—

Brasserie Bouquet SA, esindaja advokaat F. Molinié,

—

Prantsusmaa valitsus, esindajad: J.‑S. Pilczer ja D. Colas,

—

Kreeka valitsus, esindaja: K. Nasopoulou,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Dintilhac ja M. Wasmeier,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206) artikli 4 lõike 2 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud directeur général des douanes et droits indirects’ (tolli ja kaudsete maksude ameti peadirektor) ja directeur régional des douanes et droits indirects d’Auvergne (Auvergne piirkondliku tolli ja kaudsete maksude ameti direktor), ühelt poolt, ning Brasserie Bouquet SA (edaspidi „Brasserie Bouquet”), teiselt poolt, vahelises kohtuvaidluses vähendatud aktsiisimäära kohaldamise üle Brasserie Bouquet poolt aastatel 2007–2010 toodetud õlle suhtes.

3

Direktiivi 92/83 põhjendused 3, 7 ja 17 näevad ette:

„[…] siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleks määratleda kõikide asjaomaste toodete ühtlustatud mõisted;

[…] väikestes iseseisvates õlletehastes toodetud õlle ja väikestes piiritusetehastes toodetud etanooli puhul vajatakse ühiseid lahendusi, mis võimaldaksid liikmesriikidel nende toodete suhtes vähendatud aktsiisimaksumäärasid kohaldada;

[…]

[…] juhul kui liikmesriikidel on lubatud kohaldada vähendatud aktsiisimaksumäärasid, ei tohiks vähendatud määrad põhjustada konkurentsimoonutusi siseturul”.

4

Direktiivi 92/83 artikkel 4 sätestab:

„1.   Liikmesriigid võivad väikestes iseseisvates õlletehastes pruulitud õllele kohaldada vähendatud aktsiismaksumäärasid, mis võivad vastavalt aastatoodangule erineda, järgmistes piirides:

2.   Vähendatud maksumäärade kohaldamisel tähendab mõiste „väike iseseisev õlletehas” õlletehast, mis on teistest õlletehastest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletehastest füüsiliselt eraldiasetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Kui kaks või enam õlletehast teevad koostööd ja nende aastatoodang ei ületa kokku 200000 hl, võib neid õlletehaseid käsitada ühe väikese iseseisva õlletehasena.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki vähendatud maksumäärasid, mida nad kehtestada võivad, kohaldataks samamoodi õlle suhtes, mis on nende territooriumile tarnitud teistes liikmesriikides asuvatest väikestest iseseisvatest õlletehastest. Eelkõige tagavad nad, et ühtki teistest liikmesriikidest pärit üksiktarnet ei maksustataks suurema maksuga kui sellele täpselt vastavat siseriiklikku tarnet.”

5

Üldise maksuseadustiku III lisa artikkel 178‑0 bis A, millega võeti üle direktiivi 92/83 artikkel 4, on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva seadustiku artikli 520 A lõike I viiendas kuni kaheksandas lõigus nimetatud erimaksu vähendatud määra kohaldamisel mõistetakse väikese iseseisva õlletehasena Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud õlletehast, mis vastab kumulatiivselt järgmistele tingimustele:

Kui kaks või enam õlletehast teevad koostööd ja nende aastatoodang ei ületa kokku 200000 hl, võib neid õlletehaseid käsitada ühe väikese iseseisva õlletehasena.”

6

Brasserie Bouquet peab restorani, kus ta müüb enda toodetud õlut.

7

Tootmine vastab äriühinguga ICO 3B SARL 10. detsembril 1998 sõlmitud „„Cercle des 3 brasseurs’” koostöökokkuleppele (edaspidi „koostöökokkulepe”). Koostöökokkuleppe kohaselt volitas ICO 3B SARL Brasserie Bouquet’d kasutama oma kaubamärke ja tähist „LES 3 BRASSEURS” ning kohustus esitama talle oskusteavet ja andma muu hulgas pärmitüve.

8

Vastutasuna peab Brasserie Bouquet täitma dokumendis „Bible du Cercle des 3 brasseurs” ette nähtud kohustusi, mille hulgas on täpsustused eelkõige oskusteabe ja tootmise kohta väikses õlletehases. Koostöökokkuleppest selgub veel, et Brasserie Bouquet peab teatavaid tooteid ostma vaid ICO 3B SARL-lt ning peab talle tasuma „Cercle des 3 brasseurs” esmase sissemakse ja kuumakseid.

9

Brasserie Bouquet leidis, et ta vastab tingimustele, mis on sätestatud üldise maksuseadustiku III lisa artikli 178‑0 bis A, ning deklareeris oma õlletehases valmistatud õlle koguseid eespool viidatud artikli 520 A lõike I punktis a kehtestatud vähendatud aktsiisimäära alusel.

10

Nimetatud amet saatis Brasserie Bouquet’le teate, kus ta vaidlustas ajavahemiku 2007. aasta detsembrist kuni 2010. aasta novembrini osas vähendatud maksumäära kasutamise ning saatis talle seejärel maksuotsuse sissenõutava summa kohta.

11

Olles kõigepealt esitanud vaide ja seejärel kaebuse Tribunal de grande instance de Clermont-Ferrand’le (Clermont‑Ferrand’ piirkonnakohus), esitas Brasserie Bouquet apellatsioonkaebuse Cour d’appel de Riom’le (Riomi apellatsioonikohus), kes selle kaebuse rahuldas. Tolliamet esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse Cour de cassation’le (kassatsioonikohus).

12

Viimati nimetatud kohus märgib, et arvestades direktiivi 92/83 artiklis 4 toodud tingimusi, millele peab õlletehas vastama, et teda saaks pidada väikeseks iseseisvaks õlletehaseks ning et tema suhtes kohalduks vähendatud aktsiisimäär, on käesolevas kohtuasjas oluline teada, mida mõeldakse artikli 4 lõikes 2 toodud tingimuse all, et tootmine ei toimu „litsentsi alusel”.

13

Neil asjaoludel otsustas Cour de cassation menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 92/83 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et litsentsi alusel tootmine tähendab üksnes sellist litsentsi alusel tootmist, mis toimub seoses patendi või kaubamärgi kasutamisega, või tuleb seda sätet tõlgendada nii, et litsentsi alusel tootmine tähendab tootmist vastavalt sellisele tootmisprotsessile, mis kuulub kolmandale isikule ja mida viimane lubab kasutada?”

14

Nagu Prantsuse valitsus ja Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades märgivad, pakub eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus mõistele „litsentsi alusel” tootmine direktiivi 92/83 artikli 4 lõike 2 tähenduses välja kaks võimalikku tõlgendust, kuna koostöökokkuleppes esineb mõlemale tõlgendusele viitavaid asjaolusid. Nimelt on Brasserie Bouquet’l lepingu alusel õigus kasutada ICO 3B SARL‑i kaubamärki ja toota õlut viimasele kuuluva tootmisprotsessi kohaselt.

15

Tuleb meenutada, et ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Sellest vaatenurgast lähtudes tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (vt eelkõige kohtuotsus Le Rayon d’Or, C‑151/13, EU:C:2014:185, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

16

Selles osas selgub eelotsusetaotluse esitanud kohtu põhjendustest, et talle esitatud kassatsioonkaebuse lahendamiseks on sellel kohtul vaja teada, kas õlletootmine sellistes tingimustes, nagu on ette nähtud koostöökokkuleppes, kujutab endast tootmist „litsentsi alusel” direktiivi 92/83 artikli 4 lõike 2 esimese lause tähenduses.

17

Seega tuleb esitatud küsimust mõista nii, et sisuliselt palutakse selgitada, kas vähendatud aktsiisimäära kohaldamisel ei ole direktiivi 92/83 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tingimus, et õlletehas ei tohi toota litsentsi alusel, täidetud juhul, kui asjaomane õlletehas toodab oma õlle vastavalt lepingule, mille alusel on tal õigus kasutada kolmanda isiku kaubamärki ja tootmisprotsessi.

18

Mis puutub mõistesse „litsentsi alusel” tootmine direktiivi 92/83 artikli 4 lõike 2 tähenduses, siis selle direktiivi põhjendusest 3 ja pealkirjast tuleneb, et siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks on direktiivi eesmärk määratleda kõikide asjaomaste toodete ühtlustatud mõisted ja see direktiiv on vastu võetud alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi struktuuri ühtlustamise poliitika raames. Selleks et tagada direktiivi 92/83 ühetaoline kohaldamine, tuleb selles sisalduvaid mõisteid tõlgendada iseseisvalt, arvestades asjassepuutuvate sätete sõnastust ning nimetatud direktiiviga taotletavaid eesmärke (vt kohtuotsus Glückauf Brauerei, C‑83/08, EU:C:2009:228, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

19

Lisaks kujutab direktiivi 92/83 artikkel 4 – mis näeb väikestes iseseisvates õlletehastes pruulitava õlle jaoks teatavatel tingimustel ette vähendatud aktsiisimäära kohaldamise – endast erandit õlle suhtes kohaldatavast tavalisest aktsiisimäärast. Seega tuleb vähendatud aktsiisimäära kohaldamise tingimusi tõlgendada kitsendavalt.

20

Mis puutub neisse tingimustesse, siis nimetatud artikli 1 lõige 4 sisaldab kvantitatiivset tingimust, mis puudutab kuni 200000 hl õlle tootmist aastas. Sama artikli 4 lõige 2 – mis sätestab, et väike iseseisev õlletehas on õlletehas, mis on teistest õlletehastest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletehastest füüsiliselt eraldiasetsevaid ruume ega tegutse litsentsi alusel – näeb ette kvantitatiivse tingimuse, mis puudutab õlletehase sõltumatust teistest õlletehastest (vt selle kohta kohtuotsus Glückauf Brauerei, C‑83/08, EU:C:2009:228, punktid 22–24).

21

Mis puutub direktiivi 92/83 eesmärki väikeste iseseisvate õlletehaste toodetud õlle osas, siis direktiivi põhjendustest 7 ja 17 tuleneb, et direktiivi eesmärk on võtta vastu ühiseid lahendusi, mis võimaldaksid liikmesriikidel kohaldada selle toote suhtes vähendatud aktsiisimäärasid, vältides samal ajal seda, et need vähendatud maksumäärad põhjustaksid konkurentsimoonutusi siseturul. Seega on direktiivi eesmärk vältida seda, et niisugust vähendatud aktsiisimaksu kohaldatakse õlletehastele, mille suurus ja tootmisvõimsus võivad põhjustada moonutusi siseturul (vt selle kohta kohtuotsus Glückauf Brauerei, C‑83/08, EU:C:2009:228, punktid 25 ja 26).

22

Järelikult eeldab direktiivi 92/83 artikli 4 lõige 2, et väikesed õlletehased, mille aastane õlletoodang on alla 200000 hl, oleks tõepoolest sõltumatud teistest õlletehastest nii õiguslikku ja majanduslikku struktuuri puudutavas osas kui ka tootmisstruktuuri puudutavas osas, kuivõrd nad kasutavad teistest õlletehastest füüsiliselt eraldiasetsevaid ruume ja nad ei tegutse litsentsi alusel (kohtuotsus Glückauf Brauerei, C‑83/08, EU:C:2009:228, punkt 27).

23

See, kui tootmine ei toimu litsentsi alusel, on niisiis üks tingimustest tagamaks, et asjaomane väike õlletehas on tõepoolest kõigist teistest õlletehastest sõltumatu. Sellest järeldub, et mõistet „litsentsi alusel” tootmine tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab õlle tootmise mis tahes loa alusel, millest ilmneb, et see väike õlletehas ei ole täiesti sõltumatu kolmandast isikust, kes talle loa on andnud. Nii on see seoses loaga kasutada patenti, kaubamärki või tootmisprotsessi, mis kuulub kolmandale isikule.

24

Sellest tuleneb, et sellises olukorras olev õlletehas nagu Brasserie Bouquet, kes toodab oma õlle koostöökokkuleppe kohaselt, ei vasta direktiivi 92/83 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tingimusele, et tootmine ei toimu litsentsi alusel. Esiteks on tal selle lepingu alusel õigus kasutada oma lepingupartneri kaubamärke. Teiseks on tal luba kasutada oma õlle tootmiseks ICO 3B SARL‑i tootmisprotsessi, kuna tal on selle lepingu kohaselt viimase oskusteave, mis on toodud dokumendis „Bible du Cercle des 3 brasseurs”, milles on muu hulgas kirjeldatud väikses õlletehases õlle valmistamise protsessi.

25

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et vähendatud aktsiisimäära kohaldamisel ei ole direktiivi 92/83 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tingimus, et õlletehas ei tohi toota litsentsi alusel, täidetud juhul, kui asjaomane õlletehas toodab oma õlle vastavalt lepingule, mille alusel on tal õigus kasutada kolmanda isiku kaubamärki ja tootmisprotsessi.

26

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Vähendatud aktsiisimäära kohaldamisel ei ole nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tingimus, et õlletehas ei tohi toota litsentsi alusel, täidetud juhul, kui asjaomane õlletehas toodab oma õlle vastavalt lepingule, mille alusel on tal õigus kasutada kolmanda isiku kaubamärki ja tootmisprotsessi.