ainsaks eelarvevahendite käsutajaks ja samuti nagu liidu üldeelarvest rahastatava välisabi korral, võivad “rahastamislepingud (…) eelarvetoetuse valdkonnas, mis on juriidilised kulukohustused, põhjustada makseid ilma muude juriidiliste kulukohustuste võtmiseta” (12). Olles kontrollinud, et Cotonou lepingu ja rahastamislepingu tingimused on täidetud, teeb komisjon ainult oma allkirja alusel vahendite esialgse ülekande abisaajate riikide eelarvetesse. Kui see ülekanne on tehtud, muutuvad need vahendid osaks AKV riikide vahenditest ja hõlmatakse nende eelarvetesse. Juriidilisest ja raamatupidamise seisukohast kasutatakse ja auditeeritakse neid vastavalt abisaajate riikide õigusnormidele ja menetlustele. Komisjon ja teised peamised rahvusvahelised rahastajad hindavad nii riigi rahanduse juhtimise paranemist neis riikides kui ka tulemusi vaesuse vähendamisel. Enne uute osamaksete väljamaksmist kontrollib komisjon, kas parendused, mis olid seatud rahastamislepingu tingimusteks, on ellu viidud.

     

    8.

    2003. aasta viimaseks iseloomulikuks jooneks oli komisjoni teenistuste, kes vastutavad EAFide rakendamise eest, intensiivne ümberkorraldamine. Oma välisabireformi raames (13) ning sellise abi haldamise kiiremaks ja kvaliteetsemaks muutmiseks andis komisjon märkimisväärse osa oma funktsioonidest ja vahenditest üle oma delegatsioonidele AKV riikides (2003. aasta lõpu seisuga oli üleandmine täielikult lõpule viidud 16 delegatsiooni puhul ja 11 puhul oli see toimumas, kuna aga ülejäänud 17 korral oli üleandmine kavas lõpetada enne 2004. aasta juulit).

     

    I PEATÜKK — KUUENDA, SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EAF-I RAKENDAMINE (14)

    Uut tüüpi finantsjuhtimisaruandeid võiks veelgi täiustada

    9.

    2003. eelarveaasta finantsjuhtimisaruanne 6., 7., 8., ja 9. EAFi kohta, mille komisjon edastas kontrollikojale 22. juunil 2004, s.o pärast 31. mai tähtaega, mis on sätestatud 9. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklites 102 ja 135, järgib uut vormi. See sisaldab mitmekülgsemat teavet, mis on ühteaegu nii kõikehõlmavam kui ka üksikasjalikum. Eriti väärib märkimist eesmärkide ja saavutuste võrdlus ning eelarvet kinnitavate organite ja kontrollikoja soovituste täitmise järelkontroll. Aruanne kajastab EAFi haldamise peamisi jooni 2003. eelarveaastal. Sellest nähtub, et võrreldes eelmiste aastatega suurenes rahaliste ja juriidiliste kulukohustuste ning maksete maht kõigis komisjoni ja EIP hallatavates valdkondades (vt tabelid 2 ja 3 ).

     

    Tabel 2 — EAFi vahendite kumulatiivne kasutamine 31. detsembri 2003 seisuga

    (miljonit eurot)

     

    Olukord 2002. a lõpus

    Eelarve täitmine 2003. eelarveaastal

    Olukord 2003. a lõpus

    Kokku

    Täitmismäär % (17)

    6. EAF

    7. EAF

    8. EAF (18)

    9. EAF (19)

    Kokku  (19)

    6. EAF

    7. EAF

    8. EAF (18)

    9. EAF (19)

    Kokku  (19)

    Täitmismäär % (17)

    A — VAHENDID (15)

    32 840,4

     

    – 357,5

    – 585,6

    –1 736,7

    15 493,1

    12 813,3

    7 471,6

    10 926,1

    11 762,9

    15 493,1

    45 653,7

     

    B — KASUTAMINE

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    1. Finantskohustused

    29 921,2

    91,1

    –13,1

    –2,6

    255,1

    3 522,4

    3 761,8

    7 471,6

    10 926,1

    11 762,9

    3 522,4

    33 683,0

    73,8

    2. Individuaalsed juriidilised kohustused

    24 824,2

    75,6

    30,7

    311,7

    1 406,6

    1 133,7

    2 882,7

    7 349,6

    10 297,1

    8 926,5

    1 133,7

    27 706,9

    60,7

    3. Väljamaksed (16)

    21 536,4

    65,6

    47,0

    486,2

    1 559,6

    281,7

    2 374,5

    7 282,1

    9 718,6

    6 628,5

    281,7

    23 910,9

    52,4

    C — Välja maksmata (B1-B3)

    8 384,8

    25,5

     

     

     

     

     

    189,5

    1 207,5

    5 134,4

    3 240,7

    9 772,1

    21,4

    D — Kasutatav jääk (A-B1)

    2 919,2

    8,9

     

     

     

     

     

    0,0

    0,0

    0,0

    11 970,7

    11 970,7

    26,2

    Tabel 3 — Eelarve täitmine eelarveaastatel 2000–2003

    (miljonit eurot)

     

    2000

    2001

    2002

    2003

    1. Finantskohustused

    3 757,4

    1 554,2

    1 768,4

    3 761,8

    2. Individuaalsed juriidilised kohustused

    2 296,2

    2 263,4

    2 142,9

    2 882,7

    3. Väljamaksed

    1 547,7

    2 067,9

    1 852,7

    2 374,5

    Allikas:Kontrollikoda.

    10.

    Sellegipoolest oleks aruanne paljude oluliste valdkondade kohta võinud olla veelgi selgem ja täpsem ning selle teabeline väärtus oleks olnud suurem, kui teatavad faktid oleksid olnud taustaga arusaadavamalt seostatud:

    10.

    As in the past, the Commission will take account of the comments of the Court when drawing up its forthcoming reports on financial management;

    a)

    seoses rahaliste kohustuste kõrge tasemega oleks olnud kasulik tuua esile, et arvestades Cotonou lepingu allkirjastamist 2000. aasta juunis, oli võimalik 9. EAFi programmitööd alustada juba hulk aega enne selle jõustumist aprillis 2003. Oli peaaegu vältimatu, et selle pika ettevalmistusperioodi tulemuseks oli suur rahaliste ja juriidiliste kulukohustuste maht;

    (a)

    The Commission has taken transitional measures to remedy the delay in ratifying the Cotonou Agreements. It is true, however, that EDFs are implemented cyclically, as the amounts committed are always higher at the start of an EDF. Fully integrating cooperation with the ACP countries into the general EU budget would solve the problem.

    b)

    ms puutub suurde juriidiliste kulukohustuste mahtu, siis osaliselt saavutati see meetmetega, mis nägid ette kiireid väljamakseid (algatus suurtes võlgades vaeste riikide toetamiseks, otsene eelarvetoetus jne) — see on üks küsimus, mis pole aruande 3. leheküljel olevas selgitavas tabelis küllalt arusaadavalt väljendatud.

    (b)

    The increased recourse to sectoral support and budgetary aid, where the conditions are met, has been part of the agreed EC development policy since 2000 (see paragraph 25 of the Statement by the Council and the Commission on EC Development Policy, December 2000, COM(2000) 0212). Moreover, other sectors showed greater increases over the forecasts (for instance, commitments for social and human development were above target).

    11.

    Praegusel kujul esitatud finantsteave muudab võimatuks 9. EAFi raames projektidesse suunatud summade, eelarvetoetuste ja programmivälise abi (20) võrdlemise varasemate EAFide vastavate summadega.

    11.

    The 9th EDF no longer includes the instrument concept that was present in earlier EDFs or certain presentations. Nevertheless, as regards the 9th EDF, the revenue and expenditure accounts give the information concerned separately. The report on financial management gives details of the budget support.

    12.

    Ajal, mil alustatakse ettevalmistusi kümnenda EAFi jaoks, ei ole veel tehtud rahastamisotsuseid 75 % ulatuses üheksanda EAFi eraldistest ning korraga toimib neli erinevat EAFi, kusjuures igaühel on oma reeglid. Neid fakte koos üleminekuprobleemidega, millele kontrollikoda juba tähelepanu juhtis (vt punkt 57), tuleks silmas pidada arutelus võimaluse üle lülitada EAFid eelarve koosseisu.

    12.

    The Commission fully agrees with the Court on this point and has set out the advantages of including EDFs in the budget in its communication (COM(2003) 590 of 8 October 2003) (see also the Commission's reply to paragraph 57).

    The Commission plans to commit all the 9th EDF funds before the end of 2007. If EDFs are not included in the budget, a new EDF will be needed for commitments in 2008. Meanwhile, preparations for the 10th EDF have started so that the necessary negotiations with the ACP States and the Council can take place in good time.

    13.

    Asjaolu, et algne eesmärk võtta 2003. aastal kulukohustusi 2 500 miljoni euro ulatuses ületati 49 % võrra, võib põhjendada liiga ettevaatliku prognoosiga, mille juures ei võetud paljusid tegureid piisavalt arvesse (vt punkt 10). Lisaks on finantsjuhtimisaruandes endiselt liiga vähe teavet kvantitatiivsete eesmärkide seadmise kohta.

    13.

    The uncertainty surrounding the ratification of the Cotonou Agreements and the entry into force of the 9th EDF justified a certain amount of caution in forecasting commitments. The objective was already some 20 % higher than actual commitments in 2002.

    The information available for setting objectives, which is extensive and originates in particular from meetings with Heads of Delegations as well as a reporting system, will be reflected in the forthcoming report on financial management.

    14.

    Kolm riiki (Prantsusmaa, Portugal ja Rootsi) ei maksnud oma osalusi 2003. aasta neljanda kvartali lõpuks täielikult sisse (puudujääk 96 miljonit eurot). Arvestades seda vahendite defitsiiti ja otsust maksta 170 miljonit eurot Ülemaailmsesse Tervisefondi (Global Health Fund), oli komisjon sunnitud makseid 270 miljoni euro ulatuses 2004. aasta jaanuari lõpuni edasi lükkama. Oluline oleks olnud esitada rohkem infot nende puudujääkide põhjuste ja nende reguleerimiseks 2004. aasta alguseks kavandatud meetmete kohta.

    14.

    The estimates of expenditure for the following year have to be made in September. The Cotonou Agreements introduced innovations as regards calls for funds from Member States. The estimate of expenditure for the following year, which is made in September, is approved by the Council ACP Group. Although the machinery for increasing contributions exists, it is often difficult to implement as it alters Member States' estimates of expenditure. The payment by Member States of their contributions to the EDFs, within the time limits, is a legal requirement.

    At the end of 2003, the Commission committed and paid in full a contribution to the Global Health Fund (EUR 170 million) which was not included in the estimates. The led temporarily to a shortfall in EDF cashflow which was repaired at the end of January 2004 with the payment of the first instalment of the contributions from Member States.

    Täiendavad märkused aruande sisu kohta

    15.

    Esitledes oma eesmärke ja eelistusi 2003. eelarveaastaks, selgitas komisjon, mida ta oli teinud (kvaliteedisüsteemide kehtestamine ja rakendussuunised), et parandada projektide ja programmide kvaliteeti. Eriti väärib märkimist eelarvetoetuste suurendamisele suunatud meetme üksikasjalik tutvustamine (selles osas võeti 2003. aastal kulukohustusi 807,6 miljoni euro ulatuses) — millele, tõsi küll, lisandub teatav tinglikkus (mõned riigid seda liiki rahastamist ei saanud, teised aga said seda viivitusega probleemide tõttu, mille komisjon päevavalgele tõi). Komisjon esitles detailselt 2002.–2003. aastal välja töötatud vahendeid riigi rahanduse juhtimise hindamiseks ja seireks seda liiki toetust saavates riikides (täielik kontroll, mille raames koostatakse algolukorra analüüs, iga-aastased ülevaated, et hinnata edusamme, delegatsioonide iga-aastased aruanded seirediagrammide kujul, teostuse mõõdikud, mille abil jälgitakse tervishoiu ja hariduse rahastamise ning riigi rahanduse juhtimise tulemusi).

    15.

    The Commission confirms that the award of budget support is indeed subject to certain conditions and depends in particular on the commitment of the beneficiary State to improving the management of its public finances. The Commission's principal objective in monitoring public finances is to make best use of the tools developed in 2002 to 2003 (follow-up reports and monitoring charts).

    The Commission actively participates with the World Bank and several Member States in measures to identify, in agreement with the partner countries, indicators in the management of public finances.

    16.

    Kontrollikoda on tähele pannud põhjendamatute täitmata kulukohustuste mahu vähendamiseks tehtud olulisi jõupingutusi, eelkõige vaadates neid kohustusi läbi piirkondlikul alusel korraldatud seminaride käigus. Komisjon esitas AKV riikides paiknevatele delegatsioonidele juhtimisressursside üleandmisele suunatud reformi põhijooned. Selles suhtes oli 2003. aasta pöördeline, kus kõrvuti eksisteerisid kaks juhtimissüsteemi, ilma et üleandmise oodatud tulemused oleksid eelarve täitmisel kohe avaldunud.

    16.

    The first results of decentralisation, e.g. faster implementation, are already evident in the Delegations where decentralisation has been applied. Owing to the dual management system (decentralised and not decentralised) in 2003, it is true that it is difficult to see whether decentralisation has had a definite impact on the overall implementation of EDFs at this stage.

    Reports on decentralisation were sent regularly to the budgetary authority.

    17.

    Ajal, mil liidu üldeelarvet struktureeritakse tegevuste kaupa, et võimaldada ülevaadet liidu iga tegevuseesmärgi halduskuludest, märgib kontrollikoda, et komisjon ei ole pühendanud sellele teemale ühtegi osa oma finantsjuhtimisaruandest. On soovitatav, et tulevikus annaks see aruanne ülevaate liidu üldeelarvest kaetavatest EAFi halduskuludest, võimalusel peamiste tegevuskirjete kaupa, lähtudes asjaolust, et see teave peaks olema kättesaadav, niivõrd kui seda on võimalik eristada üldeelarve jaotise 21 väga ulatuslikust informatsioonist.

    17.

    The Commission will study the Court's suggestion. The incorporation of EDFs in the budget will enable such steps to be taken in future.

    Järeldused

    18.

    Kontrollikoda märgib, et:

    18.

     

    a)

    uut tüüpi finantsjuhtimisaruanne märgib jõupingutust aasta juhtimistegevust käsitleva teabe kvaliteedi parandamiseks. Loetavuse ning täpsuse poolest tuleks seda siiski veel täiustada;

    (a)

    The Commission will take account of the remarks of the Court in its forthcoming reports on financial management.

    b)

    EAF kulukohustuste maht 2003. aastal tuleb asetada konteksti. See hõlmab üheksanda EAF jõustumisele eelnenud programmitööle pühendatud pika perioodi ning samuti eraldatud eelarvetoetuse ja saadaolevate vahendite mahu arvessevõtmist;

    (b)

    The Commission stresses the importance for ACP countries of the increase of some 75 % in commitments. The Commission's management reflects the priorities that were identified in cooperation with the beneficiary countries and peoples and the Member States and defined in the Cotonou Agreement. The Commission has made every effort to speed up implementation of the 9th EDF.

    c)

    maksete sooritamist mõjutas rahaliste ressursside puudujääk (270 miljonit eurot);

    (c)

    A one-month period at the end of the year was identified for certain payments following a temporary cashflow problem.

    d)

    oma aruande täiustamiseks peaks komisjon eraldi välja tooma ning kommenteerima EAF halduskulusid.

    (d)

    The Commission will study the Court's suggestion with a view to identifying this information within Title 21 of the general budget.

    19.

    Kontrollikoda rõhutab, et omistab ühenduse rahanduse juhtimise kvaliteedile suurt tähtsust. Kõik eelarvetoetuse edendamise algatused eeldavad, et EAF ühise halduse menetlustest loobumisega AKV riikide siseriiklike menetluste kasuks kaasneb hoolikas seire tagamaks kehtestatud tingimuste täitmist. Kuna liit on selles valdkonnas valmis võtma kõrget, kuid hoolikalt kaalutud riski, on üksikasjalik teave abimeetmete järelkontrolli kohta väga vajalik.

    19.

    The Commission agrees with the Court on the paramount importance of public finance management, especially in the context of budget support. It will continue to supply the Court and the EU budgetary authority with detailed information on the follow-up of its aid measures.

    II PEATÜKK — KONTROLLIKOJA KINNITAV AVALDUS EUROOPA ARENGUFONDIDE KOHTA

    Kontrollikoja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) kohta 2003. eelarveaastal

    I.

    Euroopa Kontrollikoda (edaspidi “kontrollikoda”) on läbi vaadanud kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi raamatupidamisaruanded ning nende aluseks olevad tehingud 31. detsembril 2003 lõppenud eelarveaasta osas. Raamatupidamisaruanded koosnevad finantsaruannetest, rahalise rakendamise aruannetest ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) esitatud finantsaruannetest ja muust teabest (21). Vastavalt finantsmäärustele peab kontrollikoda esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitava avalduse raamatupidamisaruannete usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta selle osa EAFi vahendite suhtes, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon (22). Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas oma auditipõhimõtete- ja standarditega, milles on üldtunnustatud rahvusvahelised auditistandardid kohandatud EAFi kontekstiga. Audit andis kontrollikojale piisava aluse allpool toodud arvamuste avaldamiseks.

    Arvesse võtmata järgmisi probleeme:

    a)

    EAFi saadaolevad summad, mis ei olnud 31. detsembri 2003. aasta seisuga bilansi aktivapoolele kantud (sissenõudeid väljastatud 27,5 miljoni euro väärtuses) — tõhusa sisekontrolliprotseduuri puudumisel ei saa kontrollikoda kinnitada nende summade täielikkust (23) (vt punkt 21);

    b)

    ettemaksed (400 miljonit eurot) — et komisjon ei ole näidanud sissenõutavate summade koguväärtust, ei saa kontrollikoda kindlaks teha, milline osa tuleb saadaolevatele summadele lisada (vt punkt 21 alapunkt b);

    c)

    Stabexi vahendid — komisjon võib ainult osaliselt kindlaks teha Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rahakasutuse (sellekohane teave oli veel 2003. aasta lõpus puudulik) (vt punkt 23);

    d)

    bilansis ei kajastu EIPle üle kantud ja kasutamata jäänud summad (209 miljonit eurot) (vt punkt 22);

    on kontrollikoda seisukohal, et rahalise rakendamise aruanded 2003. eelarveaasta kohta ning finantsaruanded 31. detsembri 2003. aasta seisuga annavad usaldusväärse pildi kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi tulude ja kulude kohta vastaval eelarveaastal ning nende finantsolukorra kohta aasta lõpul.

    III.   Raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

    Järelevalvesüsteemide ja kontrollide analüüs

    Nagu ka 2002. eelarveaasta puhul, kui kontrollikoda juhtis tähelepanu puudustele seoses EAFi audititega ning põhikontrollide puudulikkusele lepingute täitmise ning arvetel näidatud tööde, tarnete ja teenuste tegelikkuse osas, ei saanud kontrollikoda ka 2003. aastal komisjoni järelevalvesüsteeme ja kontrolle täielikult usaldada, ja seda järgnevatel põhjustel:

    a)

    2003. aastal jätkas komisjon 2001. aastal vastuvõetud sisekontrollistandardite rakendamist oma kesksetes talitustes (24). Standardite mõju on aga piiratud, kuna delegatsioonide tasemel saab neid rakendada alles pärast volituste üleandmise protsessi lõppu ehk kõige varem 2004. aasta lõpus. Samuti puudub rakendatavate meetmete osas piisav kooskõlastus (vt punktid 25–31);

    b)

    tegevuskavad, mis esitati 2002. aasta tegevusaruandes või võeti vastu 2003. aastal, on olnud tõhusad välisauditi struktuuri, auditijärelduste tulemusel võetud meetmete, välisabiga seotud riskide analüüsi ning sissenõuete töötlemise osas. Nende tegevuskavade täitmine ning täiel määral rakendamine peaks komisjonile tulevikus tagama hästitoimiva raamistiku, eriti delegatsioonide tasemel (vt punktid 32–36);

    c)

    Delegatsioonides ja AKV riikides on järelevalvesüsteemid ja kontrollid lepingute ja maksete osas üldiselt hästi välja töötatud. Küll aga võiks parandada nende rakendamist (vt punktid 37–43).

    Tehingute audit

    Tehingute audit põhines komisjoni valduses olevatel dokumentidel Brüsselis ja võimaluse korral delegatsioonides AKV riikides. Osa auditeid viidi läbi ka kuues AKV riigis kohapeal, kontrollimaks tööde, tarnete ja teenuste tõelisust. Tuleb märkida, et kontrollikoja audit eelarvetoetuse kulude osas lõppes selles etapis, kus toetus maksti abisaajamaade eelarvetesse (vt punktid 7,19 ja 46). Auditi käigus ei tuvastatud mingeid suuremaid probleeme.

    Järeldused tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas

    Järeldused põhinevad järelvalvesüsteemide ja kontrollide analüüsil, teatud tehingute auditil ning EuropeAid koostööameti peadirektori aasta tegevusaruande ja avalduse analüüsil. Selle põhjal on kontrollikoda arvamusel, et ilmnenud probleemid ei ole olulise tähtsusega ning et kontodele kirjendatud tulud, EAFi assigneeringud, kohustused ja maksed antud eelarveaasta osas on kokkuvõttes seaduslikud ja korrektsed.

    6. ja 7. oktoober 2004

    Juan Manuel FABRA VALLÉS

    president

    Euroopa Kontrollikoda

    12, rue Alcide De Gasperi, L-1615 Luxembourg

    KONTROLLIKOJA TÄHELEPANEKUD

    KOMISJONI VASTUSED

    Kinnitava avalduse aluseks olev teave

    Raamatupidamisaruannete usaldusväärsus

    20.

    Esialgsed aruanded edastati hilinemisega, 22. juunil 2004 (25). Sellel kuupäeval olid need mittetäielikud (26). Lõplikud aruanded tuleb esitada hiljemalt 15. oktoobriks 2004 (27). Need aruanded, millele lisatakse finantsjuhtimisaruanne (28), tulevad esmakordselt avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas. Tähelepanekud kinnitava avalduse II punktis põhinevad järgmistel leidudel.

     

    21.

    Väljastatud ja 2003. aasta lõpuks veel mitte sisse nõutud sissenõudekorralduste summa 27,5 miljonit eurot ei kajasta debitoorse võlgnevuse koguväärtust.

    21.

     

    a)

    Komisjoni kesksed talitused ega delegatsioonid ei registreeri kõiki projektidest tulenevaid nõudeid (tagasinõutavad ettemaksed, abikõlbmatud kulutused jms). Viimased sisestavad sageli lihtsalt tuludena (negatiivsete maksetena) summasid, mis kolmandatest isikutest võlgnikud on tegelikult tagasi maksnud. Lisaks, kuna ei ole menetlusi raamatupidamisarvestuse alla mittekuuluvate nõuete seireks, siis komisjon ei saa kvantitatiivselt esitada projektide suhtes 2003. aasta lõpuks kujunevate tegelike võlgnevuste summat (29).

    (a)

    Advances to be recovered are monitored, and this matter is the subject of a chapter in the management report. Careful analysis and monitoring of advances in 2003 enabled EUR 56.2 million to be recovered.

    From 1 January 2005, accruals-based accounting will make it possible to establish provisions for potential recovery orders.

    b)

    Komisjoni registreeritud üle 18 kuu tasumata ettemaksete hulgas 400 miljoni euro väärtuses ei ole komisjon näidatud põhjendamatute summade koguväärtust, mis tuleb tagasi nõuda või tasaarveldada. Kontrollikoda ei saa kindlaks teha, milline osa ettemaksetest kuulub seega sissenõudmisele ning arvelevõtmisele võlana.

    (b)

    The Commission would underline the efforts made in 2003. A considerable amount of work was directed towards identifying recoveries of advances and there is very close monitoring of the action to be taken as regards the recoveries.

    22.

    2003. aastal EIPle ning eelmistel aastatel teistele rahvusvahelistele institutsioonidele üle kantud vahendeid (209 miljonit eurot), mida kõnealused organid ei ole veel täielikult ära kasutanud, bilansis varade hulgas ei näidata.

    22.

    The Commission considers that these movements reflect payments to external agents acting on behalf of the Commission. As such, the Commission considers them to be genuine payments and not mere internal treasury movements between accounts controlled by the EDF Accounting Officer. The Commission would also point out that details of the amounts outstanding on these transactions at 31 December 2003 are shown in Table 4.2.3 in the Financial Implementation Report.

    From 2005 onwards, following the introduction of accruals-based accounting, such transactions (pre-financing paid to intermediaries) will be shown as an asset in the balance sheet, in accordance with the provisions of Article 135(3) of the 9th EDF Financial Regulation.

    23.

    Järgides kontrollikoja varasemaid tähelepanekuid, viis komisjon 2003. aastal läbi abisaajate riikide kohalikele kontodele üle kantud Stabexi vahendite inventuuri. Kohapealsed väljamaksed nendelt kontodelt nõuavad siiski veel delegatsiooni heakskiitu (vt punktid 63–68). 2003. aasta lõpu seisuga oli teave, mis komisjon oli asjaomastelt AKV riikidelt saanud, ikka veel ebatäielik. Isegi juhul, kui tulemused on mittetäielikud, peaks komisjon kontrollikoja arvates lülitama selle inventuuri tulemused oma finantsjuhtimisaruandesse ning esitama üksikasjad rahastamisaruannete lisas.

    23.

    The Commission has collected data for 80 % of the countries concerned, covering 97 % of the total amount of Stabex funds in the 7th and 8th EDFs.

    The Commission intends to include the relevant information related to the Stabex local account in an inventory. The local accounts, although the Commission must co-sign in order to use them, are not the Commission's property. This detailed inventory is therefore to be included in the ‘Report on Financial Management’. Following the recommendation of the Court, a note on this issue is included in the balance sheet for the financial year 2003.

    Tehingute seaduslikkus ja korrektsus

    24.

    Kinnitava avalduse III punktis esitatud tähelepanekud põhinevad EAF järelevalvesüsteemide ja kontrollide analüüsil, aruannete aluseks olevate tehingute valimi läbivaatusel, iga-aastase tegevusaruande analüüsil ja koostöötalituse EuropeAid peadirektori avaldusel. Peamised järeldused on esitatud allpool.

     

    Järelevalvesüsteemide ja kontrollide analüüs

    Järelevalvesüsteemide ja kontrollide täiustamine komisjoni tasandil

    Sisekontrollistandardite rakendamine

     

    25.

    2003. aasta jooksul on koostöötalitus EuropeAid, kes vastutab EAFi rakendamise eest, jätkanud komisjoni poolt 2001. aastal vastu võetud sisekontrollistandardite kasutuselevõtmist. Sisekontrollistandardeid rakendatakse delegatsioonides ja peakorteris üheaegselt, paralleelselt haldusfunktsioonide üleandmise protsessiga, mis ei jõua lõpule enne 2004. aasta lõppu. Kesksete talituste tasandil saab kontrollikoda teha järgmised järeldused, mis peamiselt põhinevad komisjoni eri osakondade poolt läbi viidud sisekontrollistandardite analüüsi tulemustel.

     

    26.

    Iga peadirektoraat pidi juurutama asjakohased järelevalvemeetmed ning eelkõige, vastavalt vajadusele, tehingute valimi ex post läbivaatuse. Koostöötalituse EuropeAid tasandil loodi 2003. aastal finantsjuhtimise ex post kontrolli üksus. Selle peamisteks ülesanneteks on finantsjuhtimise ja sisekontrollisüsteemides korduvate vigade avastamine ja ettepanekute tegemine leitud puuduste parandamiseks. Sellele vastavalt läbisid ligikaudu 1 800 riskiga seotud tehingut põhjaliku ex post läbivaatuse. Läbivaatus käsitles sissenõudekorraldusi, tagasinõutavaid tasumata summasid, tasaarveldamata ettemakseid, tagatisi ja käendusi. Olulised järeldused, milleni ex post läbivaatuse käigus jõuti, hõlmasid tähelepanekuid rahuldamata ettemaksete ja sissenõuete kontrollide kohta. Seoses EAF projektidega registreeriti ettemakseid, mis olid üle 18 kuu tasumata, rohkem kui 400 miljoni euro väärtuses. Lisaks sellele peavad vastutavad osakonnad käsitlema 27,5 miljoni euro väärtuses summasid, mis tuleb veel sisse nõuda.

    26.

    Advance payments are a normal and regular means of ensuring the effective implementation of many aid projects and are monitored.

    27.

    Järelevalvemeetmeid täiendab ennetusliku vahemeetmena loodud ex ante kontrolli üksus. Üksuse loomist sisekontrollistandardid otseselt ette ei näe. See alustas tööd juunis 2003 EAFi eelarvevahendeid käsutavas direktoraadis ja on kontrollinud 540 tehingut kokku 5 261st (nii kulukohustused kui maksed). Ex ante menetluses ei ole leitud olulisi vigu.

     

    28.

    Lisaks neile kahele üksusele on teisi tehingute järelevalvega seotud tegevusi nagu kulukohustuste ja maksete kontrollnimekirjade koostamine, osakondadevahelised kohtumised ja auditikäigud delegatsioonidesse. Üldiselt on järelevalve ulatuslikum kui varem, kuid see ei ole ikka veel ühtlustatud. Muutmaks seda tõhusamaks, on vaja koordineerimist, et määrata kindlaks, millist liiki kontroll katab tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse teatavat konkreetset aspekti.

    28.

    EuropeAid continues to work towards strengthening and rationalising the measures already put in place. To that end, harmonisation (financial guide, centralised ex-post checks, checklists, etc.) was carried out in 2004.

    29.

    Kooskõlas sisekontrollistandarditega on EuropeAid välja arendanud ka siseauditi suutlikkust hindava üksuse. Selle tulemusena hinnati EAFi osas 2003. aastal delegatsioonide (üks auditikülastus Malisse) ja peakorteri töökoormust funktsioonide ja vahendite üleandmise kontekstis ning sisekontrollistandardite rakendamisel saavutatud edu eelarvevahendeid käsutavas direktoraadis. Lisaks tehti mõningaid tarvilikke töid EuropeAidi järelevalvesüsteemide ja kontrollide peamiste riskide ja puuduste väljaselgitamise võimaldamiseks. Kontrollikoda rõhutas oma 2002. aasta aruandes mõnda nendest riskidest ja puudustest, eriti neid, mis on seotud EAFi poolt tasutud teenuste, tööde ja tarnete tegeliku toimumise kontrollidega.

    29.

    The Commission is aware that the management of EDF credits involves some risks. Setting up improved control and monitoring systems as well as regular audits helps to minimise those risks.

    In the context of the annual declaration by the Director-General, none of the weaknesses identified was regarded as material.

    As the Commission stated in its reply to point 30 of the Court's annual report for 2002, it considers that the set of control systems set up for the EDFs ensures the legality and regularity of the underlying operations. This system allows any weaknesses at local authority level to be remedied.

    30.

    Juhtimist käsitleva ad hoc teabe osas võeti 2003. aastal kasutusele 2002. aasta lõpus (30) kavandatud välisabi haldusaruanded. Need on regulaarseks teabeallikaks, võimaldades volitatud delegatsioonidel edastada peakorterile kõige olulisemat informatsiooni suurimate projektide rakendamise, maksete ja välisauditite kohta. Ühtlustatud vorming on välja saadetud ning delegatsioonides kasutusel. Siiski ei ole komisjon 2004. aasta märtsi seisuga ikka veel kätte saanud välisabi haldusaruannete täielikku komplekti, kuigi nende esitamise tähtaeg oli 31. jaanuaril 2004. Lisaks kesksete talituste varustamisele episoodilise teabega haldamise kohta on välisabi haldusaruanded üheks põhialuseks peadirektori aastaaruande ja avalduse ettevalmistamisel.

    30.

    External Assistance Management Reports are one of the information tools used in the management of external aid that devolved delegations send to the EuropeAid Directors responsible (authorising officers by subdelegation) and to the Directorates-General for External Relations and for Development. They constitute one of the information sources used by the Directors to draw up their activity reports for the Director-General. The EAMRs are not, however, used to prepare the annual report and declaration of the Director-General. The instructions given to the delegations state very clearly that producing an EAMR does not relieve a head of delegation from the responsibility for informing the Director concerned in good time of any problems or specific matters for which the Director is responsible as the authorising officer for the appropriations managed by the Delegation.

    31.

    Mis puutub eeskirjade eiramistest teatamisse, mis on üks sisekontrollistandarditest, siis saadeti OLAFile 2003. aastal teave EAFga seotud kolme väidetava pettuse kohta (Sierra Leone, Paapua Uus-Guinea ja Dominikaani Vabariik). Delegatsioone, mis on abisaajatele lähemal, ohustavad eiramised suuremal määral kui keskseid talitusi (kuid nad on nendest ka paremini informeeritud). Komisjon peab seetõttu jätkama personali teadlikkuse tõstmist nendes küsimustes.

    Tegevuskavade elluviimine

    31.

    In accordance with the internal control standards, delegations are informed of the procedure to be followed when detecting irregularities or suspected fraud, including the contacts to be made with OLAF. All new members of staff, and those about to be seconded to a delegation, attend compulsory courses to make them aware of the fight against irregularities. This course is also open to all other officials.

    32.

    Lisaks sisekontrollistandardite rakendamisele uuris kontrollikoda ka järelevalvesüsteemide ja kontrollide tugevdamise tegevuskavade elluviimist. Tegevusplaanid kehtestati tulenevalt EuropeAidi peadirektori 2002. aasta tegevusaruandest või otsustati need sisse viia 2003. aasta vajaduste põhjal.

     

    33.

    Välisauditite osas pakuvad peakorteri osakonnad delegatsioonidele ja juhtivatele direktoraatidele sihtotstarbelist tuge. Nad on koostanud standardjuhendid ja -volitused, et ühtlustada väliste ettevõtete poolt läbiviidavad auditid valdava osa rahastatavate projektide suhtes. Peakorteri 2003. aasta auditikava nägi seetõttu ette ligikaudu 30 EAFe käsitlevat auditit (nende läbiviimine usaldati välisaudiitoritele), mis on varasemate aastatega võrreldes suhteliselt suur arv. 2003. aasta lõpus võeti kasutusele uus IT töövahend (CRIS Audit), kuid see oli alles osaliselt kasutatav; see võimaldab komisjonil jälgida välisauditite planeerimist ja teostust. Kuid arvestades, et uus töövahend ei ole liidestatud finantsinfosüsteemiga, ei ole auditite katvust võimalik hinnata. Lõpptulemusena laiendatakse CRIS Audit-it kõigi delegatsioonide auditeerimistegevustele.

    33.

    Apart from the headquarters audit plan, altogether the plans of the delegations for 2003 covered 192 audits at 1 July 2004.

    Furthermore, the CRIS audit system was set up in 2004 for the EDFs. There is, however, already a system for reporting audits which includes the information on the audit (terms of reference, order form, mission, draft report, etc.) and the main findings of the auditors.

    34.

    Vaatamata kõigile neile ressurssidele on siiski raske hinnata, millisel määral pakuvad välisauditid täiendavat kindlust EAFi tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes. Tõsiasi on see, et auditileidude suhtes teostatav järelkontroll ei ole ikka veel väga tulemuslik seoses sellega, et erinevad kaasatud osapooled rakendavad auditileide väga erineval otstarbel. Järjena juhendite ja -volituse standardimisel saavutatud edule on nüüd vaja jõupingutust auditileidude adekvaatsema järelkontrolli tagamiseks.

    34.

    The level of programming and follow-up of audits corresponds to that of the management of the project that is to be audited, which gives a better yield in terms of exploitation of results.

    The Commission agrees that progress is needed in following up the conclusions of audits which is why it introduced a follow-up reporting system in 2004.

    35.

    Meede 2, mis esines peadirektorite 2001. aasta tegevusaruannete ja avalduste kokkuvõttes, nägi ette välisabiga seotud riskide analüüsi. 2003. aastal koostas komisjon neid riske kirjeldava töödokumendi eelnõu (31). Seal soovitatud analüüs ja meetmed võtavad arvesse välisabi rakendamise mitmesuguseid teid, nt tsentraliseeritud, delegeeritud või ühine rakendamine. Seda kehtivat lähenemisviisi riskianalüüsile ja -juhtimisele tuleb nüüd rakendada kõigile abimeetmetele ja projektiliikidele, et aidata tugevdada järelevalvesüsteeme ja kontrolle.

    35.

    The Commission will take account of the Court's comments.

    36.

    Finantsjuhtimise ex post kontrolli üksus rakendas 2003. aastal spetsiaalset tegevuskava, et vähendada 27,5 miljoni euro suurust rahuldamata sissenõuete mahtu, mis on projektidest kuhjunud ning mille kolmandad isikud EAFile võlgnevad. See meede võimaldas sissenõudmiste algatamise vastutust antud valdkonnas jagada eelarvevahendite käsutaja ja EAFi peaarvepidaja vahel. See toob esile koordineerimise puudulikkuse eelarvevahendite käsutaja ja EAFi peaarvepidaja vahel, aga ka komisjoni raskused võlgu ja sissenõudeid reguleerivate õigusnormide kohaldamisel. Lisaks ei oldud kinnitatud korda uute sissenõudekorralduste arveldamiseks, mis antakse välja seoses 2003. ja järgmiste eelarveaastate projektidega.

    36.

    In 2003, following the adoption of the specific plan, the services of the authorising officer and the EDF accountant set up a system for following up recovery orders which enabled considerable progress to be made despite the particular difficulties affecting recovery under the EDF, due in particular to the legal requirements and to the functioning of the OLAS computer system. With better coordination and cooperation between the two services, progress was also made with creating new operating procedures for OLAS to facilitate the follow-up and settlement of recovery orders.

    The setting-up in 2004 of an ex-post transaction control system within EuropeAid will allow the problems of recovery orders to be dealt with in a broader, integrated context of controls that supplement the regular recovery activities carried out by authorising officers by subdelegation.

    The devolution process, which brings management closer to the work in the field, should also make the management of recovery orders more efficient.

    Järelevalvesüsteemid ja kontrollid AKV riikides üldiselt hästi korraldatud

    37.

    EAFi järelevalvesüsteemid ja kontrollid põhinevad AKV riikide ja Euroopa Komisjoni partnerlusel. Lepingute ja maksete puhul on peamisteks partneriteks siseriiklik eelarvevahendite käsutaja (rahandus- või välisminister) ja delegatsiooni juht, kes toetuvad teiste isikute, sealhulgas AKV riikide tehniliste ametkondade, programmi juhtimisüksuste, projektide kaudu rahastatud kontrollkülastuste ning tehniliste assistentide ja välisekspertide, nagu erasektori insener-konsultantide ja audiitorite, läbiviidud kontrollidele.

     

    38.

    Kontrollikoda viis kohapealsed auditid läbi kuues AKV riigis (Keenia, Mali, Mauritaania, Senegal, Paapua Uus-Guinea ja Saalomoni saared), et kontrollida EAFi järelevalvesüsteeme ja kontrolle. Stabexi osas kontrollis kontrollikoda samuti kohapeal lõppmaksete valimit, mis tehti selleks rahastuse saanud kohalikult kontolt Stabexi programmide abisaajatele.

     

    39.

    Lepingute ja maksete järelevalvesüsteemid ja kontrollid külastatud AKV riikides olid üldiselt hästi korraldatud. Täheldati vaid väga üksikuid näiteid, kus ei järgitud kohaldatavaid õigusakte.

     

    40.

    Maksete järelevalvesüsteemide ja kontrollide toimimise osas ei suutnud siseriiklikud eelarvevahendite käsutajad, kes Cotonou lepingu kohaselt EAFi kulutuste heakskiitmise ja arveldamise eest vastutavad, alati tõendada, et arvete võtmekontrollid on nende endi või teiste isikute poolt korrektselt läbi viidud. Järelikult mõnda võtmekontrollidest läbi ei viidud, nt neid, mis on mõeldud tagamaks, et tööd, tarned või teenused vastavad asjakohastele lepingutele ja et järgitakse lepingute rahastamistingimusi (seoses hinnakohandustega, tagatiste piisavusega, korrektsete vahetuskursside rakendamisega, tasumisega lepingu teatava osa eest eurodes, mitte kohalikus vääringus jne). Delegatsioonide juhid, kes vastutavad maksekorralduste heakskiitmise eest, on seetõttu sunnitud siseriiklike eelarvevahendite käsutajate tegematajätmisi heastama. Mõnel juhul nad siiski ei kontrollinud kõnealuste võtmekontrollide usaldatavust, muuhulgas ka seoses Stabexi vahendite kasutamisega abisaajate poolt.

    40.

    In most ACP countries, the EDF finances the implementation of support programmes for national authorising officers in order significantly to increase their monitoring control capacity.

    As part of the devolution process, the delegations have been strengthened to allow them to shoulder their full responsibilities.

    41.

    Positiivne samm on see, et nüüd kasutavad volitatud delegatsioonid oma maksete heakskiitmisel kontrollnimekirju. Mõnikord on märgitud, et kontrollid on läbi viidud ja et mingeid kõrvalekaldeid ei avastatud, kuigi see tegelikult pole nii (nt lepingupartneril puudub kehtiv pangagarantii).

    41.

    The use of checklists was set up and formalised in 2002. The Commission is working on controlling the quality of use of the checklists, whilst inspection visits and training for officials have been organised.

    42.

    Projektide välisauditite järelduste ja soovituste järelkontrolli tase on varieeruv ja piiratud auditiaruannete kroonilise hilinemise ja administreeriva iseloomu tõttu, mille delegatsioonid neile tihti omistavad: liiga sageli on auditiaruanded lihtsalt projekti lõpetamise või avansikontole uute maksete tegemise alusdokumendiks, mitte aga ei vii vajalike paranduste tegemiseni.

    42.

    The Commission would point out that:

    (1)

    A large number of financial audits relating to programme estimates are in fact carried out at the end of an action as they are a prerequisite for the final payment.

    (2)

    The financial audits of grant contracts are ordered by the beneficiary of the contract in accordance with the detailed rules set out in the contracts (see also reply to point 34).

    43.

    Stabexi suhtes on komisjon pannud ennast olukorda, kus tal pole võimalik kontrollida vahendite kasutamise kogumahtu, sest ta on tolereerinud vastavasisuliste aruannete mitteesitamist siseriiklike eelarvevahendite käsutajate poolt, mis on vastuolus muudetud Lomé konventsiooni artikli 212 nõudega. Analoogiliselt kinnitasid kontrollikoja auditikäigud, et kohalikke pangaarveid, kuhu Stabexi vahendeid üle kanti, kasutati ilma delegatsiooni juhi loata (Keenia ja Mauritaania) ning et delegatsiooni juht oli heaks kiitnud vahendite liikumisi isegi siis, kui ta ei olnud panga kasutatavas volitatud allkirjaõiguslike isikute (aegunud) nimekirjas (Senegal).

    43.

    Article 212 provides for a report by the national authorising officer on the use of funds by beneficiary countries. The flow of data received by the Commission was not uniform. For that reason, and on the basis of the Court's recommendations, a comprehensive inventory was launched in 2003 in order to carry out a complete survey of these funds.

    Järeldus seoses järelevalvesüsteemide ja kontrollidega

    44.

    EAFi järelevalvesüsteemid ja kontrollid hõlmavad suurt hulka mehhanisme ja eesmärke. Nende süsteemide ja kontrollide uuendamine algas 2003. eelarveaastal. Tuleb ära oodata, kuni need on ühildatud, et oleks võimalik hinnata nendest saadavat tegelikku kasu tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel. Praegusel etapil on siiski vaja rohkem koordineerimist tagamaks, et ei toimuks topeltkontrolle ja et olulise riskiga valdkonnad oleksid kaetud, eelkõige need valdkonnad, kus esineb kontrollikoja täheldatud kõrvalekaldeid. See tähendab komisjoni erinevate kontrollijate kontrollide ja järelduste täielikku kohaldamist delegatsiooni tasandil. Stabexi rahavoogude suhtes tuleb rakendada ka piisaval tasemel sisekontrolli.

    44.

    Following these inventories, the Commission is drafting more specific and more detailed guidelines for the utilisation of the Stabex funds in order to ensure better monitoring of the use by beneficiary countries of the funds still available.

    Tehingute audit

    45.

    49 maksest koosnevat valimit auditeeriti kättesaadavate dokumentide põhjal komisjonis Brüsselis ja vajadusel ka AKV riikides asuvates delegatsioonides. Lisaks auditeeriti valitud kuues AKV riigis kohapeal veel 37 muud makset, sealhulgas ka vastavaid üldisi ja individuaalseid kulukohustusi, et teha kindlaks, kuidas järelevalvesüsteemid ja kontrollid toimisid, eriti seoses dokumentides hõlmatud tööde, tarnete või teenuste tegeliku teostamisega.

     

    46.

    Otsese eelarvetoetuse suhtes (vt punkt 19) jätab EAFi õiguslik raamistik märkimisväärselt palju ruumi tõlgendamiseks ja erandite tegemiseks. Veelgi enam, tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollid tõendavad üksnes seda, et asjakohaseid tingimusi on õigesti hinnatud. Algsetele hindamistele, mis viiakse läbi rahaliste kohustuste vastuvõtmise ajal, ei ole antud piisavalt kindlat vormi Cotonou lepingu artikli 61 lõikes 2 loetletud kriteeriumide tähenduses. Sedalaadi vormistus on oluline eelkõige seoses riigi rahanduse juhtimise läbipaistvuse, usaldatavuse ja mõjususega, muidu pole hiljem võimalik otsustada, kas kõnealune juhtimine on paranenud, mis on edasise abi eelduseks. Täiendavate vahendite eraldamise kriteeriumid koosnevad suures osas makromajanduse näitajatest, mis aga annavad üksnes osa riigi rahanduse juhtimise kohta käivast teabest.

    46.

    As regards the adoption of financial commitments, the Commission proposals for financing submitted to the Member States systematically include an assessment of the macroeconomic situation and public finances which, based on the most recent data, analyses the themes and the issue concerned by the criteria in Article 61, paragraph 2. It is designed in principle to provide the information listed in paragraph 3.4 of the Guide for budget support issued in March 2002.

    It is also useful to restate the major principles governing the release of tranches of budget support:

    for fixed tranches, a macroeconomic balance must prevail, verified by the existence of a programme with the Bretton Woods Institutions;

    for performance or variable tranches, the indicators are different: indicators linked to results (reflecting the implementation of poverty reduction strategies), general budget performance indicators (implementation rates, payment periods, etc.); process indicators linked to sectoral reforms or the management of public finances.

    The Commission shares the Court's view of the importance of in-depth, rigorous monitoring of public finances in the countries benefiting from budget support. The public finance analysis framework, comprising 28 indicators and developed with other donors under the Public Expenditure and Financial Accountability project, was tested in a number of ACP countries in 2004 with a view to becoming operational in 2005. Lastly, since 2003, the headquarters of EuropeAid has developed a template for monitoring the management of public finances which allows the Delegations to present quarterly reports on this subject.

    Rahalised kohustused

    47.

    Vastavalt Cotonou lepingu IV lisa artikli 17 lõikele 2 tuleb komisjoni ja AKV riigi või riikide vaheline rahastamisleping koostada 60 päeva jooksul alates ühenduse otsuseid tegeva organi otsusest. Niivõrd kui kontrollikojale teada, on ainsaks tõendiks rahastamislepingu koostamisest selle allakirjutamine mõlema lepingupoole poolt. 2003. aasta rohkem kui 100 uuest kulukohustusest koosnevast valimist, st peaaegu kõigist eelarveaastasse kantud rahalistest kohustustest 82 % oli kaetud rahastamislepingutega, mis olid allkirjastatud 60 päeva jooksul alates otsusest. Ülejäänud 18 protsendist 3 (32) kirjutati alla rohkem kui 120 päeva pärast algset otsust. Selline olukord tähendab paranemist eelnevate aastatega võrreldes. Sellegipoolest peab komisjon näitama, kuidas ta kavatseb tagada tulevaste lepingute koostamise 60-päevase tähtaja piires.

    47.

    Drawing up a financing agreement in 60 days does not mean that the agreement has been signed. However, the Commission acknowledges that by virtue of this rule diligence is required in implementing a financing decision. This in fact occurs in a large majority of cases, as the percentages quoted by the Court indicate.

    Some 99 % of financing agreements are signed by the Commission within 60 days. The rare exceptions are cases (involving in particular direct budget support) where it emerges after the decision is taken that the conditions for concluding the agreement are no longer fulfilled, so that to maintain sound financial management it is necessary to wait until they have been re-established before continuing with signing.

    Individuaalsed juriidilised kulukohustused

    48.

    Vähesed, üksikjuhtudel ette tulnud ja ebaolulised vead seoses individuaalsete juriidiliste kulukohustustega olid järgmised:

    48.

     

    a)

    tagatisi, millele lepingud tuginesid, iseloomustab korduv eeskirjade eiramine: mõnikord jäeti tagatis hoopis esitamata, mõned tagatised olid ebatäielikud või esitati need pärast tähtaja lõppu;

    (a)

    The Commission has taken steps to improve the monitoring of bank guarantees; a specific module relating to bank guarantees in OLAS has been developed and instructions sent to the delegations.

    The Commission would point out that the Court has not identified any negative financial impact due to that finding.

    b)

    ikka veel esineb juhtumeid, kus lepingutesse hiljem tehtud olulised muudatused on viinud selleni, et tegelik lõppsumma ületab ettenähtud piirid;

     

    c)

    mõned delegatsioonid järgivad tava, mille kohaselt lepingud allkirjastatakse ilma neid dateerimata või ei nõuta lepingupartnerite ja siseriikliku eelarvevahendite käsutaja vaheliste lepingute dateerimist. Selline kõrvalekalle raskendab delegatsioonidel eeskirjade rakendamise tagamist, kui viimane sõltub otseselt lepingute allakirjutamise kuupäevast (nt kontrollimine, ega siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ei kinnitanud lepingut enne, kui lepingupartner oli esitanud täitmistagatise).

    (c)

    The Commission notes that the signature of a delegation endorses a contract. The date of the endorsement therefore does not have the same contractual value as that of the signature of the contractors.

    Maksed

    49.

    Vähesed üksikjuhtudel ette tulnud ja ebaolulised vead seoses asjaomaste individuaalsete juriidiliste kulukohustustega puudutasid alljärgnevat:

    a)

    maksed ei olnud kooskõlas lepingu sätetega (hinna, makseviiside, kaupade liigi ja koguse osas);

    b)

    hüvitati kulutusi, mis polnud abikõlblikud, sest neid poldud lepingus ette nähtud;

    c)

    hüvitati kulutusi, mille kohta taotleja ei esitanud alusdokumente, kuigi sellekohane nõue oli lepingus selgelt olemas;

    d)

    maksed tööde, kaupade ja teenuste eest, mille tegeliku teostamise kohta ei olnud eelnevat põhjendatud kinnitust.

     

    50.

    Muid, sagedasemaid vigu täheldati seoses menetluste rakendamisega, kuid nende võimalikku mõju maksete tegelikule sisule on raske hinnata (nt viiviste maht, kui hilineti maksetega tarnijatele).

    50.

    The Commission considers that considerable progress has been made in the last few years in reducing payment delays. It believes that the efforts should be continued and the Court's recommendations adopted.

    51.

    Aruannete esitamine pärast lepingus ettenähtud tähtaega on sagedane menetluslik eeskirjade eiramine. Kui need aruanded käsitlevad projektide elluviimist, osutab viivitus tihti teatavale puudusele projektide finantshalduses. Auditeerimislepingute korral vähendab auditiaruandega hilinemine eelarvevahendite käsutaja võimalusi võtta tõhusaid parandusmeetmeid ja teha järelkontrolli. Üldiselt peaksid tulevased maksed sõltuma kõnealustest aruannetest.

    51.

    As regards the submission of contract reports, it is for the contractors to supply them. The Commission makes every effort to receive them in time. The question of audit reports has already been dealt with in paragraph 42.

    52.

    On veel mõned kõrvalekalded, mis mõjutavad teatavate maksete või tulude käsitlemist ning mis täiendavad EAFi sisekontrolli valdkondade nimekirja, mida tuleb eelisjärjekorras tugevdada:

    52.

     

    a)

    maksed kohalikelt Stabexi pangakontodelt, mis ei kajastu komisjoni raamatupidamisarvestuses, peavad kohalik delegatsioon ja siseriiklik eelarvevahendite käsutaja sellegipoolest ühiselt heaks kiitma. Mõnele neist maksetest delegatsioon siiski alla ei kirjutanud;

     

    b)

    mõne projekti sularahaarvetele makstud pangaintresse ei kajastatud raamatupidamisarvestuses, kuigi tingimuseks on seatud, et need arvatakse vastavate projektide vahendite hulka. Selle vea saab parandada asjakohase pangapoolse kontooperatsioonide vastavuskontrolliga.

    (b)

    In the case of a programme estimate, it is for the project accountant to enter bank interest in the accounts. External audits allow the Commission to check that accounts are being kept properly in this respect.

    Koostöötalituse EuropeAid peadirektori aasta tegevusaruanne ja avaldus

    53.

    Aasta tegevusaruanne ja avaldus hõlmavad nii üldeelarvest kui EAFist rahastatud tegevusi, kuigi kumbagi valdkonda reguleerib eraldi finantsmäärus. Aruande mõnes punktis viidatakse küll EAFile, kuid teistes seda ei mainita, mis muudab keeruliseks aru saada, kuivõrd teatav punkt või reservatsioon käsitleb või ei käsitle EAFi (nt 250 miljonit eurot lepingutes, mille kohta käib valitsusväliste organisatsioonide liite käsitlev reservatsioon). Et parandada järgmiste aruannete loetavust, soovib kontrollikoda, et teave ja tähelepanekud EAFi kohta oleksid aastaaruandes ja avalduses selgemini välja toodud.

    53.

    The reserve does not affect the EDF inasmuch as all the actions covered by the food aid instrument are financed from resources coming from the Community budget.

    The annual activity report covers all the activities managed by the authorising officer by delegation and is not intended to provide a breakdown of those data by source of programme financing. The data and the assessment of the control system, as well as the declaration, concern the functioning of the system overall without distinguishing between the budget and the EDF. The report focuses rather on the concept of Activity (ABB) which goes beyond the strict Budget/EDF demarcation. Thus the Activity ‘Relations with the ACP States and the OCT’ covers operations financed by funds from the Budget and the EDF. It should also be noted that a breakdown of data by ABB Activity is provided in a specific section of the Report.

    The Commission will take account of the wishes of the Court, within the limits of the aims and the format of Annual Activity Reports.

    54.

    Seni veel kindlaks määramata võlgade ja Stabexi vahendite korrektse kasutamise maht moodustavad kõige tõenäolisemalt summa, mis on finantsteabe kvaliteedi jaoks oluline. Seepärast oleks peadirektor pidanud esitama selle kohta reservatsiooni (vt punkt 21).

    54.

    Once transferred to the beneficiary countries, Stabex funds belong to them and have officially left EDF accounts. The subsequent use made of the funds by the beneficiary country therefore has no formal impact on EDF accounts.

    55.

    Tulenevalt Stabexi inventuuritulemuste mittetäielikkusest (vt punkt 23) ei olnud peadirektoril sel ajal kogu vajalikku teavet, et teha oma avalduses järeldusi vahendite kasutamise kohta ettenähtud eesmärkidel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ning tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

    55.

    Stabex was an instrument for the rapid disbursement of funds and was designed to offset reductions in the export revenues from key agricultural products in the ACP countries. It disappeared with the entry into force of the Cotonou Agreements in April 2003. Thus the last transfers to be carried out concern funds which it had been decided in preceding years to transfer to the beneficiary countries that satisfied the eligibility criteria. No Stabex transfers took place in 2003. The annual declaration by the Director-General concerns 2003.

    The EDF accounts did not contain any information on the use made of Stabex funds by beneficiary States as, once the funds are transferred to the beneficiaries under the ‘Transfer Agreements’, they belong to those countries and have officially left the EDF accounts.

    Beneficiary States are required (see reply to paragraph 43) to report to the Commission on the use of these funds; it is then possible for the Commission, after informing the EC-ACP Council of Ministers, to defer the application of decisions on further transfers if the information supplied by the beneficiary State is not deemed satisfactory. On the basis of the information received from the beneficiaries in the past, the Commission has never actually done this. However, as there is no harmonised reporting system to ensure the uniformity of information received by the delegations, the Commission launched an inventory of the funds in 2003 in order to monitor the funds outside the accountings and consolidate all the information available.

    Muutused järelevalvesüsteemide ja kontrollide toimimises

    56.

    Kõik eespool mainitud tähelepanekud lülitatakse näitajate tabelisse, seega on võimalik hinnata muutusi järelevalvesüsteemide ja kontrollide toimimises (vt tabel 4 ).

     

    Tabel 4 — DAS 2003 EAFide osas: Audititöös ilmnenud võimalikud näitajad

    1.   

    PÕHITÄHELEPANEKUD — HINNANG OLUKORRALE

     

    2001

    2002

    2003

    Tähelepanekud

    Komisjoni vastus

    Tähelepanekud

    Tarvitusele võetavad meetmed

    Tähelepanekud

    Tarvitusele võetavad meetmed

    1.1

    Stabexi varade haldamine

    Puudulik kontroll

    Edasine kirjavahetus pangaga väärtpaberite ostu-müügitehingute asjus säilitatakse.

    Tehingute hulk on oluliselt vähenenud, ent arvepidamine ei kajasta tehingutega kaasnevat tulu või kulu, samuti puudub ülevaade väärtpaberite turuväärtuse üle aasta lõpu seisuga.

    Arvepidamises peaks selgelt kajastuma tehingutega kaasnev tulu või kulu ning väärtpaberite turuväärtus aasta lõpu seisuga.

    Arvepidamine kajastab tehingutega kaasnevat (mõnikord olulise tähtsusega) tulu või kulu ning väärtpaberite turuväärtust aasta lõpu seisuga.

    Vajalikud meetmed on tarvitusele võetud.

    1.2

    Struktuuriliste ümberkorralduste programmide käivitamise toetamine

    Puudub õiguslik alus seaduslikkuse ja korrektsuse rangeks kontrollimiseks, kuna nõuete täpset järgimist alati ei eeldata.

    EAFide õigusraamistik ei välista tingimustest kõrvalekaldeid.

    Kuna puuduvad piisavad andmed riikliku finantsjuhtimise kvaliteedi osas AKV riikides, ei saa kontrollikoda anda arvamust eelarve otsetoetuste kasutamise kohta.

    Tuleb parandada informeeritust riikliku finantsjuhtimise osas AKV riikides.

    Komisjoni on andnud rohkem infot riikliku finantsjuhtimise seire kohta AKV riikides, eriti oma 2003. eelarveaasta finantsjuhtimisaruandes.

    Tuleb jätkata infovahetuse täiustamist selles võtmetähtsusega valdkonnas.

    1.3

    EIP sooritatavad operatsioonid riskikapitaliga

    Intressimäärad kõrgemad kui Lomé konventsiooniga ette nähtud.

    Komisjon hindab oma tegevuse õigeks, ent kontrollib koos EIPga Lomé konventsiooni nõuete järgimist.

    Intressimäärad kõrgemad kui Lomé konventsiooniga ette nähtud.

    Lomé konventsiooni täpne järgimine.

    Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega anti vastutus investeerimisrahastu haldamise eest EIPle.

    DASi kontekstis ei ole kontrollikojal enam põhjust seda teemat käsitleda

    1.4

    Hinnakorrektuuri mehhanismid

    Lepingutes ei sätestata hinnakorrektuure.

    Komisjon informeerib sellest punktist kõiki delegatsioone, et vältida samalaadseid probleeme tulevikus.

    Jätkuvalt finantseeritakse hinnakorrektuure ilma selge lepingulise aluseta.

    Tuleb parandada hinnakorrektuuri aluseks olevate lepingupunktide sõnastust ja tõhustada kontrolli nende üle.

    Hinnakorrektuuri puudutavate lepingupunktide rakendamine tekitab jätkuvalt teatavaid probleeme.

    Tuleb jätkata seiret lepingute täitmise selle aspekti üle.

    1.5

    Esialgsete kohustuste tegelik tase

    Näidatud tegelikust suuremana, kuna kohustusi ei ole vabastatud.

    Komisjon jätkab püüdlusi seiremeetmete tõhustamiseks.

    Ei kajastu adekvaatselt arvepidamises, kuna kohustuste tühistamine on liiga aeglane.

    Tuleb võtta meetmeid kohustuste seireks ja nende kiireks kontrollimiseks.

    Komisjon on läbi viinud põhjaliku kontrolli probleeme tekitavate täitmata kohustuste osas.

    Tuleb jätkata süstemaatilist kontrolli probleeme tekitavate täitmata kohustuste osas.

    1.6

    Ettemaksete ja erinevate sissenõutavate summade väljaselgitamine

    Tähelepanekud puuduvad.

    Vastus puudub.

    Ettemaksed ja sissenõutavad summad ei kajastu arvepidamises usaldusväärselt.

    Puudus tuleb kõrvaldada.

    Üle 18 kuu tasumata ettemaksete (400 miljonit eurot) väljaselgitamist ja tagasinõutavate summade (27,5 miljonit eurot) tagasisaamist hallatakse väga puudulikult.

    Tuleb täiustada väljaselgitamist nõudvate ettemaksete ning tagasinõutavate summade kindlakstegemise, registreerimise ja seire korda.

    1.7

    Stabexi vahendite kasutusaruanded ja lõppmaksete kontroll

    Stabexi ülekanded on raamatupidamisse kirjendatud maksetena, seda ka juhul, kui need pole veel lõpliku abisaajani jõudnud.

    Tuleb parandada raamatupidamisteabe kvaliteeti.

    Arvepidamises puudub teave Stabexi vahendite kasutamise kohta.

    Puudus tuleb kõrvaldada, sest komisjon on kaasvastutav vahendite kasutamise eest.

    Komisjonil ei ole võimalik kontrollida Stabexi vahendite kasutamist (Lomé IV, artikkel 212); volitused pangaülekannete tegemiseks on ebapiisavad.

    Riiklike eelarvevahendite käsutajatelt tuleb saada kõik aruanded Stabexi vahendite kasutamise kohta; on vaja tugevdada sisekontrolli pangatehingute üle.

    2.   

    JÄRELEVALVESÜSTEEMID JA KONTROLLID

     

    2001

    2002

    2003

    FINANTSAUDITITE LÄBIVAATAMINE

     

    Sagedus (a)

    Sagedus (a)

    Sagedus (a)

    2.1

    Kasutatavad mõisted ei väljenda alati selgesti abikõlbmatute kulude iseloomu

    sage

    sage

    pisteline

    2.2

    Auditiaruanne ei kajasta numbriliselt selgesti auditeeritud kulutusi ega abikõlblike ja -kõlbmatute kulude summasid

    sage

    sage

    pisteline

    2.3

    Välisaudiitorite tuvastatavad puudujäägid abikõlbmatute kulude tagasinõudmisel

    sage

    sage

    sage

    BRÜSSELI SISEKONTROLLISÜSTEEMID

     

    Järelevalvesüsteemide ja kontrollide hinnang (b)

    Järelevalvesüsteemide ja kontrollide hinnang (b)

    Järelevalvesüsteemide ja kontrollide hinnang (b)

    2.4

    Tehingutega seonduvate teatud sisekontrollistandardite järgimise tegelik tase

    puudub

    B

    B/A

     

    KUUE AKV RIIGI SISEKONTROLLISÜSTEEMID

     

     (33)

     (34)

    2.5

    Üldine hinnang pakkumiskutsetele

    puudub

    B

    B/A

    2.6

    Üldine hinnang väljamaksetele

    puudub

    B

    B/A

    2.7

    Üldine hinnang audititele

    puudub

    B

    B

    2.8

    Üldine hinnang sissenõuetele

    puudub

    C

    C

    2.9

    Üldine hinnang raamatupidamisele

    puudub

    B

    B/A

    2.10

    Üldine hinnang kõikidele vaatlusalustele riikidele

    puudub

    B

    B

    (a) Sagedus (esinemus)

    harv

    pisteline

    sage

    (b) Järelevalvesüsteemide ja kontrollide hinnang

    A. Toimib hästi, vajab vähest parandamist

    B. Toimib, kuid vajab parandamist

    C. Ei toimi vastavalt soovitule

    III PEATÜKK — EELNEVATE TÄHELEPANEKUTE JÄRELAUDIT

    EAFi viimine üldeelarve koosseisu

    Eelnevate tähelepanekute kokkuvõte

    57.

    Paljudel juhtudel on kontrollikoda teinud tähelepanekuid järjestikuste EAFide rakendamise keerukuse ja raskuste kohta ning on näinud võimaliku lahendusena nende lülitamist eelarve koosseisu (35). Komisjon edastas 2003. aastal teatise eeliste ja puuduste kohta, mis kaasneksid EAFi viimisega eelarve koosseisu (35) Komisjoni seisukohalt annaks eelarvesse lülitamine, mida on pikka aega soovitanud ka Euroopa Parlament, lahenduse ikka ja jälle esilekerkivatele üleminekuprobleemidele, mis on seotud uute EAFide asutamisega; samuti võimaldaks see AKV riikidega saavutatud kokkulepete katkestusteta elluviimist.

    57.

    The Commission does indeed consider that including EDFs in the budget would be a solution to the problems of transition between EDFs but points out that this is not the sole argument in its favour (standard procedures, budgetary transparency, dropping of the negotiation and ratification process, and all the time that takes). See the Commission reply to point 12.

    Olukorra areng

    58.

    8. oktoobril 2003 võttis komisjon vastu teatise nõukogule ja parlamendile “AKV riikidega tehtava koostöö täieliku integreerimise suunas EL eelarvesse”, kus ta esitab integreerimist pooldavad põhjendused. Kõik asjaomased pooled (ja eriti AKV riigid) kaaluvad seda küsimust hoolikalt. Euroopa Parlament on juba toetanud kiiret eelarvesse lülitamist (vt 2002. aasta eelarve täitmise kinnitamise aruande punkt 42).

    58.

    The Commission has suggested that EDFs be included in the budget on several occasions. In view of the enlargement of the EU and the decisions to be taken on the financial perspective 2007-2013, it would be particularly desirable to incorporate EDFs in the budget from 2007/2008.

    Osalemine EAFi auditeerimisel AKV riikide kõrgeimate kontrolliasutuste poolt

    Eelnevate tähelepanekute kokkuvõte

    59.

    EAFi haldamise varasemate kontrollide kontekstis (36) rõhutasid kontrollikoda, parlament ja nõukogu, kui tähtis on tugevate, tõhusate ja sõltumatute kõrgeimate kontrolliasutuste loomine ja toetamine riigi rahanduse juhtimise ja eriti EAFist rahastatavate audititegevuste kvaliteedi parandamisel AKV riikides.

    59-60.

    Direct support for the Supreme Audit Institutions (SAIs) takes the form of projects not covered by the budget support financing agreements and also of one-off technical assistance operations financed from budget resources for institutional support (budget lines managed in accordance with EDF procedures) which, in each budget support financing agreement, supplement the funds allocated. The Commission has updated the information contained in Annex 6 and included the one-off operations referred to above. Direct support operations, irrespective of financing source, are ongoing in nine countries and being studied in seven others.

    where direct support for an SAI is not provided by the Commission, it is often supplied by another donor following consultations in which the Commission is involved.

    support for SAIs can also take an indirect form through the incorporation in the financing agreements on the budget support of conditions and/or process indicators to strengthen the status and resources of such institutions,

    the Commission also intends, wherever possible, to involve SAIs in the public finance assessments.

    The Commission intends to present a proposal to systematise and better structure its support for SAIs. It would be delivered under the action plans stemming from the public finance reform programmes running in each ACP country and operated jointly with all the partners involved in the budget support, especially the Member States.

    Olukorra areng

    60.

    Märkides, et ta jagab seda seisukohta ja töötab sama eesmärgi nimel, andis komisjon teada, et kuigi tegemist on tema jaoks uue ja poliitiliselt tundliku teemaga, on ta omaks võtmas järkjärgulist lähenemisviisi (37). Vastuseks parlamendi teabenõudele kõrgeimate kontrolliasutuste rahastamise kohta EAFist (38) esitas komisjon oma 2003. eelarveaasta finantsjuhtimisaruande 5. lisas loendi 14 projektist, mis sisaldasid muuhulgas ka toetust riikide auditeerimisasutustele. Kontrollikoda võttis arvesse nende projektide selget väärtust, mis on põhiosas suunatud rahandusministeeriumide ja mõnel juhul nende sisekontrollistruktuuri tugevdamisele. Kõrgeimate kontrolliasutuste tugevdamine on siiski vaid ühe või kahe projekti peaeesmärgiks.

     

    Stabexi vahendite seire

    Eelnevate tähelepanekute kokkuvõte

    61.

    Euroopa Kontrollikoda on palju kordi avaldanud tähelepanekuid seoses Stabexi vahenditega (39). Kõigis neis tähelepanekutes on ta rõhutanud asjakohase järelevalve puudumist raamatupidamise üle, mis võimaldaks kindlaks teha, millal ja kuidas kõnealuseid vahendeid lõpuks kasutati.

    61.

    As soon as Stabex funds are first transferred to the recipient countries, they become the property of those countries and are no longer included in the EDF accounts, although the Delegations continue to monitor their use closely. In 2003 the Commission produced an inventory of the funds in order to monitor them by a non-accounting procedure.

    Stabex has not existed since the 9th EDF and, as the FLEX instrument provided for in the Cotonou Agreement is fully compatible with the standardised EDF system, the problems identified by the Court will not occur again in the future (see Commission reply to point 68).

    62.

    Koostöötalitus EuropeAid avaldas hiljuti taas arvamust, et AKV riigid peaksid saama Stabexi vahendeid kasutada komisjoni nõusolekul ja alles siis, kui teatavad tingimused on täidetud, ning lubas astuda samme olukorra jälgimiseks ja selle kohta aruande esitamiseks (40).

    62.

    On the basis of the analysis of the inventories on the use of Stabex funds at 31 December 2003 sent by the Delegations, more detailed and precise standard procedures and formats will be introduced before the end of the 2004 accounting year and will be fully operational by 2005.

    Olukorra areng

    63.

    2003. aastal viis komisjon läbi kõigi Stabexi vahendite inventuuri, mis olid selle ajani AKV riikidele üle kantud ja jäänud 2002. aasta lõpu seisuga pangakontodel osaliselt kasutamata. Selle teabe alusel, mis oli 2003. aasta raamatupidamise aastaaruannete esitamise ajaks ikka veel mittetäielik, sai komisjon aastate jooksul esmakordselt hinnata summat, mida abisaajad riigid polnud veel ära kasutanud — umbes 700 miljonit eurot.

    63.

    On the basis of the information supplied (at 1 July 2004) by 80 % of the countries concerned which covers 97 % of total Stabex funds in the seventh and eighth EDFs, there was some EUR 700 million still to be committed by the beneficiary countries at 31 December 2003.

    64.

    Kuigi summad on abisaajatele riikidele üle kantud ja ei asu ametlikult enam EAFi kontodel, kannab komisjon endiselt jagatud vastutust nende vahendite eest ja säilitab kontrolli nende ettenähtud viisil kasutamise üle nõude kaudu, et tema volitatud esindajad peavad lõppmaksed oma allkirjaga kinnitama. Kinnitavat avaldust ette valmistades kontrollis kontrollikoda mainitud konkreetset aspekti komisjonipoolses halduses. Stabexi vahendid suunatakse tavaliselt tootmisega seotud investeerimisprojektidesse valdkonnas, mida mõjutab eksporditulude vähenemine ja mille suhtes kehtib ümberpaigutamisotsus (41), kuid mõnikord kasutatakse neid ühisel kokkuleppel ka selliste tegevuste toetamiseks, millel pole nähtavat seost kõnealuse valdkonnaga (näiteks 50 miljonit eurot eelarve sihttoetust Keenias, mis eraldati muuhulgas õpetajate palkade maksmiseks, rahastati riigi kohviekspordi tulude vähenemise hüvitisest).

    64.

    In general, the bulk of Stabex resources were allocated to the target rural populations. In the case of Kenya and the last transfer of EUR 50 million earmarked for targeted budget aid, the measures are specifically aimed at the geographic areas affected by the fall in revenue that is the reason for the Stabex funds in question.

    65.

    Üldiselt võttes on Stabexi vahendite haldamine ja nende kasutamise raamatupidamislik järelevalve olnud liiga leebe, mis on oluline tegur selgitamaks, miks komisjonil oli nii raske taastada kontrolli vahendite raamatupidamisandmete üle. Näiteks on mõnikord vahendite pealt teenitava intressitulu üle peetav arvestus ja selle kasutamine olnud ebakorrektne (vrd eelkõige Paapua Uus-Guinea ja Saalomoni saared, kus intressitulu arvele ei võetud ja kasutati täiesti seletamata otstarbel tehtud kulutusteks).

    65.

    Following the inventories completed in 2003, the Comission is drafting new, more precise and detailed guidelines for the utilisation of Stabex funds in order to improve monitoring and the use of unused funds.

    As regards the Court's comment on Papua-New Guinea and the Solomon Islands, the Commission has initiated an audit.

    66.

    Tegelikult on komisjon algusest peale pööranud liiga vähe tähelepanu vajadusele minimaalse raamistiku järele järelevalve teostamiseks Stabexi vahendite kasutamise üle. Komisjoni delegatsioonidel ei olnud vahendite järelevalveks ei tugiraamistikku ega suuniseid. Ainus partneritele pandud kohustus, milleks oli aruandmine Stabexi vahendite kasutamisest, — nõue, mida praktikas alati ei täidetud — tõestas kiiresti oma ebapiisavust antud olukorras.

    66.

    The comment of the Court of Auditors should be viewed in the context of the original purpose of Stabex and its totally decentralised management of funds as soon as they have been transferred to the countries. The initial aim of Stabex was to set up a rapid payment mechanism and a flexible system for directly compensating small producers for income lost in the preceding farm year. Although the reference framework was not always very exact in the case of Stabex funds owing to its very specific nature, it was always clear that the rules and procedures of the seventh and eighth EDFs also applied to Stabex. A number of Delegations and national Authorising Officers managed to use the instrument successfully.

    67.

    On väga oluline, et nüüd, kus komisjon on asunud taastama kontrolli nende tehingute üle, mis mõnel juhul said alguse üle kümne aasta tagasi, võtaks ta koos partneritega vastu üldstrateegia kasutamata vahendite lõplikuks tasaarveldamiseks. Kui asjakohane õiguslik raamistik on kokku lepitud, võiks komisjon kavandada vahendite kasutamist viisil, mis oleks täienduseks abisaajatele riikidele muude meetmete kaudu antavale eelarvetoetusele.

    67.

    The Commission will make every effort to ensure that all the funds are committed in respect of the beneficiary countries by the end of 2005; budget support will constitute a valuable means of achieving this wherever conditions allow.

    68.

    Igal juhul peab komisjon tagama, et samalaadseid Cotonou lepingute kohaseid meetmeid (FLEX) hallatakse korrektselt ja nende üle teostatakse järelevalvet viisil, mis võimaldab tal mõistliku aja jooksul kontrollida, kas asjaomaseid vahendeid on kasutatud sihipäraselt.

    68.

    The FLEX arrangements provide either for budget aid or, failing that, for additional resources for the programmable part (envelope A) of the 9th EDF. In both cases expenditure is included in the standardised accounting system of the 9th EDF and follows the relevant rules. The problems experienced with Stabex should not arise with FLEX.

    IV PEATÜKK — PÄRAST EELMIST EELARVE TÄITMISE KINNITAMISMENETLUST KONTROLLIKOJA POOLT AVALDATUD ERIARUANNETE PEAMISED TÄHELEPANEKUD

    Eriaruanne nr 15/2003 EAFist rahastatud mikroprojektiprogrammide auditi kohta

    69.

    Umbes 2 % EAFi abist antakse mitmeaastaste mikroprojektiprogrammide vormis, millest rahastatakse väikesemahulisi infrastruktuuriprojekte. Kontrollikoda vaatas läbi komisjoni kesksete talituste ning kuues AKV riigis (Ghana, Madagaskar, Malawi, Uganda, Sambia ja Zimbabwe) komisjoni delegatsioonide poolt läbiviidava juhtimise ja kontrolli. Kontrollikoda kontrollis ka, kas programmide eesmärgid saavutati.

     

    70.

    Põhilised tähelepanekud käsitlevad programmide koostamist, rakendamist ja konkreetsete eesmärkide saavutamist valitud riikides. Kontrollikoda andis mikroprojektiprogrammide kohta positiivse arvamuse, märkides siiski, et:

    70.

    The Commission welcomes the positive view taken by the Court of the multiannual microproject programmes.

    a)

    komisjoni kesksetel talitustel on nende programmide kohta liiga vähe teavet ja nad pole andnud delegatsioonidele asjakohaseid suuniseid. Programme AKV riikides haldavate üksuste juriidiline staatus pole alati selge. Programmide rakendamine “programmi eelarvestuse” abil võib olla segadust tekitav või aeglane. Kuigi juhtimise ja kontrolli menetlused on tervikuna rahuldavad, esineb ka puudusi ning infosüsteemid on sageli halvasti projekteeritud või rakendatud;

    (a)

    Although in the past the central services have encountered difficulties in monitoring microprojects more closely, they are endeavouring to play an increasingly important role in terms of thematic support and dissemination of good practice and are currently drawing up a general guide for microprojects.

    Whilst the legal status of the management units is not always clear, their main relations with the national Authorising Officer are nonetheless laid down in protocols or contracts.

    Projects requiring lengthy preparations can be slow as regards implementation and disbursement of funds but have the advantage of fostering better understanding of projects by local authorities, which then have a better insight into the spirit of the projects.

    The 9th EDF now includes adequate provisions for improving the reliability and effectiveness of the management of the ‘programme estimates’.

    The EuropeAid Cooperation Office has now finished drawing up a register of ongoing microprojects and those completed since January 2003.

    b)

    kuigi alahinnatakse projektide mõju täpse mõõtmise raskusi, on laialdaselt tõendatud ja kontrollitav fakt, et mikroprojektid on asjaomastele kogukondadele kasulikud. Projektide jätkusuutlikkust mõjutavad tingimused paistavad olevat täidetud, kuid neile võib mõju avaldada kohalike võimuorganite nõrkus.

    (b)

    The Commission attaches considerable importance to strengthening institutional capacities at all levels with a view to promoting the sustainability of results. Local administrations and municipalities are encouraged as much as possible to support the process of ownership and the sustainability of results.

    71.

    Läbiviidud auditist lähtuvalt soovitab kontrollikoda komisjonil:

    71.

    In its replies, the Commission agrees with the greater part of the Court's observations and recommendations and explains how it intends to implement the Court's main recommendations.

    The EuropeAid Cooperation Office plans to:

    a)

    täiustada oma kesksete talituste korraldust, et seda koostöövormi täielikumalt ära kasutada;

    (a)

    play a greater support role;

    b)

    anda delegatsioonidele täpsed ja järjepidevad suunised, mis on mikroprojektidele kohased, teostada tugevamat kontrolli juhtimissüsteemi üle ja anda sellele parem õiguslik raamistik, nii et programmi täitmist on võimalik lihtsalt jälgida;

    (b)

    translate best practice into a detailed guide and ensure that programme management is more reliable and effective;

    c)

    tagada, et programmide rakendamine võimaldab jälgida projektitsüklit ja kinni pidada tähtaegadest vastavalt asjaomaste kogukondade eelisootustele;

    (c)

    as far as possible, involve local authorities and municipalities in projects in order to improve efficiency and ensure that results are sustainable. The provisions of the Cotonou Agreement enable the decentralised stakeholders to play a more important role in this area;

    d)

    kehtestada realistlikud meetodid tulemuste mõõtmiseks, kontrollida suurema põhjalikkusega mikroprojektide jätkusuutlikkuse tagamise viise AKV riikides keskpikas perspektiivis, eelkõige seoses kohalike võimuorganite osaga selles, ning edendada rohkem kui ühte riiki käsitlevaid hindamisi.

    (d)

    launch a cross-section evaluation of microprojects in 2004.


    (1)  I Yaoundé konventsioon on aastast 1964. Kõige hilisem leping (Cotonou) pärineb 23. juunist 2000.

    (2)  Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse artiklid 96, 103 ja 112: oma arvamuses 12/2002 selle määruse vastuvõtmise ettepaneku kohta juhtis kontrollikoda tähelepanu nende artiklite Euroopa Parlamendi kontrollivolitusi vähendavatele tagajärgedele.

    (3)  Seega vastutab komisjon üheksanda EAFi raames 13 200 miljoni euro haldamise eest, samas kui EIP vastutab 2 200 miljoni euro eest.

    (4)  EAFide aluseks olevad AKV-ELi konventsioonid sisaldavad artiklit kaitsemeetme kohta, mis sätestab järgmist: “Fondi võimalikku võlajääki, mida ei ole taotletud või eraldatud viimase rakendamisaasta lõpuks (…), kasutatakse selle kogu mahus samadel tingimustel, nagu see on kokku lepitud (…) konventsioonis” (III Lomé konventsiooni artikkel 216, IV Lomé konventsiooni artikli 284 lõige 2, IV Lomé konventsiooni revideeritud teise finantsprotokolli artikkel 4).

    (5)  Konventsiooni või lepingu jõustumise kuupäev.

    (6)  Programmikohane abi on määratletud AKV riikidega sõlmitud siseriiklike ja piirkondlike näidisprogrammidega.

    (7)  Kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda EAFi osas jätkab tegevuste elluviimist komisjoni vastutusel EIP.

    (8)  Varem tuntud kui esmased kulukohustused.

    (9)  Summadele alla kahe miljoni euro ei ole komitee nõusolek vajalik.

    (10)  Üldiselt on siseriikliku eelarvevahendite käsutaja volitused antud AKV riikide rahandusministeeriumidele.

    (11)  Varem tuntud kui teisesed kohustused.

    (12)  Üldeelarvele kohaldatava finantsmääruse rakenduseeskirja artikli 91 lõike 1 teine lõik.

    (13)  16. mai 2000. aasta teatis (SEK (2000) 814/5).

    (14)  Selles peatükis tehakse kokkuvõte kontrollikoja teostatud 2003. eelarveaasta finantsjuhtimisaruande piiratud ulatusega läbivaatusest.

    (15)  Esialgsed eraldised 6., 7., 8. ja 9. EAFile, intressid, erinevad vahendid ja eelnevate EAFide ülekanded.

    (16)  Sisaldab Stabexi ülekandeid (seitsmes EAF: 104 miljonit eurot, kaheksas EAF: 87 miljonit eurot, kokku 191 miljonit eurot).

    (17)  Vahendid kajastatuna protsentides.

    (18)  Sellest 732,9 miljonit on finantskohustusi, 347,4 miljonit individuaalseid juriidilisi kohustusi ja 97,7 miljonit väljamakseid seoses Cotonou lepingu ennetähtaegse käivitamisega.

    (19)  Eelnevate aastatega võrdlemise lihtsustamiseks sisaldavad need andmed ka EIP iseseisvalt juhitavaid tehinguid (eraldisi: 2 245 miljonit eurot, finantskohustusi: 366 miljonit eurot, individuaalseid juriidilisi kohustusi: 140 miljonit eurot, väljamakseid: 4 miljonit eurot).

    Allikas:Kontrollikoda, EAFi 31. detsembri 2003. aasta finantsaruannete põhjal

    (20)  Tulemusena ei saa kontrollikoda enam koostada tabelit 2 sama üksikasjalikult kui eelmistel aastatel ega lisada kommentaare.

    (21)  Vastavalt üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 96 lõike 1, artiklite 100 ja 101 ning artikli 125 lõike 2 sätetele; tegelikkuses puudutab see esiteks peaarvepidaja koostatud bilansse ja nendega kaasnevaid aruandeid ning teiseks tulukalkulatsioone, mis sisaldavad peamise eelarvevahendite käsutaja ja raamatupidaja koostatud tabeleid. Need finantsaruanded esitatakse nii kõigi nelja EAFi kohta eraldi kui terviklikul, konsolideeritud kujul. Käesolev avaldus ei hõlma EIP esitatud finantsaruandeid ja muud teavet. (vt joonealune märkus 15).

    (22)  Vastavalt eespool nimetatud finantsmääruse artikli 103 lõikele 3 ning võttes arvesse sama finantsmääruse artiklit 1 tähendab see, et avaldus ei laiene üheksanda EAFi vahendite sellele osale, mida juhib ja mille eest vastutab EIP (kõnealuste summade kohta vt I peatükk, tabel 2 , märkus 5).

    (23)  Eelarve peadirektoraadi peadirektor esitas oma avalduses kaks reservatsiooni EAFi raamatupidamisarvestuse osas: esimene puudutas raskusi vara esitamise kaasajastamisel süsteemi vananenud ülesehituse tõttu, teine aga kontode haldamist. (Vt ka I peatüki punkt 1.8, üldeelarve jagu).

    (24)  SEK(2001) 875, mille komisjon on vastu võtnud 27. juunil 2001.

    (25)  Eespool nimetatud finantsmääruse artiklite 102 ja 135 kohase 30. aprilli 2004 asemel. Esialgne versioon saadeti siiski 28. mail 2004.

    (26)  Komisjon ei edastanud kontrollikojale eelarveaasta jooksul tehtud muudatusi eraldistes ega EIP hallatud EAFi vahendite kulukohustuste ja maksete kogusummasid riikide lõikes, nagu on osutatud 9. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 96 ja artikli 125 lõikes 2. EIP ei esitanud neid täiendavaid andmeid enne kui 24. augustil 2004.

    (27)  Vastavalt eespool nimetatud finantsmääruse artikli 103 lõikele 2 ja artiklile 135. Kuid raamatupidamisaruande põhimõtteliselt lõplik versioon saadeti kontrollikojale mitteametlikult 14. septembril 2004.

    (28)  Vastavalt eespool nimetatud finantsmääruse artikli 96 lõikele 2.

    (29)  Eelarve peadirektor esitas oma avalduses kaks reservatsiooni EAFi raamatupidamissüsteemi kohta: esimene käsitles süsteemi aegunud ülesehitusest tulenevaid piiranguid varade kaasaegsele esitusviisile; teine käsitles kontode haldust. (Vt ka 1. ptk punkt 1.8, üldeelarve osa).

    (30)  Teatis AIDCO/HCS D(2002) 37709.

    (31)  Dokument SEK(2004) 318.

    (32)  Need lepingud moodustavad veidi vähem kui 1 % heakskiidetud kogusummast.

    (33)  Uganda, Malawi, Ghana, Zimbabwe, Madagaskar ja Sambia.

    (34)  Keenia, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Senegal, Mali ja Mauritaania.

    Allikas:Kontrollikoda.

    (35)  Kõige viimati 2002. eelarveaastat käsitlevas kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda EAFi tegevuste aastaaruandes (punkt 10 ja sellele antud vastus).

    (36)  Eelkõige kontrollikoja kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda EAFi tegevusi käsitlevate, 1999. (punktid 46–47), 2001. (punktid 46–47) ja 2002. eelarveaasta (punktid 39–43) aastaaruannete läbivaatamise käigus.

    (37)  Punkt 41 komisjoni vastuses eespool nimetatud 2002. eelarveaasta aruandele.

    (38)  2002. aasta eelarve täitmise kinnitamise aruande punkt 23.

    (39)  Eelkõige eriaruandes nr 2/95 (EÜT C 167, 3.7.1995) ja viimati kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda EAFi tegevusi käsitlevates 2001. (punkt 19) ja 2002. eelarveaasta (punktid 49–51) aastaaruannetes.

    (40)  Koostöötalituse EuropeAid peadirektori 2003. aasta aruanne.

    (41)  4. Lomé konventsiooni artikli 186 lõige 2.

    Image

    (1)  Vahendite kogusumma tulude ja kulude aruandes (43 408,6 miljonit eurot) erineb 24,1 miljoni euro võrra konsolideeritud bilansis toodud kogusummast (43 432,7 miljonit eurot), sest tulude ja kulude aruandes ei sisaldu Stabexiga seotud kapitaliseeritud intressid (27 miljonit eurot), muud väiksema tähtsusega tehingud (0,3 miljonit eurot) ja investeeringute väärtuse langemisega seotud eraldised (–3,2 miljonit eurot).

    LISAD

    I LISA

    Finantsteave Euroopa Liidu eelarve kohta

    SISUKORD

    SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

    Finantsteabe allikad

    Rahaühik

    Lühendid ja sümbolid

    TAUSTATEAVE EELARVE KOHTA

    1.

    Eelarve päritolu

    2.

    Õiguslik alus

    3.

    Asutamislepingutes ja finantsmääruses sätestatud peamised eelarvepõhimõtted

    4.

    Eelarve sisu ja ülesehitus

    5.

    Eelarve rahastamine (eelarvetulud)

    6.

    Eelarveassigneeringute liigid

    7.   Eelarve täitmine

    7.1.

    Vastutus täitmise eest

    7.2.

    Tulude haldamine

    7.3.

    Kulude haldamine

    7.4.

    Eelarve täitmise konsolideeritud aruanded ja eelarveaasta saldo kindlaksmääramine

    8.

    Raamatupidamisaruannete esitamine

    9.

    Välisaudit

    10.

    Eelarve täitmise kinnitamine ja järelmeetmed

    DIAGRAMMID

    SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

    FINANTSTEABE ALLIKAD

    Käesolevas lisas esitatud finantsandmed põhinevad Euroopa ühenduste aastaaruannetel (1) ning muudel komisjoni esitatud finantsdokumentidel. Geograafiline jaotus vastab komisjoni raamatupidamisandmete süsteemi (SINCOM2) riikide koodidele. Nagu komisjon märgib, põhinevad kõik liikmesriikide esitatud summad — nii tulude kui kulude osas — arvutusel, mis annab iga liikmesriigi poolt liidult saadavate hüvitiste kohta ebatäieliku pildi. Andmete tõlgendamisel tuleb seega olla ettevaatlik.

    RAHAÜHIK

    Kõik finantsandmed on toodud miljonites eurodes. Kogusummad on täpsest väärtusest ümardatud ega näita tingimata ümardatud arvude summat.

    LÜHENDID JA SÜMBOLID

    aj.

    Eelarve alajagu

    AM

    Assigneeringud makseteks

    AT

    Austria

    BE

    Belgia

    DE

    Saksamaa

    DIA

    Diagramm, millele on viidatud teiste diagrammide sees (nt DIA III)

    DK

    Taani

    DKK

    Taani kroon (krone)

    EFTA

    Euroopa Vabakaubandusassotsiatsioon

    EL

    Kreeka

    ELT

    Euroopa Liidu Teataja

    EÜT

    Euroopa Ühenduste Teataja

    EMÜ

    Euroopa Majandusühendus

    ES

    Hispaania

    ESTÜ

    Euroopa Söe- ja Teraseühendus

    EL

    Euroopa Liit

    EUR 15

    15-liikmeline Euroopa Liit

    Euratom

    Euroopa Aatomienergiaühendus

    Euroopa Ühendus(ed)

    FI

    Soome

    FM

    25. juuni 2002. aasta finantsmäärus

    FR

    Prantsusmaa

    GBP

    Naelsterling

    IE

    Iirimaa

    IT

    Itaalia

    J

    Eelarve jaotis

    j.

    Eelarvejagu

    KA

    Kulukohustuste assigneeringud

    KM

    Käibemaks

    KTA

    Kulukohustuse täitmisega seotud assigneeringud

    LA

    Liigendatud assigneeringud

    LU

    Luksemburg

    MA

    Maksete assigneeringud

    MLA

    Liigendamata (“mitteliigendatud”) assigneeringud

    NL

    Madalmaad

    P

    Portugal

    pt

    Eelarvepeatükk

    RKT

    Rahvamajanduse kogutulu

    S

    Rootsi

    SEK

    Rootsi kroon (krona)

    UK

    Ühendkuningriik

    Andmed puuduvad

    %

    Protsent

    0,0

    Andmed nulli ja 0,05 vahel

    TAUSTATEAVE EELARVE KOHTA

    1.   EELARVE PÄRITOLU

    Eelarve koosneb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) kuludest. Samuti hõlmab see justiits- ja siseküsimuste alase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika halduskulusid ning muid kulusid, mida nõukogu hinnangul tuleks nende poliitikate elluviimiseks rahastada eelarvest.

    2.   ÕIGUSLIK ALUS

    Eelarvet reguleerivad Rooma lepingu finantssätted (2)  (3) (artiklid 268–280 EÜ osas ja artiklid 171–183 Euratomi osas) ning finantsmäärused (4).

    3.   ASUTAMISLEPINGUTES JA FINANTSMÄÄRUSES SÄTESTATUD PEAMISED EELARVEPÕHIMÕTTED

    Ühenduse kõik tulud ja kulud kantakse ühte eelarvesse (ühtsus ja eelarve õigsus). Eelarve kiidetakse heaks ainult üheks eelarveaastaks (aastasus). Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus (tasakaal). Raamatupidamisaruandlus koostatakse, täidetakse ja esitatakse eurodes (arvestusühik). Tulusid kasutatakse ilma eristamata kogukulude katmiseks ja nii tulud kui kulud kirjendatakse täies mahus eelarvesse ja hiljem finantsaruannetesse, neid vastastikku korrigeerimata (kõikehõlmavus). Assigneeringud kirjendatakse sihtotstarbelistena jagude ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks (sihtotstarbelisus). Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, st kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega (usaldusväärne finantsjuhtimine). Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub vastavalt läbipaistvuse põhimõttele (läbipaistvus). Nende üldpõhimõtete osas on mõned erandid.

    4.   EELARVE SISU JA ÜLESEHITUS

    Eelarve koosneb “kavandatud tulude ja kulude koondarvestusest” ning iga institutsiooni kohta eraldi esitatud eelarveosast, milles on toodud “tulude ja kulude eelarvestus”. Kaheksa osa on: (I) parlament; (II) nõukogu; (III) komisjon, (IV) kohus; (V) kontrollikoda; (VI) majandus- ja sotsiaalkomitee; (VII) regioonide komitee; (VIII) Euroopa ombudsman ja Euroopa andmekaitseametnik.

    Igas jaos on tulu ja kulu punktid liigitatud eelarvejagude alusel (jaotised, peatükid, artiklid ja vajaduse korral punktid) vastavalt liigile või kasutusviisile.

    5.   EELARVE RAHASTAMINE (EELARVETULUD)

    Eelarvet rahastatakse suuremas osas ühenduste omavahenditest: põllumajandus-, suhkru- ja isoglükoosimaksudest, tollimaksudest, käibemaksust laekuvatest ja RKT-l põhinevatest omavahenditest (5).

    Lisaks omavahenditele on teisi, vähemtähtsaid tuluallikaid (vt Diagramm I).

    6.   EELARVEASSIGNEERINGUTE LIIGID

    Kavandatud kulude katmiseks eristatakse eelarves järgmisi assigneeringuliike:

    a)

    liigendatud assigneeringuid (LA) kasutatakse mitmeaastaste tegevuste finantseerimiseks teatud eelarvevaldkondades. Nad jagunevad kulukohustuste assigneeringuteks (KA) ja maksete assigneeringuteks (MA):

    kulukohustuste assigneeringud võimaldavad eelarveaasta jooksul võtta juriidilisi kohustusi tegevusteks, mille elluviimine kestab mitmeid eelarveaastaid;

    maksete assigneeringud võimaldavad katta kulusid, mis tulenevad jooksvale ja sellele eelnevatele eelarveaastatele kirjendatud kohustustest;

    b)

    liigendamata assigneeringud (MLA) võimaldavad tagada aastaste tegevuste kulukohustuste võtmise ja maksmise igal eelarveaastal.

    Seega on oluline iga eelarveaasta kohta koostada kaks järgmist kogusummat:

    a)

    kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud (KTA) kokku (6) = liigendamata assigneeringud (MLA) + kulukohustuste assigneeringud (KA); (6)

    b)

    assigneeringud makseteks (AM) kokku (6) = liigendamata assigneeringud (MLA) + maksete assigneeringud (MA). (6)

    Eelarve tulud on ette nähtud maksete koguassigneeringute katmiseks. Tulud ei pea katma kulukohustuste assigneeringuid.

    Järgnevalt esitatakse lihtsustatud kujul (summad on illustratiivsed) nende assigneeringuliikide jagunemine igal eelarveaastal.

    Image

    7.   EELARVE TÄITMINE

    7.1.   Vastutus täitmise eest

    Komisjon täidab eelarvet omal vastutusel kooskõlas finantsmäärusega ja määratud assigneeringute piires; ta annab ka teistele institutsioonidele nendega seotud eelarveosade täitmiseks vajalikud volitused. (7) Finantsmääruses sätestatakse rakendusmenetlused ja täpsemalt eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate, avansikontode haldajate ja asutuste siseaudiitorite kohustused. Kahe peamise erivaldkonna (EAGGF tagatis ja struktuurifondid) osas hallatakse ühenduse vahendeid koostöös liikmesriikidega.

    7.2.   Tulude haldamine

    Kavandatud tulud kirjendatakse eelarvesse ja neid võidakse paranduseelarvetega muuta.

    Eelarvetulude haldamine hõlmab nõuete kindlaksmääramist ja ühenduste saadaolevate tulude sissenõudmist (omavahendid ja muud tulud). Seda reguleerivad teatud erisätted. (8) Eelarveaasta tegelikke tulusid määratletakse jooksva eelarveaasta vältel kindlaksmääratud nõuete alusel kogutud summade ja eelnevate eelarveaastate nõuete alusel kogutud summade kogusummana.

    7.3.   Kulude haldamine

    Kavandatud tulud kirjendatakse eelarvesse.

    Eelarvekulude haldamise, st assigneeringute kujunemise ja kasutamise võib kokku võtta alljärgnevalt:

    a)

    kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud:

    i)

    assigneeringute kujunemine: eelarveaastal kasutusel olevad kulukohustuste täitmisega seotud koguassigneeringud moodustuvad järgnevalt: esialgne eelarve (MLA ja KA) + paranduseelarve + sihtotstarbelised tulud + ülekanded + eelmisest eelarveaastast üle kantud kulukohustuste assigneeringud + mitteautomaatsed ülekanded eelmisest eelarveaastast, mis on jäänud sidumata + vabastatud kulukohustuste assigneeringud eelmistest eelarveaastatest, mis on uuesti kasutatavad;

    ii)

    assigneeringute kasutamine: kulukohustuste täitmisega seotud lõplikud assigneeringud on kasutatavad eelarveaastal võetud kulukohustuste kujul (kulukohustuste täitmisega seotud kasutatud assigneeringud = võetud kulukohustuste summa);

    iii)

    assigneeringute ülekanded ühest eelarveaastast teise: eelarveaasta kasutamata assigneeringud võib üle kanda järgmisse aastasse asjassepuutuva asutuse otsusel. Sihtotstarbeliste tuludena kasutusel olevad assigneeringud kantakse üle automaatselt;

    iv)

    assigneeringute tühistamine: järelejäänud osa tühistatakse

    b)

    assigneeringud makseteks:

    i)

    assigneeringute kujunemine: eelarveaastal kasutusel olevad koguassigneeringud makseteks moodustuvad alljärgnevalt: esialgne eelarve (MLA ja MA) + paranduseelarve + sihtotstarbelised tulud + ülekanded + eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringud automaatsete või mitteautomaatsete ülekannete kujul;

    ii)

    eelarveaasta assigneeringute kasutamine: eelarveaasta assigneeringud makseteks on eelarveaastal kasutatavad maksetena. Nad ei hõlma eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringuid (kasutatud assigneeringud makseteks = eelarveaasta assigneeringutest tehtud maksete summa);

    iii)

    assigneeringute ülekanded ühest eelarveaastast järgmisse: eelarveaasta kasutamata assigneeringud võib üle kanda järgmisse aastasse asjassepuutuva asutuse otsusel. Sihtotstarbeliste tuludena kasutatavad assigneeringud kantakse üle automaatselt;

    iv)

    assigneeringute tühistamine: järelejäänud osa tühistatakse;

    v)

    eelarveaasta vältel sooritatud kogumaksed: maksed, mis on tehtud eelarveaasta assigneeringutest makseteks pluss maksed, mis on tehtud eelmisest eelarveaastast üle kantud makseteks määratud assigneeringutest;

    vi)

    eelarveaastal kantud tegelikud kulud: kulud eelarve täitmise konsolideeritud aruannetes (vt punkt 7.4) = maksed, mis on tehtud eelarveaasta assigneeringutest makseteks pluss eelarveaasta assigneeringud makseteks, mis on üle kantud järgmisse eelarveaastasse.

    7.4.   Eelarve täitmise konsolideeritud aruanded ja eelarveaasta saldo kindlaksmääramine

    Eelarve täitmise konsolideeritud aruanded koostatakse pärast iga eelarveaasta lõppu. Nendes määratakse eelarveaasta saldo, mis kirjendatakse järgmise aasta eelarvesse paranduseelarve abil.

    8.   RAAMATUPIDAMISARUANNETE ESITAMINE

    Eelarveaasta aruanded edastatakse hiljemalt järgmise aasta 1. maiks parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Aruanded koosnevad finantsaruannetest, eelarve täitmise aruannetest ja aruandest finants- ja eelarve juhtimise kohta.

    9.   VÄLISAUDIT

    Alates 1977. aastast on eelarve välisauditit teostanud Euroopa Ühenduste Kontrollikoda. (9) Kontrollikoda kontrollib eelarve kõigi tulude ja kulude raamatupidamisaruandeid ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitava avalduse raamatupidamisaruannete usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda teeb otsuse ka selle kohta, kas tulud on laekunud ja kulutused tehtud seaduslikult ja eeskirjade kohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne. Auditid võib läbi viia enne vastava eelarveaasta lõppu; auditid põhinevad raamatupidamisdokumentidel ning vajadusel viiakse nad läbi ühenduste institutsioonides, liikmesriikides ja kolmandates riikides kohapeal. Kontrollikoda koostab iga eelarveaasta kohta aastaaruande ning võib igal ajal teha märkusi konkreetsetes küsimustes ning esitada ühenduse mõne teise institutsiooni taotlusel arvamusi.

    10.   EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE JA JÄRELMEETMED

    Alates 1977. aastast kohaldatakse järgmisi sätteid: (10) parlament annab nõukogu soovitusel hiljemalt kõnealusest aastast arvates ülejärgmise aasta 30. aprilliks heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel. Selleks vaatavad nõukogu ja parlament kordamööda läbi komisjoni esitatud raamatupidamisaruanded ning kontrollikoja aastaaruande ja eriaruanded. Institutsioonid peavad võtma vajalikke meetmeid vastavalt eelarve täitmise kinnitamisotsuste kommentaaridele ning võetud meetmetest aru andma.

    DIAGRAMMID

    2003. AASTA EELARVE JA SELLE TÄITMINE AASTA VÄLTEL

    DIA I

    Eelarve 2003 — Kavandatud tulud ja lõplikud assigneeringud makseteks

    DIA II

    Eelarve 2003 — Kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud

    DIA III

    2003. aasta kulukohustuste täitmiseks kasutatavad assigneeringud ja nende kasutamine finantsperspektiivi rubriikide kaupa

    DIA IV

    2003. aasta makseteks kasutatavad assigneeringud ja nende kasutamine finantsperspektiivi rubriikide kaupa

    DIA V

    Omavahendid 2003. aasta — Tegelikud tulud liikmesriikide kaupa

    DIA VI

    2003. aasta sooritatud maksed igas liikmesriigis

    ANDMED EELARVE TÄITMISE KOHTA VARASEMATEL AASTATEL (1999–2003)

    DIA VII

    Makseteks määratud assigneeringute kujunemine ja kasutamine perioodil 1998–2002, finantsperspektiivi rubriikide kaupa

    Diagramm I

    Eelarve 2003 — Kavandatud tulud ja lõplikud assigneeringud makseteks

    [tulukriteeriumide kohta vt “Taustateave eelarve kohta”, punkt 7.2; kulukriteeriumide kohta vt “Taustateave eelarve kohta”, punkt 7.3, täpsemat teavet vt Diagramm IV, tulp (a)]

    Image


    Diagramm II

    Eelarve 2003 — Kulukohustuse täitmisega seotud assigneeringud

    [pärast lisa- ja paranduseelearvet: täpsemat teavet vt Diagramm III, tulp (b)]

    Image

    Märkus:

    Kulukohustuse täitmisega seotud assigneeringud kokku ei vasta 2003. aasta eelarve tuludele, kuna kulukohustuste assigneeringud hõlmavad ka järgnevate aastate eelarvetuludest rahastatavaid summasid.


    Diagramm III

    2003. aasta kulukohustuste täitmiseks kasutatavad assigneeringud ja nende kasutamine finantsperspektiivi rubriikide kaupa

    (miljonit eurot ja %)

    Finantsperspektiivi rubriigid ja osad [jaod (j.), alajaod (aj.), jaotised (J) ja peatükid (pt.) vastavalt 2003. aasta eelarve liigendusele]

    Finantsperspektiiv

    Lõplikud assigneeringud

    Assigneeringute kasutamine

    Summa (16)

    Määr (%)

    2002 võetud 2003

    Kasutusmäär (%)

    Ülekanded 2004 (17)

    Tühistused

    Määr (%)

    (a)

    (b)

    (b)/(a)

    (c)

    (c)/(d)

    (d)

    (e) = (b) – (c) – (d)

    (e)/(b)

    1.

    Ühine põllumajanduspoliitika

    47 378

    44 864,5

    94,7

    44 462,0

    99,1

    41,4

    361,2

    0,8

     

    Turud

     

    40 117,2

     

    39 782,4

    99,2

    0,2

    334,7

    0,8

    1.1

    Põllukultuurid (pt. B1–10)

     

    16 815,0

     

    16 809,4

    100,0

    5,6

    0,0

    1.2

    Suhkur (pt. B1–11)

     

    1 278,0

     

    1 277,4

    100,0

    0,6

    0,0

    1.3

    Õlid, rasvad, valgukultuurid (pt. B1–12 ja 13)

     

    2 737,0

     

    2 734,9

    99,9

    2,1

    0,1

    1.4

    Puu- ja köögiviljad (pt. B1–15)

     

    1 559,0

     

    1 532,2

    98,3

    26,8

    1,7

    1.5

    Vein (pt. B1–16)

     

    1 244,0

     

    1 213,0

    97,5

    31,0

    2,5

    1.6

    Tubakas (pt. B1–17)

     

    973,0

     

    960,2

    98,7

    12,8

    1,3

    1.7

    Piimatooted (pt. B1–20)

     

    2 801,0

     

    2 796,2

    99,8

    4,8

    0,2

    1.8

    Liha, munad, kodulinnud (pt. B1–21–24)

     

    10 425,5

     

    10 344,3

    99,2

    81,2

    0,8

    1.9

    Erinevad turud (pt. B1–14 ja 18)

     

    1 242,0

     

    1 221,2

    98,3

    20,8

    1,7

    1.10

    Muud tegevused (pt. B1–25–39)

     

    1 042,7

     

    893,5

    85,7

    0,2

    149,1

    14,3

    1.11

    Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed (J. B1–4 ja 5)

     

    4 747,3

     

    4 679,6

    98,6

    41,2

    26,5

    0,6

    2.

    Struktuurimeetmed

    33 968

    34 012,5

    100,1

    33 987,0

    99,9

    3,7

    21,9

    0,1

     

    Struktuurifondid

     

    31 130,4

     (16)

    31 109,7

    99,9

    0,3

    20,5

    0,1

    2.1

    Eesmärk 1 (pt. B2–10)

     

    21 577,1

     

    21 576,9

    100,0

    0,0

    0,2

    0,0

    2.2

    Eesmärk 2 (pt. B2–11)

     

    3 651,8

     

    3 651,8

    100,0

    2.3

    Eesmärk 3 (pt. B2–12)

     

    3 718,9

     

    3 718,9

    100,0

    2.4

    Muud struktuurimeetmed (pt. B2–13)

     

    171,9

     

    171,9

    100,0

    2.5

    Ühenduse algatused (pt. B2–14)

     

    1 866,4

     

    1 853,7

    99,3

    12,7

    0,7

    2.6

    Uuenduslikud meetmed ja tehniline abi (pt. B2–16)

     

    144,3

     

    136,4

    94,5

    0,3

    7,6

    5,2

    2.7

    Muud spetsiifilised struktuurimeetmed (J. B2–2)

     

    12,0

     

    12,0

    100,0

    2.8

    Ühtekuuluvusfond (J. B2–3)

     

    2 870,1

     

    2 865,3

    99,8

    3,4

    1,4

    0,0

    3.

    Sisepoliitika

    6 796

    7 744,1

    114,0

    7 172,7

    92,6

    430,0

    141,4

    1,8

    3.1

    Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus (aj. B6)

     

    4 597,5

     (16)

    4 280,7

    93,1

    311,4

    5,3

    0,1

    3.2

    Muud struktuurimeetmed (J+A33. B2–4–9)

     

    284,5

     (18)

    261,9

    92,1

    3,3

    19,3

    6,8

    3.3

    Koolitus, noored ja sotsiaalmeetmed (aj. B3)

     

    1 177,8

     

    1 076,1

    91,4

    62,5

    39,3

    3,3

    3.4

    Energia, Euratom ja keskkond (aj. B4)

     

    318,3

     

    283,6

    89,1

    17,6

    17,1

    5,4

    3.5

    Tarbijad, siseturg, tööstus ja võrgustikud (aj. B5)

     

    1 366,1

     

    1 270,4

    93,0

    35,2

    60,5

    4,4

    4.

    Välistegevus

    4 972

    5 219,1

    105,0

    5 066,7

    97,1

    93,5

    58,9

    1,1

    4.1

    Toiduabi (J. B7–2)

     

    1 030,0

     (16)

    1 024,8

    99,5

    0,4

    4,8

    0,5

    4.2

    Koostöö (J. B7–3–5)

     

    3 067,9

     

    2 961,2

    96,5

    84,1

    22,6

    0,7

    4.3

    Muud koostöömeetmed (J. B7–6)

     

    488,4

     

    473,5

    97,0

    3,6

    11,3

    2,3

    4.4

    Demokraatia- ja inimõiguste alased algatused (J. B7–7)

     

    107,8

     

    105,9

    98,2

    1,8

    0,1

    0,1

    4.5

    Ühenduse poliitikate välisaspektid (J. B7–8)

     

    284,9

     

    261,8

    91,9

    3,5

    19,6

    6,9

    4.6

    Halduskulude reserv — 4. rubriik (pt. B7–96)

     

    0,1

     

    0,1

    100,0

    4.7

    Vahemere riikide ühinemiseelne strateegia (pt. B7–04 ja 05)

     

    186,3

     

    185,9

    99,8

    0,0

    0,3

    0,2

    4.8

    Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (aj. B8)

     

    53,7

     

    53,6

    99,8

    0,0

    0,1

    0,1

    5.

    Halduskulud

    5 211

    5 615,8

    107,8

    5 545,3

    98,7

    39,4

    31,1

    0,6

    5.1

    Parlament (j. I)

     

    1 154,3

     (16)

    1 137,0

    98,5

    5,2

    12,1

    1,0

    5.2

    Nõukogu (j. II)

     

    453,7

     

    443,2

    97,7

    7,5

    3,0

    0,7

    5.3

    Komisjon (j. III)

     

    3 639,7

     

    3 605,1

    99,0

    25,3

    9,4

    0,3

    5.4

    Euroopa Kohus (j. IV)

     

    152,5

     

    150,6

    98,8

    0,7

    1,1

    0,7

    5.5

    Kontrollikoda (j. V)

     

    77,5

     

    74,8

    96,5

    0,2

    2,4

    3,2

    5.6

    Majandus- ja sotsiaalkomitee (j. VI)

     

    84,2

     

    82,3

    97,7

    0,4

    1,6

    1,8

    5.7

    Regioonide komitee (j. VII)

     

    49,6

     

    48,3

    97,5

    0,1

    1,2

    2,3

    5.8

    Euroopa ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor (j. VIII)

     

    4,4

     

    4,1

    91,3

    0,4

    8,7

    6.

    Reservid

    434

    327,8

    75,5

    147,9

    45,1

    179,9

    54,9

    6.1

    Tagatisreserv (pt. B0–23 ja 24)

     

    225,8

     

    147,9

    65,5

    77,9

    34,5

    6.2

    Hädaabireserv (pt. B7–91)

     

    102,0

     

    102,0

    100,0

    7.

    Ühinemiseelne abi

    3 386

    3 449,0

    101,9

    3 393,3

    98,4

    42,8

    12,9

    0,4

    7.1

    SAPARD (pt. B7–01)

     

    564,0

     (16)

    560,1

    99,3

    3,9

    0,0

    0,0

    7.2

    ISPA (pt. B7–02)

     

    1 129,0

     

    1 129,0

    100,0

    0,0

    0,1

    0,0

    7.3

    PHARE (ühinemiseelne rahastamisvahend) (pt. B7–03)

     

    1 755,9

     

    1 704,2

    97,1

    38,9

    12,9

    0,7

    8.

    Reservid ja eraldised (J. B0–4)

     

     

    Kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud kokku

    102 145

    101 232,9

    99,1

    99 774,8

    98,6

    650,8

    807,2

    0,8

    Assigneeringud makseteks kokku

    102 767

    98 338,7

    95,7

    90 557,5

    92,1

    2 246,0

    5 535,2

    5,6


    Diagramm IV

    2003. aasta makseteks kasutatavad assigneeringud ja nende kasutamine finantsperspektiivi rubriikide kaupa

    (miljonit eurot ja %)

    Finantsperspektiivi rubriigid ja osad [jaod (j.), alajaod (aj.), jaotised (J) ja peatükid (pt.) vastavalt 2003. aasta eelarve liigendusele]

    Lõplikud assigneeringud (19)

    Assigneeringute kasutamine

    2003 sooritatud maksed

    Kasutusmäär (%)

    Ülekanded 2004

    Tühistused

    Määr (%)

    (a)

    (b)

    (b)/(a)

    (c)

    (d) = (a) – (b) – (c)

    (d)/(a)

    1.

    Ühine põllumajanduspoliitika

    45 095,7

    44 379,2

    98,4

    331,4

    385,0

    0,9

     

    Turud

    40 348,4

    39 699,6

    98,4

    290,2

    358,5

    0,9

    1.1

    Põllukultuurid (pt. B1–10)

    16 815,0

    16 809,4

    100,0

    5,6

    0,0

    1.2

    Suhkur (pt. A4 B1–11)

    1 278,5

    1 277,4

    99,9

    1,1

    0,1

    1.3

    Õlid, rasvad, valgukultuurid (pt. B1–12 ja 13)

    2 737,0

    2 734,9

    99,9

    2,1

    0,1

    1.4

    Puu- ja köögiviljad (pt. B1–15)

    1 559,0

    1 532,2

    98,3

    26,8

    1,7

    1.5

    Vein (pt. B1–16)

    1 244,0

    1 213,0

    97,5

    31,0

    2,5

    1.6

    Tubakas (pt. B1–17)

    981,2

    957,5

    97,6

    9,5

    14,2

    1,4

    1.7

    Piimatooted (pt. B1–20)

    2 801,0

    2 796,2

    99,8

    4,8

    0,2

    1.8

    Liha, munad, kodulinnud (pt. B1–21–24)

    10 425,5

    10 344,3

    99,2

    81,2

    0,8

    1.9

    Erinevad turud (pt. B1–14 ja 18)

    1 242,0

    1 221,2

    98,3

    20,8

    1,7

    1.10

    Muud tegevused (pt. B1–25–39)

    1 265,2

    813,5

    64,3

    280,7

    171,0

    13,5

    1.11

    Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed (J. B1–4 ja 5)

    4 747,3

    4 679,6

    98,6

    41,2

    26,5

    0,6

    2.

    Struktuurimeetmed

    31 837,8

    28 527,6

    89,6

    176,5

    3 133,8

    9,8

     

    Struktuurifondid

    29 553,6

    26 243,5

    88,8

    176,5

    3 133,7

    10,6

    2.1

    Eesmärk 1 (pt. B2–10)

    20 035,7

    18 986,0

    94,8

    89,1

    960,7

    4,8

    2.2

    Eesmärk 2 (pt. B2–11)

    3 950,0

    3 587,0

    90,8

    363,1

    9,2

    2.3

    Eesmärk 3 (pt. B2–12)

    3 427,1

    2 548,3

    74,4

    878,9

    25,6

    2.4

    Muud struktuurimeetmed (pt. B2–13)

    293,4

    175,9

    59,9

    86,8

    30,7

    10,5

    2.5

    Ühenduse algatused (B2–14)

    1 685,6

    801,0

    47,5

    0,5

    884,1

    52,4

    2.6

    Uuenduslikud meetmed ja tehnoloogiline abi (pt. B2–16)

    161,7

    145,4

    89,9

    0,0

    16,3

    10,1

    2.7

    Muud spetsiifilised struktuurimeetmed (J. B2–2)

    89,0

    89,0

    100,0

    2.8

    Ühtekuuluvusfond (J. B2–3)

    2 195,2

    2 195,1

    100,0

    0,1

    0,0

    3.

    Sisepoliitikad

    7 256,8

    5 671,8

    78,2

    920,4

    664,6

    9,2

    3.1

    Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus (aj. B6)

    4 157,1

    3 279,6

    78,9

    647,8

    229,7

    5,5

    3.2

    Muud struktuurimeetmed (J. B2–4–9)

    299,2 (20)

    158,0

    52,8

    68,5

    72,7

    24,3

    3.3

    Koolitus, noored ja sotsiaalmeetmed (aj. B3)

    1 161,1

    943,3

    81,2

    147,6

    70,2

    6,0

    3.4

    Energia, Euratom ja keskkond (aj. B4)

    293,5

    211,7

    72,1

    22,3

    59,5

    20,3

    3.5

    Tarbijad, siseturg, tööstus ja võrgustikud (aj. B5)

    1 345,9

    1 079,2

    80,2

    34,3

    232,4

    17,3

    4.

    Välistegevus

    4 898,9

    4 285,8

    87,5

    112,7

    500,4

    10,2

    4.1

    Toiduabi (J. B7–2)

    1 011,2

    959,5

    94,9

    43,3

    8,4

    0,8

    4.2

    Koostöö (J. B7–3 kuni 5)

    2 929,6

    2 544,5

    86,9

    54,9

    330,3

    11,3

    4.3

    Muud koostöömeetmed (J. B7–6)

    433,5

    359,9

    83,0

    3,5

    70,0

    16,1

    4.4

    Demokraatia- ja inimõiguste alased algatused (J. B7–7)

    109,3

    99,4

    90,9

    1,8

    8,1

    7,4

    4.5

    Ühenduse mõnede poliitikate välisaspektid (J. B7–8)

    296,4

    234,0

    78,9

    3,8

    58,6

    19,8

    4.6

    Halduskulude reserv — 4. rubriik (pt. B7–96)

    5,0

    5,0

    100,0

    4.7

    Vahemere riikide ühinemiseelne strateegia (pt. B7–04 ja 05)

    63,6

    57,6

    90,6

    0,0

    5,9

    9,3

    4.8

    Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (aj. B8)

    50,4

    31,0

    61,5

    5,4

    14,0

    27,9

    5.

    Halduskulud

    6 087,1

    5 305,2

    87,2

    650,1

    131,8

    2,2

    5.1

    Parlament (j. I)

    1 254,6

    985,3

    78,5

    245,1

    24,1

    1,9

    5.2

    Nõukogu (j. II)

    511,4

    410,0

    80,2

    75,2

    26,2

    5,1

    5.3

    Komisjon (j. III)

    3 920,9

    3 547,1

    90,5

    302,2

    71,5

    1,8

    5.4

    Euroopa Kohus (j. IV)

    159,2

    147,9

    92,9

    9,6

    1,7

    1,1

    5.5

    Kontrollikoda (j. V)

    94,0

    84,0

    89,4

    5,8

    4,1

    4,4

    5.6

    Majandus- ja sotsiaalkomitee (j. VI)

    89,2

    80,7

    90,6

    6,4

    2,0

    2,3

    5.7

    Regioonide komitee (j. VII)

    53,1

    46,2

    87,0

    5,2

    1,7

    3,2

    5.8

    Euroopa ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor (j. VIII)

    4,9

    3,9

    80,5

    0,5

    0,4

    9,2

    6.

    Reservid

    363,8

    147,9

    40,7

    215,9

    59,3

    6.1

    Tagatisreserv (pt. B0–23 ja 24)

    225,8

    147,9

    65,5

    77,9

    34,5

    6.2

    Hädaabireserv (pt. B7–91)

    138,0

    138,0

    100,0

    7.

    Ühinemiseelne abi

    2 798,5

    2 239,8

    80,0

    54,9

    503,8

    18,0

    7.1

    SAPARD (pt. B7–01)

    432,9

    263,5

    60,9

    169,4

    39,1

    7.2

    ISPA (pt. B7–02)

    717,5

    429,0

    59,8

    1,0

    287,5

    40,1

    7.3

    PHARE (ühinemiseelne rahastamisvahend) (pt. B7–03)

    1 648,1

    1 547,4

    93,9

    53,9

    46,8

    2,8

    8.

    Reservid ja eraldised (J. B0–4)

    Kokku

    98 338,7

    90 557,5

    92,1

    2 246,0

    5 535,2

    5,6


    Diagramm V

    Omavahendid 2003. aasta liikmesriikide kaupa

    Image


    Diagramm VI

    2003. aasta sooritatud maksed igas liikmesriigis  (22)

    Märkus: 2003. aasta sooritatud maksed = maksed 2003. aasta tegevusassigneeringutest + 2002. aasta ülekannetest sooritatud maksed.

    Image


    Diagramm VII

    Makseteks määratud assigneeringute kujunemine ja kasutamine perioodil 1999–2003, finantsperspektiivi rubriikide kaupa

    Image


    (1)  2003. eelarveaasta puhul esialgne aastaaruanne 2003. aasta eelarvest tehtud tehingute osas [SEK(2004) 1181].

    (2)  Rooma leping (25. märts 1957): Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamisleping.

    (3)  Rooma leping (25. märts 1957): Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (Euratom).

    (4)  Põhiliselt 25. juuni 2002. aasta finantsmäärus (FM) (EÜT L 248, 16.9.2002).

    (5)  Peamised õigusaktid omavahendite kohta: nõukogu otsus 2000/597/EÜ, Euratom, 29. september 2000 (EÜT L 253, 7.10.2000); nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000 (EÜT L 130, 31.5.2000); nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, 29. mai 1989 (EÜT L 155, 7.6.1989); kuues nõukogu direktiiv, 17. mai 1977, ühise käibemaksusüsteemi ja ühtse hindamisaluse kohta (EÜT L 145, 13.6.1977); nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom, 13. veebruar 1989, rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta (EÜT L 49, 21.2.1989), nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (ELT L 181, 19.7.2003).

    (6)  On oluline teha vahet “kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute” ja “kulukohustuste assigneeringute” ning “assigneeringute makseteks” ja “maksete assigneeringute” vahel. Termineid “kulukohustuste assigneeringud” ja “maksete assigneeringud” kasutatakse ainult liigendatud assigneeringute kontekstis.

    (7)  Vt EÜ asutamislepingu artikkel 274, Euratomi asutamislepingu artikkel 179 ja finantsmääruse artikkel 50.

    (8)  Vt finantsmääruse artiklid 69–74 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000 (EÜT L 130, 31.5.2000).

    (9)  Vt EÜ asutamislepingu artiklid 246, 247 ja 248, Euratomi asutamislepingu artiklid 160a, 160b ja 160c ning finantsmääruse artiklid 139–147.

    (10)  Vt EÜ asutamislepingu artikkel 276 ja Euratomi asutamislepingu artikkel 180b.

    (11)  Pärast paranduseelarvet.

    (12)  Kolmandate osapoolte osalusest saadud tulud.

    (13)  Pärast paranduseelarvet ja eelarvejagude vahelisi ülekandeid.

    (14)  Sihtotstarb. tulud ja uuesti kasut. tehtud assign., üle kantud ja taaskasut. assign.

    (15)  EFTA kulud.

    (16)  Eelarveassigneeringuid on muudetud, võttes arvesse 2002. aastast üle kantud kulukohustuste assigneeringuid, sihtotstarbelistele tuludele vastavaid assigneeringuid, eelarvejagude vahelisi ülekandeid, EFTA assigneeringuid ja EL solidaarsusfondi rahastamist. Selle tulemusel ületasid kasutatavad assigneeringud mõne finantsperspektiivi rubriigi ülemmäära.

    (17)  Sisaldab sihtotstarbelistele tuludele vastavaid või sarnaseid assigneeringuid.

    (18)  Sisaldab liikmesriikidele ettenähtud osa EL solidaarsusfondist.

    (19)  Eelarveassigneeringuid on muudetud, võttes arvesse eelarvejagude vahelisi ülekandeid, sihtotstarbelistele tuludele vastavaid või sarnaseid assigneeringuid ja eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringuid.

    (20)  Sisaldab liikmesriikidele ettenähtud osa EL solidaarsusfondist.

    (21)  Ühendkuningriigi osas rakendatakse omavahendite brutosummale (15 156,1 miljonit eurot) parandust (5 184,9 miljonit eurot). Seda rahastavad teised liikmesriigid. Parandus puudutab ainult käibemaksu ja RKT osa vastavalt nende määrale omavahendite brutosummast.

    (22)  Geograafiline jagunemine ei toimu mitte vastavalt liikmesriikidele tehtud maksetele, vaid kulude jaotusele komisjoni arvutiseeritud raamatupidamissüsteemis Sincom2.

    (23)  “Muud” sisaldab peamiselt kulusid seoses väljaspool liitu elluviidud projektide ja kolmandate riikide osalusega, samuti kulusid, mille osas ei saa rakendada geograafilist jaotust.

    (24)  Kasutatavad assigneeringud = eelarveaasta assigneeringud makseteks + eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringud.

    (25)  Perioodi 1993–1999 osas hõlmab 7. rubriik uutele liikmesriikidele makstud hüvitisi. Perioodi 2000–2006 osas katab see ühinemiseelset abi.

    II LISA

    Euroopa Kontrollikoja poolt viimase viie aasta jooksul vastu võetud aruanded ja arvamused

    Vastavalt asutamislepingutele peab kontrollikoda igal aastal koostama aastaaruande. Samuti on asutamislepingute ja muude kehtivate õigusaktidega ette nähtud, et ta peab koostama iga-aastased eriaruanded ühenduse teatavate asutuste ja tegevuste kohta. Asutamislepingutega on kontrollikojale antud ka volitused esitada tähelepanekuid konkreetsete küsimuste kohta ning arvamusi mõne institutsiooni taotlusel. Allpool on loetletud kontrollikoja poolt viimase viie aasta jooksul vastu võetud aruanded ja arvamused.

    Enne 1. maid 2004 avaldatud aruanded ja arvamused on kättesaadavad ainult järgmistes keeltes: hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, rootsi ja soome.

    Pealkiri

    Avaldatud

    Aastaaruanded ja kinnitavad avaldused

    22. aastaaruanne 1998. eelarveaasta kohta:

    aruanne ja kinnitav avaldus üldeelarvest rahastatud tegevuste kohta

    aruanne ja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda Euroopa Arengufondiga (EAF) seonduva tegevuse kohta

    EÜT C 349, 3.12.1999

    23. aastaaruanne 1999. eelarveaasta kohta:

    aruanne ja kinnitav avaldus üldeelarvest rahastatud tegevuste kohta

    aruanne ja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda Euroopa Arengufondiga (EAF) seonduva tegevuse kohta

    EÜT C 342, 1.12.2000

    24. aastaaruanne 2000. eelarveaasta kohta:

    aruanne ja kinnitav avaldus üldeelarvest rahastatud tegevuste kohta

    aruanne ja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda Euroopa Arengufondiga (EAF) seonduva tegevuse kohta

    EÜT C 359, 15.12.2001,

    EÜT C 92, 17.4.2002 ja

    ELT C 36, 15.2.2003

    25. aastaaruanne 2001. eelarveaasta kohta:

    aruanne ja kinnitav avaldus üldeelarvest rahastatud tegevuste kohta

    aruanne ja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda Euroopa Arengufondiga (EAF) seonduva tegevuse kohta

    EÜT C 295, 28.11.2002

    26. aastaaruanne 2002. eelarveaasta kohta:

    aruanne ja kinnitav avaldus üldeelarvest rahastatud tegevuste kohta

    aruanne ja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda Euroopa Arengufondiga (EAF) seonduva tegevuse kohta

    ELT C 286, 28.11.2003

    27. aastaaruanne 2003. eelarveaasta kohta:

    aruanne ja kinnitav avaldus üldeelarvest rahastatud tegevuste kohta

    aruanne ja kinnitav avaldus kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondiga (EAF) seonduva tegevuse kohta

    avaldatud käesolevas ELTs

    Eriaruanded

    Omavahendid

     

    Eriaruanne nr 8/99 ühenduse tolliseadustikus sätestatud tagatiste kohta traditsiooniliste omavahendite kogumise kaitseks

    EÜT C 70, 10.3.2000

    Eriaruanne nr 17/2000 liikmesriikide RKT andmete usaldusväärsuse ja võrreldavuse komisjonipoolse kontrolli kohta

    EÜT C 336, 27.11.2000

    Eriaruanne nr 23/2000 imporditud kaupade väärtuse määramise kohta tolli jaoks (tolliväärtuse määramine)

    EÜT C 84, 14.3.2001

    Ühine põllumajanduspoliitika

     

    Eriaruanne nr 1/99 lõssi ja lõssipulbri loomatoiduks kasutamise toetuse kohta

    EÜT C 147, 27.5.1999

    Eriaruanne nr 2/99 ÜPP reformi mõju kohta teraviljasektoris

    EÜT C 192, 8.7.1999

    Eriaruanne nr 1/2000 sigade klassikalise katku kohta

    EÜT C 85, 23.3.2000

    Eriaruanne nr 8/2000 ühenduse meetmete kohta piimarasva kõrvaldamisel

    EÜT C 132, 12.5.2000

    Eriaruanne nr 11/2000 oliiviõli toetuskava kohta

    EÜT C 215, 27.7.2000

    Eriaruanne nr 14/2000 “ÜPP ökoloogiliselt säästvamaks muutmise” kohta

    EÜT C 353, 8.12.2000

    Eriaruanne nr 20/2000 suhkruturu ühise korralduse haldamise kohta

    EÜT C 50, 15.2.2001

    Eriaruanne nr 22/2000 raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise reformitud menetluse hindamise kohta

    EÜT C 69, 2.3.2001

    Eriaruanne nr 4/2001 EAGGF tagatisrahastu auditi — ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi rakendamine — kohta

    EÜT C 214, 31.7.2001

    Eriaruanne nr 6/2001 piimakvootide kohta

    EÜT C 305, 30.10.2001

    Eriaruanne nr 7/2001 eksporditoetuste kohta — sihtturg ja turuleviimine

    EÜT C 314, 8.11.2001

    Eriaruanne nr 8/2001 kartuli- ja teraviljatärklise tootmise toetuste ning kartulitärklise toetuse kohta

    EÜT C 294, 19.10.2001

    Eriaruanne nr 14/2001 — veiste spongioosset entsefalopaatiat käsitleva eriaruande nr 19/98 järelaudit

    EÜT C 324, 20.11.2001

    Eriaruanne nr 5/2002 ekstensiivistamistoetuste ja toetuskavade kohta looma- ja vasikalihaturu ühise korralduse korral

    EÜT C 290, 25.11.2002

    Eriaruanne nr 6/2002 komisjoni EL õliseemnete toetuskava haldamise auditi kohta

    EÜT C 254, 22.10.2002

    Eriaruanne nr 7/2002 banaanisektori ühise turukorralduse usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

    EÜT C 294, 28.11.2002

    Eriaruanne nr 1/2003 eksporditoetuste eelfinantseerimise kohta

    ELT C 98, 24.4.2003

    Eriaruanne nr 4/2003 maaelu arendamise kohta: toetus vähemsoodsatele piirkondadele

    ELT C 151, 27.6.2003

    Eriaruanne nr 9/2003 põllumajandustoodangu eksporditoetuste määrade kehtestamise süsteemi kohta

    ELT C 211, 5.9.2003

    Eriaruanne nr 12/2003 kuivsöödaturu ühise korralduse usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

    ELT C 298, 9.12.2003

    Eriaruanne nr 13/2003 puuvilla tootmistoetuste kohta

    ELT C 298, 9.12.2003

    Eriaruanne nr 14/2003 talumajapidamise tulu mõõtmisest komisjoni poolt (EÜ asutamislepingu artikli 33 lõike 1 punkt b)

    ELT C 45, 20.2.2004

    Eriaruanne nr 2/2004 ühinemiseelse abi kohta — Kas SAPARDit on hästi juhitud?

    ELT C 295, 30.11.2004

    Eriaruanne nr 3/2004 ühise põllumajanduspoliitika raames õigusvastaselt tehtud väljamaksete tagasinõudmise kohta

    ELT C 269, 4.11.2004

    Eriaruanne nr 6/2004 veiste märgistamise ja registreerimise süsteemi korraldamise kohta Euroopa Liidus

    Avaldamisel

    Eriaruanne nr 7/2004 toortubakaturu ühise korralduse kohta

    Avaldamisel

    Eriaruanne nr 8/2004 suu- ja sõrataudi tõrjemeetmete ja nendega seotud kulutuste haldamise ja järelevalve kohta komisjoni poolt

    Avaldamisel

    Struktuurimeetmed

     

    Eriaruanne nr 6/99 täiendavuspõhimõtte kohta

    EÜT C 68, 9.3.2000

    Eriaruanne nr 7/99 tootmisüksuste arendamise kohta

    EÜT C 68, 9.3.2000

    Eriaruanne nr 3/2000 Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (arendusrahastu) kohta — Noorte tööhõive soodustamise meetmed

    EÜT C 100, 7.4.2000

    Eriaruanne nr 7/2000 Rahvusvahelise Iirimaa fondi ning Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade rahu ja leppimise toetamise eriprogrammi (1995–1999) kohta

    EÜT C 146, 25.5.2000

    Eriaruanne nr 15/2000 Ühtekuuluvusfondi kohta

    EÜT C 279, 2.10.2000

    Eriaruanne nr 1/2001 ühenduse algatuse URBAN kohta

    EÜT C 124, 25.4.2001

    Eriaruanne nr 10/2001 struktuurifondide finantskontrolli kohta, komisjoni määrused (EÜ) nr 2064/97 ja (EÜ) nr 1681/94

    EÜT C 314, 8.11.2001

    Eriaruanne nr 12/2001 teatavate tööhõiveolukorra parandamise struktuurimeetmete kohta: ERFi abi mõju tööhõivele ja ESFi meetmed pikaajalise tööpuudusega võitlemiseks

    EÜT C 334, 28.11.2001

    Eriaruanne nr 3/2002 ühenduse tööhõivealgatuse Integra kohta

    EÜT C 263, 29.10.2002

    Eriaruanne nr 4/2002 kohalike tööhõivemeetmete kohta

    EÜT C 263, 29.10.2002

    Eriaruanne nr 7/2003 toetuste programmikooste rakendamise kohta struktuurifondide raamistikus perioodil 2000–2006

    ELT C 174, 23.7.2003

    Eriaruanne nr 4/2004 üleeuroopalist koostööd käsitleva ühenduse algatuse Interreg III programmikooste kohta

    Avaldamisel

    Sisepoliitika

     

    Eriaruanne nr 9/99 teadusuuringute kohta põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas (programm FAIR — kalanduse, põllumajanduse ja agrotööstuse teadusuuringud)

    EÜT C 92, 30.3.2000

    Eriaruanne nr 9/2000 üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kohta

    EÜT C 166, 15.6.2000

    Eriaruanne nr 10/2000 Teadusuuringute Ühiskeskuse sõlmitud ühenduse hankelepingute kohta

    EÜT C 172, 21.6.2000

    Eriaruanne nr 9/2001 teadlaste koolituse ja liikuvuse programmi kohta

    EÜT C 349, 10.12.2001

    Eriaruanne nr 2/2002 ühenduse tegevusprogrammide SOCRATES ja Euroopa Noored kohta

    EÜT C 136, 7.6.2002

    Eriaruanne nr 11/2003 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta

    ELT C 292, 2.12.2003

    Eriaruanne nr 1/2004 teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise viienda raamprogrammi (1998–2002) kaudsete TTA meetmete haldamise kohta

    ELT C 99, 23.4.2004

    Välistegevus

     

    Eriaruanne nr 4/99 kuuenda ja seitsmenda EAFi raames ülemeremaadele ja -territooriumidele antava finantsabi kohta

    EÜT C 276, 29.9.1999

    Eriaruanne nr 5/99 PHARE piiriülese koostöö (1994–1998) kohta

    EÜT C 48, 21.2.2000

    Eriaruanne nr 2/2000 Euroopa Liidu poolt Bosnia ja Hertsegoviinale antava abi kohta rahu ja õigusriigi taastamiseks

    EÜT C 85, 23.3.2000

    Eriaruanne nr 4/2000 — AKV riikidele antava taastusabi kui tavaliseks arenguabiks ettevalmistava meetme kohta

    EÜT C 113, 19.4.2000

    Eriaruanne nr 12/2000 kolmandates riikides inimõiguste ja demokraatia arendamiseks antava Euroopa Liidu abi haldamise kohta komisjoni poolt

    EÜT C 230, 10.8.2000

    Eriaruanne nr 16/2000 programmide PHARE ja TACIS teenuslepingute pakkumismenetluste kohta

    EÜT C 350, 6.12.2000

    Eriaruanne nr 18/2000 Vene Föderatsioonile põllumajandustoodete tarnimise programmi kohta

    EÜT C 25, 25.1.2001

    Eriaruanne nr 19/2000 Palestiina ühiskonnale antava abi programmi haldamise kohta komisjoni poolt

    EÜT C 32, 31.1.2001

    Eriaruanne nr 21/2000 komisjoni välisabiprogrammide haldamise kohta (eelkõige riikide programmikooste, projektide ettevalmistamise ja delegatsioonide rolli suhtes)

    EÜT C 57, 22.2.2001

    Eriaruanne nr 2/2001 Kosovo kriisi ohvritele antava eriolukorra humanitaarabi (ECHO) haldamise kohta

    EÜT C 168, 12.6.2001 ja EÜT C 159, 3.7.2002

    Eriaruanne nr 3/2001 rahvusvaheliste kalanduslepingute haldamise kohta komisjoni poolt

    EÜT C 210, 27.7.2001

    Eriaruanne nr 5/2001 eelarveabiks ette nähtud struktuurilise kohandamise toetuse ekvivalentfondide kohta (seitsmes ja kaheksas EAF)

    EÜT C 257, 14.9.2001

    Eriaruanne nr 11/2001 piiriülese koostöö programmi TACIS kohta

    EÜT C 329, 23.11.2001

    Eriaruanne nr 13/2001 ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) juhtimise kohta

    EÜT C 338, 30.11.2001

    Eriaruanne nr 1/2002 makromajandusliku finantsabi kohta kolmandatele riikidele ja struktuurilise kohandamise meetmete kohta Vahemeremaades

    EÜT C 121, 23.5.2002

    Eriaruanne nr 2/2003 toiduainetega kindlustatuse poliitika rakendamise kohta arenguriikides, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest

    ELT C 93, 17.4.2003

    Eriaruanne nr 5/2003 kandidaatriikide keskkonnaprojektide rahastamise kohta PHARE ja ISPA programmidest

    ELT C 167, 17.7.2003

    Eriaruanne nr 6/2003 mestimise kui põhimeetme kohta institutsioonide väljaarendamise toetamisel kandidaatriikides

    ELT C 167, 17.7.2003

    Eriaruanne nr 8/2003 EAFist rahastatavate infrastruktuuritegevuste teostamise kohta

    ELT C 181, 31.7.2003

    Eriaruanne nr 10/2003 Indiale antava arenguabi komisjonipoolse haldamise tulemuslikkuse kohta vaesuse vähendamisel ja säästva arengu tagamisel

    ELT C 211, 5.9.2003

    Eriaruanne nr 15/2003 EAFist rahastatavate mikroprojektiprogrammide auditi kohta

    ELT C 63, 11.3.2004

    Eriaruanne nr 5/2004 PHARE abi kohta kandidaatriikide ettevalmistamisel struktuurifondide haldamiseks

    Avaldamisel

    Halduskulud

     

    Eriaruanne nr 5/2000 Euroopa Kohtu kulutuste kohta ehitistele (hooned Erasmus, Thomas More ja lisaehitis C)

    EÜT C 109, 14.4.2000

    Eriaruanne nr 13/2000 Euroopa Parlamendi fraktsioonide kulutuste kohta

    EÜT C 181, 28.6.2000

    Eriaruanne nr 3/2003 Euroopa institutsioonide invaliidsuspensioni skeemide kohta

    ELT C 109, 7.5.2003

    Finantsinstrumendid ja pangandustegevus

     

    Eriaruanne nr 3/99 intressitoetuste haldamise ja kontrolli kohta komisjoni poolt

    EÜT C 217, 29.7.1999

    Eriaruanne nr 6/2000 Euroopa Investeerimispanga poolt lühilaenuvõimaluse kaudu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud laenudele intressitoetuste võimaldamise kohta ühenduse poolt

    EÜT C 152, 31.5.2000

    Iga-aastased eriaruanded

    ESTÜ raamatupidamisaruanded

     

    Aruanne ESTÜ raamatupidamisaruande kohta seisuga 31. detsember 1998

    EÜT C 240, 25.8.1999

    Aruanne ESTÜ raamatupidamisaruande kohta seisuga 31. detsember 1999

    EÜT C 281, 4.10.2000

    Aruanne ESTÜ raamatupidamisaruande kohta seisuga 31. detsember 2000

    EÜT C 185, 30.6.2001 ja EÜT C 363, 19.12.2001

    Aruanne ESTÜ raamatupidamisaruande kohta seisuga 31. detsember 2001

    EÜT C 158, 3.7.2002

    Aruanne ESTÜ raamatupidamisaruande kohta seisuga 23. juuli 2002

    ELT C 127, 29.5.2003

    ESTÜ aastaaruanded

     

    Aastaaruanne ESTÜ 1998. eelarveaasta kohta

    EÜT C 338, 25.11.1999

    Aastaaruanne ESTÜ 1999. eelarveaasta kohta

    EÜT C 347, 4.12.2000

    Aastaaruanne ESTÜ 2000. eelarveaasta kohta

    EÜT C 366, 20.12.2001

    Aastaaruanne ja kinnitav avaldus ESTÜ 2001. eelarveaasta kohta

    EÜT C 302, 5.12.2002

    Aastaaruanne ja kinnitav avaldus ESTÜ 23. juulil 2002 lõppenud eelarveaasta kohta

    ELT C 224, 19.9.2003

    Euratomi Tarneagentuur

     

    Aruanne Euratomi Tarneagentuuri 1998. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euratomi Tarneagentuuri 1999. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euratomi Tarneagentuuri 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euratomi Tarneagentuuri 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euratomi Tarneagentuuri 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euratomi Tarneagentuuri 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Euroopa Ühistoroidkamber

     

    Aruanne Euroopa Ühistoroidkambri 1998. aasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa Ühistoroidkambri ühisettevõtte 1999. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa Ühistoroidkambri ühisettevõtte 2000. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa Ühistoroidkambri ühisettevõtte 2001. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — (Dublini Fond)

     

    Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Dublini Fond) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Dublini Fond) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Dublini Fond) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop, Thessaloniki)

     

    Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop, Thessaloniki) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop, Thessaloniki) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop, Thessaloniki) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2003. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa koolid

     

    Aruanne Euroopa koolide 1998. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa koolide 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa koolide 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa koolide 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa koolide 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aruanne Euroopa koolide 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Euroopa Rahainstituut ja Euroopa Keskpank

     

    Aruanne Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga juhtimise tõhususe kohta 1998. eelarveaastal

    EÜT C 133, 12.5.2000

    Aruanne Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga 1999. eelarveaasta juhtimise tõhususe auditi kohta

    EÜT C 47, 13.2.2001

    Aruanne Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga 2000. eelarveaasta juhtimise tõhususe auditi kohta

    EÜT C 341, 4.12.2001

    Aruanne Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga 2001. eelarveaasta juhtimise tõhususe auditi kohta

    EÜT C 259, 25.10.2002

    Aruanne Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga 2002. eelarveaasta juhtimise tõhususe auditi kohta

    ELT C 45, 20.2.2004

    Aruanne Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga 2003. eelarveaasta juhtimise tõhususe auditi kohta

    ELT C 286, 23.11.2004

    Schengeni lepingute haldamine

     

    Aasta eriaruanne nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja poolt teatavate liikmesriikide nimel sõlmitud lepingute, mis käsitlevad juhtimisüksuse kasutajatoe serveri ja Sirene-võrgustiku II järgu paigaldamist ja toimimist (Schengeni lepingud) haldamisega seotud, ajavahemiku 3. mai — 31. detsember 1999 kohta koostatud raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aasta eriaruanne nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja poolt teatavate liikmesriikide nimel sõlmitud lepingute, mis käsitlevad juhtimisüksuse kasutajatoe serveri ja Sirene-võrgustiku II järgu paigaldamist ja toimimist (Schengeni lepingud) haldamisega seotud raamatupidamisaruande kohta, mis on koostatud 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta kohta

    ELTs avaldamata

    Aasta eriaruanne nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja poolt teatavate liikmesriikide nimel sõlmitud lepingute, mis käsitlevad juhtimisüksuse kasutajatoe serveri ja Sirene-võrgustiku II järgu paigaldamist ja toimimist (Schengeni lepingud) haldamisega seotud raamatupidamisaruande kohta, mis on koostatud 31. detsembril 2001 lõppenud eelarveaasta kohta

    ELTs avaldamata

    Aasta eriaruanne Schengeni lepingutega seotud 2002. aasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    “SISNETi” lepingute haldamine

     

    Aasta eriaruanne nõukogu peasekretäri poolt tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingute, mis käsitlevad Schengeni keskkonna side infrastruktuuri “SISNET” paigaldamist ja toimimist, haldamisega seotud raamatupidamisaruande kohta, mis on koostatud 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta kohta

    ELTs avaldamata

    Aasta eriaruanne nõukogu peasekretäri poolt tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingute, mis käsitlevad Schengeni keskkonna side infrastruktuuri “SISNET” paigaldamist ja toimimist, haldamisega seotud raamatupidamisaruande kohta, mis on koostatud 31. detsembril 2001 lõppenud eelarveaasta kohta

    ELTs avaldamata

    Aasta eriaruanne “SISNETiga” seotud 2002. aasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Aasta eriaruanne “SISNETiga” seotud 2003. aasta raamatupidamisaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Ühenduse Sordiamet (CPVO, Angers)

     

    Aruanne Ühenduse Sordiameti (CPVO, Angers) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Ühenduse Sordiameti (CPVO, Angers) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Ühenduse Sordiameti (CPVO, Angers) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Ühenduse Sordiameti 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Ühenduse Sordiameti 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Ühenduse Sordiameti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Siseturu Ühtlustamisamet (OHIM, Alicante)

     

    Aruanne Siseturu Ühtlustamisameti (OHIM, Alicante) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Siseturu Ühtlustamisameti (OHIM, Alicante) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Siseturu Ühtlustamisameti (OHIM, Alicante) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Siseturu Ühtlustamisameti 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Siseturu Ühtlustamisameti 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Siseturu Ühtlustamisameti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA, Bilbao)

     

    Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA, Bilbao) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA, Bilbao) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA, Bilbao) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA, Kopenhaagen)

     

    Aruanne Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA, Kopenhaagen) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA, Kopenhaagen) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA, Kopenhaagen) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Keskkonnaagentuuri 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Keskkonnaagentuuri 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Keskkonnaagentuuri 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EDMC, Lissabon)

     

    Aruanne Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse (EDMC, Lissabon) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse (EDMC, Lissabon) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse (EDMC, Lissabon) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Ravimihindamisamet (EMEA, London)

     

    Aruanne Euroopa Ravimihindamisameti (EMEA, London) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Ravimihindamisameti (EMEA, London) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Ravimihindamisameti (EMEA, London) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Ravimihindamisameti 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Ravimihindamisameti 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Ravimihindamisameti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus (CdT, Luxembourg)

     

    Aruanne Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse (CdT, Luxembourg) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse (CdT, Luxembourg) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse (CdT, Luxembourg) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Koolitusfond (ETF, Torino)

     

    Aruanne Euroopa Koolitusfondi (ETF, Torino) 31. detsembril 1998 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Koolitusfondi (ETF, Torino) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Koolitusfondi (ETF, Torino) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Koolitusfondi 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Koolitusfondi 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Koolitusfondi 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus (Viin)

     

    Aruanne Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (Viin) ajavahemiku 3. mai — 31. detsember 1998 kohta koostatud raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 22.12.1999

    Aruanne Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (Viin) 31. detsembril 1999 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 373, 27.12.2000

    Aruanne Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (Viin) 31. detsembril 2000 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 372, 28.12.2001

    Aruanne Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Ülesehitusamet (Thessaloniki)

     

    Aruanne Euroopa Ülesehitusameti raamatupidamisaruande ja Kosovole abi osutamise kohta 2000. aastal

    EÜT C 355, 13.12.2001

    Aruanne Euroopa Ülesehitusameti 2001. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    EÜT C 326, 27.12.2002

    Aruanne Euroopa Ülesehitusameti 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Euroopa Meresõiduohutuse Amet

     

    Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Lennundusohutusamet

     

    Aruanne Euroopa Lennundusohutusameti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Euroopa Toiduohutusamet

     

    Aruanne Euroopa Toiduohutusameti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    Eurojust

     

    Aruanne Eurojusti 2002. eelarveaasta raamatupidamisaruande kohta

    ELT C 319, 30.12.2003

    Aruanne Eurojusti 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    Avaldamisel

    EL tuleviku konvent

     

    Aruanne Euroopa Liidu tuleviku konvendi peasekretäri koostatud 2002. eelarveaasta (mis algas 21. veebruaril ja lõppes 31. detsembril 2002) raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELT C 122, 22.5.2003

    Aruanne Euroopa Liidu tuleviku konvendi peasekretäri koostatud 31. detsembril 2003 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELT C 157, 14.6.2004

    Galileo ühisettevõte

     

    Aruanne Galileo ühisettevõtte 31. detsembril 2003 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamused

    Arvamus nr 1/99 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse (EDMC, Lissabon) finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 2/99 nõukogu määruse (EÜ, Euratom), mis käsitleb Pettustevastase Ameti läbiviidud uurimisi, muudetud ettepaneku kohta

    EÜT C 154, 1.6.1999

    Arvamus nr 3/99 nõukogu määruse (EÜ, ESTÜ, Euratom), millega muudetakse Euroopa ühenduste üldeelarvele kohaldatavat 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärust, muudetud ettepaneku kohta (ettepaneku esitas komisjon 20. novembri 1998. aasta dokumendis KOM(1998) 676 (lõplik))

    EÜT C 154, 1.6.1999

    Arvamus nr 4/99 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA, Bilbao) finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 5/99 Euroopa Parlamendi liikmete täiendava vabatahtliku pensioniskeemi ja -fondi kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 6/99 OBNOVA määruse muudatuse, mille eesmärgiks on Kosovo ülesehitusagentuuri loomine, eelnõu kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 7/99 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse (CdT, Luxembourg) finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 8/99 nõukogu ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlev otsus

    EÜT C 310, 28.10.1999

    Arvamus nr 9/99 eelarvedistsipliini käsitleva nõukogu määruse (EÜ) ettepaneku kohta

    EÜT C 334, 23.11.1999

    Arvamus nr 1/2000 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärust ja eraldatakse siseaudit ex ante finantskontrollist

    EÜT C 327, 17.11.2000

    Arvamus nr 2/2000 Ühenduse Sordiameti (CPVO, Angers) finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 1/2001 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus (EÜ), millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja mitmeid muid ühise põllumajanduspoliitikaga seotud määrusi

    EÜT C 55, 21.2.2001

    Arvamus nr 2/2001 Euroopa ühenduste üldeelarvele kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse ettepaneku kohta

    EÜT C 162, 5.6.2001

    Arvamus nr 3/2001 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega osana komisjoni reformist kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnike teenistuse lõpetamiseks

    EÜT C 162, 5.6.2001

    Arvamus nr 4/2001 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (eesmärk: teenistuse lõpetamise korral ettenähtud hüvitise saamiseks õigustatud isikute maksustamine)

    EÜT C 162, 5.6.2001

    Arvamus nr 5/2001 Siseturu Ühtlustamisameti (OHIM, Alicante) finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 6/2001 komisjoni määruse (Euratom, ESTÜ, EÜ) eelnõu kohta, millega muudetakse komisjoni 9. detsembri 1993. aasta määrust nr 3418/93, millega kehtestatakse 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 7/2001 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 8/2001 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded

    EÜT C 345, 6.12.2001

    Arvamus nr 9/2001 ühenduse finantshuvide kaitsmist kriminaalõigusega käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta (viide: 2001/0115 (COD — KOM(2001) 272 (lõplik))

    EÜT C 14, 17.1.2002

    Arvamus nr 1/2002 Siseturu Ühtlustamisameti (OHIM, Alicante) finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 2/2002 Euroopa ühenduste üldeelarvele kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse muudetud ettepaneku kohta

    EÜT C 92, 17.4.2002

    Arvamus nr 3/2002 Eurojusti eelarvele kohaldatava finantsmääruse ettepaneku kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 4/2002 nõukogu määruse muudetud ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (Euratom, ESTÜ, EÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14

    EÜT C 225, 20.9.2002

    Arvamus nr 5/2002 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega osana komisjoni reformist kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnike teenistuse lõpetamiseks

    EÜT C 236, 1.10.2002

    Arvamus nr 6/2002 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnike teenistuse lõpetamiseks

    EÜT C 236, 1.10.2002

    Arvamus nr 7/2002 nõukogu määruse muudetud ettepaneku kohta, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonide ajutise personali teenistuse lõpetamiseks

    EÜT C 236, 1.10.2002

    Arvamus nr 8/2002 ettepaneku kohta Euroopa Ülesehitusameti eelarvele kohaldatava finantsmääruse muutmiseks

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 9/2002 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta

    EÜT C 285, 21.11.2002

    Arvamus nr 10/2002 komisjoni ettepaneku kohta muuta ühenduse asutuste asutamisdokumente tulenevalt uue finantsmääruse vastuvõtmisest

    EÜT C 285, 21.11.2002

    Arvamus nr 11/2002 komisjoni määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ, Euratom) 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) artiklis 185 osutatud asutuste raam-finantsmäärust

    EÜT C 12, 17.1.2003

    Arvamus nr 12/2002 nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb AKV ja Euroopa Liidu Cotonous 23. juunil 2000 allakirjutatud partnerluslepingust tulenevalt üheksandale Euroopa Arengufondile kohaldatavat finantsmäärust

    EÜT C 12, 17.1.2003

    Arvamus nr 13/2002 komisjoni määruse eelnõu kohta, millega sätestatakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, üksikasjalikud rakenduseeskirjad

    EÜT C 12, 17.1.2003

    Arvamus nr 14/2002 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi

    EÜT C 21, 28.1.2003

    Arvamus nr 1/2003 Siseturu Ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) eelarvekomitee määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse ametile kohaldatavad finantssätted (“finantsmäärus”)

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 2/2003 Ühenduse Sordiameti haldusnõukogu määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse ametile kohaldatavad finantssätted (“finantsmäärus”)

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 3/2003 Euroopa Toiduohutusameti finantsmääruse eelnõu kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 4/2003 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskusele kohaldatava finantsmääruse eelnõu kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 5/2003 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega seoses Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari ühinemisega Euroopa Liiduga kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmise ajutised erimeetmed

    ELT C 224, 19.9.2003

    Arvamus nr 6/2003 Euroopa Ravimihindamisameti finantsmääruse eelnõu kohta

    ELTs avaldamata

    Arvamus nr 7/2003 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta

    ELT C 318, 30.12.2003

    Arvamus nr 8/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm ühenduse finantshuvide kaitse valdkonna tegevuste edendamiseks

    ELT C 318, 30.12.2003

    Arvamus nr 9/2003 komisjoni määruse eelnõu kohta, mis käsitleb rakendusasutuste standardset finantsmäärust vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded

    ELT C 19, 23.1.2004

    Arvamus nr 10/2003 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta

    ELT C 19, 23.1.2004

    Arvamus nr 1/2004 nõukogu määruse muudetud ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi

    ELT C 75, 24.3.2004

    Arvamus nr 2/2004 “ühtse auditi” mudeli kohta (ja ettepaneku kohta ühenduse sisekontrolliraamistiku kehtestamiseks)

    ELT C 107, 30.4.2004


    Top