EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)

25. veebruar 2016(*)

Eelotsusetaotlus – Määrus (EMÜ) nr 2658/87 – Ühine tollitariifistik – Kombineeritud nomenklatuur – Kaupade klassifitseerimine – Rubriigid 8517, 8521, 8531 ja 8543 – „Videomultiplexer“ nimeline kaup

Kohtuasjas C‑143/15,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlanden’i (Madalmaade kõrgeim kohus) 13. märtsi 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. märtsil 2015, menetluses

G. E. Security BV

versus

Staatssecretaris van Financiën,

EUROOPA KOHUS (kümnes koda),

koosseisus: koja president F. Biltgen (ettekandja), kohtunikud A. Borg Barthet ja E. Levits,

kohtujurist: M. Szpunar,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        G. E. Security BV, esindajad: belastingadviseur C. Bouwmeester ja belastingadviseur M. van de Leur,

–        Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja M. Gijzen,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja R. Troosters,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 386), mida on muudetud komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007 (ELT L 286, lk 1), (edaspidi „määrus nr 2658/87“) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) tariifirubriike 8517, 8521, 8531 ja 8543.

2        Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on ühelt poolt G. E. Security BV (edaspidi „G. E. Security“) ja teiselt poolt Staatssecretaris van Financiën (rahanduse riigisekretär) ning mille ese on „videomultiplexer“ nimelise kauba tariifne klassifitseerimine KN‑is.

 Õiguslik raamistik

 Rahvusvaheline õigus

3        Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, edaspidi „WCO“) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). Selle konventsiooni lõppmärkuse kohaselt koostati see inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed.

4        Selle konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised – sealhulgas Euroopa Liit – tagama, et tema tollitariifi‑ ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas, et kasutatakse kõiki HS‑i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega ja et järgitakse harmoneeritud süsteemi numeratsiooni. Iga konventsiooniosaline kohustub lisaks tagama, et kasutatakse HS‑i üldiseid tõlgendamisreegleid ning kõiki märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ega muudeta nende kohaldamisala.

5        HS‑i selgitav märkus HS‑i XVI jaotise märkuse 4 kohta, mis vastab täpselt KN‑i XVI jaotise 4. märkusele, näeb ette, et väljend „on mõeldud täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks“ hõlmab üksnes masinaid ja masinate kombinatsioone, mis on vajalikud kogu komplektile, kui tervikule iseloomuliku funktsiooni täitmiseks, ning seega välistab masinad ja seadmed, mis täidavad kõrvalisi funktsioone ega mõjusta terviku funktsiooni täitmist.

6        HS‑i selgitav märkus „Funktsionaalsed komplektid“, mis käib XVI jaotise märkuse 4 kohta, on sõnastatud järgmiselt:

„See märkus rakendub, kui masin (k.a masinate kombinatsioon) koosneb eraldi komponentidest, mis üheskoos on ette nähtud täitma mingit mõnes grupi 84 või sagedamini, grupi 85 rubriigis käsitletud selgelt piiritletud funktsiooni. Sel juhul tuleb tervik klassifitseerida sellele funktsioonile vastavas rubriigis, sõltumata sellest, kas eri komponendid (mugavuse pärast või mõnel muul põhjusel) jäävad eraldatuks või on omavahel ühendatud torude (mis juhivad õhku, surugaase, õli vms), jõuülekande, elektrikaablite või muude seadistega.

Selles märkuses hõlmab väljend „on mõeldud täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks“ üksnes masinaid ja masinate kombinatsioone, mis on loomulikud kogu komplektile kui tervikule iseloomuliku funktsiooni täitmiseks, ning seega välistab masinad ja seadmed, mis täidavad kõrvalisi funktsioone ega mõjusta terviku funktsiooni täitmist.

Alljärgnevad näited kirjeldavad funktsionaalseid komplekte käesoleva jaotise märkuse 4 mõttes:

[...]

13)      Valvesignalisatsioon, mis koosneb, näiteks, infrapunasest valgustist, fotoelektrilisest andurist ja kellast (rubriik 85.31).

Tuleb märkida, et koostisosad, mis ei vasta XVI jaotise märkuse 4 tingimustele, tuleb klassifitseerida neile omastes rubriikides. See puudutab näiteks suletud videoseiresüsteeme, mis koosnevad erinevast arvust televisioonikaameratest ja videomonitoridest, mis on koaksiaalkaablite kaudu ühendatud juhtseade, lülitite, helikaardi/vastuvõtjatega ja võimalik, et arvutitega (andmete salvestamiseks) ja/või videomagnetofoniga (pildi salvestamiseks).“

7        HS‑i selgitav märkus rubriigi 8521 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„A)      Salvestusseadmed, kombineeritud salvestus‑ ja taasesitusseadmed

Need on seadmed, mis ühendatuna telekaamera või televisiooni vastuvõtuseadmega võimaldavad kandjale salvestada elektrilised impulsid (analoogsignaalid) või digitaalkoodiks muudetud analoogsignaalid (või nende kombinatsiooni) vastavalt telekaamerast või televisiooni vastuvõtjast tulevatele kujutistele ja helile. Üldjuhul salvestatakse kujutised ja heli ühele ja samale kandjale. Salvestada saab magnetiliste või optiliste vahenditega ja salvestuskandja on tavaliselt lint või plaat.

Siia rubriiki kuuluvad ka seadmed, mis salvestavad (tavaliselt magnetkettale) videokujutiste ja ‑heli digitaalkoodi, mille allikaks on arvuti (nt digitaalvideomagnetofonid).

Magnetsalvestusel lindile salvestatakse kujutis ja heli lindi eri radadele, kuid magnetsalvestusel plaadile salvestatakse kujutis ja heli magnetmustri või ‑täppidena plaadi pinnal olevatele spiraalsetele radadele.

Optilise salvestuse korral „kirjutatakse“ kujutist ja heli väljendavad digitaalandmed plaadile laseri abil.

Televisioonisignaale vastuvõtvatel videosalvestusseadmetel on tuuner, mis võimaldab eraldada soovitud signaali (kanali) kõigi sissetulevate signaalide hulgast.

Taasesituse korral muudab seade salvestise videosignaaliks. Videosignaal saadetakse edasi kas saatjasse või televiisorisse.

[...]“

8        HS‑i selgitav märkus rubriigi 8531 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„Välja arvatud jalgratastel ja mootorsõidukitel (rubriik 85.12) ja liikluse juhtimiseks teedel, raudteel jne (rubriik 85.30) kasutatav signalisatsiooniaparatuur, kuuluvad siia rubriiki kõik elektrilised aparaadid mida kasutatakse signalisatsiooni otstarbeks, kas siis kasutades signaali edasiandmiseks heli (kõlistid, summerid, pasunad) või visuaalset indikatsiooni (lambid, klapatsid, valgustatud numbrid jne ja kas käsitsi töölepandavad (nt uksekõlistid) või automaatsed (näiteks vargaalarm).

[...]

Siia rubriiki kuuluvad muu hulgas ka:

[...]

E)      Vargaalarmid. Need koosnevad kahest osast: avastav osa ja signaliseeriv osa (kõlisti, summer, visuaalne indikaator jne), milline hakkab tööle automaatselt kui käivitub avastav osa. Vargaalarmid töötavad mitmel printsiibil, näiteks:

1)      Elektrikontaktiga, milline hakkab tööle põrandal teatud koha peale astudes, ukse avanemisel, mingi peene traadi katkemisel või selle puudutamisel jne.

2)      Mahtuvusliku efektiga. Neid kasutatakse sageli seifide juures. Seif on üheks plaadiks kondensaatoris, mille mahtuvus muutub mis tahes keha lähenedes, seega vooluahel läheb häälestusest välja ja alarm hakkab tööle.

3)      Fotoelektriliste seadmetega. Kiir (sageli infrapunase valguse kiir) suunatakse fotoelemendile; kui kiir katkestatakse, paneb voolu muutus fotoelemendi ahelas tööle alarmi.

[...]“

9        HS‑i rubriigi 8543 selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:

„Siia rubriiki kuuluvad kõik elektriseadmed ja aparaadid, mis ei kuulu selle grupi ühegi teise rubriiki, ja ei ole täpsemalt määratud nomenklatuuri mingi muu grupi üheski rubriigis ja ei ole välistatud XVI jaotise või selle grupi juriidiliste märkustega. Põhilised elektrikaubad, mis täpsemalt on määratud teistes gruppides, on grupi 84 elektrilised masinad ja grupi 90 mõningad instrumendid ja aparaadid.

Selle rubriigi elektriseadmetel ja aparaatidel peab olema individuaalne funktsioon. Rubriigi 84.79 seletuste individuaalse funktsiooniga masinaid ja mehaanilisi seadmeid käsitav sissejuhatus puudutab, arvestades erinevusi, ka selle rubriigi seadmeid ja aparaate.

Enamik selle rubriigi seadmeid kujutab endast elektrikaupade või osade (lambid, transformaatorid, drosselid, takistid) koosteid, mis töötavad täielikult elektriliselt. Kuid siia rubriiki kuuluvad ka elektrikaubad, mis sisaldavad mehaanilisi vahendeid eeldusel, et sellel vahendil on abistav osa masina või seadme elektrilise funktsiooni juures.

[...]“

 Liidu õigus

 Määrus nr 2658/87

10      Liitu imporditava kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN, mis kasutab HS‑i rubriike ja alamrubriike.

11      Määruse nr 2658/87 artikkel 2 näeb ette:

„Komisjon kehtestab Euroopa ühenduste integreeritud tariifi, edaspidi „TARIC“, mis vastab nii ühise tollitariifistiku, väliskaubanduse statistika kui ka ühenduse kaubandus‑ ja põllumajanduspoliitika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud muu poliitika nõuetele.

Tariif põhineb [kombineeritud nomenklatuuril] ja hõlmab:

[...]

d)      tollimaksumäärad ning impordi‑ ja eksporditollimaksumäärad, sealhulgas teatavate kaupade importimisel või eksportimisel kohaldatavad maksuvabastused ja tariifisoodustused;

[...]“

12      Määruse nr 2658/87 artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal määruse vormis kooskõlas artikliga 1 vastu kombineeritud nomenklatuuri täieliku variandi koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu nõukogu või komisjoni poolt vastuvõetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

13      KN‑i esimese osa I jao A jaotises on ära toodud KN‑i klassifitseerimise üldreeglid, mis vastavad täpselt HS‑i tõlgendamise üldreeglitele. Selles jaotises on sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine [KN‑is] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.      Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest […]

[...]“

14      KN‑i teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab XVI jaotist „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus‑ ja taasesitusseadmed, telepildi ja ‑heli salvestus‑ ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“.

15      KN‑i XVI jaotise 2. märkus on sõnastatud järgmiselt:

„Masinaosad vastavalt käesoleva jaotise märkusele 1 ja grupi 84 märkusele 1, samuti grupi 85 märkusele 1 (välja arvatud rubriikide 8484, 8544, 8545, 8546 ja 8547 masinaosad), klassifitseeritakse järgmiste reeglite kohaselt:

a)      osad, mis on grupi 84 või 85 mis tahes rubriikides (peale rubriikide 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8487, 8503, 8522, 8529, 8538 ja 8548) kirjeldatud kaupadena, klassifitseeritakse igal juhul vastavatesse rubriikidesse;

b)      muud osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt ühes kindlas masinas või mitmes sama rubriigi masinas (kaasa arvatud rubriikide 8479 ja 8543 masinad), klassifitseeritakse koos nende masinatega või asjakohasesse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 või 8538. Seevastu osad, mis on võrdväärselt sobivad kasutamiseks rubriikide 8517 ja 8525–8528 toodetega, klassifitseeritakse rubriiki 8517;

c)      kõik muud osad klassifitseeritakse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 või 8538, olenevalt sellest, milline on asjakohaseim, sellise puudumisel rubriiki 8487 või 8548.“

16      KN‑i XVI jaotise 3. märkus näeb ette:

„Kui kontekst ei nõua teisiti, siis kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni.“

17      Selle jaotise 4. märkus sätestab:

„Kui masin, sealhulgas masinate kombinatsioon, koosneb eraldi (kas sõltumatutest või torustike, ülekandeseadmete, elektrikaablite või muude seadmete kaudu ühendatud) komponentidest, mis on mõeldud mõne grupi 84 või 85 rubriigis täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks, siis klassifitseeritakse masin tervikuna rubriiki, mis vastab sellele funktsioonile.“

18      KN‑i XVI jaotisesse kuulub grupp 85 „Elektrimasinad ja ‑seadmed, nende osad; helisalvestus‑ ja taasesitusseadmed, telepildi ja ‑heli salvestus‑ ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“.

19      Sellesse gruppi kuuluv rubriik 8517 ons sõnastatud järgmiselt:

„Telefonid, sh mobiilside‑ või muu juhtmetavõrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht‑ või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 ja 8528 ülekande‑, saate‑ ja vastuvõtuseadmed.“

20      Rubriik 8521 on sõnastatud järgmiselt:

„8521 Videosignaalide salvestus‑ või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit:

8521 10 – magnetlindiga:

8521 10 20  – – lindi laiusega kuni 1,3 cm, lindi kiirusega salvestusel või taasesitusel kuni 50 mm/s

8521 10 95  – – muud

8521 90 00 – muud.“

21      Rubriik 8531 on sõnastatud järgmiselt:

„8531 Elektrilised heli‑ ja visuaalsignalisatsiooniseadmed (näiteks kellad, sireenid, näitpaneelid, valve‑ või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed), v.a rubriikide 8512 ja 8530 seadmed:

8531 10 – valve‑ või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed jms:

8531 10 30 – – kasutamiseks ehitistes

8531 10 95  – – muud

[...]

8531 90      – osad:

8531 90 20 – – alamrubriikide 8531 20 ja 8531 80 20 seadmetele

8531 90 85 – – muud.“

22      KN‑i rubriik 8543 hõlmab omakorda mujal KN‑i grupis 85 nimetamata elektriseadmeid, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

23      Kõrgtehnoloogiliste kaitsesüsteemide müügile spetsialiseerunud äriühing G. E. Security arendas välja „videomultiplexer“ nimelise kaitsesüsteemi.

24      Oma veebilehel esitleb G. E. Security „videomultiplexerit“ kui „digitaalset videosignaali salvestusseadet“.

25      „Videomultiplexeri“ müüvad üksnes ettevõtjad, kes on spetsialiseerunud turva‑ ja valveseadmete müügile ning kes pakuvad tarbijatele nende seadmete ja süsteemide täielikku paigaldamisteenust.

26      „Videomultiplexeri“ kasutatakse ehitiste turva‑ ja valvesüsteemides ning ‑seadmetes. Täpsemalt on tegemist sellise suletud videoseiresüsteemi osaga, millega on ühendatud välikaamerad ja/või väliandurid (näiteks liikumis‑ või tulekahjuandurid).

27      „Videomultiplexeril“ on kolm erinevat funktsiooni.

28      Esiteks täidab „videomultiplexer“ videosignaalide salvestamise ja taasesitamise funktsiooni, sest see on ühelt poolt võimeline võtma vastu andurite saadetavaid signaale ja kaamerate saadetavat pilti ja heli ning vastuvõetud heli ja pilti ekraanil taasesitama.

29      Selleks on „videomultiplexeril“ video‑ ja audiosisendid, mis võimaldavad ühendada korraga kuni 16 kaamerat. „Videomultiplexer“ võimaldab neid kaameraid kaugjuhtimise teel sisse ja välja lülitada ning juhtida. Sel moel on võimalik kaamerate salvestatud pildi teatud osi suurendada ja vähendada ning samuti kaamerate tööd korraldada nii, et need salvestavad ainult teatavatel nädalapäevadel või kellaaegadel ja/või ainult ehitise või objekti teatavates osades toimuvat. Samuti on võimalik vältida süsteemi reageerimist ehitises viibivate koduloomade liikumisele.

30      „Videomultiplexeril“ on ka videoväljundid, mis võimvaldavad ühendada ühe või mitu ekraani, millel saab kuvada korraga mitmest kaamerast lähtuvat pilti; samuti on sel audioväljund võimendi või välikõlari ühendamiseks. Seevastu ei ole „videomultiplexeriga“ võimalik vastu võtta televisioonisignaale.

31      Teiselt poolt saab „videomultiplexer“ salvestada kõvakettale kaamerate saadetud pildi ning analoog‑ ja digitaalheli ja/või andurite saadetud signaalid. Need salvestused on turvatud, et vältida nende kogemata kustutamist ja nende manipuleerimist. Need salvestatakse erivormingus ja neid saab taasesitada ainult „videomultiplexeri“ või erilise tarkvara abil.

32      Teiseks on „videomultiplexeril“ häireseadme funktsioon. „Videomultiplexer“ hõlmab selleks häiresüsteemi, mida on võimalik seadistada nii, et kui tuvastatud liikumine, heli või signaal selleks alust annab, käivitab „videomultiplexer“ heli‑ või valgussignaali andvad seadmed ja/või saadab e‑kirjaga ühele või mitmele süsteemiga ühendatud kasutajale (näiteks politsei, tuletõrje, ehitise omanik või turvafirma) hoiatusteate.

33      Kolmandaks täidab „videomultiplexer“ andmete võrgus edastamise ja vastuvõtmise funktsiooni. „Videomultiplexer“ on selleks varustatud seadmetega, mis võimaldavad saata süsteemi kasutajatele e‑kirju ja saada ühendus interneti, digitaalvõrgu või automaatse andmetöötlusseadmega.

34      G. E. Security taotles 14. oktoobril 2008 tolliinspektorilt (edaspidi „inspektor“) siduvat tariifiinformatsiooni kolme „videomultiplexeri“ kohta. Ta palus need klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8543 70 90 või 8531 10 30, mille puhul kehtis vastavalt tollimaks määraga 3,7% ja 2,2%.

35      Inspektor klassifitseeris 27. novembri 2008. aasta kirjas kolm „videomultiplexerit“ kui „videosignaalide salvestus‑ või taasesitusaparatuuri“ KN‑i alamrubriiki 8521 90 00, mille puhul kehtis tollimaks määraga 13,9%.

36      G. E. Security esitas selle klassifitseerimisotsuse peale vaide, mille inspektor jättis rahuldamata. Seejärel esitas ta kaebuse Rechtbank te Haarlem’ile (Haarlemi esimese astme kohus), kes luges kaebuse põhjendatuks ning klassifitseeris kolm „videomultiplexerit“ kui ehitistes kasutamiseks mõeldud häireseadme KN‑i alamrubriiki 8531 10 30.

37      Inspektor esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Gerechtshof Amsterdamile (Amsterdami apellatsioonikohus).

38      See kohus otsustas, et ehkki „videomultiplexeri“ võib selle iseloomulikest ja objektiivsetest omadustest lähtuvalt käsitada sellise häiresüsteemi osana, nagu on silmas peetud KN‑i rubriigis 8531, tuleb see KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a kohaselt klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8521 90 00.

39      G. E. Security esitas Gerechtshof Amsterdami (Amsterdami apellatsioonikohus) otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse.

40      Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas KN‑i rubriike 8517, 8521, 8531 ja 8543 tuleb tõlgendada nii, et ühte neist rubriikidest tuleb klassifitseerida selline kaup nagu „videomultiplexer“, mis on ette nähtud kasutamiseks osana süsteemist, mille abil saab analüüsida sellega ühendatud kaamerate ja andurite edastatud pildi‑ ja helisignaale ning millega vajaduse korral saab võtta vastu pildi‑ ja helisignaale, neid salvestada, töödelda ja süsteemiga ühendatud kuvaril taasesitada ja/või saata juhul, kui pildi‑ või helisignaal selleks põhjust annab, ühele või mitmele süsteemiga ühendatud kasutajale hoiatava e‑kirja ja/või kontrollib heli‑ või valgussignaale andvaid seadmeid?“

 Eelotsuse küsimuse analüüs

41      Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuse kauba ise klassifitseerimise asemel pigem siseriiklikule kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel selle kauba õigesti KN‑is klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku teavet. Nii on siseriiklikul kohtul igal juhul klassifitseerimiseks kõige paremad võimalused (vt kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 27).

42      Seega tuleb põhikohtuasjas kõnealused tooted klassifitseerida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, võttes arvesse Euroopa Kohtule esitatud küsimustele antavaid vastuseid.

43      Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks tuleb kohe alustuseks rõhutada, et ühelt poolt (nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 13) näevad KN‑i klassifitseerimise üldreeglid ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest, ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

44      Teiselt poolt tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt õiguskindluse ning hõlpsa kontrolli huvides kauba tariifsel klassifitseerimisel otsustava tähtsusega kriteeriumi otsida üldiselt kauba iseloomulike ja objektiivsete omaduste hulgast, nii nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi kirjelduses ning jaotiste või gruppide märkustes (vt kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

45      Seoses HS‑i selgitavate märkustega tuleb lisada, et vaatamata sellele, et need ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja annavad sellistena asjakohaseid juhiseid HS‑i tõlgendamiseks (vt selle kohta kohtuotsused, Kloosterboer Services, C‑173/08, EU:C:2009:382, punkt 25, ja Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 28). Sama kehtib KN‑i selgitavate märkuste puhul (vt selle kohta kohtuotsused, Develop Dr. Eisbein, C‑35/93, EU:C:1994:252, punkt 21, ja British Sky Broadcasting Group ja Pace, C‑288/09 ja C‑289/09, EU:C:2011:248, punkt 92).

46      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada saada, millisesse KN‑i rubriiki (kas 8517, 8521, 8531 või 8543) tuleb klassifitseerida selline kaup nagu põhikohtuasjas kõne all olev „videomultiplexer“ nimeline kaup.

47      Sellega seoses tuleneb KN‑i rubriikide 8517, 8521, 8531 ja 8543 kirjeldusest ja nendega seonduvatest selgitavatest märkustest, et asjaomase kauba klassifitseerimisel ühte neist rubriikidest on määrava tähtsusega selle kauba funktsioon.

48      Nimelt on neis rubriikides kirjeldatud konkreetselt funktsiooni, mida neisse kuuluv kaup täidab. Nii kuuluvad KN‑i rubriiki 8517 eeskätt „seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu lõppseadmed“. KN‑i rubriiki 8521 kuulub „videosignaalide salvestus‑ või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit“. KN‑i rubriiki 8531 kuuluvad „elektrilised heli‑ ja visuaalsignalisatsiooniseadmed (näiteks kellad, sireenid, näitpaneelid, valve‑ või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed)“. KN‑i rubriiki 8543 kuuluvad omakorda „mujal [KN‑i grupis 85] nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone“.

49      Käesoleval juhul on selge, et „videomultiplexer“ täidab kolme erinevat funktsiooni.

50      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldusest, mida on korratud käesoleva kohtuotsuse punktides 28–31, tuleneb nimelt, et „videomultiplexer“ täidab videosignaalide salvestus‑ ja taasesitusfunktsiooni, mis vastab KN‑i rubriigi 8521 kirjeldusele.

51      „Videomultiplexer“ täidab ka käesoleva kohtuotsuse punktis 32 kirjeldatud häireseadme funktsiooni, mis vastab KN‑i rubriigi 8531 kirjeldusele.

52      Lisaks sellele täidab „videomultiplexer“ andmete võrgus edastamise ja vastuvõtmise funktsiooni, mille käesoleva kohtuotsuse punktis 33 toodud kirjeldus vastab omakorda KN‑i rubriigi 8517 kirjeldusele.

53      KN‑i XVI jaotise (kuhu kuuluvad KN‑i rubriigid 8517, 8521 ja 8531) 3. märkuse kohaselt tuleb „kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeri[da] nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni“.

54      Käesoleval juhul tuleneb vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktidest 24 ja 25, et ühelt poolt esitleb G. E. Security oma veebisaidil „videomultiplexerit“ kui „digitaalset videosignaali salvestusseadet“ ja et teiselt poolt müüvad „videomultiplexerit“ üksnes ettevõtjad, kes on spetsialiseerunud turva‑ ja valveseadmete müügile.

55      Neist asjaoludest ning eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt esitatud „videomultiplexeri“ kirjeldusest (mida on korratud käesoleva kohtuotsuse punktides 24–33) tuleneb, et arvestades „videomultiplexeri“ iseloomulikke ja objektiivseid omadusi ning kasutusotstarvet on selle põhifunktsioon videosignaali salvestamine ja taasesitamine turva‑ ja valveseadme osana.

56      Nagu märkisid Madalmaade valitsus ja komisjon, on „videomultiplexeri“ ülejäänud funktsioonid (st häireseadme ja võrguseadme funktsioon) vaid täiendavad funktsioonid, mille eesmärk on muuta tõhusamaks selle süsteemi toimimine, mille osaks „videomultiplexer“ on.

57      Sellest tuleneb, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selline kaup nagu põhikohtuasjas kõne all olev „videomultiplexer“ nimeline kaup tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8521, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude kogumi alusel antud hinnang seda kinnitab.

58      Seda järeldust ei sea kahtluse alla KN‑i XVI jaotise 2. ja 4. märkus.

59      Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et KN‑i XVI jaotise 2. märkus on kohaldatav ainult „masinaosade“ tariifse klassifitseerimise korral (vt kohtuotsus Data I/O, C‑297/13, EU:C:2014:331, punkt 34).

60      Arvestades seda, et märkus ei defineeri selles kasutatud mõistet „osa“ pidas Euroopa Kohus oluliseks anda sellele mõistele ühise tollitariifistiku sidusa ja ühetaolise kohaldamise huvides täpselt sama määratlus kõikide KN‑i gruppide jaoks (vt selle kohta kohtuotsused, HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punkt 37, ja Rohm Semiconductor, C‑666/13, EU:C:2014:2388, punkt 44).

61      Euroopa Kohtu praktikast KN‑i rubriigi 8473 ja KN‑i XVI jaotise 2. märkuse punkti b kohta tuleneb, et mõiste „osa“ eeldab sellise terviku olemasolu, mille toimimise seisukohalt on osad hädavajalikud (vt selle kohta kohtuotsus Rohm Semiconductor, C‑666/13, EU:C:2014:2388, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

62      Kauba klassifitseerimiseks „osana“ ei piisa seega selle tõendamisest, et ilma nimetatud kaubata ei vasta masin sellele vajadusele, mille rahuldamiseks ta on mõeldud. Peale selle tuleb tõendada, et kõnealuse masina mehaaniline või elektriline toimimine sõltub nimetatud kaubast (vt kohtuotsus Rohm Semiconductor, C‑666/13, EU:C:2014:2388, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

63      Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 26, kasutatakse „videomultiplexerit“ arutluse all oleval juhul ehitiste turva‑ ja valveseadmetes ning täpsemalt kujutab see endast suletud videoseiresüsteemi osa.

64      Nagu märkisid Madalmaade valitsus ja komisjon, saab selline süsteem toimida ka ilma „videomultiplexerita“. Nimelt saavad selle süsteemi raames kasutatavad andurid oma funktsiooni täita ka ilma „videomultiplexerita“. Lisaks sellele ei sõltu andurite mehaaniline või elektriline toimimine „videomultiplexeri“ olemasolust.

65      Seetõttu ei saa „videomultiplexerit“ käsitada „masinaosana“ KN‑i XVI jaotise 2. märkuse tähenduses. See märkus ei ole seega kõnealuse kauba KN‑is klassifitseerimise seisukohast asjakohane.

66      Seoses KN‑i XVI jaotise 4. märkusega tuleb lisada, et vastavalt selle sõnastusele kohaldatakse seda ainult „masin[a], sealhulgas masinate kombinatsioon[i suhtes, mis] koosneb eraldi […] komponentidest [ja] mis on mõeldud mõne […] täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks“.

67      HS‑i selgitav märkus HS‑i XVI jaotise märkuse 4 kohta, mis vastab täpselt KN‑i XVI jaotise 4. märkusele, näeb ette, et väljend „on mõeldud täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks“ hõlmab üksnes masinaid ja masinate kombinatsioone, mis on vajalikud kogu komplektile, kui tervikule iseloomuliku funktsiooni täitmiseks, ning seega välistab masinad ja seadmed, mis täidavad kõrvalisi funktsioone ega mõjusta terviku funktsiooni täitmist.

68      See selgitav märkus täpsustab, et HS‑i XVI jaotise märkuse 4 tingimustele ja seega KN‑i täpselt samasuguse märkuse tingimustele ei vasta suletud videoseiresüsteemid, mis koosnevad erinevast arvust televisioonikaameratest ja videomonitoridest, mis on koaksiaalkaablite kaudu ühendatud juhtseade, lülitite, helikaardi/vastuvõtjatega ja võimalik, et arvutitega (andmete salvestamiseks) ja/või videomagnetofoniga (pildi salvestamiseks).

69      Käesoleva kohtuotsuse punktides 26 ja 63 sai juba tuvastatud, et „videomultiplexer“ kujutab endast sellise suletud videoseiresüsteemi osa. KN‑i XVI jaotise 4. märkus ei ole seega kõnealuse kauba KN‑is klassifitseerimise seisukohast asjakohane.

70      Lõpetuseks tuleb tagasi lükata G. E. Security kaitstav seisukoht, et „videomultiplexer“ tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8543.

71      Nimelt nähtub selle rubriigi kirjeldusest, et see hõlmab „mujal [KN‑i grupis 85] nimetamata elektriseadmeid, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone“. Seega on kauba klassifitseerimine sellesse rubriiki mõeldav ainuüksi siis, kui seda ei ole võimalik klassifitseerida mõnda muusse grupi 85 rubriiki. Käesoleva kohtuotsuse punktist 57 tuleneb aga, et nii see põhikohtuasjas ei ole.

72      Kõigi eelnevate kaalutlustega arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selline kaup nagu põhikohtuasjas kõne all olev „videomultiplexer“ nimeline kaup tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8521, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude kogumi alusel antud hinnang seda kinnitab.

 Kohtukulud

73      Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007, I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selline kaup nagu põhikohtuasjas kõne all olev „videomultiplexer“ nimeline kaup tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8521, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude kogumi alusel antud hinnang seda kinnitab.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: hollandi.