1

Euroopa Komisjon palub oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluses Euroopa Kohtul kohustada Poola Vabariiki kuni Euroopa Kohtu sisulise kohtuotsuse tegemiseni:

2

Samuti palus komisjon Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõike 7 alusel eelmises punktis mainitud ajutisi meetmeid kohaldada enne, kui kostja esitab oma seisukohad, kuna esineb otsene oht, et tekitatakse oluline ja hüvitamatu kahju, arvestades õigust tõhusale kohtulikule kaitsele liidu õiguse kohaldamisel.

3

Taotlused on esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames, mille komisjon esitas ELTL artikli 258 alusel 2. oktoobril 2018 (edaspidi „liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi“) ja milles ta palus tuvastada esiteks, et alandades Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniiga ja kohaldades seda meedet ametis olevatele kohtunikele, kes on sellesse kohtusse ametisse nimetatud enne 3. aprilli 2018, ning teiseks, et andes Poola Vabariigi presidendile kaalutlusõiguse pikendada kõnealuse kohtu kohtunike ametisoleku aega üle uue kehtestatud pensioniea, rikkus Poola Vabariik kohustusi, mis lasuvad tal ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu alusel koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47. Hagi registreeriti numbri C‑619/18 all.

4

19. oktoobri 2018. aasta kohtumääruses komisjon vs. Poola (C‑619/18 R, ei avaldata, EU:C:2018:852) rahuldas Euroopa Kohtu asepresident ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kodukorra artikli 160 lõike 7 alusel ajutiselt kuni kohtumääruse tegemiseni, millega lõpetatakse käesolev ajutiste meetmete kohaldamise menetlus.

5

Euroopa Kohtu asepresident andis selle kohtuasja kodukorra artikli 161 lõike 1 alusel lahendada Euroopa Kohtule, kes määras kohtuasja selle tähtsust arvestades kodukorra artikli 60 lõike 1 kohaselt suurkojale.

6

Euroopa Kohtu presidendi 30. oktoobri 2018. aasta otsusega anti Ungarile luba astuda menetlusse Poola Vabariigi nõuete toetuseks menetluse suulise osa huvides.

7

Euroopa Kohtu presidendi 15. novembri 2018. aasta määrusega komisjon vs. Poola (C‑619/18, EU:C:2018:910) otsustati kohtuasi C‑619/18 lahendada kiirendatud menetluses, mis on ette nähtud Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23a ja kodukorra artiklis 133.

8

16. novembril 2018 suurkoja ees toimunud ärakuulamisel esitasid nii pooled kui ka Ungari oma suulised seisukohad.

9

[Parandatud 2. juuli 2019. aasta kohtumäärusega] Poola põhiseaduse artikli 183 § 3 näeb ette, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimees nimetatakse ametisse kuueks aastaks.

10

Kõrgeima kohtu seaduse artikli 37 §‑des 1–4 on sätestatud:

„1.   [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtunik läheb pensionile päeval, mil täitub tema 65. eluaasta, v.a juhul, kui ta esitab mitte varem kui 12 kuud ja mitte hiljem kui 6 kuud enne [65. eluaasta] täitumist sooviavalduse kohtuniku ametisse jäämiseks ning kohtuniku ametikoha kandidaadile kehtestatud nõuete kohaselt väljastatud tõendi, mis kinnitab, et tema tervislik seisund võimaldab kohtuniku kohustusi täita, ja Poola Vabariigi president annab kohtunikule nõusoleku [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku ametis jätkamiseks.

1a.   Poola Vabariigi president küsib enne [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku ametis jätkamiseks nõusoleku andmist kohtute nõukoja arvamust. Kohtute nõukoda esitab Poola Vabariigi presidendile arvamuse 30 päeva jooksul alates päevast, kui Poola Vabariigi president sellist arvamust küsis. Kui arvamust ei esitata teises lauses nimetatud tähtaja jooksul, loetakse kohtute nõukoja arvamus positiivseks.

1b.   Koostades §‑s 1a nimetatud arvamust, võtab kohtute nõukoda arvesse õigusemõistmise huve ja ühiskondlikku huvi, eelkõige [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] personali ratsionaalset rakendamist või vajadusi, mis tulenevad [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] eri kodade töökoormusest.

2.   Paragrahvis 1 nimetatud sooviavaldus ja tõend esitatakse [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] esimehele, kes edastab need koos oma arvamusega viivitamatult Poola Vabariigi presidendile. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] esimees esitab oma sooviavalduse ja tõendi koos [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kolleegiumi arvamusega Poola Vabariigi presidendile.

3.   Poola Vabariigi president võib anda kohtunikule nõusoleku [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] ametis jätkamiseks kolme kuu jooksul alates §‑s 1a nimetatud kohtute nõukoja arvamuse kättesaamisest või selle arvamuse esitamise tähtaja möödumisest. Kui president ei väljenda oma nõusolekut esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul, tähendab see, et kohtunik jääb pensionile 65. eluaasta täitumise päeval. Kui [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku ametis jätkamisega seotud menetlus on §‑s 1 nimetatud vanuse täitumise päeval pooleli, jääb kohtunik ametisse kuni menetluse lõppemiseni.

4.   Paragrahvis 1 osutatud nõusolek antakse kolmeks aastaks ja seda saab pikendada ühe korra. Paragrahvi 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis. Kohtunik, kes on saanud nõusoleku jätkata ametis [Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus)], võib pensionile jääda mis tahes ajal pärast 65. eluaasta täitumist; selleks esitab ta avalduse [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] esimehele, kes edastab selle viivitamata Poola Vabariigi presidendile. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)]) esimees esitab oma avalduse otse Poola Vabariigi presidendile.“

11

Selle seaduse artikli 111 §‑des 1 ja 1a on sätestatud:

„1.   [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtunikud, kellel on täitunud 65. eluaasta enne käesoleva seaduse jõustumist või kellel täitub 65. eluaasta kolme kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, jäävad pensionile järgmisel päeval pärast kolme kuu möödumist käesoleva seaduse jõustumisest, kui nad ei ole ühe kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest esitanud artikli 37 §‑s 1 nimetatud sooviavaldust ja tõendit ning Poola Vabariigi president ei ole andnud nõusolekut nende [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtunike ametisse jäämiseks. Artikli 37 §‑de 2–4 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

1a.   [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtunikud, kellel täitub 65. eluaasta rohkem kui kolm kuud ja vähem kui 12 kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist, jäävad pensionile 12 kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist, kui nad ei ole selle aja jooksul esitanud artikli 37 §‑s 1 nimetatud sooviavaldust ja tõendit ning Poola Vabariigi president ei ole andnud nõusolekut nende [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku ametisse jäämiseks. Artikli 37 §‑de 1a–4 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.“

12

Kõrgeima kohtu seadus jõustus 3. aprillil 2018.

13

Muutmisseaduse artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:

„Poola Vabariigi president edastab [kõrgeima kohtu] seaduse artikli 37 §‑s 1 ja artikli 111 §‑s 1 osutatud avaldused, mida ta ei ole käesoleva seaduse jõustumise kuupäevaks hinnanud, viivitamata kohtute nõukojale arvamuse saamiseks. Kohtute nõukoda esitab arvamuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil Poola Vabariigi president arvamust küsis. Poola Vabariigi president võib anda nõusoleku [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtunikule ametis jätkamiseks 60 päeva jooksul alates kohtute nõukoja arvamuse saamisest või selle arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Käesoleva seadusega muudetud [kõrgeima kohtu] seaduse artikli 37 §‑e 2–4 kohaldatakse mutatis mutandis.“

14

3. juulil 2018 oli Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) ametis 72 kohtunikku, kellest 27‑l oli selleks kuupäevaks täitunud 65. eluaasta.

15

4. juulil 2018 teavitati 15 neist 27 kohtunikust, et vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel saadetakse nad pensionile, kusjuures 11 neist ei olnud palunud oma ametisolekut pikendada ning neli neist oli esitanud ametis jätkamise sooviavalduse hilinenult. Nende 15 pensionile saadetud kohtuniku hulgas on Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimees, kelle ametiaeg pidi vastavalt Poola põhiseadusele lõppema 30. aprillil 2020, mida kinnitati 28. juuni 2018. aasta otsusega, mille Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike täiskogu võttis vastu ühehäälselt.

16

Ülejäänud 12 Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikku, kes olid 3. juulil 2018 65-aastased, esitasid sooviavalduse ametis jätkamiseks kõrgeima kohtu seaduse artikli 37 § 1 tähenduses. Kohtute nõukoda andis 12. juulil 2018 seoses nende ametisse jätmisega viis positiivset arvamust ja seitse negatiivset arvamust, millest kaks puudutasid Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kahte koja esimeest. Neli seitsmest kohtunikust, keda kohtute nõukoja negatiivne arvamus puudutas, esitasid selle arvamuse peale kaebuse ja palusid kohtute nõukojal arvamust põhjendada.

17

Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus), kellel oli kahtlus, kas kõrgeima kohtu seadus on kooskõlas eelkõige kohtunike ametist tagandamatuse nõude ja kohtunike sõltumatuse tagamisega, esitas 2. augustil 2018 Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotluse kohtuasjas C‑522/18, Zakład Ubezpieczeń Społecznych, mille menetlemine on pooleli ja mis puudutab seda, kuidas tõlgendada muu hulgas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja harta artiklit 47 kontekstis, kus liikmesriigi seadusandja alandab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniiga ja kus seda meedet kohaldatakse ametis olevatele kohtunikele. Sama otsusega peatas ta kõrgeima kohtu seaduse sätete kohaldamise seniks, kuni ta pärast eelotsusetaotlusele Euroopa Kohtult saadud vastust teeb otsuse.

18

Samal päeval teatas Poola Vabariigi presidendi kantselei, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) otsus, millega peatati kõrgeima kohtu seaduse sätete kohaldamine, „oli tehtud sobiva õigusliku aluseta ega avaldanud Poola Vabariigi presidendile ega mis tahes muule organile mõju“ ning et lisaks „puudus sellel õiguslik mõju“.

19

Poola Vabariigi president otsustas 11. septembril 2018 esiteks lubada käesoleva kohtumääruse punktis 16 mainitud 12 kohtunikust viiel jätkata ametis kolm aastat ning teiseks väljastas teate, et seitse ülejäänud kohtunikku, sealhulgas käesoleva kohtumääruse samas punktis osutatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kaks koja esimeest saadetakse pensionile 12. septembril 2018. Teates märkis Poola Vabariigi president veel, et kaebuse, mille mõned Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud esitasid nende ametisse jätmisega seotud kohtute nõukoja negatiivse arvamuse peale, ei mõjutanud tema otsuseid, kuna arvamus ei olnud otsuse tegemiseks vajalik. Pealegi teatas ta, et tema otsused, mis puudutavad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisse jätmist, ei pea olema põhjendatud.

20

Poola Vabariigi president allkirjastas 12. septembril 2018 otsused, millega keelduti pikendamast eelmises punktis osutatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) seitsme kohtuniku ametisoleku aega. Need otsused tehti kõrgeima kohtu seaduse artikli 111 § 1 alusel, mille kohaldamine oli peatatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) otsusega, mida on mainitud käesoleva kohtumääruse punktis 17.

21

Samal päeval toimus kohtuistung Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtukoosseisus, kuhu kuulusid kaks kohtunikku, keda vaidlusalused riigisisesed sätted puudutasid. See kohtukoosseis tunnistas, et need kohtunikud võivad kohtuniku ametis jätkata, kuna nende sätete kohaldamine peatati Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) otsusega, mida on mainitud käesoleva kohtumääruse punktis 17.

22

Poola Vabariigi president suurendas 29. märtsil 2018 Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametikohtade koguarvu 93‑lt 120‑le. 29. juunil 2018 avaldati teated 44 Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku vaba ametikoha kohta.

23

20. juuli 2018. aasta seadusega, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust ja teisi seadusi (ustawa o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych oraz niektórych innych ustaw) (Dz. U. 2018, jrk. nr 1443), muudeti Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimehe valimise ajutise menetluse eeskirju. Täpsemalt vähendati selle seadusega 110‑lt 80‑le Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) nende kohtunike arvu, kelle nõusolek on vajalik selle menetluse algatamiseks. Lisaks piiras see kohtute nõukoja arvamuste peale Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikukandidaatide esitatud kaebuste peatavat toimet. Seadus jõustus 9. augustil 2018 ja on kohaldatav enne seda kuupäeva algatatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisse nimetamise menetlustele.

24

28. augustil 2018 avaldas Poola Vabariigi president teated uute vabade Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohtade kohta, sealhulgas kohtu esimehe ametikoht.

25

Ajavahemikus 20.–28. augustini 2018 koostas kohtute nõukoda Poola Vabariigi presidendile esitatavate kandidaatide lõpliku loetelu Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisse nimetamiseks.

26

Poola Vabariigi president otsustas 20. septembril 2018 nimetada Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) distsiplinaarkolleegiumi kümme kohtunikku.

27

Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest nähtub, et Poola Vabariigi president nimetas 10. oktoobril 2018 ametisse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) 27 uut kohtunikku.

28

Kodukorra artikli 160 lõikes 3 on sätestatud, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlustes tuleb märkida „hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist“.

29

Seega võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata ajutise meetme kohaldamise, kui on tõendatud, et nende määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris), ning kui ajutiste meetmete kohaldamise küsimus on kiireloomuline selles mõttes, et ajutiste meetmete kohaldamise taotleja huvidele tekkida võiva olulise ja hüvitamatu kahju vältimiseks on vajalik, et ajutiste meetmete kohaldamine määrataks ja neid meetmeid kohaldataks enne sisulise otsuse tegemist. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral ka asjaomaseid huve. Need tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud (20. novembri 2017. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C‑441/17 R, EU:C:2017:877, punktid 29 ja 30 ning seal viidatud kohtupraktika).

30

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on fumus boni iuris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väidetest, millele tugineb ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool oma sisulises menetluses lahendatava hagi põhjendamiseks, ei ole esmapilgul selgelt põhjendamatu. Selline on olukord eelkõige siis, kui üks esitatud väidetest annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma sisulises menetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge (Euroopa Kohtu asepresidendi 20. juuli 2018. aasta määrus EKP vs. Läti, C‑238/18 R, ei avaldata, EU:C:2018:581, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

31

Käesolevas asjas esitas komisjon fumus boni iuris’e olemasolu tõendamiseks kaks väidet, mis on esitatud ka liikmesriigi kohustuste rikkumise hagis ja millest esimese kohaselt rikuvad kõrgeima kohtu seaduse sätted, mis puudutavad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniea alandamist (edaspidi „pensioniea alandamise sätted“), osas, milles need on kohaldatavad ametis olevatele kohtunikele, kes on ametisse nimetatud enne 3. aprilli 2018, kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet, ning teise väite kohaselt rikuvad kõrgeima kohtu seaduse sätted, mis annavad Poola Vabariigi presidendile kaalutlusõiguse pikendada selle kohtu kohtunike ametisoleku aega üle hiljuti kindlaks määratud pensioniea, kohtute sõltumatuse põhimõtet. Komisjon leiab seetõttu, et vaidlusalused riigisisesed sätted on vastuolus kohustustega, mis lasuvad Poola Vabariigil ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu alusel koosmõjus harta artikliga 47.

32

Esimese väite raames rõhutab komisjon kõigepealt, et enne kõrgeima kohtu seaduse jõustumist, nimelt 3. aprillil 2018 oli Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniiga määratud 70. eluaastale ning et selle seadusega alandati seda iga 65. eluaastale, nähes ilma üleminekumeetmeteta ette pensioniea alandamise viivitamata kohaldamise mitte ainult selle kohtu nendele kohtunikele, kes nimetati ametisse pärast seda kuupäeva, vaid ka neile, kes sel kuupäeval ametis olid, see tähendab 72 kohtunikule.

33

Edasi märgib komisjon, et pensioniea alandamise sätete kohaldamise tulemusel on pensionile saadetud juba 22 Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikku, sealhulgas 15 kohtunikku 4. juulil 2018, kelle hulgas on ka kohtu esimees, ning seitse kohtunikku 12. septembril 2018, sealhulgas kaks koja esimeest, mis teeb ligikaudu 30% Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikest, kes olid ametis kõrgeima kohtu seaduse jõustumise kuupäeval.

34

Viimaks leiab komisjon, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniea alandamine ja selle kohaldamine kõrgeima kohtu seaduse jõustumise kuupäeval ametis olevatele kohtunikele viivad nende kohtunike ametisoleku aja lühendamiseni. Seega kujutab nende kohtunike pensionile saatmine tulenevalt pensioniea järsust alandamisest tegelikult endast nende kohtunike tagandamist, mis on vastuolus kohtunike tagandamatuse põhimõttega.

35

Teise väite raames märgib komisjon, et vastavalt kõrgeima kohtu seadusele peab Poola Vabariigi president andma nõusoleku pikendada Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisoleku aega üle 65. eluaasta ning et seda nõusolekut saab uuendada ühe korra. Nõusoleku andmise tingimuste küsimuses toonitab komisjon muu hulgas esiteks, et Poola Vabariigi president peab kohtute nõukojalt küsima arvamust, mis ei ole siiski siduv, ning teiseks, et Poola Vabariigi presidendil on otsuse tegemisel kaalutlusõigus ning otsust ei saa edasi kaevata.

36

Veel märgib komisjon, et Poola Vabariigi president lubas 11. septembril 2018 Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) viiel kohtunikul, kellel oli kõrgeima kohtu seaduse jõustumise kuupäeval täitunud 65. eluaasta, jätkata ametiülesannete täitmist kolme aasta jooksul.

37

Komisjon leiab, et kuna puuduvad kriteeriumid, mille alusel otsustab Poola Vabariigi president pikendada Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisoleku aega üle 65. eluaasta, ning kuna selle otsuse üle ei ole kohtulikku kontrolli, siis antakse selle tulemusel Poola Vabariigi presidendile ülemäärane kaalutlusruum, mis riivab kohtunike sõltumatust, arvestades muu hulgas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikele avaldatavat mõju ja survet, mis võib tuleneda Poola Vabariigi presidendile sel viisil antud õigusest.

38

Tuginedes Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb kohtunike sõltumatust, eelkõige 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsusele Associação Sindical dos Juízes Portugueses (C‑64/16, EU:C:2018:117) ja 25. juuli 2018. aasta kohtuotsusele Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused) (C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586), millest nähtub, et kohtunike sõltumatuse kaitse on esmatähtis selleks, et tagada õigus tõhusale kohtulikule kaitsele liidu õiguse valdkondades, väidab komisjon, et võttes vastu vaidlusalused riigisisesed sätted, rikkus Poola Vabariik ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust koosmõjus harta artikliga 47 tulenevat kohustust tagada õigus tõhusale kohtulikule kaitsele liidu õiguse tähenduses.

39

Esiteks tuleb märkida, et komisjoni esitatud väited tõstatavad küsimuse, milline on ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 täpne ulatus kontekstis, kus liikmesriik kasutab oma kohtusüsteemi korraldamise pädevust. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, mille üle on poolte vahel vaidlus ja mille vastus ei ole ilmne ja väärib seega põhjalikku analüüsi, mida ei saa aga teha ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik.

40

Teiseks, võtmata praeguses staadiumis seisukohta liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames poolte esitatud argumentide põhjendatuse kohta, mis kuulub asja sisuliselt arutava kohtuniku ainupädevusse, tuleb tõdeda, et arvestades komisjoni esile tõstetud faktilisi asjaolusid ja Euroopa Kohtu praktikat, eelkõige 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsust Associação Sindical dos Juízes Portugueses (C‑64/16, EU:C:2018:117) ning 25. juuli 2018. aasta kohtuotsust Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused) (C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586), ei näi argumendid, mille komisjon esitas oma kahe väite raames, esmapilgul selgelt põhjendamatud.

41

Nimelt tuleneb sellest kohtupraktikast, et iga liikmesriik on kohustatud tagama, et organid, mis on liidu õiguse tähenduses määratletavad „kohtuna“ ja mis kuuluvad tema kaebeõiguse süsteemi ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“, vastaksid tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused), C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586, punkt 52 ning seal viidatud kohtupraktika).

42

Selle kaitse tagamiseks on aga esmatähtis säilitada nende organite sõltumatus, mida kinnitab ka harta artikli 47 teine lõik, mille kohaselt on asja arutamine „sõltumatus“ kohtus üks nõuetest, mis on seotud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused), C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586, punkt 53 ning seal viidatud kohtupraktika).

43

Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et Sąd Najwyższyl (kõrgeim kohus) võib osutuda vajalikuks otsustada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega seotud küsimuste üle. Järelikult on see kohus liidu õiguse tähenduses määratletav „kohtuna“ ja kuulub Poola kaebeõiguse süsteemi ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“ ning peab sellest tulenevalt vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele.

44

Esmapilgul ei saa aga välistada, et vaidlusaluste riigisiseste sätetega rikutakse Poola Vabariigi kohustust tagada tõhus kohtulik kaitse liidu õiguse valdkondades ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu alusel koosmõjus harta artikliga 47.

45

Täpsemalt tekivad poolte argumente arvestades keerulised õiguslikud küsimused, mis väärivad asja sisuliselt arutava kohtuniku põhjalikku analüüsi, nagu eelkõige see, kas – nagu väidab komisjon – kohtunike tagandamatuse tagatis nõuab, et pensioniea alandamise sätted ei ole kohaldatavad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) nendele kohtunikele, kes olid juba ametisse nimetatud enne nende sätete jõustumist, või see, kuivõrd rikub kohtute sõltumatuse põhimõtet täitevvõimuorgani sekkumine otsusesse jätta sellised kohtunikud või kohtunikud, kes nimetatakse sellesse kohtusse pärast jõustumist, ametisse üle hiljuti kehtestatud pensioniea.

46

Eeltoodud kaalutlustest ilmneb, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames komisjoni esitatud väited ei ole esmapilgul arvestatava aluseta käesoleva kohtumääruse punktis 30 viidatud kohtupraktika tähenduses.

47

Poola Vabariigi esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.

48

Esiteks ei saa nõustuda argumendiga, mille kohaselt ei ole komisjoni ajutiste meetmete kohaldamise taotlus esmapilgul põhjendatud, kuna Euroopa Kohtul tuleb esimest korda teha otsus liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi kohta, mis on esitatud liikmesriigi vastu, kes on võtnud vastu riigi kõrgeima kohtu korraldust puudutavad sätted.

49

Nimelt ei välista asjaolu, et Euroopa Kohtul tuleb esimest korda teha otsus liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi kohta, millel on selline ese nagu põhimenetluse hagil, fumus boni iuris’e esinemist. Vastupidi, komisjoni esitatud argumentide uudsus pigem kinnitab käesoleva kohtumääruse punktis 39 tuvastatut.

50

Teiseks ei saa nõustuda ka argumendiga, mille kohaselt ühelt poolt ei saa komisjon oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluses korrata liikmesriigi kohustuste rikkumise hagis esitatud argumente ning teiselt poolt on nende argumentide põhjendatuse hindamiseks ka esmapilgul vajalik väga täpselt analüüsida kohtuvaidluse poolte seisukohta.

51

Nimelt ei takista see, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse põhjendamiseks esitatud komisjoni argumendid on analoogsed liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames esitatutega, pidamast fumus boni iuris’e tingimust täidetuks, kuna nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktis 30 viidatud kohtupraktikast, peavad ajutiste meetmete üle otsustavad kohtunikud selle tingimuse kohaselt just nimelt hindama esmapilgul sisulises menetluses esitatud väidete põhjendatust, et kindlaks teha, et hagil ei puudu mis tahes perspektiiv edukaks osutuda.

52

Lisaks kinnitab Poola Vabariigi esitatud asjaolu, mille kohaselt sisulist vaidlust puudutavate poolte argumentide põhjendatuse kas või esmapilgul hindamine nõuab nende poolte seisukoha väga täpset analüüsi, sellise õigusvaidluse olemasolu, mille lahendus ei ole ilmne, ning seega kinnitab, et vastavalt käesoleva kohtumääruse punktis 30 viidatud kohtupraktikale on fumus boni iuris’e tingimus täidetud.

53

Kolmandaks ei ole põhjendatud argument, mille kohaselt on ühelt poolt võimatu kontrollida, kas komisjoni esitatud väited on esmapilgul põhjendatud, kuna nende väidete raames esitatud argumente ei ole põhjendatud, ning teiselt poolt rajanevad need argumendid vaid oletustel.

54

Nimelt esitas komisjon piisavalt faktilisi ja õiguslikke väiteid, mis esmapilgul põhjendavad ajutiste meetmete kohaldamist. Lisaks selgitas komisjon üksikasjalikult nii vaidlusaluste riigisiseste sätete sisu kui ka põhjusi, miks ta leidis, et need sätted on vastuolus kohustustega, mis lasuvad Poola Vabariigil ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 alusel.

55

Mis puudutab Poola Vabariigi argumenti, mille kohaselt rajanevad komisjoni esitatud väited pelkadel oletustel, siis tuleb seoses esimese väitega märkida, et komisjon esitas selgelt selle seose olemuse, mille olemasolu ta kavatses tõendada ühelt poolt Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniea alandamise meetme ametis olevatele kohtunikele – kes olid ametisse nimetatud enne 3. aprilli 2018 – kohaldamise vahel ja teiselt poolt selle vahel, et Poola Vabariik rikkus kohustust tagada, et see kohus vastab nõuetele, mis on lahutamatult seotud tõhusa kohtuliku kaitsega liidu õigusega hõlmatud valdkondades.

56

Teise väitega seoses tuleb tõdeda, et komisjon ei kinnita selles väites, et Poola Vabariigi president kasutab oma pädevust otsustada pikendada Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisoleku aega üle 65. eluaasta, et neile kohtunikele survet avaldada, vaid et Poola Vabariigi presidendile sellise õiguse andmisega tehakse vaidlusaluste riigisiseste sätetega talle võimalikuks survet avaldada.

57

Viimaks, Poola Vabariik väidab, et muudes liikmesriikides nagu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või Prantsuse Vabariik ning ka Euroopa Kohtus on kohaldatavad Poola Vabariigiga sarnased eeskirjad, mille kohaselt otsus pikendada kohtunike ametisoleku aega on asjaomase liikmesriigi valitsuse ainupädevuses. Poola Vabariik mainib ka mitmesuguseid muudatusi, mis tehti seoses kohtunike pensionieaga Itaalias. Poola Vabariik on seisukohal, et see, et komisjon ei ole neid riigisiseseid eeskirju kahtluse alla seadnud, näitab, et käesolevas asjas ei ole fumus boni iuris’e tingimus täidetud.

58

Sellega seoses piisab aga, kui käesoleva menetlusega seoses märkida, et Poola Vabariik ei saa tugineda vaidlusaluste riigisiseste sätetega sarnaste eeskirjade väidetavale olemasolule, et tõendada, et fumus boni iuris’e tingimus ei ole käesolevas asjas täidetud.

59

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et käesolevas asjas on fumus boni iuris’e tingimus täidetud.

60

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada tulevikus tehtava lõpliku otsuse täieulatuslik toime, vältimaks lünka Euroopa Kohtu tagatud õiguskaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotluse kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et hoida ära esialgset õiguskaitset taotleval poolel olulise ja hüvitamatu kahju tekkimine. See pool peab tõendama, et ta ei saa ära oodata põhimenetluse tulemust, ilma et talle ei tekiks sellist kahju (Euroopa Kohtu asepresidendi 10. jaanuari 2018. aasta määrus komisjon vs. RW, C‑442/17 P(R), ei avaldata, EU:C:2018:6, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellise olulise ja hüvitamatu kahju tõendamiseks ei ole nõutud, et kahju tekkimine on tõendatud absoluutse kindlusega. Piisab, kui kahju tekkimine on piisava tõenäosusega ette nähtav (Euroopa Kohtu asepresidendi 8. aprilli 2014. aasta määrus komisjon vs. ANKO, C‑78/14 P‑R, EU:C:2014:239, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

61

Lisaks peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik üksnes kiireloomulisuse hindamiseks ja ilma et see tähendaks, et ta võtab seisukoha ajutiste meetmete kohaldamist taotleva poole esitatud etteheidete põhjendatuse kohta, kindlaks tegema, et nende etteheidetega võidakse nõustuda. Nimelt kujutab oluline ja hüvitamatu kahju, mille tõenäoline tekkimine peab olema tõendatud, endast kahju, mis teatud juhtudel võiks tuleneda taotletud ajutise meetme kohaldamisest keeldumisest, kui põhimenetluses esitatud hagi osutub pärast seda edukaks (Euroopa Kohtu asepresidendi 20. juuli 2018. aasta määrus EKP vs. Läti, C‑238/18 R, ei avaldata, EU:C:2018:581, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

62

Järelikult peab Euroopa Kohus käesolevas asjas kiireloomulisuse hindamiseks kindlaks tegema, et vaidlusalused riigisisesed sätted ja nende rakendusmeetmed võivad kahjustada Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) sõltumatust ning olla seega vastuolus Poola Vabariigi kohustusega tagada tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu alusel koosmõjus harta artikliga 47.

63

Selle hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et vaidlusalused riigisisesed sätted olid juba hakanud mõju avaldama, nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktidest 14–21. Nimelt, esiteks viis pensioniea alandamise sätete kohaldamine Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametis olevatele kohtunikele, kes nimetati ametisse enne 3. aprilli 2018, selleni, et pensionile saadeti selle kohtu 22 kohtunikku, sealhulgas kohtu esimees ja kaks koja esimeest, ning teiseks pikendati sätete alusel, mis käsitlevad Poola Vabariigi presidendi õigust pikendada kohtunike ametiaega, viiel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikel nendest 12‑st, kes väljendasid soovi ametis jätkamiseks, praegu ametiaega Poola Vabariigi presidendi otsuse alusel, kuid seitsmele ülejäänule teatati, et nad saadetakse alates 12. septembrist 2018 pensionile.

64

Kiireloomulisuse tingimuse analüüs eeldab ka selle analüüsimist, kas – nagu väidab komisjon – vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamine selle ajani, mil Euroopa Kohus teeb otsuse liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi kohta (edaspidi „lõplik kohtuotsus“), võib tekitada Euroopa Liidu õiguskorrale olulise ja hüvitamatu kahju.

65

Sellega seoses, nagu on tähelepanu juhitud käesoleva kohtumääruse punktides 41 ja 42, on nende organite sõltumatuse kaitse, mis on liidu õiguse tähenduses määratletavad „kohtuna“ ja mis kuuluvad liikmesriigi kaebeõiguse süsteemi liidu õigusega hõlmatud valdkondades, esmatähtis, et oleks tagatud isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kohtulik kaitse.

66

Liikmesriikide kohtute sõltumatus on eriti oluline ELTL artiklis 267 ette nähtud eelotsusetaotluste mehhanismi raames toimuva õigusalase koostöö süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast, sest vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale saab selle mehhanismi käivitada ainult organ, kellel tuleb kohaldada liidu õigust ja kes vastab muu hulgas sellele sõltumatuse kriteeriumile (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused), C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586, punkt 54 ning seal viidatud kohtupraktika).

67

Kohtute sõltumatuse kaitse on esmatähtis ka tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas liidu võetud meetmete raames. Nimelt rajanevad need meetmed liikmesriikidevahelisel suurel usaldusel üksteise kohtusüsteemide vastu ja seega eeldusel, et teiste liikmesriikide kohtud vastavad tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, mille hulka kuulub ka nende kohtute sõltumatus (vt analoogia alusel 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused), C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586, punkt 58).

68

Järelikult võib see, et vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamise tõttu ei pruugi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) sõltumatus olla tagatud kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni, liidu õiguskorrale kaasa tuua olulise kahju ning sellest tulenevalt kahjustada liidu õigusega isikutele antud õigusi ning ELL artiklis 2 osutatud väärtusi, millel liit rajaneb, eelkõige õigusriigi põhimõtet.

69

Veel tuleb märkida, et liikmesriikide kõrgeimatel kohtutel on nende liikmesriikide kohtusüsteemides, kuhu nad kuuluvad, esmatähtis roll liidu õiguse rakendamisel liikmesriigi tasandil, mistõttu võib liikmesriigi kõrgeima kohtu sõltumatuse võimalik riive mõjutada asjaomase liikmesriigi kogu kohtusüsteemi.

70

Lisaks võib käesoleva kohtumääruse punktis 68 mainitud oluline kahju olla ka hüvitamatu.

71

Nimelt, esiteks teeb Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) viimase astme kohtuna seadusjõuga lahendeid, sealhulgas kohtuasjades, milles kohaldatakse liidu õigust, ning millel võivad seega olla liidu õiguskorrale pöördumatud tagajärjed.

72

Poola Vabariigi esitatud asjaolu, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ei tee tema menetluses olevates kohtuasjades sisulist otsust, ei muuda seda hinnangut, kuna nagu kinnitas Poola Vabariik Euroopa Kohtus toimunud ärakuulamisel, tagab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtupraktika õiguspärasuse ja ühtsuse, sealhulgas juhul, kui ta kohaldab liidu õiguse rakendamiseks vastu võetud riigisiseseid õigusnorme, nii et madalama astme kohtutele, kes peavad seejärel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tagasi saadetud kohtuasjades tegema otsuse, on nendele normidele kõnealuse kohtu antud tõlgendus siduv.

73

Teiseks, arvestades Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) otsuste jõudu madalamate riigisiseste kohtute suhtes, võib asjaolu, et vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamise korral ei pruugi selle kohtu sõltumatus olla tagatud kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni, kahjustada teiste liikmesriikide ja nende kohtute usaldust Poola Vabariigi kohtusüsteemi suhtes ning sellest tulenevalt selle suhtes, et liikmesriik austab õigusriigi põhimõtet.

74

Neil asjaoludel võidakse kahjustada liikmesriikide vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtteid, mis on põhjendatud eeldusega, et liikmesriigid jagavad üksteisega teatud hulka ühiseid väärtusi, millel liit rajaneb, nagu õigusriigi olemasolu (vt selle kohta 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused), C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

75

Ent nagu märgib komisjon, võib nende põhimõtete kahtluse alla seadmine tuua kaasa olulisi ja hüvitamatuid tagajärgi liidu õiguskorra nõuetekohase toimimise seisukohast, eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, mis rajaneb eriti suurel liikmesriikidevahelisel usaldusel, et nende kohtusüsteemid vastavad tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele.

76

Nimelt võib asjaolu, et vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamise tõttu ei pruugi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) sõltumatus olla tagatud kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni, viia selleni, et liikmesriigid keelduvad tunnustamast ja täitmast Poola Vabariigi kohtute tehtud otsuseid, see aga võib liidu õigusele tekitada olulise ja hüvitamatu kahju.

77

Vastupidi Poola Vabariigi väidetule ei ole oht, et kaob usaldus Poola kohtusüsteemi suhtes, fiktiivne ega oletuslik, vaid vägagi reaalne. Sellest annab tunnistust kohtuasjas, milles tehti 25. juuli 2018. aasta otsus Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused) (C‑216/18 PPU, EU:C:2018:586), Poola kohtute tehtud Euroopa vahistamismääruste täitmise menetluses esitatud High Court’i (Iiri kõrge kohus) eelotsusetaotlus, kuna see kohus kartis, et Poola Vabariigi kohtute sõltumatusega seotud väidetavate süsteemsete puuduste tõttu, mis tulenevad selle liikmesriigi kohtusüsteemi seadusandlikest reformidest, eelkõige vaidlusaluste riigisiseste sätete vastuvõtmisest, rikutakse isiku, kelle suhtes on väljastatud Euroopa vahistamismäärus, Poola kohtuasutustele üleandmise korral tema põhiõigust sõltumatule kohtule ning sellest tulenevalt tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on tagatud harta artikli 47 teises lõigus.

78

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et komisjon tõendas, et kui tema taotletavaid ajutisi meetmeid ei kohaldata, võib vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamine lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni tekitada liidu õiguskorrale olulist ja hüvitamatut kahju.

79

Seda järeldust ei lükka ümber Poola Vabariigi esitatud argumendid, millega soovitakse tõendada, et kiireloomulisus puudub.

80

Esiteks, Poola Vabariik väidab, et komisjon algatas liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse enam kui kuus kuud pärast seda, kui võeti vastu kõrgeima kohtu seadus, ning ainult kaks päeva enne kuupäeva, mil Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud pidid vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel pensionile jääma, see näitab, et kiireloomulisuse tingimus ei ole täidetud.

81

Vaidlust ei ole aga selles, et enne liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamist käivitas komisjon mehhanismid, mis on ette nähtud komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014) 158 final).

82

Sellega seoses tuleb märkida, et 20. detsembril 2017, mil Poola Vabariigi president allkirjastas kõrgeima kohtu seaduse, võttis komisjon vastu soovituse (EL) 2018/103, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas ja täiendab soovitusi (EL) 2016/1374, (EL) 2017/146 ja (EL) 2017/1520 (ELT 2018, L 17, lk 50), ning [ELL] artikli 7 lõike 1 kohase põhjendatud ettepaneku, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas (COM(2017) 835 final), milles see institutsioon käsitles muu hulgas probleeme, mis tekivad vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamisest kohtunike sõltumatusele ja mida on korratud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagis.

83

Lisaks palus komisjon soovituses 2018/103 Poola ametiasutustel lahendada tuvastatud probleemid kolme kuu jooksul ning teavitada teda selleks võetud meetmetest. Veel andis ta teada, et ta oli valmis jätkama Poola valitsusega konstruktiivset dialoogi. Pärast mitut mõttevahetust selle valitsusega otsustas ta siiski esitada liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, kuna tema tõstatatud küsimustega seoses puudusid rahuldavad tulemused.

84

Viimaks tuleb märkida, et käesoleva kohtumääruse artiklis 81 osutatud teatises kehtestatud protsessi kohaselt tuli enne komisjoni poolt soovituse 2018/103 vastu võtmist hinnata, kas Poolas võis esineda õigusriiki süsteemselt ohustav olukord, ning alustada Poola Vabariigiga dialoogi, mis võimaldaks komisjonil edastada oma mureküsimused ja liikmesriigil nendele vastata. Seega ei ole vaidlust selles, et komisjon oli selle seadusandliku menetluse ajal, mille tulemusel võeti vastu kõrgeima kohtu seadus, juba pöördunud Poola Vabariigi poole seoses küsimustega, mis on liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ese.

85

Lisaks tuleb märkida, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, millega käesolev ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on seotud, ei puuduta mitte ainult kõrgeima kohtu seadust, vaid ka muutmisseadust, mis võeti vastu 10. mail 2018 ehk vähem kui kaks kuud enne seda, kui komisjon saatis Poola Vabariigile ametliku kirja nende kahe seaduse kooskõla kohta ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikliga 47.

86

Neid asjaolusid arvestades ei saa Poola Vabariik tugineda asjaolule, et komisjon ootas üle kuue kuu enne, kui algatas liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse.

87

Teiseks, taotletavate ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisuse hindamisel ei saa arvesse võtta seda, et teistes liikmesriikides on väidetavalt kohaldatavad vaidlusaluste riigisiseste sätetega analoogsed eeskirjad.

88

Kolmandaks ei saa nõustuda ka asjaoluga, millele Poola Vabariik viitas Euroopa Kohtus toimunud ärakuulamisel ja mille kohaselt otsustati kohtuasi C‑619/18 lahendada kiirendatud menetluses, mistõttu ei ole väidetavalt kiireloomulisust, mis põhjendaks taotletavate ajutiste meetmete kohaldamist.

89

Nimelt piisab, kui sellega seoses märkida, et asjaolu, et lõplik kohtuotsus tehakse kiirendatud menetluses, ei hoia ära käesoleva kohtumääruse punktis 78 mainitud olulise ja hüvitamatu kahju tekkimist enne selle kohtuotsuse kuulutamist.

90

Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et käesolevas asjas on kiireloomulisuse tingimus täidetud.

91

On selge, et enamikus ajutiste meetmete kohaldamise menetlustes võivad nii taotletud kohaldamise peatamise võimaldamine kui ka sellest keeldumine kaasa tuua teataval määral teatud lõplikud tagajärjed, ning ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, kellele on kohaldamise peatamise taotlus esitatud, peab kaaluma iga võimaliku lahendusega seotud riske (Euroopa Kohtu presidendi 25. juuni 1998. aasta määrus Antilles néerlandaises vs. nõukogu, C‑159/98 P(R), EU:C:1998:329, punkt 32 ning seal viidatud kohtupraktika). Täpsemalt tuleb välja selgitada, kas ajutiste meetmete kohaldamist taotleva poole huvi nende meetmete kohaldamise vastu kaalub üles vaidlusaluse akti viivitamata kohaldamise huvi või mitte. Selle analüüsi käigus tuleb kindlaks teha, kas nende sätete võimalik kehtetuks tunnistamine pärast seda, kui Euroopa Kohus on rahuldanud põhimenetluse hagi, võimaldab selle olukorra tagasi pööramist, mille põhjustas nende sätete viivitamata kohaldamine, ja vastupidi, mil määral võiks kohaldamise peatamine takistada nende sätetega seatud eesmärkide saavutamist juhul, kui põhimenetluse hagi jäetakse rahuldamata (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu asepresidendi 10. jaanuari 2018. aasta määrus komisjon vs. RW, C‑442/17 P(R), ei avaldata, EU:C:2018:6, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

92

Komisjon on seisukohal, et käesolevas asjas oleks suurim riive see, mis kahjustab liidu üldist huvi. Ta väidab selle kohta, et kui Euroopa Kohus ei kohalda taotletavaid ajutisi meetmeid ja rahuldab seejärel liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, kahjustaks see liidu õiguskorra nõuetekohast toimimist süsteemselt, samas kui juhul, kui Euroopa Kohus neid meetmeid kohaldab ja jätab seejärel hagi rahuldamata, lükkub vaidlusaluste riigisiseste sätete mõju lihtsalt edasi.

93

Selleks et tõendada oma huvi vaidlusaluste riigisiseste sätete viivitamata kohaldamise vastu, vaidleb Poola Vabariik esmajärjekorras vastu sellele, et komisjoni taotletavate ajutiste meetmetega on võimalik saavutada taotletud eesmärk, see tähendab tagada, et lõplikku kohtuotsust on võimalik täita juhul, kui liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi lõpuks rahuldatakse, mistõttu ei ole taotletavate ajutiste meetmete kohaldamine põhjendatud liidu üldise huviga, millele komisjon tugineb.

94

Täpsemalt, mis puudutab esiteks ajutist meedet, mille eesmärk on peatada vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamine, siis väidab Poola Vabariik kõigepealt, et selle tulemusel, kui peatatakse kõrgeima kohtu seaduse artikkel 37, milles peamiselt määratakse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike uus pensioniiga, ainult tekitatakse õiguslünk Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniea küsimuses. Edasi, kui peatatakse kõrgeima kohtu seaduse artikli 37 sätted, mis reguleerivad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisoleku aja üle 65. eluaasta pikendamise menetlust, siis ei mõjuta see lõpliku kohtuotsuse täitmise võimalikkust, kuna selle kohtu kohtunikel, kes järgmisena pensionile lähevad, täitub 65. eluaasta alles ligikaudu kahe aasta pärast. Lisaks, kuivõrd kõrgeima kohtu seaduse artikli 111 § 1, mis puudutab kohtunikke, kellel on 65. eluaasta täitunud ajavahemikus 3. aprillist 2018 kuni 3. juulini 2018, on juba tekitanud kõik tagajärjed, on selle sätte ja selle rakendamiseks võetud meetmete kohaldamise peatamine võimatu, kuna ajutisel meetmel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu. Viimaks, selle tulemusel, kui peatatakse kõrgeima kohtu seaduse artikli 111 § 1a kohaldamine, mis puudutab kohtunikke, kellel täitub 65. eluaasta ajavahemikus 4. juulist 2018 kuni 3. aprillini 2019, läheb ainult üks kohtunik, keda see säte puudutab, pensionile kõrgeima kohtu seaduse artikli 37 § 1 alusel, see tähendab ilma, et tal oleks üleminekuperiood, mille jooksul väljendada oma soovi ametis jätkata.

95

Poola Vabariigi argumentide aluseks on siiski vale arusaam käesolevas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses komisjoni taotletud ajutiste meetmete laadist ja mõjust. Nimelt tähendab selliste ajutiste meetmete kohaldamine, et liikmesriik on kohustatud viivitamata peatama vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamise, sealhulgas sätted, mille tulemusel tunnistatakse kehtetuks või asendatakse varasemad sätted, mis reguleerisid Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniiga, mistõttu muutuvad need varasemad sätted kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni uuesti kohaldatavaks. Seega hõlmab sellise ajutise meetme rakendamine, mille eesmärk on peatada sätte kohaldamine, kohustust tagada enne selle sätte jõustumist kehtinud õigusliku olukorra taastamine, milleks käesolevas asjas on vaidlusaluste riigisiseste sätetega kehtetuks tunnistatud või asendatud riigisisestes sätetes ette nähtud õiguslik kord.

96

Mis puudutab teiseks ajutist meedet, mille eesmärk on Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike, kes vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel pensionile saadeti, endisele ametikohale ennistamine, siis väidab Poola Vabariik, et selle meetme rakendamine ei taga lõpliku kohtuotsuse täielikku tõhusust. Nimelt, kuna see meede on kohaldatav ainult lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni, peavad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on ajutiselt oma ametikohale ennistatud, vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel alates kohtuotsuse kuulutamisest uuesti pensionile minema. Lisaks eeldab nende kohtunike ajutine ametikohale ennistamine, keda vaidlusalused riigisisesed sätted puudutavad, tagasiulatuva jõuga meetmete võtmist, samas kui ajutisel meetmel ei saa sellist jõudu olla.

97

Sellega seoses, mis puudutab ühelt poolt nende meetmete väidetavat tagasiulatuvat jõudu, mis tuleb võtta Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike, kes vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel pensionile saadeti, ajutiselt ametikohale ennistamiseks, siis piisab, kui märkida, et nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktist 95, kujutab Poola Vabariigi kohustus tagada selline ametisse ennistamine endast nende kohaldatud ajutiste meetmete viivitamatut mõju, millega kaasneb kohustus peatada nende sätete ja nende rakendamise meetmete kohaldamine, milleks käesolevas asjas on asjamaste kohtunike pensionile saatmise meetmed, ning kohustus taastada enne nende sätete jõustumist eksisteerinud olukord.

98

Teiselt poolt, Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on taotletud ajutiste meetmete alusel ajutiselt ametikohale ennistatud, peavad vastavalt olukorrale vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel pensionile jääma alles alates lõpliku kohtuotsuse kuulutamisest, kui selle otsusega liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi rahuldamata jäetakse.

99

Mis puudutab kolmandaks ajutist meedet, mille eesmärk on kohustada Poola Vabariiki hoiduma mis tahes meetmetest, mille kohaselt nimetatakse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud pensionile saadetud kohtunike vabastatud ametikohtadele, siis väidab Poola Vabariik, et see ajutine meede ei ole vajalik, et tagada lõpliku kohtuotsuse tõhusus, kuna Poola õiguses ette nähtud mehhanismid võimaldavad igal juhul tagada kohtunike, keda vaidlusalused riigisisesed sätted puudutavad, ennistamise ametikohtadele, millel nad töötasid enne pensionile saatmist. Nimelt, kuna Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametikohad ei ole nimelised, on vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel pensionile saadetud kohtunikud võimalik ametikohale ennistada kas vabadele kohtunikukohtadele või juhul, kui lõpliku kohtuotsuse kuulutamise kuupäeval on kõik Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike kohad täidetud, uutele kohtunikukohtadele, mida Poola Vabariigi president võib oma kaalutlusõigust kasutades dekreediga luua.

100

Ent vastupidi Poola Vabariigi väidetele ei kõrvalda selle liikmesriigi mainitud mehhanismid komisjoni viidatud ohtu.

101

Nimelt, esiteks asjaolu, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametikohad ei ole nimelised, suurendab vastupidi Poola Vabariigi väidetule ohtu, et pensionile saadetud kohtunikke ei saa ennistada ametikohale, kus nad olid enne pensionile saatmist, juhul kui taasalustatakse selle kohtu uute kohtunike ametisse nimetamise menetlusi. Kuna Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike kõik vabad kohtunikukohad on arvatud üldreservi ja kuna need ametisse nimetamise menetluste tulemusel järk-järgult täidetakse, ei ole tagatud, et kohtunikel, keda vaidlusalused riigisisesed sätted puudutavad, on võimalik lõpliku kohtuotsuse kuulutamise kuupäeval asuda ametikohale, millel nad töötasid enne pensionile saatmist.

102

Teiseks, eeldades, et Poola Vabariigi presidendi dekreediga Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike kohtade arvu suurendamise tulemusel luuakse kohtunikukohad kodades, kus vaidlusaluste riigisiseste sätete alusel pensionile saadetud kohtunikud töötasid, ei saa sellest uute ametikohtade loomisest siiski järeldada, et käesoleva kohtumääruse punktis 16 mainitud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimehel ja kahel koja esimehel on tagatud ennistamine nendele ametikohtadele, millel nad enne pensionile saatmist töötasid. Nimelt on selle kohtu kohtunike ametisse nimetamise menetluste kiiruse tõttu, millest annab tunnistust käesoleva kohtumääruse punktides 22–26 mainitud sündmuste jada, võimalik, et need ametikohad on lõpliku kohtuotsuse kuulutamise kuupäeval täidetud.

103

Viimaks, asjaolu, et pärast Euroopa Kohtu asepresidendi 19. oktoobri 2018. aasta määrust komisjon vs. Poola (C‑619/18 R, ei avaldata, EU:C:2018:852) on Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisse nimetamise menetlused praegu peatatud, ei kõrvalda komisjoni viidatud ohtu. Nimelt on oluline toonitada, et selles kohtumääruses kehtestatud meetmed, mis puudutavad muu hulgas vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamise peatamist, nende kohtunike, keda need sätted puudutavad, ennistamist ametikohale, kus nad töötasid enne pensionile saatmist, ning nende kohtunike asemele uute kohtunike ja Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) uue esimehe nimetamise menetluste peatamist, kehtivad selle määruse resolutsiooni sõnastuse kohaselt „kuni tehakse kohtumäärus, millega lõpetatakse käesolev ajutiste meetmete kohaldamise menetlus“. Sellest järeldub, et kui käesoleva kohtumäärusega, millega see menetlus lõpetatakse, komisjoni taotletavaid ajutisi meetmeid ei kohaldata, ei ole tagatisi, et kõnealuseid ametisse nimetamise menetlusi uuesti ei käivitata.

104

Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et Poola Vabariigi argumendid ei võimalda tõendada, et taotletud ajutised meetmed ei ole põhjendatud liidu üldise huviga, millele komisjon tugineb.

105

Teises järjekorras esitab Poola Vabariik arvukalt argumente, millega ta soovib tõendada oma ülekaalukat huvi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) nõuetekohase toimimise vastu ning põhjendada seda, et komisjoni taotletavaid ajutisi meetmeid ei tuleks kohaldada.

106

Esiteks, Poola Vabariik viitab asjaoludele, mis muudavad pensionile saadetud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametikohale ennistamise äärmiselt keeruliseks. Poola Vabariik väidab eelkõige, et ennistamine nõuab Poola ametiasutuste seadusandlikku tegevust ja seda, et nad võtaksid vastu täiendavad üldsätted, see aga ei ole Poola põhiseadusega kooskõlas.

107

Selle argumendiga ei saa nõustuda. Nagu on selgitatud käesoleva kohtumääruse punktides 95 ja 97, tähendab komisjoni taotletavate ajutiste meetmete kohaldamine seda, et Poola Vabariik on kohustatud viivitamata peatama vaidlusaluste riigisiseste sätete ja nende rakendamise meetmete kohaldamise ning ta on sellest tulenevalt kohustatud kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni kohaldama varasemaid sätteid, mis reguleerisid Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike pensioniiga, ja taastama olukorra, mis valitses enne vaidlusaluste riigisiseste sätete jõustumist.

108

Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu sellele, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa liikmesriik tugineda oma riigi õiguskorras kehtivatele sätetele, tavadele või olukordadele, et põhjendada liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist (vt 4. juuli 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Slovakkia, C‑626/16, EU:C:2018:525, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

109

Teiseks, Poola Vabariik väidab, et pensionile saadetud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ajutine ametikohale ennistamine kujutab endast süsteemset ohtu, mis on palju suurem sellest, kui nad pensionile jätta. Täpsemalt kujutab ametikohale eelnevalt määratlemata ajaks ennistatud kohtuniku olukord Poola Vabariigi sõnul endast ohtu, et kohtuniku sõltumatus ei ole lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni tagatud.

110

Tuleb aga tõdeda, et Poola Vabariik ei ole sellise ohu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

111

Kolmandaks, Poola Vabariik väidab, et nende kohtunike ajutine ametikohale ennistamine, keda vaidlusalused riigisisesed sätted puudutavad, muudab oluliselt keerulisemaks Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) töö korraldamise. Ta märgib täpsemalt, et kõnealune kohus menetleb kohtuasja keskmiselt seitse kuud, mistõttu lõpliku kohtuotsuse kuulutamisele eelneval perioodil ei saa ajutiselt ametikohale ennistatud kohtunikud ühtegi kohtuasja tervikuna menetleda.

112

Tuleb siiski tõdeda, et see asjaolu, mis puudutab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) töö nõuetekohast korraldust, ei saa vaatamata selle olulisusele kaaluda üles liidu üldist huvi, et see kohus toimiks tingimustes, mis tagavad tema sõltumatuse.

113

Neljandaks, Poola Vabariik väidab, et ajutist meedet, millega teda kohustatakse hoiduma mis tahes meetmest, mille kohaselt nimetatakse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud ametikohtadele, mille vabastasid kohtunikud, keda vaidlusalused riigisisesed sätted puudutavad, on võimatu rakendada, kuna Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikukohad ei ole nimelised. Veel märgib Poola Vabariik, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kodades vabadele kohtunikukohtadele nimetamiste peatamine kahjustab isikute õigusi, kes kandideerisid selle kohtu kohtunikukohale.

114

Käesoleva kohtumääruse punktis 108 mainitud kohtupraktikale lisaks tuleb märkida, et korralduslikud raskused ja ebameeldivused, mis põhjustatakse sellise ajutise meetme kohaldamisega Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku kohale kandideerijatele, ei kaalu üles liidu üldist huvi tema õiguskorra nõuetekohase toimimise seisukohast.

115

Analüüsist, mis tehti vastavalt käesoleva kohtumääruse punktis 91 viidatud kohtupraktikale, nähtub seega, et liidu õiguskorra nõuetekohast toimimist silmas pidades võidakse liidu üldist huvi enne lõpliku kohtuotsuse tegemist oluliselt ja hüvitamatult kahjustada, juhul kui komisjoni taotletavaid ajutisi meetmeid ei kohaldata, liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi aga rahuldatakse.

116

Seevastu juhul, kui kohaldatakse komisjoni taotletavaid ajutisi meetmeid, kuid liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi jäetakse rahuldamata, ei ole sel viisil võimalik kahjustada Poola Vabariigi huvi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) nõuetekohase toimimise vastu, kuna nende meetmete kohaldamise tulemusel ainult säilitatakse piiratud aja jooksul sellise õigusliku korra kohaldamine, mis esines enne kõrgeima kohtu seaduse vastuvõtmist.

117

Neid asjaolusid arvestades tuleb jõuda järeldusele, et asjaomaste huvide kaalukauss kaldub komisjoni taotletavate ajutiste meetmete kohaldamise kasuks.

118

Eeltoodut arvestades tuleb käesoleva kohtumääruse punktis 1 viidatud komisjoni ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldada.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) määrab: