EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2004/251/17

Kohtuasi C-354/04 P: Apellatsioonkaebus, mille esitasid Association Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-333/02: Gestoras Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik

ELT C 251, 9.10.2004, p. 9–9 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

9.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/9


Apellatsioonkaebus, mille esitasid Association Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-333/02: Gestoras Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik

(Kohtuasi C-354/04 P)

(2004/C 251/17)

Association Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti, esindaja advokaat D. Rouget, esitasid 17. augustil 2004 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-333/02: Gestoras Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1)

lugeda käesolev apellatsioonkaebus põhjendatuks ning tühistada vaidlustatud määrus;

2)

vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artiklile 61, teha ise käesolevas vaidluses lõplik otsus ning rahuldada hagejate poolt esimeses astmes esitatud nõuded, nimelt kohustada nõukogu maksma ühingule GESTORAS PRO AMNISTIA 1 000 000 euro suurune hüvitis ning Juan Mari OLANO OLANO'le ja Julen ZELARAIN ERRASTI'le kummalegi 100 000 euro suurune hüvitis. Nimetatud summadele lisandub viivis aastamääraga 4,5 %, mida arvutatakse kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni hüvitise täieliku äramaksmiseni. Nõukogu enda ning hagejate kohtukulud jätta nõukogu kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kohus on pädev lahendama kahju hüvitamise hagi, kus nõude aluseks on hagejaks oleva ühingu kandmine terrorismivastast võitlust reguleerivate õigusaktide rakendamiseks koostatud isikute, rühmituste ja üksuste nimekirja.

Selle pädevuse õiguslik alus sisaldub käesoleval juhul nõukogu 18. detsembri 2001. aasta deklaratsioonis koostoimes nõukogu otsuse nr 2003/48/JSK (1) kaheksanda põhjendusega ning EL lepingu artikliga 6. Ühisseisukoha nr 2001/931/ÜVJP (2) vastuvõtmisel deklareeris nõukogu 18. detsembril 2001, et “isikute, rühmituste ja üksuste ebaõige nimekirja kandmine annab kahju kannatanud poolele õiguse taotleda hüvitist”. Pealegi on õigus nõuda hüvitist institutsioonide poolt kahju tekitamise juhtudel üks Euroopa Liidu põhiprintsiipe ning seda õigust sisaldavaid sätteid tuleb tõlgendada laiendavalt, eesmärgiga täita Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 1, artikli 6 lõikest 1 ja artiklist 13 tulenevaid nõudeid, mida tuleb käesoleval juhul kohaldada.

Mis puutub kahjusse, siis hagejaks oleva ühingu kandmine vaidlusalusesse nimekirja põhjustab tõsist kahju eelkõige tema mainele ning sõnavabadusele, kuna viitab sellele, nagu oleks tegemist terroristliku organisatsiooniga. Seega kahjustab tema kandmine sellesse nimekirja ka ühingu esindajaks olevate kahe teise hageja mainet, sõnavabadust, ühinemisõigust ning eraelu. Mis puutub põhjuslikku seosesse nõukogu käitumise ja kantud kahju vahel, siis on nende maine kahjustumine nimekirja kandmise vältimatu ja kohene tagajärg.

Lisaks on nõukogu petturlikult kasutanud Euroopa Liidu tegevuse jagunemist kolmeks sambaks. Õigusliku aluse valikul lähtus nõukogu otstarbekuse kaalutlustest, st soovist vältida parlamendi, ombudsmani ja Euroopa Kohtu poolset kontrolli ning seega jätta kõnealused isikud ilma tõhusast õiguskaitsest, eelkõige võimalusest esitada hagi tekkinud kahju hüvitamiseks. Sellise käitumise näol on tegemist menetluse kuritarvitamisega.


(1)  Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/48/JSK politseikoostöö ja õigusalase koostöö erimeetmete rakendamise kohta terrorismivastaseks võitluseks ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 4 kohaselt (ELT L 16, 22.1.2003, lk 68).

(2)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).


Top