ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

8. september 2008

Kohtuasi T‑222/07 P

Petrus Kerstens

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Karjääriarengu aruanne – Kaebuse esitamise tähtaeg – Hilinemine – Põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 25. aprilli 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑59/07: Kerstens vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), nõudega see kohtuotsus tühistada.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista kohtukulud välja Petrus Kerstensilt.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Ese – Nõue saata kohtuasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu muule kojale – Vastuvõetamatus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 139 lõige 1)

2.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

3.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Kohtujuristi ärakuulamine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

4.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

5.      Menetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Palve langetada otsus hagi vastuvõetavuse kohta, arvestades dokumente, mille kostja esitas hagejale adresseeritud kostja vastuses – Võistlevuse põhimõttest kinnipidamine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artiklid 44, 46 ja artikli 64 lõige 3)

1.      Nõue, et Esimese Astme Kohus saadaks kohtuasja uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu muule kojale, ei vasta ühelegi Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 139 lõikes 1 ammendavalt ette nähtud nõuete kategooriale ja tuleb seega tunnistada vastuvõetamatuks.

(vt punkt 24)

2.      Avaliku Teenistuse Kohus võib kuni oma kodukorra jõustumiseni Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 111 alusel otsustada – suulist menetlust alustamata –, et hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, kui ta leiab, et asi on toimiku materjalide alusel piisavalt selge, sealjuures ei pea ta ilmtingimata saama poolte nõusolekut ka siis, kui on kahel korral lubanud poolte seisukohtade vahetamist.

(vt punktid 32, 34 ja 35)

Viited: Euroopa Kohus, 29. oktoober 2004, kohtuasi C‑360/02 P: Ripa di Meana vs. parlament (EKL 2004, lk I‑10339, punkt 35).

3.      Kuna Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 111 kohaldamine mutatis mutandis Avaliku Teenistuse Kohtu menetlustele kuni viimatinimetatud kohtu kodukorra jõustumiseni eeldab tingimata Avaliku Teenistuse Kohtu sisemise korralduse arvestamist, ei saa see säte muuta kohustuslikuks mingisugust kohtujuristi või veel vähem mõne erapooletu ja sõltumatu kolmanda isiku poolset sekkumist Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusse. EÜ asutamisleping, otsus 2004/752 ega Euroopa Kohtu põhikiri ei näe ette, et Avaliku Teenistuse Kohut abistaksid kohtujuristid. Samuti ei ole ette nähtud, et kindlaksmääratud kohtuasjades saaks Avaliku Teenistuse Kohus määrata mõne selle kohtu liikme täitma kohtujuristi ülesandeid.

(vt punktid 49 ja 50)

4.      Ehkki on tõsi, et kahjustavast meetmest teadasaamise täpse ajahetke kindlaksmääramine võib olla pooltevahelise vaidluse ese ning eeldada, et ühenduste kohus annaks hinnangu erinevatele tõenditele või isegi võtaks menetlust korraldavaid meetmeid, viib personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud kolmekuulise tähtaja ületamine juhul, kui ühenduste kohus on kaebuse esitamise dies a quo täpselt kindlaks määranud, vältimatult selleni, et hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, mis võidakse kindlaks teha põhistatud määrusega, nagu näeb ette Esimese Astme Kohtu kodukorra artikkel 111. Hagi ilmselge vastuvõetamatus on seotud kaebuse esitamise tähtaja ületamisega iseenesest, mitte dies a quo kindlaksmääramisel esineda võinud raskustega või täpse päevade arvuga, mille võrra kolmekuulist tähtaega ületati.

(vt punktid 48 ja 58)

Viited: Euroopa Kohus, 19. jaanuar 2006, kohtuasi C‑547/03 P: AIT vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑845, punkt 30).

5.      Põhimõtteliselt peavad pooled tõendama esitatud väiteid. Tõendeid peab siiski saama käsitleda võistlevas menetluses. Asjaolu, et Esimese Astme Kohus palus hagejal menetlust korraldavate meetmete raames esitada kirjalik seisukoht hagi vastuvõetavuse kohta, arvestades kostja vasturepliigis esitatud tõendeid, näitab võistlevuse põhimõttest kinnipidamist, sest vasturepliigi lisa määratlemine tõendina ei sisalda otsust selle tõendusliku väärtuse kohta.

(vt punktid 73–75)

Viited: Euroopa Kohus, 4 oktoober 2007, kohtuasi C‑100/07 P: É.R. jt vs. nõukogu ja komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 27).