–

Mitnitsa Varna, esindaja: G. Kostov,

–

„SAKSA“ ООD, esindaja: адвокат S. Zhelyazkova,

–

Bulgaaria valitsus, esindajad: E. Petranova ja L. Zaharieva,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros, Y. G. Marinova ja P. Mihaylova,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada ühtlustatud standardi EN 590 (2013. aasta septembris kehtinud redaktsioonis) „Mootorikütused. Diislikütus. Nõuded ja katsemeetodid“ (edaspidi „standard EN 590:2013“) tabeli 3 joonealust märkust g ja nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1101/2014 (ELT 2014, L 312, lk 1)) (edaspidi „KN“) grupi 27 lisamärkuse 2 punkte d ja e.

2

Taotlus on esitatud Mitnitsa Varna (Varna toll, Bulgaaria) ja „SAKSA“ OOD vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab mineraalõli tariifset klassifitseerimist KNis, nagu ettevõtja seda deklareeris.

3

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsele harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

KNi esimese osa I jaotise punktis A esitatud klassifitseerimise üldreeglites on muu hulgas sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]“.

5

KNi teise osa „Tollimaksude loend“ V jaotises asub teiste seas grupp 27 „Mineraalkütused; mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; minaraalvahad“.

6

KNi grupis 27 asub rubriik 2710, mis on sõnastatud järgmiselt:

7

Grupis 27 on ka järgmised alamrubriigid:

8

KNi grupi 27 lisamärkuses 2 on öeldud:

„Rubriigis 2710 kasutatakse järgmisi termineid:

[…]

[…]“.

9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT 1998, L 350, lk 58), mida on muudetud komisjoni 10. juuni 2014. aasta direktiiviga 2014/77/EL (ELT 2014, L 170, lk 62) (edaspidi „direktiiv 98/70“), artiklis 1 „Reguleerimisala“ on sätestatud:

„Käesoleva direktiiviga kehtestatakse maanteesõidukitele […]:

10

Direktiivi artiklis 4 „Diislikütus“ on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et diislikütust tohib nende territooriumil turustada ainult siis, kui see vastab II lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.

[…]“.

11

Direktiivi II lisa täpsustab diiselmootoriga sõidukites kasutamiseks turustatavate gaasiõli liiki kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid. Selle lisa joonealuses märkuses 1 on öeldud:

Kasutatakse standardis EN 590:2013 määratletud katsemeetodeid. Liikmesriigid võivad vastu võtta asendusstandardis EN 590:2013 määratletud analüütilise meetodi, kui on võimalik tõendada, et see tagab vähemalt sama mõõtetäpsuse ja sama täpsusetaseme kui asendatav analüütiline meetod.“

12

Standardi EN 590:2013 koostas tehniline komitee CEN/TC 19 „Gaas- ja vedelkütused, määrdeained ja seotud tooted naftast ja bioloogilise ja sünteetilise päritoluga“ ning Euroopa Standardikomitee (CEN) kiitis selle heaks 26. juulil 2013 Euroopa Komisjoni 13. novembri 2006. aasta mandaadi alusel (M 394 – Mandaat, mis on antud CENile eesmärgiga vaadata üle standard EN 590, et saavutada rasvhappe metüülestrite sisalduseks 10% mahust).

13

Standardi eessõnas on täpsustatud:

„Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus […] ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2014. aasta märtsiks.

[…]

Standard on koostatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni poolt Euroopa Standardimiskomiteele (CEN) antud mandaadi alusel […]

Arvestatud on [direktiivist 98/70] ning selle muudatustest […] tulenevaid nõudeid. […]“.

14

Standardi punkt 1 sätestab:

„Euroopa standard sätestab turustatavale ja tarnitavale diislikütusele esitatavad nõuded ja katsemeetodid.“

15

Standardi EN 590:2013 punkt 5.6.1 on sõnastatud nii:

„Kliimast olenevate nõuetega seoses nähakse ette valikud, et võimaldada määrata riiklikul tasandil kindlaks hooajalised kvaliteedinõuded. Need valikud jagunevad kvaliteedi alusel kuueks vastavalt filtreeritavuse piirtemperatuurile mõõdukas kliimas ja viieks erinevaks klassiks arktilise või karmi talvega kliima jaoks. Kliimast olenevad nõuded on esitatud tabelis 2 (mõõdukas kliima) ja tabelis 3 (arktiline kliima või karmid talved). Kui proove võetakse vastavalt tabelites 2 ja 3 märgitud katsemeetoditele, peab diiselmootorite kütus (gaasiõli) vastama nendes tabelites ette nähtud piirnormidele.“

16

Tabel 3 „Kliimaga seotud nõuded ja katsemeetodid – Arktiline või karmide talvedega kliima“:

17

Tolliseaduse (Zakon za mitnitsite) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artikli 234 lõike 1 punkti 1 kohaselt paneb isik, kes hoiab kõrvale või püüab kõrvale hoida tollivõla täielikust või osalisest tasumisest, toime tollipettuse.

18

Tolliseaduse artikli 234 lõike 3 punktist 1 tuleneb, et kui tollipettuse esemeks on aktsiisimaksuga maksustatud kaubad, karistatakse juriidilisi isikuid rahalise karistusega, milleks on 150–250% tasumata maksu summast.

19

Standardi EN 590: 2013 võttis Bulgaarias üle Bulgaaria Standardimise Instituut standardiga BDS EN 590: 2014.

20

10. augustil 2015 saabus Varna sadamasse naftatanker Cosmo, mille lastiks oli mineraalõli brutovaakumkaaluga kokku 4384630 kg. Kauba saaja oli SAKSA, kes deklareeris selle Varna sadama tollipunktis KNi tariifi alamrubriiki 2710 19 43 kui „vesinikuga töödeldud gaasiõli 10PPM arktiliste kliimavöötmete jaoks, väävlisisaldus kuni 0,001%, standardi EN 590 klass 4, vaakumkaal 1236742 kg, kaal vabas õhus 1235100 kg, 1517660 liitrit, tihedus 15°C juures 816,1 kg/m3, 24 tsisternvagunis, vastavalt lisatud kirjeldusele“, taotledes kauba lubamist vabasse ringlusse.

21

Varna tolliteenistus saatis 11. augusti 2015. aasta kirjaga kaks proovi deklareeritud kauba analüüsimiseks Ruse (Bulgaaria) piirkondlikku tollilaborisse, et määratleda proovide sisu ja ning määrata kindlaks, millise tollitariifi alla kaup kuulub. Laboris leiti, et uuritud proov koosnes naftast, millele oli lisatud parafiini ja nafteenseid süsivesinikke. Destillaadi ja teiste määratletud indikaatorite tunnused näitasid, et kõnealusel proovil olid KNi grupi 27 lisamärkuse 2 punkti c „keskmiste õlide“ omadused. Saadud tulemuste alusel järeldati, et asjaomane proov on nafta töötlemisest saadud toode, täpsemalt petrool.

22

Kuna kõnealust kaupa ei olnud müüdud reaktiivmootorite jaoks, leidis tolliteenistus, et see oleks tulnud klassifitseerida teise tariifikoodiga kui see, mis oli märgitud 10. augusti 2015. aasta deklaratsioonis, st et kaup oleks tulnud klassifitseerida KNi alamrubriiki 2710 19 25, mille suhtes kohaldatakse kolmandate riikide osas tollimaksu 4,7%. Sellest tulenevalt tegi Varna tolliameti direktor 3. novembril 2015 otsuse, millega parandas tariifikoodi ja määras täiendava tollimaksu summas 53864,18 Bulgaaria leevi (BGN) (ligikaudu 27560 eurot) ja käibemaksu summas 10772,83 leevi (ligikaudu 5500 eurot).

23

Lisaks järeldas tolliteenistus, et SAKSA suhtes tuleb kohaldada halduslikku laadi kriminaalvastutust tolliseaduse artikli 234 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Seetõttu määras Varna tolliameti direktor 18. veebruaril 2016 talle tolliseaduse artikli 234 lõike 3 punkti 1 alusel koostoimes sama seaduse artikli 234 lõike 1 punktiga 1 rahalise karistuse summas 96955,52 leevi (ligikaudu 49600 eurot).

24

SAKSA esitas selle karistuse peale kaebuse Varnenski rayonen sadile (Varna esimese astme kohus, Bulgaaria). 20. oktoobri 2016. aasta otsusega tühistas see kohus karistuse, olles SAKSA taotlusel tellitud keemilise ekspertiisi alusel tuvastanud, et vaidlusalune mineraalõli vastas diiselmootori kütuse määratlusele, mis on mõeldud arktilisse või karmide talvetingimustega kliimasse, klassis 4, mille tunnused on kindlaks määratud standardis „EN 590:2014“.

25

Toll esitas selle otsuse peale kaebuse Administrativen sad Varnale (Varna halduskohus, Bulgaaria). Ta väidab, et standard EN 590, millele SAKSA tugineb ja mis kehtestab nõuded ning katsemeetodid turustatavale diislikütusele, ei ole kütuste tariifsel klassifitseerimisel määrav.

26

Administrativen sad Varna (Varna halduskohus) hinnangul näib olevat vajalik tõlgendada standardi EN 590 joonealust märkust, mille kohaselt „Euroopa Liidu tollitariifistiku kohast [gaasiõli] määratlust on võimalik mitte kohaldada klasside suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks arktilises või karmide talvedega kliimas“. Nimelt ei nähtu määratlus, mida tuleb kõnealuse kütuse puhul arvesse võtta, selgelt sellest joonealusest märkusest ega ole võimalik piiritleda pädeva tolliasutuse kaalutlusruumi selles küsimuses. Peale selle ei ole välja toodud seost ühelt poolt kõnealuse standardi nõuete ja kontrollimeetodite ning teiselt poolt kütuste tariifse klassifitseerimise vahel.

27

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Varna (Varna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

28

Esmalt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (16. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Aramex Nederland, C‑145/16, EU:C:2017:130, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Lisaks tuleb täpsustada, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab standardile „EN 590:2014“, on standardi EN 590 põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kohaldatav versioon 2013. aasta septembrikuu oma, mille CEN nimetas standardiks EN 590:2013 ja mis on endiselt kehtiv.

30

Oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et sellise mineraalõli, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib klassifitseerida gaasiõlina KNi alamrubriiki 2710 19 43, kui see vastab standardis EN 590:2013 osutatud nõuetele, mis puudutavad arktilises kliimas või karmides talvetingimustes kasutamiseks mõeldud gaasiõli.

31

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi üldjuhul otsima kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KNi rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Lutz, C‑556/16, EU:C:2017:777, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Neid objektiivseid tunnuseid ja omadusi peab saama kontrollida tollivormistuse ajal (26. mai 2016. aasta kohtuotsus Latvijas propāna gāze, C‑286/15, EU:C:2016:363, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et KNi alamrubriik 2710 19 43, mille sõnastus viitab gaasiõlile väävlisisaldusega kuni 0,001% massist, kuulub KNi rubriiki 2710, mis puudutab naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, välja arvatud toorõlid. Kõnealuse rubriigi kohaldamiseks määratleb KNi grupi 27 lisamärkuse 2 punkt e mõiste „gaasiõli“.

33

Selles osas ilmneb nimetatud punkti e sõnastusest koostoimes selle lisamärkuse punktiga d, et „gaasiõlina“ käsitatakse eelkõige õlisid ja preparaate, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C 85% ja rohkem ISO 3405 meetodi järgi.

34

Seega tuleneb nende punktide enda sõnastusest, et kauba gaasiõlina tariifsel klassifitseerimisel on KNi rubriigis 2710 otsustav üksnes destilleerumise määr märgitud temperatuuridel ISO 3405 meetodi järgi.

35

Järelikult, kuna põhikohtuasjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kõnealune mineraalõli destilleerub ISO 3405 meetodi kohaselt rohkem kui 65% temperatuuril 250 °C, ei kuulu see mõiste „gaasiõli“ alla vastavalt KNi grupi 27 lisamärkuse 2 punktile e ja seda ei või klassifitseerida alamrubriikidesse, mis käsitlevad selle määratluse alla kuuluvaid kaupu.

36

Lisaks, kuigi SAKSA väidab, et kõnealune kaup müüdi pärast importimist kui gaasiõli (diislikütus), tuleb meenutada, et kauba otstarve on asjakohane kriteerium vaid siis, kui üksnes kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste põhjal ei ole võimalik seda klassifitseerida (16. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Aramex Nederland, C‑145/16, EU:C:2017:130, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Ent käesolevas asjas ei ole see nii, kuna just asjaomase kauba destilleerumisomadustest tuleneb, et see ei kuulu KNi rubriigi 2710 kohaldamisel gaasiõli määratluse alla nimetatud lisamärkuse 2 punkti e tähenduses.

37

Asjaolu, et SAKSA on viidanud standardi EN 590:2013 tabeli 3 joonealusele märkusele g, mille kohaselt on KNis antud gaasiõli määratlust „võimalik mitte kohaldada klasside suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks arktilises või karmide talvedega kliimas“, ei oma siinkohal tähtsust.

38

Nimelt ei võtnud standardit EN 590:2013 vastu mitte liidu organ, vaid CEN, mis on eraõiguslik isik.

39

Mõistagi võib Euroopa Kohtu praktikast tuletada, et ühtlustatud standardit, mille on välja töötanud eraõiguslik isik, võib pidada osaks liidu õiguskorrast, kui see standard on välja töötatud komisjoni algatusel ja juhtimisel ning samuti tema järelevalve all, ning et see tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi pärast seda, kui selle viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (vt selle kohta 27. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus James Elliott Construction, C‑613/14, EU:C:2016:821, punktid 40, 43 ja 44).

40

Pealegi on tõsi, et standardi EN 590:2013 töötas välja CEN mandaadi M 394 alusel, mille andis komisjon 13. novembril 2006. Lisaks, pärast seda, kui CEN oli kõnealuse standardi loonud, ajakohastas komisjon direktiiviga 2014/77 viidet sellele standardile direktiivi 98/70 II lisa 1. joonealuses märkuses.

41

Piisab aga, kui märkida, et viide standardile EN 590:2013 nimetatud II lisa 1. joonealuses märkuses puudutab üksnes standardis mainitud katsemeetodeid.

42

Kuna standardi EN 590:2013 tabeli 3 joonealune märkus g ei esita katsemeetodit, ei saa seda pidada liidu õiguse osaks ning see ei mõjuta kaupade tariifset klassifitseerimist.

43

Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi, tuleb esitatud küsimustele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et sellist mineraalõli, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei saa selle destilleerumisomaduste tõttu klassifitseerida gaasiõlina KNi alamrubriiki 2710 19 43, isegi kui see õli vastab standardis EN 590:2013 osutatud nõuetele, mis puudutavad arktilises või karmide talvedega kliimas kasutamiseks mõeldud gaasiõli.

44

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1101/2014) tuleb tõlgendada nii, et sellist mineraalõli, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei saa selle destilleerumisomaduste tõttu klassifitseerida gaasiõlina KNi alamrubriiki 2710 19 43, isegi kui see õli vastab ühtlustatud standardis EN 590 (2013. aasta septembris kehtinud redaktsioonis) osutatud nõuetele, mis puudutavad arktilises või karmide talvedega kliimas kasutamiseks mõeldud gaasiõli.