1

Euroopa Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivi 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT 2007, L 154, lk 1) nõuetest kaugemale minnes ning olenemata pürotehniliste toodete eelnevast vastavushindamisest näinud esiteks ette, et enne pürotehniliste toodete turule laskmist tuleb nende suhtes kohaldada lõhkeaineseaduse rakendamise esimese määruse (Erste Verordnung zum Sprengstoffgesetz, BGBl. 1991 I, lk 169), mida on muudetud 25. juuli 2013. aasta seadusega (BGBl. 2013 I, lk 2749) (edaspidi „SprengV“), § 6 lõikes 4 sätestatud menetlust (edaspidi „vaidlusalune teavitamismenetlus“), ning teiseks, et Bundesanstalt für Materialforschung und ‑prüfung’il (materjaliõpetuse ja -katsetamise instituut, Saksamaa; edaspidi „BAM“) on selle sätte alusel õigus kontrollida ja vajaduse korral muuta nende toodete kasutusjuhendit (edaspidi „vaidlusalune kasutusjuhendite muutmise pädevus“), siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud direktiivi artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

2

Direktiivi 2007/23 põhjendustes 1, 2, 8, 16, 19 ja 20 on märgitud:

[…]

[…]

[…]

3

Direktiivi 2007/23 artikli 1 lõige 1 näeb ette:

„Käesolevas direktiivis kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on saavutada pürotehniliste toodete vaba liikumine siseturul, tagades samal ajal kõrgetasemelise inimeste tervise kaitse, avaliku julgeoleku ning tarbijate kaitse ja ohutuse ning võttes arvesse asjakohaseid keskkonnakaitsega seotud aspekte.“

4

Direktiivi 2007/23 artikli 2 punkt 2 defineerib „turule laskmise“ järgmiselt: „üksiktoote ühenduse turul esimest korda tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine selle levitamiseks ja/või kasutamiseks. Ilutulestikke, mis on tootja poolt oma tarbeks toodetud ja liikmesriigi poolt tema territooriumil kasutamiseks heaks kiidetud, ei käsitata turule lastutena.“

5

Direktiivi artikli 5 lõige 1 näeb ette:

„Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et pürotehnilisi tooteid võiks turule lasta üksnes siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, kannavad CE-märgist ning kui nende puhul on järgitud vastavushindamisega seotud kohustusi.“

6

Direktiivi 2007/23 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate pürotehniliste toodete turule laskmist.

2.   Käesoleva direktiivi sätted ei välista meetmeid, mida liikmesriigid võtavad selleks, et keelata või piirata 2. ja 3. kategooria ilutulestike, teatri pürotehniliste toodete ja muude pürotehniliste toodete omamist, kasutamist ja/või laiemale avalikkusele müümist avaliku korra, julgeoleku või ohutuse või keskkonnakaitse huvides.“

7

Direktiivi 2007/23 artikli 14 lõigetes 4 ja 6 on ette nähtud:

„4.   Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turule lastud toodete üle asjakohast järelevalvet, võttes nõuetekohaselt arvesse CE-märgist kandvate toodete vastavuseeldust.

[…].

6.   Kui liikmesriik tuvastab, et CE-märgist kandev pürotehniline toode, millel on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt, võib ohustada inimeste tervist ja ohutust, võtab ta kõik asjakohased ajutised meetmed nimetatud toote turult kõrvaldamiseks, selle turule laskmise keelamiseks või selle vaba liikumise piiramiseks. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.“

8

Lõhkeaineseaduse (Sprengstoffgesetz, BGBl. 2002 I, lk 3518), mida on muudetud 7. augusti 2013. aasta seadusega (BGBl. 2013 I, lk 3154), § 6 lõige 1 sätestab:

„Liitvabariigi siseministeerium on volitatud rakendusmäärusega:

[…]

9

SprengV § 6 lõige 4 sätestab:

„Lõhkeainete ja pürotehniliste toodete tootja või importija peab oma materjalidest või toodetest instituuti teavitama enne nende esmakordset kasutamist seaduse kohaldamisala piires. Teatele tuleb lisada:

[…]

10

Pärast kirjavahetust EU Pilot (3631/12/ENTR) menetluse raames 2012. aastal saatis komisjon Saksamaa Liitvabariigile 25. jaanuaril 2013. aastal märgukirja, milles ta väitis, et pürotehnilisi tooteid käsitlevad Saksa õigusnormid näevad ette kohustusi, mis ületavad direktiivi 2007/23 kehtestatud nõudeid ja mis võivad kujutada endast nende toodete vaba liikumise piirangut vähemalt selliste toodete puhul, mille vastavuse direktiivi nõuetele on juba kindlaks teinud direktiivi artikli 10 kohaselt teavitatud asutus.

11

Märgukirjas käsitleti vaidlusalust teavitamismenetlust ja vaidlusaluste kasutusjuhendite muutmise pädevust.

12

Saksamaa Liitvabariik vastas märgukirjale 21. märtsi 2013. aasta kirjaga. Saksamaa Liitvabariik kirjeldas vaidlusaluse teavitamismenetluse funktsiooni ja selgitas, et BAM ei olnud kaasatud teavitatud asutusena, kes vastutab pürotehniliste toodete nõuetele vastavuse hindamise eest, vaid ta täitis turujärelevalve ülesannet, mis ei kuulu direktiiviga 2007/23 ühtlustatavasse valdkonda. Samuti väitis ta, et kuigi pürotehniliste toodete turulepääs on allutatud ühtlustatud nõuetele, ei ole see siiski nii süüteseadmete puhul. Lisaks märkis ta, et vaidlusalune teavitamismenetlus kujutab endast tootjate ja importijate jaoks tähtsusetut koormust ja seetõttu ei saa seda pidada ebaproportsionaalseks koormuseks. Viimaks viitas ta igasuguse mõju puudumisele liikmesriikide tarbijatele ja ettevõtjatele.

13

Komisjon saatis 27. jaanuaril 2014 Saksamaa Liitvabariigile põhjendatud arvamuse, milles kordas üle oma etteheited vaidlusaluse teavitamismenetluse ja vaidlusaluse kasutusjuhendite muutmise pädevuse kohta, lükates liikmesriigi argumendid tagasi ja paludes liikmesriigil kahe kuu jooksul arvamuse saamisest täita talle direktiiviga 2007/23 pandud kohustused.

14

Komisjon täiendas muu hulgas oma argumentatsiooni, mille kohaselt eelmainitud menetlus nõuab täiendavat kulu, tööd ja aega, millest annab tunnistust talle laekunud kaebus, ja seega ei ole tegemist tähtsusetu koormusega. Selle kaebuse kohaselt võis vaidlusalune teavitamismenetlus kesta kolm kuud, mis tõi kaasa tasu maksmise ja eeldas näidiste hoiustamist. Lisaks selgitas ta, et direktiivi 2007/23 nõuetele vastavate kasutusjuhendite olemasolu on üks selle direktiivi olulisi nõudeid, mis on vastavushindamise käigus teavitatud asutuse poolt kontrollitud, millest tulenevalt ei ole nende juhendite uus kontrollimine siseriiklike normide alusel vastuvõetav. Ta märkis lõpetuseks, et vaidlusalust teavitamismenetlust ei reguleerinud direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 2 sätted, mis lubavad liikmesriikidel keelata või piirata ilutulestike omamist, kasutamist ja/või müüki avaliku korra, julgeoleku või ohutuse või keskkonnakaitse huvides.

15

Saksamaa Liitvabariik vastas põhjendatud arvamusele 20. märtsi ja 2. aprilli 2014. aasta kirjaga.

16

Vaidlusaluse teavitamismenetluse kohta märkis ta eelkõige, et alates 27. märtsist 2014 ei kohaldatud enam pürotehniliste toodete tootjatele ja importijatele kohustust BAMi antud tunnusnumber kasutusjuhendites ära märkida. Järgmiseks väitis ta, et BAM ei ole kunagi kontrollinud pürotehnilisi tooteid, mille vastavust on juba hinnatud. Ta täpsustas lõpuks, et menetluse kestus oli keskmiselt kaks või kolm nädalat ja kolmekuuline tähtaeg võis esineda üksnes eriliste asjaolude korral.

17

Vaidlusaluse kasutusjuhendite muutmise pädevuse suhtes jäi Saksamaa Liitvabariik oma argumentatsiooni juurde. Direktiiviga 2007/23 ette nähtud ühtlustamine puudutab Saksamaa arvates üksnes pürotehniliste toodete turule laskmist, mitte aga nende kasutamist, ning direktiivi 2007/23 artiklites 12 ja 13 ette nähtud märgistamisnõuded kujutavad endast üksnes miinimumnõudeid, mida siseriiklikud turujärelevalve asutused võivad täiendada. Lõpuks ei ole Saksamaa hinnangul see pädevus põhjendatav üksnes tarbijakaitse seisukohast, vaid laiemalt kohustusega kaitsta elu, mis tuleneb nii põhiseaduse (Grundgesetz) artikli 2 lõikest 2, Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 2 lõikest 1 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 3 lõikest 1.

18

Neil asjaoludel otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.

19

Komisjon väidab, et SprengV § 6 lõikega 4 allutatakse pürotehniliste toodete tootjad ja importijad vaidlusalusele teavitamismenetlusele, millega seatakse nende turulepääsule tingimused ja rikutakse seega direktiivi 2007/23 artikli 6 lõiget 1. Kuigi see siseriiklik säte ei kehtesta sisulisi nõudeid, kohustab see siiski kõiki tootjaid ja importijaid deklareerima kõik pürotehnilised tooted, sõltumata sellest, kas teavitatud asutus on neid direktiivi 2007/23 oluliste nõuete suhtes kontrollinud või mitte, maksma tasu, ootama tunnusnumbri saamist ja vajaduse korral nõustuma nende toodete kasutusjuhendite muudatustega, enne kui nad saavad neid tooteid Saksamaa territooriumil turustada.

20

Asjaolu, et vaidlusalune teavitamismenetlus kehtib vahet tegemata nii kodumaistele kui ka imporditud toodetele ja et see ei diskrimineeri ettevõtjaid, kes on asutatud muus liikmesriigis kui Saksamaa Liitvabariik, ei muuda seda järeldust. Direktiivi 2007/23 artikli 6 lõige 1 ei sisalda üksnes pelka diskrimineerimiskeeldu, vaid tagab kõigi nendele nõuetele vastavate pürotehniliste toodete vaba liikumise. Direktiivist 2007/23 ei tulene, et selleks, et meede oleks piirang või takistus artikli 6 lõike 1 tähenduses, peaks meede olema teatud läve ületav koormus.

21

Komisjon lükkab tagasi ka argumendi, mille kohaselt BAM ei sekku kui teavitatud asutus direktiivi 2007/23 artikli 10 tähenduses, vaid kui turujärelevalve asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT 2008, L 218, lk 30), tähenduses, mille tõttu ei saa vaidlusalust teavitamismenetlust hinnata direktiivist 2007/23 lähtudes. Isegi kui eeldada, et võib jõuda seisukohale, et BAM tegutses turujärelevalve asutusena, ei saanuks ta siiski rakendada täiendavat menetlust, mis on vastuolus pürotehniliste toodete vaba liikumisega. Igal juhul reguleerib direktiiv 2007/23 komisjoni arvates nii turulepääsu kui ka turujärelevalvet, kuna selle artikli 14 lõikes 4 on täpsustatud, et liikmesriigid teostavad pürotehniliste toodete üle turujärelevalvet, „võttes nõuetekohaselt arvesse CE-märgist kandvate toodete vastavuseeldust“.

22

Lisaks kujutab komisjoni hinnangul vaidlusalune kasutusjuhendite muuutmise pädevus endast samuti direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 1 rikkumist. Nimelt on komisjoni arvates tegemist täiendava kontrolliga, mida teostatakse vahet tegemata kõigi toodete suhtes, isegi kui need on juba CE-märgisega tõendatult vastavushindamise läbinud.

23

Komisjon ei nõustu, et vaidlusalune kasutusjuhendite muuutmise pädevus oleks suunatud keelama või piirama pürotehniliste toodete omamist või kasutamist direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 2 tähenduses. Kuigi pürotehniliste toodete omamine või kasutamine kuulub liikmesriikide reguleerimispädevusse, on BAMi teostatava kontrolli eesmärk pigem tagada pürotehniliste toodete kasutusjuhendite asjakohasus muude siseriiklike õigusnormide seisukohast enne nende toodete turule laskmist kui kindlaks määrata nende kasutamise kord. Juhendite asjakohasus on aga pürotehniliste toodete direktiivi 2007/23 lisas 1 loetletud olulistele nõuetele vastavuse hindamise lahutamatu osa. CE‑märgist kandvate toodete vastavuseeldus tähendab ühtlasi nende juhendite asjakohasust.

24

Saksamaa Liitvabariik väidab peamiselt, et liikmesriikide kohustus direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 1 kohaselt mitte keelata, piirata või takistada pürotehniliste toodete turule laskmist puudutab üksnes üksiktoote esimest korda Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemist selle levitamiseks ja/või kasutamiseks tasu eest või tasuta vastavalt sama direktiivi artikli 2 lõikes 2 esitatud definitsioonile. Erinevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELTL 2013, L 178, lk 27) artikli 4 lõikest 1 ei taga see säte pürotehniliste toodete vaba liikumist liidus, vaid üksnes nende turustamise esimest etappi.

25

Saksamaa Liitvabariik järeldab sellest, et kuivõrd liikmesriikidele jäi pädevus reguleerida pürotehniliste toodete turustamist ja levitamist pärast nende esmakordset turule laskmist, ei ole ei vaidlusalune teavitamismenetlus ega vaidlusalune kasutusjuhendite muutmise pädevus direktiiviga 2007/23 kokkusobimatud.

26

Mis puutub vaidlusalusesse teavitamismenetlusse, siis Saksamaa Liitvabariik väidab eelkõige, et seda ei saa pidada teavitatud asutuses teostatud vastavushindamise dubleerimiseks, millele on vastavalt direktiivi 2007/23 artikli 4 lõike 4 punktile a ning artiklitele 9 ja 10 allutatud kõik pürotehnilised tooted. Esiteks toimub vaidlusalune teavitamismenetlus palju hiljem pärast liidus esimest korda turule laskmist ja Saksamaa turul kättesaadavaks tegemist. Teiseks ei teosta BAM tehnilist kontrolli direktiivi 2007/23 artikli 9 tähenduses, vaid piirdub registreerimis- või tunnusnumbri väljaandmisega ja esitatud dokumentide põhjal pürotehniliste toodete märgistuse täpsuse kontrollimisega.

27

Väljastatud tunnusnumber, mis antakse välja üksnes BAMis korrakohase teavitamise tõendamiseks ja tarneahelas pürotehniliste toodete jälgitavuse huvides, ei too kaasa täiendavaid materiaalseid nõudeid, mis läheksid kaugemale direktiivi 2007/2003 I lisas ette nähtud olulistest nõuetest. Pealegi on peatatud kohustus tunnusnumber kasutusjuhendites ära näidata.

28

Igal juhul toob vaidlusalune teavitamismenetlus kui lihtne formaalne teavitamine kaasa minimaalse halduskoormuse, mis on vähem piirav kui impordilitsentside puhul ja kergem kui turujärelevalveasutuste teostatava kontrolliga seonduv koormus, eriti seoses riskiga inimeste tervisele ja ohutusele, mida kujutavad endast pürotehnilised tooted, mida teatud juhtudel võivad kasutada ainult isikud, kellel on piisav tehniline kvalifikatsioon.

29

Saksamaa Liitvabariik väidab teise võimalusena, et vaidlusalune teavitamismenetlus, mis on ettevalmistav meede turujärelevalve või kasutamise järelevalve jaoks, on igal juhul kooskõlas direktiivis 2007/23 kehtestatud turujärelevalve põhimõtetega.

30

Mis puutub vaidlusalusesse kasutusjuhendite muutmise pädevusse, siis väidab Saksamaa Liitvabariik, et see ei kujuta endast vastavushindamismenetluse kordamist, kuna direktiivi 2007/23 I lisa punkti 3 alapunkt h ei pane teavitatud asutustele mingit ranget kohustust kontrollida pürotehniliste toodete kasutusjuhendeid.

31

Vaidlusaluse teavitamismenetluse raames ei vii BAM läbi tehnilist kontrolli direktiivi 2007/23 artikli 9 tähenduses, vaid piirdub esitatud dokumentide põhjal juhendite õiguspärasuse kindlakstegemisega. Pealegi, kui BAM muudab juhendeid, ei kehtesta ta pürotehnilistele ainetele või juhendite asjakohastamisele täiendavaid nõudeid, mis lisanduksid direktiivi 2007/23 I lisas esitatud nõuetele. BAMi kontroll piirdub ainult nende nõuete järgimisega, mis kehtivad juhenditele vastavalt direktiivile 2007/23, ja hõlmab üksnes põhilisi kohustusi märgistamise alal, mille täitmata jätmine toob kaasa eriti tõsise riski inimeste ohutusele ja tervisele.

32

Saksamaa Liitvabariik märgib samuti, et teavitatud asutused ei saa teostada pürotehniliste toodete vastavuse ja märgistuse hindamise hetkel kasutusjuhendi õiguspärasuse täielikku kontrolli liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes, milles kasutusjuhend antakse üle kasutajale. Tegelikult ei ole kõnealused liikmesriigid nende toodete vastavuse hindamise hetkel veel teada. Ta märgib lisaks, et erinevad elemendid, mis peavad vastavalt direktiivi 2007/23 artikli 12 lõikele 2 märgistuses sisalduma, nagu vanuse alampiir, kasutusjuhend ja minimaalne ohutu kaugus, ei ole samuti nende toodete vastavuse hindamise ajal teada.

33

Tuleb märkida, et direktiiv 2007/23 on tunnistatud direktiiviga 2013/29 kehtetuks alates 1. juulist 2015. Käesolev hagi puudutab siiski üksnes kohustusi, mis Saksamaa Liitvabariigil lasuvad direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 1 alusel.

34

Selle sätte kohaselt liikmesriigid ei keela, piira ega takista direktiivi 2007/23 nõuetele vastavate pürotehniliste toodete turule laskmist.

35

Direktiivi 2007/23 artikli 2 punkt 2 defineerib „turule laskmi[s]e“„üksiktoote ühenduse turul esimest korda tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemi[sena] selle levitamiseks ja/või kasutamiseks [tasu eest või tasuta]“.

36

Järelikult, kui pürotehniline toode tehakse esimest korda kättesaadavaks liidu turul, see tähendab ühe liikmesriigi territooriumil direktiivi 2007/23 nõudeid järgides, ei või teised liikmesriigid enam põhimõtteliselt seada selle turustamisele ja levitamisele takistusi, muu hulgas kohustades lisaks nendele nõuetele järgima kohustusi või täitma täiendavaid formaalsusi, mis ei ole selles direktiivis ette nähtud. Nimelt ei saa olla tegemist üksiktoote turule laskmisega selle direktiivi artikli 2 punkti 2 tähenduses, kui see toode ei saa vabalt liikuda kogu liidu turul.

37

Selles kohta väidab Saksamaa Liitvabariik siiski, toetudes direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 1 grammatilisele tõlgendusele, mis keskendub sama direktiivi artikli 2 punktis 2 ette nähtud turule laskmise mõiste defineerimisele, et see mõiste tagab ainult pürotehniliste toodete esimese kaubandusse laskmise ehk nende turustamise esimese etapi, millest tuleneb, et liikmesriikidel on pädevus reguleerida nende levitamise kõik hilisemad etapid kuni jaemüügini lõpptarbijale.

38

Nende argumentidega ei saa nõustuda.

39

Tuleb meenutada, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt arvesse võtta mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka sätte konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt eelkõige kohtuotsused, 1.4.1993, Findling Wälzlager, C‑136/91, EU:C:1993:133, punkt 11, ja 4.2.2016, Hassan, C‑163/15, EU:C:2016:71, punkt 19). Ka võib liidu õiguse sätte tõlgendamiseks olulisi tegureid sisaldada selle tekkelugu (vt kohtuotsused, 27.11.2012, Pringle, C‑370/12, EU:C:2012:756, punkt 135, ning 3.10.2013, Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu, C‑583/11 P, EU:C:2013:625, punkt 50).

40

Käesoleval juhul nähtub direktiivi 2007/23 põhjendustest 2 ja 19 ning artikli 1 lõikest 1, et direktiivi põhieesmärk on ennetada ühendusesiseseid kaubandustõkkeid, mis tulenevad erinevustest liikmesriikide seadustes, määrustes ja haldusaktides, mis reguleerivad pürotehniliste toodete turule laskmist, ning sel teel luua eeldused nende toodete vabale liikumisele siseturul, tagades samal ajal inimeste tervise ja avaliku julgeoleku kõrgetasemelise kaitse ning tarbijate ja professionaalsete kasutajate kõrgetasemelise kaitse ja ohutuse.

41

Selles osas tuleb meenutada, et nähtuvalt „uuest lähenemisviisist tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele“, millele on viidatud direktiivi 2007/23 põhjendustes 8, 16 ja 20, täpsustakse direktiivis olulised ohutusnõuded, millele peavad vastama pürotehnilised tooted, mida rakendatakse ühtlustatud standarditega ja siseriiklike ülevõtmisstandarditega (vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.10.2014, komisjon vs. Saksamaa, C‑100/13, ei avaldata, EU:C:2014:2293, punkt 51).

42

Direktiivi artikli 5 lõike 1 ja artikli 8 lõike 3 kohaselt koostoimes põhjendustega 16 ja 19 eeldavad liikmesriigid pürotehniliste toodete turule laskmisel, et CE-märgisega pürotehnilised tooted vastavad sama direktiivi I lisa põhinõuetele.

43

Lisaks ei või liikmesriigid direktiivi 2007/23 artikli 6 lõike 1 alusel keelata, piirata ega takistada pürotehniliste toodete müüki kogu liidus, välja arvatud juhul, kui nende võetavad meetmed ei kuulu direktiivi artikli 6 lõikes 2 ette nähtud erandite või artikli 14 lõikes 6 ette nähtud turujärelevalve alla.

44

Sellest tuleneb, et pürotehnilised tooted, mis on varustatud CE-märgisega, mis tõendab nende vastavust direktiivi 2007/23 olulistele nõuetele, peavad üldjuhul saama liikuda ilma tõkete ja piiranguteta kogu liidus alates liimesriigi turul nende esimesest kättesaavaks tegemisest, ilma et see piiraks meetmeid, mida liikmesriigid võivad vastu võtta avaliku korra, julgeoleku või ohutuse või keskkonnakaitse huvides, lähtudes sama direktiivi artikli 6 lõikest 2, või ajutiselt turujärelevalve jaoks, lähtudes artikli 14 lõikest 6 ja järgides artikli 16 sätteid.

45

Seega vastupidi sellele, mida kinnitab Saksamaa Liitvabariik, ei või direktiivi 2007/23 artikli 1 lõiget 6, vaatamata artikli 2 punktis 2 esitatud definitsioonile, tõlgendada nii, et sellega on direktiivi nõuetele vastavate pürotehniliste toodete puhul tagatud vaid nende esmakordne turul kättesaadavaks tegemine.

46

Teistsugune tõlgendus muudaks sisutuks direktiiviga 2007/23 kehtestatud süsteemi tervikuna, olgu siis tegemist niisuguste oluliste nõuete määratlemisega, millele peavad pürotehnilised tooted vastama, või erinevate kontrollidega, millele liikmesriigid peavad tooted allutama nii enne kui ka pärast esmakordset turule viimist nende vastavuse kontrollimise, CE-märgistamise ja turujärelevalve teel.

47

Seda tõlgendust toetab ka direktiivi 2007/23 tekkelugu. Direktiivis on täpselt üle korratud erinevad põhimõtted ja tingimused, mis kehtivad „uue lähenemisviisi tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele“, mida on komisjon meelde tuletanud 7. mai 2003. aasta teatises COM(2003) 240 final „Uue lähenemisviisi direktiivide rakendamise soodustamine“.

48

Eelneva analüüsi taustal tuleb analüüsida, kas vaidlusalune teavitamismenetlus ja vaidlusaluse kasutusjuhendite muutmise pädevus on kooskõlas direktiiviga 2007/23.

49

Tuleb tõdeda, et SpregV § 6 lõike 4 alusel on pürotehniliste toodete kasutamisele Saksamaal seatud tingimuseks, et tootja või importija on toodetest ja nende kasutusjuhenditest BAMi teavitanud ja et tooted on saanud tunnusnumbri, mis tuleb kasutusjuhendites ära näidata.

50

Selle sättega seatakse pürotehniliste toodete Saksa turule viimine sõltuvusse formaalsustest, mis esiteks lisanduvad direktiiviga 2007/23 seatud erinevatele nõuetele, eelkõige vastavushindamismenetlusele, mille need tooted peavad enne turule viimist kohustuslikult läbima, ja teiseks võivad kaasa tuua menetlustasu.

51

Seega kujutab see säte endast takistust pürotehniliste toodete vabale liikumisele, mis on tagatud direktiivi 2007/23 artikli 6 lõikega 1.

52

Seda järeldust ei muuda asjaolu, et neid formaalsusi tuleb rakendada vahet tegemata kodumaiste ja imporditud toodete suhtes, et need ei kujuta endast direktiivi 2007/23 artiklis 9 ette nähtud vastavushindamise kordamist või et need toovad tootja või importija jaoks kaasa üksnes minimaalse haldus- ja finantskoormuse.

53

Pealegi tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb meede, mis võib takistada importi, kvalifitseerida kaupade vaba liikumise tõkkeks ka siis, kui tõke on nõrk (vt selle kohta kohtuotsus, 14.12.2004, Radlberger Getränkegesellschaft ja S. Spitz, C‑309/02, EU:C:2004:799, punkti 68 ja seal viidatud kohtupraktika).

54

Väidetava rikkumise tuvastamiseks piisab üksnes asjaolust, et vaidlusalust teavitamismenetlust kohaldatakse kõigile pürotehnilistele toodetele, mis on tehtud ühe liikmesriigi turul kättesaadavaks vastavuses direktiivi 2007/23 ettekirjutustega, täpsustades siinjuures, et Saksamaa Liitvabariik ei ole ka toetunud avalikust korrast, julgeolekust, ohutusest või keskkonnakaitsest tulenevatele põhjendustele, mis on ette nähtud direktiivi artikli 6 lõikes 2.

55

Saksamaa Liitvabariik väidab sellest hoolimata, et vaidlusalune teavitamismenetlus on turu- ja kasutajajärelevalve ettevalmistav meede, mis on igal juhul kooskõlas direktiivi 2007/23 artiklis 14 evitatud põhimõtetega.

56

Selle argumendiga ei saa siiski nõustuda.

57

Direktiivi 2007/23 artikli 14 lõige 6 näeb tõesti liikmesriikidele ette võimaluse võtta kohaseid ajutisi meetmeid, et kõrvaldada turult pürotehniline toode, mis vastab direktiivi nõuetele ehk on varustatud CE-märgisega, millel on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt, keelates selle toote turulepääsu või piirates selle vaba liikumist, kui selline toode võib ohustada inimeste tervist ja ohutust.

58

Siiski, nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 63, põhineb turujärelevalve, mida liikmesriigid peavad korraldama ja rakendama, vastavalt direktiivi 2007/23 artikli 14 lõikel 4 eeldusel, et CE-märgisega varustatud tooted vastavad nõuetele, ja seega ei saa olla põhjendatud kõigi Saksamaal turustatavate pürotehniliste toodete süstemaatiline kontroll, nagu tuleneb vaidlusalusest teavitamismenetlusest.

59

Igal juhul peab liikmesriik, kes tahab sellise meetme vastu võtta, sellest eelnevalt teavitama komisjoni direktiivi 2007/23 artikli 14 lõike 6 viimase lause kohaselt ja ainult komisjonil on artikli 16 lõike 1 kohaselt pädevus otsustada, kas see meede on põhjendatud või mitte. Vaidlusalune teavitamismenetlus ei näe aga ette mingit komisjoni teavitamist ja see menetlus on tehtud kohustuslikuks kõigile tootjatele ja importijatele, kes soovivad pürotehnilisi tooteid Saksamaal turule tuua.

60

Eeltoodud analüüsist järeldub, et kuna Saksamaa Liitvabariik nägi direktiivi 2007/23 nõudeid ületades ja pürotehniliste toodete vastavuse eelnevale hindamisele vaatamata ette, et vaidlusalune teavitamismenetlus peab olema nende toodete suhtes läbi viidud enne nende turule laskmist, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud talle nimetatud direktiivi artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

61

Tuleb tõdeda, et SprengV § 6 lõige 4 näeb ette, et BAM võib selleks, et ära hoida ohtu töötajate või kolmandate isikute elule ja tervisele või varale, pürotehnilise toote tootja koostatud kasutusjuhendit – ka tagantjärele – piirata või täiendada.

62

Vaidlusalune kasutusjuhendite muutmise pädevus, mis kuulub vaidlusaluse teavitamismenetluse raamistikku, tähendab, et muudes liikmesriikides kui Saksamaa Liitvabariik turule viidud pürotehniliste toodete toomine Saksa turule on allutatud nende kasutusjuhendite süstemaatilisele kontrollile, mis lisandub direktiivis 2007/23 ette nähtud vastavushindamise raames läbiviidavatele kontrollimistele.

63

Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 74, näeb direktiivi 2007/23 I lisa punkti 3 alapunkt h ette, et kontrollida tuleb iga pürotehnilise toote kasutusjuhendit ja vajaduse korral märgistust vastuvõtva liikmesriigi riigikeeles või riigikeeltes ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise (sealhulgas ohutud kaugused) ja kõrvaldamise kohta.

64

BAMile antud vastav pädevus kujutab endast seega takistust pürotehniliste toodete vabale liikumisele, mis on tagatud direktiivi 2007/23 artikli 6 lõikega 1.

65

Eelnevast analüüsist järeldub, et kuna Saksamaa Liitvabariik nägi direktiivi 2007/23 nõudeid ületades ja pürotehniliste toodete vastavuse eelnevale hindamisele vaatamata ette, et BAMil on vaidlusalune kasutusjuhendite muutmise pädevus, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud talle nimetatud direktiivi artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

66

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Saksamaa Liitvabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: