–

LY ja DB, esindaja: advokat G. Ganeva,

–

Bulgaaria valitsus, esindajad: M. Georgieva ja L. Zaharieva,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Tomkin ja I. Zaloguin,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT 2007, L 205, lk 63, edaspidi „SIS II otsus“), artikli 38 lõike 1 ja artikli 39 lõike 3 tõlgendamist.

2

Taotlus esitati DB ja LYi ning Nachalnik na Rayonno upravlenie – Silistra pri Oblastna direktsia na Ministerstvo na vatreshnite raboti – Silistra (Silistra siseministeeriumi piirkondliku direktsiooni Silistra politseijaoskonna juhataja, Bulgaaria) vaidluse raames, mis käsitleb viimase otsust anda hoiatusteate esitanud liikmesriigile välja asi, mis on arestitud pärast seda, kui viimane on sisestanud hoiatusteate teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II“).

3

SIS II otsuse põhjendus 5 on sõnastatud järgmiselt:

„SIS II peaks olema tasakaalustav meede, mis aitab kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades kriminaalasjades tehtavat politsei- ja kohtuasutuste vahelist operatiivkoostööd.“

4

Selle otsuse artikli 1 „SIS II asutamine ja üldeesmärk“ lõikes 2 on sätestatud:

„Vastavalt käesolevale otsusele on SIS II eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.“

5

Otsuse artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesoleva otsusega kehtestatakse tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SIS II sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta kriminaalasjades tehtava politsei‑ ja õigusalase koostöö eesmärgil.“

6

Otsuse artikli 3 „Mõisted“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]“.

7

SIS II otsuse artikli 20 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või käesoleva otsuse lisaandmete säilitamist reguleerivate sätete kohaldamist, sisaldab SIS II ainult neid iga liikmesriigi esitatud andmekategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 sätestatud eesmärkidel.

2.   Andmekategooriad on järgmised:

[…]

8

Otsuse artiklis 21 on sätestatud:

„Enne hoiatusteate sisestamist peab liikmesriik kindlaks määrama, kas juhtum on piisavalt asjakohane ja tähtis õigustamaks teate sisestamist SIS II.“

9

Otsuse artikli 24 „Märkuse lisamist käsitlevad üldsätted“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Juhul kui liikmesriik leiab, et artiklite 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks märkus selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal osutatud meedet. Märkuse lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.“

10

Otsuse artiklis 38 on sätestatud:

„1.   SIS II sisestatakse andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

2.   Sisestatakse järgmised kergesti tuvastatavate esemete kategooriad:

[…]“.

11

SIS II otsuse artiklis 39 „Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine“ on ette nähtud:

„1.   Kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Eseme leidnud liikmesriik võtab meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.“

12

SIS II otsuse artiklis 49 on sätestatud:

„1.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SIS II sisestatud.

2.   Ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

3.   Kui liikmesriigil, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab ta sellest täiendava teabe vahetamise teel esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest hoiatusteate sisestanud liikmesriigile. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealused andmed viivitamata.

[…]“.

13

Komisjoni 26. veebruari 2013. aasta rakendusotsuse 2013/115/EL, milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid (ELT 2013, L 71, lk 1), muudetud komisjoni 31. augusti 2017. aasta rakendusotsusega (EL) 2017/1528 (ELT 2017, L 231, lk 6) (edaspidi „SIRENE käsiraamat“), lisa punktis 2.1 on sätestatud:

„Mõisted

[…]

[…]“.

14

SIRENE käsiraamatu punktis 8.3 „Teabevahetus pärast päringutabamuse saamist“ on märgitud:

„SIRENE bürood võivad edastada lisateavet SIS II otsuse artikli 38 kohaselt sisestatud hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastavalt siseriiklikule õigusele vastastikuse õigusabi valdkonda.

[…]“.

15

28. mai 2014. aasta seaduses siseministeeriumi kohta (zakon za Ministerstvoto na vatreshnite raboti) (DV nr 53, 27.6.2014, lk 2) on põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artiklis 84 sätestatud:

„(1)   Politseiasutused võivad ajutiselt arestida asja, mis on kantud selle otsimise eesmärgil SISi või Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) andmebaasidesse.

[…]

(6)   […] Väljaandmisest või arestimisest teatatakse liikmesriigile, kes sisestas SISi või Interpoli andmebaasi otsimist käsitleva hoiatusteate.

[…]

(8)   […] Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik esitab otsitud asja tagastamiseks 60 päeva jooksul taotluse, tagastatakse see teates märgitud isikule seitsme päeva jooksul lõike 6 tähenduses pädeva üksuse juhataja otsusega.

[…]

(13)   […] Varastatud, õigusvastaselt omastatud, kadunud või kehtetuks tunnistatud registreerimistunnistuste ja registreerimismärkide üleandmise või arestimise korral, kui need dokumendid ei kuulu lõikes 11 nimetatud kategooriatesse, edastatakse need vastavalt kehtivale korrale dokumendi väljastanud liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele lõike 6 tähenduses pädeva üksuse juhataja otsuse alusel.

[…]“.

16

26. augusti 2014. aasta määruse nr 8121z-465 Bulgaaria Vabariigi riikliku Schengeni infosüsteemi korralduse ja toimimise kohta (naredba nr 8121z-465 za organizatsiyata i funktsioniraneto na Natsionalnata Shengenska informatsionna sistema na Republika Balgariya) (DV nr 74, 5.9.2014, lk 33) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni artiklis 7 on sätestatud:

„(1)   [Riiklik Schengeni infosüsteem (SISN)] käsitleb järgmiste esemete kategooriaid puudutavaid hoiatusteateid:

[…]“.

17

Bulgaaria kodanik EF soetas Norra pangast Santander Consumer Bank AS võetud laenuga 23. detsembril 2014 mootorsõiduki. Pangalaenu tagas finantseeritud sõiduk.

18

EF lõpetas 2016. aasta maikuus teadmata põhjusel pangalaenu tagasimaksmise, teatades pangale, et sõiduk asub nüüd Bulgaarias. Pank tegi pärast seda sõidukiga seotud nõuete sissenõudmise ülesandeks Lindorff ASile.

19

Eelotsusetaotlusest nähtub, et nimetatud sõiduki omandas seejärel Bulgaarias AB, kes omakorda müüs selle 2017. aasta märtsis Varnas (Bulgaaria) DB-le.

20

Norra Kuningriik sisestas 24. mail 2017 SISNi hoiatusteate, mille eesmärk oli arestida mootorsõiduk, mis oli määratletud kui „varastatud, ebaseaduslikult omandatud või kaotatud asi“.

21

Bulgaaria politsei leidis 26. mail 2017 ühest Silistra (Bulgaaria) kohaliku omavalitsusüksuse parklast mootorsõiduki, mille raaminumber kattus täielikult hoiatusteate esemeks oleva mootorsõiduki omaga. Samal päeval konfiskeeriti sõiduk ja registreerimistunnistus DB‑lt, kelle nimele see sõiduk oli registreeritud.

22

Bulgaaria SIRENE büroo vahetas seejärel teavet Norra SIRENE bürooga, kes selgitas, et asjaomase sõiduki kohta oli tehtud hoiatusteade seoses 23. detsembril 2014 Hordalandis (Norra) toime pandud kelmuse või usalduse kuritarvitamisega.

23

Bulgaaria ametiasutused said 6. juunil 2017 Norra ametivõimudelt taotluse anda see sõiduk välja tema määratud omanikule, nimelt Santander Consumer Bankile, tehes seda Lindorffi vahendusel, kelle esindaja Bulgaarias oli Plam EOOD.

24

4. juulil 2017 anti sõiduk üle CD-le, Plami juhatajale.

25

Silistra siseministeeriumi piirkondliku direktsiooni Silistra politseijaoskonna juhataja jättis 28. augustil 2019 rahuldamata põhikohtuasja kaebajate 13. augusti 2019. aasta taotluse tagastada see sõiduk neile viivitamatult.

26

Põhikohtuasja kaebajad vaidlustasid Administrativen sad – Silistra (Silistra halduskohus, Bulgaaria) menetluses selle otsuse õiguspärasuse, millega otsustati anda asjaomane sõiduk välja hoiatusteate esitanud liikmesriigi asutustele, sest nad leidsid, et puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et seda sõidukit puudutavat kriminaalmenetlust oli Norras tegelikult alustatud ja lisaks omandasid nad selle sõiduki heauskselt.

27

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis, et Santander Consumer Banki ja EFi vahel on eraõiguslik suhe ja kuritegude toimepanemist ei ole tõendatud, palus ta Silistra siseministeeriumi piirkondliku direktsiooni Silistra politseijaoskonna juhatajal küsida Norra politseiteenistustelt, kas Norras on alustatud seda sõidukit puudutav kriminaalmenetlus ja paluda saata Norra karistusseadustiku vastavate sätete teksti koos tõlkega bulgaaria keelde, sealhulgas need normid, mis olid aluseks asjaomast sõidukit puudutava hoiatusteate sisestamisele. Lisaks palus see kohus Norra ametiasutustelt ametlikku vastust kriminaalmenetluse esemeks olnud rikkumise täpse laadi ja menetlusstaadiumi kohta.

28

Norra ametiasutused vastasid eelotsusetaotluse esitanud kohtus 26. augustil 2020 toimunud kohtuistungil esitatud kirjas, et kuna asjaomane sõiduk leiti üles ja toimetati tagasi Norrasse, suleti asja toimik 10. juulil 2017.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui kriminaalmenetlust ei ole, siis ei kuulu asjaomase sõiduki kohta SIS II sisestatud hoiatusteade selle otsuse artiklis 2 määratletud SIS II otsuse kohaldamisalasse ning sellisel juhul on teate süsteemi sisestamisega rikutud hoiatusteadetega taotletavaid eesmärke, sest teated sisestatakse liikmesriigis arestimise või kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil.

30

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas SIS II otsusega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis panevad otsitud eseme leidnud liikmesriigi pädevatele asutustele, kes tegutsevad seejuures piiratud pädevuse raames, kohustuse arestida kõik esemed, mis on kantud otsimiseks süsteemi SIS II, kui on andmeid, mille põhjal võib arvata, et asjaomase hoiatusteate SIS II kandmisel ei ole järgitud selle otsuse artikli 38 lõikes 1 sätestatud eesmärke.

31

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Silistra (Silistra halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [SIS II] otsuse artiklit 39 ja eelkõige artikli 39 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid ja halduspraktika, mille kohaselt täideviiva liikmesriigi pädev asutus võib ja peab täitmisest keelduma, kui esineb alus eeldada, et SIS II kantud hoiatusteade ei ole kooskõlas selle registreerimise eesmärkidega, eelkõige nimetatud otsuse artikli 38 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega?“

32

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas SIS II otsuse artiklit 39 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on täideviiva liikmesriigi pädevad asutused kohustatud täitma eseme kohta SIS II sisestatud hoiatusteate, kuigi neil on kahtlusi, kas selline teade on sisestatud nimetatud otsuse artikli 38 lõikes 1 nimetatud põhjustel.

33

Kõigepealt nähtub eelotsusetaotlusest, et vaidlusalune hoiatusteade puudutab mootorsõidukit, mille mootori töömaht on üle 50 cm3.

34

Sellega seoses on SIS II otsuse artikli 38 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ette nähtud, et arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks otsitavate sõidukite andmed sisestatakse süsteemi SIS II.

35

Sellisel hoiatusteatel põhineva meetme võtmine on reguleeritud SIS II otsuse artiklis 39. Selles artiklis viidatakse standardiseeritud tegevusele ja meetmetele, mis on mõeldud esemete säilitamiseks ametiasutuste poolt, kes näevad, et eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, ning lõikes 3 viidatakse meetme valiku osas riigisisesele õigusele.

36

Selle otsuse artikli 39 lõikes 1 on ette nähtud, et kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes.

37

SIRENE käsiraamatu 2. liite punktis 2.2.2 on sellega seoses täpsustatud, et järgides seejuures täidesaatva liikmesriigi riigisisest õigust, on need meetmed järgmised: leitud eseme arestimine või kõikide vajalike kaitsemeetmete võtmine, eset valdava isiku tuvastamine ja ühenduse võtmine hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga.

38

Lisaks on SIS II otsuse artikli 39 lõikes 2 lisatud, et selle artikli lõikes 1 osutatud teave edastatakse „täiendava teabe vahetamise“ teel, kusjuures selline teave on määratletud sama otsuse artikli 3 lõike 1 punktis b kui teave, mida ei säilitata SIS II-s, kuid mis on seotud SIS II hoiatusteadetega ning mida vahetatakse muu hulgas esiteks selleks, et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada, ja teiseks pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede.

39

SIRENE käsiraamatu punktis 8.3 on täpsustatud, et kui saadakse päringutabamus SIS II otsuse artikli 38 kohaselt sisestatud ning eelkõige sõidukit käsitleva ja arestimise või asitõendina kasutamise eesmärgil esitatud hoiatusteatega, saadab SIRENE büroo täiendava teate „nii kiiresti kui võimalik“.

40

Arvestades vajadust kiirelt tegutseda, millest omakorda oleneb kriminaalasjades tehtav politsei- ja kohtuasutuste operatiivkoostöö SIS II otsuse rakendamisel, peavad täidesaatva liikmesriigi asutused võtma hoiatusteate täitmiseks vajalikud kaitsemeetmed, ilma et neilt saaks oodata hoiatusteate kehtivuse vaidlustamist tulenevalt kahtlustest selles osas, kas liikmesriigi asutused on sisestanud teate nimetatud otsuse artikli 38 lõikes 1 toodud eesmärke järgides, käesoleval juhul selles, kas hoiatusteate esitanud liikmesriigis toimub teate eset puudutav kriminaalmenetlus.

41

Selline järeldus kehtib seda enam, et vastavalt SIS II otsuse artikli 1 lõikele 2 on SIS II eesmärk eelkõige tagada kõrgetasemeline turvalisus liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel.

42

Selles kontekstis on SIS II otsuse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud, et selle otsusega kehtestatakse tingimused ja menetlused muu hulgas esemeid käsitlevate hoiatusteadete SIS II sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö eesmärgil.

43

Nagu nähtub SIS II otsuse artikli 20 lõigetest 1 ja 2, sisaldab SIS II ainult neid andmekategooriaid, mida vajatakse muu hulgas selle otsuse artiklis 38 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

44

Kuigi sellest nähtub, et artikli 38 kohaselt peavad esemete kohta tehtud hoiatused järgima selles nimetatud eesmärke, on artiklis 21 täpsustatud, et enne hoiatusteate sisestamist peab liikmesriik kindlaks määrama, kas juhtum on piisavalt asjakohane ja tähtis õigustamaks teate sisestamist SIS II.

45

Lisaks tuleb märkida, et nagu nähtub SIS II otsuse artikli 49 lõikest 1, vastutab hoiatusteate sisestanud liikmesriik selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SIS II sisestatud, ja sama otsuse artikli 49 lõike 2 kohaselt on ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

46

Nimelt, kui liikmesriigil, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või neid on ebaseaduslikult säilitatud, on selle otsuse artikli 49 lõikes 3 täpsustatud, et selliseid tõendeid omav liikmesriik teatab sellest täiendava teabe vahetamise teel esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest hoiatusteate sisestanud liikmesriigile. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealused andmed viivitamata.

47

Kuigi on tõsi, et teatud juhtudel võimaldab SIS II otsus täideviival liikmesriigil nõuda hoiatusteatele „märkuse“ lisamist selle kohta, et tema territooriumil hoiatusteadet ei täideta, nagu on ette nähtud selle otsuse artikli 24 lõikes 1, tuleb siiski märkida, et selle artikli kohaldatavus on piiratud tema sõnastuse järgi sama otsuse artiklite 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega, st teadetega isikute ja esemete kohta nende diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks. Tuleb aga märkida, et käesolev juhtum ei ole selline, kuna tegemist on teatega eseme kohta, mis on sisestatud muul eesmärgil kui diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks, nimelt arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

48

Lisaks, nagu märkis Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades, tulenevad nii hoiatusteate esitanud ja täideviiva liikmesriigi teabevahetus kui ka hoiatusteate aluseks oleva eseme leidnud liikmesriigi poolt vajalike meetmete võtmine lojaalse koostöö põhimõttest. Nimelt nagu nähtub SIS II otsuse põhjendusest 5, peaks selles otsuses kehtestatud süsteem toetama kriminaalasjades tehtavat politsei- ja kohtuasutuste vahelist operatiivkoostööd.

49

Selle kohta on Euroopa Kohus ka otsustanud, et lojaalse koostöö põhimõte, mis on Schengeni acquis’ alus, seisneb selles, et SISi kasutav riik võtab nõuetekohaselt arvesse teate sisestanud liikmesriigi esitatud andmeid. SIRENE büroode võrgustik on loodud just selleks, et aidata riigisiseseid ametiasutusi teate rakendamisest tulenevate probleemide lahendamisel (31. jaanuari 2006. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑503/03, EU:C:2006:74, punktid 56 ja 57).

50

Kuid nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 44 märkis, kui ühte eset puudutava hoiatusteate täitmisel oleks täideviiva liikmesriigi asutustel võimalik seada kahtluse alla eset puudutava hoiatusteate kehtivus ainuüksi seetõttu, et esineb andmeid, mille põhjal võib järeldada, et SIS II otsuse artikli 38 lõikes 1 nimetatud eesmärke ei ole järgitud, võiks see kahjustada selle otsuse alusel kriminaalasjades tehtavat politsei- ja kohtuasutuste vahelist operatiivkoostööd.

51

Mis puudutab arestitud eseme võimalikku üleandmist hoiatusteate esitanud liikmesriigi asutustele, nagu on ette nähtud siseministeeriumi seaduse artikli 84 lõikes 8 põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis, siis tuleb märkida, et kuigi selline meede ei tulene sõnaselgelt SIS II otsuse artikli 39 sõnastusest, on selle artikli lõikes 3 ette nähtud, et eseme leidnud liikmesriik võtab meetmeid „kooskõlas oma siseriikliku õigusega“.

52

Viimati nimetatud sättes on seega viidatud riigisisesele õigusele ning selles ei ole kuidagi määratletud konkreetseid meetmeid, mida selle raames peavad võtma täideviiva liikmesriigi asutused. Sellest järeldub, et viimati nimetatud sätet ei saa tõlgendada nii, et see välistab, et nende meetmete all võiks mõista meetmeid, millega antakse hoiatusteates käsitletud ese teate esitanud liikmesriigile.

53

Järelikult, võttes arvesse kaalutlusõigust, mis on täideviival liikmesriigil SIS II otsuse artikli 39 lõike 3 alusel nende meetmete valikul, ei ole nimetatud sättega vastuolus see, kui liikmesriik, kes on otsustanud ette näha väljaandmise kohustuse, on kohustatud selle täitma ka siis, kui selle liikmesriigi pädevatel asutustel on kahtlusi, kas hoiatusteade on sisestatud selle otsuse artikli 38 lõikes 1 loetletud põhjustel.

54

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et SIS II otsuse artiklit 39 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on täideviiva liikmesriigi pädevad asutused kohustatud täitma eseme kohta SIS II sisestatud hoiatusteate, kuigi neil on kahtlusi, kas selline teade on sisestatud nimetatud otsuse artikli 38 lõikes 1 nimetatud põhjustel.

55

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, artiklit 39 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on täideviiva liikmesriigi pädevad asutused kohustatud täitma eseme kohta teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteate, kuigi neil on kahtlusi, kas selline teade on sisestatud nimetatud otsuse artikli 38 lõikes 1 nimetatud põhjustel.