—

Furkan Tekdemir, kelle seaduslikud esindajad on Derya Tekdemir ja Nedim Tekdemir, esindaja: Rechtsanwalt R. Gutmann,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Möller,

—

Austria valitsus, esindaja G. Hesse,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja T. Maxian Rusche,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta, mis on lisatud Ankaras 12. septembril 1963 ühelt poolt Türgi Vabariigi ja teiselt poolt EMÜ liikmesriikide ja ühenduse alla kirjutatud lepingule assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10), (edaspidi „assotsiatsioonileping“), artiklit 13.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluse raames, mille pooled on Furkan Tekdemir, kelle seaduslikud esindajad on tema vanemad Derya Tekdemir ja Nedim Tekdemir, ning Kreis Bergstraße (Bergstraße maakond, Saksamaa) ja mille ese on Kreis Bergstraße otsus jätta rahuldamata Furkan Tekdemiri Saksamaa elamisloa taotlus.

3

Assotsiatsioonilepingu artikli 2 lõikest 1 tulenevalt on selle eesmärk aidata kaasa jätkuvale ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussidemete tugevnemisele lepingupoolte vahel, võttes täiel määral arvesse vajadust tagada Türgi majanduse kiirendatud areng ning parandada Türgi rahva tööhõivet ja elutingimusi.

4

Assotsiatsioonilepingu artikli 12 kohaselt „[on] lepingupooled […] kokku leppinud, et lähtuvad omavahel töötajate vaba liikumise järkjärgulisel sisseviimisel [ELTL artiklitest 45, 46 ja 47]“ [mitteametlik tõlge].

5

Otsuse nr 1/80 artikkel 13 sätestab:

„Ühenduse liikmesriikidel ja Türgil on keelatud kehtestada uusi piiranguid selliste töötajate ja nende pereliikmete tööturule pääsemise tingimuste osas, kes viibivad ja töötavad seaduslikult nende territooriumil.“

[Siin ja edaspidi on osundatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

6

Otsuse nr 1/80 artikkel 14 sätestab:

„1.   Käesoleva jao sätete kohaldamisel arvestatakse avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise seisukohalt õigustatud piiranguid.

2.   Need sätted ei mõjuta riigisisestest õigusaktidest või Türgi ja ühenduse liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi, kui need kehtestavad nende riikide kodanike jaoks soodsamad sätted.“

7

Põhikohtuasja suhtes kohaldatavas redaktsioonis 30. juuli 2004. aasta välismaalaste elamist, töötamist ja integratsiooni liitvabariigi territooriumil käsitleva seaduse (Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet, Bundesgesetzblatt, edaspidi „BGBl.“, 2004 I, lk 1950; edaspidi „AufenthG“) § 4 „Elamisloa nõue“ näeb ette:

„(1)   Liitvabariigi territooriumile sisenemiseks või seal elamiseks peab välismaalastel olema elamisõigust tõendav dokument, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õiguses või määruses on teisiti ette nähtud või kui on olemas elamisõigus [assotsiatsioonilepingu] alusel. Elamisõigust tõendavad dokumendid on järgmised:

[…]

(5)   Välismaalane, kellel on elamisõigus [assotsiatsioonilepingu] alusel, peab tõendama elamisõiguse olemasolu elamisloa abil, kui tal ei ole elama asumise luba ega ELi alalist elamisluba. Elamisluba väljastatakse taotluse alusel.“

8

AufenthG § 33 „Lapse sünd liitvabariigi territooriumil“ näeb ette:

„Erandina §‑st 5 ja § 29 lõike 1 punktist 2 võib liitvabariigi territooriumil sündivale lapsele anda omal algatusel elamisloa, kui ühel vanematest on elamisluba, elama asumise luba või ELi alaline elamisluba. Kui lapse sünni hetkel on mõlemal vanemal või vanemal, kellel on ainuhooldusõigus, elamisluba, elama asumise luba või ELi alaline elamisluba, väljastatakse liitvabariigi territooriumil sündinud lapsele omal algatusel elamisluba. Liitvabariigi territooriumil sündinud laps, kelle ema või isa omab lapse sünni hetkel viisat või võib viibida riigis viisavabalt, võib Saksamaal viibida viisa kehtivusaja lõpuni või seaduslikult viisavabalt viibimise lõpuni.“

9

AufenthG § 81 „Elamisõigust tõendava dokumendi taotlus“ on ette nähtud:

„(1)   Välismaalasele väljastatakse elamisõigust tõendav dokument ainult tema taotluse alusel, kui õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.

(2)   Sellise elamisõigust tõendava dokumendi taotlus, mis […] on võimalik saada pärast territooriumile sisenemist, tuleb esitada kohe pärast territooriumile sisenemist või määruses ette nähtud tähtaja jooksul. Sellise liitvabariigi territooriumil sündinud lapse kohta, kellele ei ole elamisõigust tõendavat dokumenti väljastatud omal algatusel, tuleb esitada taotlus kuue kuu jooksul pärast sündi.

[…]“.

10

Otsuse nr 1/80 Saksamaal jõustumise kuupäeval kohaldatava 28. aprilli 1965. aasta välismaalaste seaduse (Ausländergesetz, BGBl. 1965 I, lk 353) § 2 nägi ette:

„(1)   Käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvale territooriumile sisenevatel välismaalastel, kes soovivad seal elada, peab olema elamisluba. Elamisloa võib väljastada siis, kui välismaalase territooriumil viibimine ei kahjusta Saksa Föderatiivse Vabariigi huve.

(2)   Elamisõigust tõendavat dokumenti ei pea olema välismaalastel:

[…]

(3)   Välismaalaste riigis elamise hõlbustamiseks võib föderaaltasandi siseminister määrusega ette näha, et ka muudel välismaalastel ei pea olema elamisluba.

(4)   Föderaaltasandi siseminister võib määrusega ette nähta, et välismaalased, kellel ei pea olema elamisluba, peavad oma riigis elamise deklareerima.“

11

Lõpetuseks nähtub eelotsusetaotlusest, et selle seaduse § 7 lõigete 4 ja 5 kohaselt võis haldusasutus oma kaalutlusõigust teostades piirata ajaliselt vanuse tõttu elamisloa nõudest vabastatud noorele välismaalasele väljastatavat elamisluba.

12

16. juunil 2014 Saksamaal sündinud Furkan Tekdemir on Türgi kodanik.

13

Furkan Tekdemiri ema, kes on samuti Türgi kodanik, sisenes Saksamaale 1. novembril 2013 Schengeni turismiviisaga. Ta esitas 12. novembril 2013 liitvabariigi rände- ja põgenikeameti (Bundesamt für Migration und Flüchtlinge) Gieβeni (Saksamaa) talitusele varjupaigataotluse. Selle taotluse menetlemine oli eelotsusetaotluse tegemise kuupäeval veel pooleli. Furkan Tekdemiri emal ei ole elamisõigust tõendavat dokumenti, kuid tal on varjupaigataotlejana tähtajaline elamisluba.

14

Furkan Tekdemiri isa, kes on samuti Türgi kodanik, sisenes Saksamaale 13. novembril 2005. Alates 1. veebruarist 2009 on ta töötanud mitmel töökohal. Alates 1. märtsist 2014 töötab ta täisajaga.

15

Ta sai 21. aprillil 2008 esimese tähtajalise elamisloa humanitaarpõhjustel, mida pikendati katkematult kuni 30. oktoobrini 2013. Alates 31. oktoobrist 2013 on tal AufenthG § 4 lõike 5 alusel väljastatud elamisluba, mis kehtib kuni 6. oktoobrini 2016.

16

Furkan Tekdemiri vanemad abiellusid 23. septembril 2015. Varem teostasid nad Furkan Tekdemiri suhtes hooldusõigust ühiselt.

17

Furkan Tekdemir, kelle Saksamaal elamise seaduslikkuse kuue kuu jooksul pärast sündi on eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastanud, taotles AufenthG § 33 alusel 10. juulil 2014 elamisluba.

18

Kreis Bergstraße jättis selle taotluse 27. juuli 2015. aasta otsusega rahuldamata. Oma keelduva otsuse põhjendamiseks märkis Kreis Bergstraße eeskätt, et pädeval asutusel on kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas elamisõigust tõendav dokument tuleb väljastada või mitte, ning et käesoleval juhul asus ta seisukohale, et ei olnud põhjust seda kaalutlusõigust kasutada Furkan Tekdemiri jaoks soodsa otsuse tegemiseks. Kreis Bergstraße märkis nimelt, et ei ole lubamatu nõuda Furkan Tekdemirilt tagantjärele viisamenetluse algatamist, isegi kui see toob vältimatult kaasa lapse ja ema vähemalt ajutise lahutamise vastavalt isast ja abikaasast. Lisaks sellele asus ta seisukohale, et ei ole ebamõistlik eeldada Furkan Tekdemiri isalt oma poja ja abikaasaga ühise pere- ja abielu jätkamist Türgis, kuivõrd teda ei olnud tunnustatud varjupaigataotleja ega põgenikuna ning ta oli sarnaselt oma pojale ja abikaasale Türgi kodanik. Lõpetuseks rõhutas Kreis Bergstraße, et Furkan Tekdemiril oli lubatud viibida Saksamaal seni, kuni kestab tema ema algatatud varjupaigamenetlus.

19

Furkan Tekdemir, keda esindasid tema vanemad, esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule selle otsuse peale kaebuse.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et alla 16‑aastaste kolmanda riigi kodanike suhtes kehtiv elamisloa nõue kujutab endast uut piirangut otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses.

21

Võttes aga arvesse seda, et kõnealuse nõude eesmärk on rändevoogude tõhus juhtimine, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus kindel, kas see eesmärk kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis võimaldab sellist piirangut õigustada, ja kui see on nii, siis millised kvalitatiivsed nõuded tuleb esitada ülekaalukale üldisele huvile seoses selle eesmärgiga.

22

Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgericht Darmstadt (Darmstadti esimese astme halduskohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Oma küsimustega, mida on põhjust analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas otsuse nr 1/80 artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärk kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis võimaldab õigustada pärast kõnealuse otsuse asjaomases liikmesriigis jõustumist kehtestatud riigisisest meedet, mis näeb alla 16‑aastastele kolmanda riigi kodanikele ette elamisloa nõude sellesse liikmesriiki sisenemiseks ja seal elamiseks, ning kui see on nii, siis kas see meede on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamiseks tuleb kõigepealt kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene meede kujutab endast uut piirangut otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses, nagu arvab eelotsusetaotluse esitanud kohus.

25

Sellega seoses olgu meenutatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt keelab otsuse nr 1/80 artiklis 13 sätestatud standstill-tingimus üldiselt kehtestada mis tahes uusi riigisiseseid meetmeid, mille eesmärk või tagajärg oleks seada Türgi kodaniku poolt riigi territooriumil töötajate liikumisvabaduse teostamisele piiravamad tingimused kui need, mis olid selle kodaniku suhtes kohaldatavad otsuse nr 1/80 asjaomases liikmesriigis jõustumise kuupäeval (kohtuotsus, 7.11.2013, Demir, C‑225/12, EU:C:2013:725, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavate riigisiseste õigusnormide kohaselt peab kolmanda riigi kodanikel, sealhulgas alla 16‑aastastel isikutel, olema Saksamaale sisenemiseks ja seal elamiseks elamisluba. Sellistele lastele nagu Furkan Tekdemir, kes on kolmanda riigi kodanikud, kuid sündinud kõnealuses liikmesriigis, ning kelle ühel vanemal on Saksamaa elamisluba, võib pädev asutus sellegipoolest väljastada omal algatusel elamisloa.

27

Eelotsusetaotlusest nähtub lisaks, et otsuse nr 1/80 Saksamaal jõustumise kuupäeval kohaldatavate riigisiseste õigusnormide kohaselt ei nõutud alla 16‑aastastelt kolmanda riigi kodanikelt Saksamaale sisenemiseks ja seal elamiseks elamisluba. Selle vabastuse alusel oli sellistel alaealistel lastel elamisõigus ning nad samastati sel moel elamisloaga kolmanda riigi kodanikega. Sellistele alaealistele lastele niimoodi tunnustatud elamisõiguse kestust võis haldusasutus oma kaalutlusõigust teostades siiski tagantjärele piirata.

28

Olles võrrelnud otsuse nr 1/80 jõustumise kuupäeval kehtinud riigisiseseid õigusnorme ja põhikohtuasjas kõne all olevaid riigisiseseid õigusnorme, tuvastas eelotsusetaotluse esitanud kohus – ilma et Saksamaa valitsus sellele vastu vaidleks –, et alla 16‑aastaste kolmanda riigi kodanike Saksamaale sisenemise ja seal elamise tingimused, mis on ette nähtud põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides, on karmimad varem kehtinud õigusnormides ette nähtud tingimustest.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib pealegi, et ehkki põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid ei reguleeri konkreetselt perekonna taasühinemist, võivad need sellegipoolest mõjutada sellise Türgi päritolu töötaja nagu Furkan Tekdemiri isa perekonna taasühinemist, kui nende õigusnormide kohaldamine muudab perekonna taasühinemise keerulisemaks nagu käesoleval juhul. Saksamaa valitsus ei ole vaidlustanud ka seda asjaolu.

30

Seega tuleb võtta lähtepunktiks, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormidega muudeti selliste Türgi päritolu töötajate nagu Furkan Tekdemiri isa perekonna taasühinemise tingimusi karmimaks võrreldes nendega, mis kehtisid otsuse nr 1/80 Saksamaal jõustumise kuupäeval.

31

Selles kontekstis on oluline meenutada, et riigisisesed õigusnormid, mis muudavad asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate Türgi kodanikest töötajate perekonna taasühinemise tingimused karmimaks võrreldes nende tingimustega, mis olid kohaldatavad otsuse nr 1/80 selles liikmesriigis jõustumise ajal, kujutavad Euroopa Kohtu praktika kohaselt endast Türgi kodanike poolt selles liikmesriigis töötajate liikumisvabaduse teostamise uut piirangut nimetatud otsuse artikli 13 tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus, 12.4.2016, Genc, C‑561/14, EU:C:2016:247, punkt 50).

32

Seega kujutavad põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid endast uut piirangut otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses.

33

Euroopa Kohus on sellega seoses juba leidnud, et on keelatud piirang, mille eesmärk või tagajärg oleks seada Türgi kodaniku poolt riigi territooriumil töötajate liikumisvabaduse teostamisele piiravamad tingimused kui need, mis olid kohaldatavad otsuse nr 1/80 jõustumise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud kõnealuse otsuse artiklis 14 nimetatud piirangutega või kui seda õigustab mingi ülekaalukas üldine huvi, see on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust (kohtuotsus, 12.4.2016, Genc, C‑561/14, EU:C:2016:247, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Käesoleval juhul tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid ei ole hõlmatud otsuse nr 1/80 artiklis 14 nimetatud piirangutega, sest nagu nähtub eelotsusetaotlusest ja Saksamaa valitsuse seisukohtadest, on nende õigusnormide eesmärk rändevoogude tõhus juhtimine.

35

Seega tuleb teiseks kontrollida, kas rändevoogude tõhus juhtimine kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis võimaldab õigustada uut piirangut otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses, nagu väidab Saksamaa valitsus.

36

Sellega seoses tuleb tähelepanu juhtida sellele, kui oluline on liidu õiguse kohaselt rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärk, nagu nähtub ELTL artikli 79 lõikest 1, mis nimetab seda eesmärki sõnaselgelt nende eesmärkide hulgas, mida taotletakse Euroopa Liidu välja töötatava ühise sisserändepoliitikaga.

37

Pealegi tuleb tuvastada, et selline eesmärk ei ole vastuolus assotsiatsioonilepingu artikli 2 lõikes 1 ega otsuse nr 1/80 põhjendustes ette nähtud eesmärkidega.

38

Lisaks on Euroopa Kohus tunnistanud, et ebaseadusliku riiki sisenemise ja seal ebaseaduslikult elamise ennetamise eesmärk kujutab endast ülekaalukat üldist huvi otsuse nr 1/80 artikli 13 seisukohalt (vt selle kohta kohtuotsus, 7.11.2013, Demir, C‑225/12, EU:C:2013:725, punkt 41).

39

Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 17, võib rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärk kujutada endast neil tingimustel ülekaalukat üldist huvi, mis õigustab uut piirangut otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses.

40

Kolmandaks tuleb uurida, kas põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene meede on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust.

41

Seoses selle meetme sobivusega taotletud eesmärgi saavutamiseks tuleb märkida, et asjaomasesse liikmesriiki sisenemiseks ja seal elamiseks alla 16‑aastastele kolmanda riigi kodanikele elamisloa nõude kehtestamine võimaldab loomulikult kontrollida nende kodanike kõnealuses liikmesriigis elamise seaduslikkust. Kuivõrd rändevoogude tõhusaks juhtimiseks on vaja neid vooge kontrollida, on selline meede seega sobiv kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Põhimõtteliselt õigustab see järelikult täiendavat piirangut, vaatamata standstill-tingimusele.

42

Seoses küsimusega, kas põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene meede läheb kaugemale taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikust, tuleb märkida, et põhimõtteliselt ei saa seda, kui kolmanda riigi kodanikele – sealhulgas alla 16‑aastastele isikutele – kehtestatakse Saksamaale sisenemiseks ja seal elamiseks elamisloa nõue, iseenesest pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks.

43

Proportsionaalsuse põhimõte nõuab siiski ka seda, et sellise nõude rakendamise tingimused ei läheks kaugemale taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

44

Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et AufenthG § 33 näeb pädevale asutusele ette ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas väljastada sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, elamisluba või mitte.

45

Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, jättis Kreis Bergstraße käesoleval juhul oma kaalutlusõigust teostades rahuldamata Furkan Tekdemirile elamisloa väljastamise taotluse, sest ta leidis esiteks, et ei ole lubamatu nõuda viimaselt tagantjärele viisamenetluse algatamist, isegi kui see toob vältimatult kaasa Furkan Tekdemiri ja tema ema vähemalt ajutise lahutamise vastavalt isast ja abikaasast, ning teiseks, et ei ole ka ebamõistlik eeldada Furkan Tekdemiri isalt oma poja ja abikaasaga ühise pere- ja abielu jätkamist Türgis.

46

Seega on selge, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide kohaldamise tagajärg sellise Türgi päritolu töötaja suhtes nagu Furkan Tekdemiri isa on see, et viimane peab valima, kas jätkata töötamist Saksamaal, kusjuures tema pereelu on sellisel juhul tõsiselt häiritud, või loobuda töötamast, ilma et oleks kindel, et ta võimaliku Türgist tagasipöördumise korral uuesti tööd leiab.

47

Saksamaa valitsus aga täpsustab, et riigisisesed õigusnormid ei välista mingil juhul põhikohtuasja kaebaja oma isaga taasühinemise võimalust, kui need näevad ette kohustuse algatada tagantjärele viisamenetlus, mille raames sellise perekonna taasühinemise tingimuste täidetust on võimalik kontrollida. Nii peab põhikohtuasja kaebaja algatama nimetatud menetluse Türgis, et saada perekonna taasühinemiseks Saksamaale sisenemiseks ja seal elamiseks elamisluba.

48

Ükski Euroopa Kohtule esitatud toimiku element ei võimalda siiski asuda seisukohale, et alla 16‑aastaste kolmanda riigi kodanike asjaomases liikmesriigis elamise seaduslikkuse kontrollimiseks ja seeläbi rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärgi saavutamiseks on vajalik, et selles liikmesriigis sündinud ja seal sünnist alates seaduslikult elanud kolmanda riigi kodanikest lapsed peavad minema oma kodakondsusjärgsesse kolmandasse riiki ning algatama selles riigis menetluse, mille raames on võimalik kontrollida selliste tingimuste täidetust.

49

Sellega seoses ei ole väidetud ja veelgi vähem tõendatud, et ainult põhikohtuasja kaebaja lahkumine Saksamaa territooriumilt ning tagantjärele viisamenetluse algatamine võimaldaks pädeval asutusel hinnata tema perekonna taasühinemiseks riigis elamise seaduslikkust.

50

Vastupidi, miski ei võimalda asuda seisukohale, et pädeval asutusel ei ole juba praegu olemas kõiki vajalikke elemente selle kohta otsuse tegemiseks, kas põhikohtuasja kaebajal on perekonna taasühinemiseks Saksamaal elamise õigus, ning et pädev asutus ei saa seda küsimust lahendada AufenthG § 33 alusel elamisloa väljastamise otsuse tegemise raames, vältides käesoleva kohtuotsuse punktis 46 nimetatud ebamugavusi.

51

Kuivõrd sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, toob riigisiseste õigusnormide kohaldamine kaasa käesoleva kohtuotsuse punktis 46 kirjeldatud tagajärjed, siis tuleb asuda seisukohale, et nende kohaldamine on taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

52

Neil asjaoludel tuleb teha järeldus, et otsuse nr 1/80 artikli 13 seisukohast lähevad asjaomasesse liikmesriiki sisenemiseks ja seal elamiseks alla 16‑aastastele kolmanda riigi kodanikele kehtestatud elamisloa nõude rakendamise tingimused selliste põhikohtuasja kaebajaga sarnaste kolmanda riigi kodanikest laste puhul, kes on sündinud asjaomases liikmesriigis ja kelle üks vanematest on selle liikmesriigi elamisloaga Türgi päritolu töötaja, kaugemale rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

53

Esitatud kaalutlustega arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastata, et otsuse nr 1/80 artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärk võib kujutada endast ülekaalukat üldist huvi, mis võimaldab õigustada pärast kõnealuse otsuse asjaomases liikmesriigis jõustumist kehtestatud riigisisest meedet, mis näeb alla 16‑aastastele kolmanda riigi kodanikele ette elamisloa nõude sellesse liikmesriiki sisenemiseks ja seal elamiseks. Selline meede ei ole siiski proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, kui selle rakendamise tingimused selliste põhikohtuasja kaebajaga sarnaste kolmanda riigi kodanikest laste puhul, kes on sündinud asjaomases liikmesriigis ja kelle üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult elav Türgi päritolu töötaja, lähevad kaugemale kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

54

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta, mis on lisatud Ankaras 12. septembril 1963 ühelt poolt Türgi Vabariigi ja teiselt poolt EMÜ liikmesriikide ja ühenduse alla kirjutatud lepingule assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ, artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et rändevoogude tõhusa juhtimise eesmärk võib kujutada endast ülekaalukat üldist huvi, mis võimaldab õigustada pärast kõnealuse otsuse asjaomases liikmesriigis jõustumist kehtestatud riigisisest meedet, mis näeb alla 16‑aastastele kolmanda riigi kodanikele ette elamisloa nõude sellesse liikmesriiki sisenemiseks ja seal elamiseks.

Selline meede ei ole siiski proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, kui selle rakendamise tingimused selliste põhikohtuasja kaebajaga sarnaste kolmanda riigi kodanikest laste puhul, kes on sündinud asjaomases liikmesriigis ja kelle üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult elav Türgi päritolu töötaja, lähevad kaugemale kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust.