—

„Parva Investitsionna Banka” AD, esindaja: advokat I. Dermendzhiev,

—

„UniKredit Bulbank” AD, esindajad: M. Fezliyska, A. Kazini ja L. K. Hampartsumyan,

—

„Siyk Faundeyshan” LLS, esindaja: advokat Z. Tomov,

—

„Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD, esindaja: advokat G. Nakova,

—

Sindik na „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD, esindaja: G. Y. Kolyovska,

—

„Aset Menidzhmant” EAD, esindaja: advokat D. Ianakiev,

—

„Ol Siyz Balgaria” OOD, esindaja: advokat V. Skochev,

—

„Silvar Biych” EAD, esindaja: advokat D. Ianakiev,

—

„Rudersdal” EOOD, esindaja: advokat V. Goshev,

—

„Kota Enerdzhi” EAD, esindaja: advokat M. Nikolova,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Petrova ja M. Wilderspin,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, lk 1), tõlgendamist.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud „Parva Investitsionna Banka” AD, „UniKredit Bulbank” AD ja „Siyk Faundeyshan” LLS ning „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD ja Sindik na „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD vahelises vaidluses, mis käsitleb „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD vastu algatatud maksejõuetusmenetlust.

3

Määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt on määruse eesmärk „lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse”.

4

Määruse artikkel 2 „Reguleerimisala” sätestab:

„1.   Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite korral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ega riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

[...]

[...]”

5

Määruse artiklis 3 on piiriülesed juhtumid määratletud järgmiselt:

„1.   Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene juhtum” juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus liimesriigis kui selles, kus asub avaldusega tegelev kohus.

2.   Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades [(EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42)] artiklitele 59 ja 60.

3.   Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtumiga, on oluline aeg, millal esitatakse Euroopa maksekäsu avaldus vastavalt käesolevale määrusele.”

6

Määruse artikli 21 „Täitmine” lõike 1 esimene lõik sätestab:

„Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust maksekäsu täitmise liikmesriigi õigus.”

7

Määruse nr 1896/2006 artikkel 26 „Seos siseriikliku menetlusõigusega” sätestab:

„Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.”

8

Põhiseaduse artikli 5 lõige 4 sätestab:

„Põhiseaduse kohaselt ratifitseeritud, avaldatud ja Bulgaaria Vabariigi suhtes jõustunud välislepingud on siseriikliku õiguse osa. Välislepingud on ülimuslikud nende siseriiklike õigusnormide suhtes, mis on välislepingutega vastuolus.”

9

Äriseaduse (Targovski zakon, edaspidi „TZ”) artikkel 717n sätestab:

„Teise isiku võla tagamiseks hüpoteegiga koormatud vara müümisel saadab pankrotihaldur müügiteate võlausaldajale, kelle nõue on tagatud hüpoteegiga. Pankrotihaldur säilitab summa, mis kuulub maksmisele võlausaldajale, kelle nõue on tagatud hüpoteegiga, ning maksab selle talle välja tema nõuet puudutava täitedokumendi esitamisel.”

10

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Grazhdanski protsesualen kodeks, edaspidi „GPK”) artikkel 417 sätestab:

„Olenemata nõude suurusest võib täitekorralduse väljaandmist taotleda juhul, kui nõude aluseks on:

[...]”

11

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 418 sätestab:

„1.   Kui koos taotlusega esitatakse artiklis 417 ette nähtud dokument, mis on nõude aluseks, võib taotleja paluda kohtul määrata viivitamatu täitmise ja anda välja täitedokumendi.

2.   Täitedokument antakse välja pärast seda, kui kohus on kontrollinud esitatud dokumendi vastavust vorminõuetele ja teinud kindlaks võlgniku suhtes täitmisele pööratava nõude. Kohus väljastab täitedokumendi sellekohase märke tegemisega esitatud dokumendile ja maksekorraldusele.

3.   Kui vastavalt esitatud dokumendile sõltub võla sissenõutavus vastusoorituse tegemisest või muu sündmuse toimumisest, peab vastusoorituse tegemine või sündmuse toimumine olema tõendatud ametliku dokumendi või võlgnikult pärit dokumendiga.

4.   Taotlejal on õigus esitada akti peale, millega jäetakse täitedokumendi väljastamise taotlus tervikuna või osaliselt rahuldamata, ühe nädala jooksul selle teatavakstegemisest kaebus, millest ei esitata ärakirja kättetoimetamise eesmärgil.

[...]”

12

Õigusaktide seaduse (Zakon za normativnite aktove, edaspidi „ZNA”) artikkel 46, mis käsitleb õigusaktide tõlgendamist, sätestab:

„1.   Õigusaktide sätteid kohaldatakse vastavalt nende täpsele tähendusele. Kui sätete tähendus ei ole selge, tõlgendatakse neid tähenduses, mis on kõige rohkem kooskõlas teiste sätete, tõlgendatava õigusakti eesmärgi ja Bulgaaria õiguse üldpõhimõtetega.

2.   Kui õigusakt on lünklik, kohaldatakse selles reguleerimata juhtudel analoogilisi juhtumeid käsitlevaid sätteid, kui see on kooskõlas õigusakti eesmärgiga. Selliste sätete puudumisel kohaldatakse Bulgaaria õiguse üldpõhimõtteid [...]”

13

Pankrotiasjades pädev Okrazhen sad – Targovishte (Targovishte piirkonnakohus) algatas 30. mai 2011. aasta otsusega „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD suhtes maksejõuetusmenetluse ja määras 15. juuni 2012. aasta otsusega pankrotivara hulka kuuluva vara arestimise ja realiseerimise.

14

Sindik na „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD („Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD vastu algatatud menetluses määratud pankrotihaldur) müüs mitu pankrotivara hulka kuuluvat kinnisasja, mis olid koormatud hüpoteegiga „Parva Investitsionna Banka” AD (edaspidi „Parva Investitsionna Banka”) kasuks. Hüpoteegid olid seatud Parva Investitsionna Banka ning kolmandate isikute, s.o „Port Investmant Developmant – Balgaria 2” EAD ja „Aset Menidzhmant” EAD vahel sõlmitud laenulepingute tagamiseks.

15

Parva Investitsionna Bankal on mitu kohtuvälist täitedokumenti, mis puudutavad nende hüpoteeklaenudega seotud nõudeid. Nimetatud äriühing esitas TZ artikli 717n alusel taotluse nende täitedokumentide esmajärjekorras ja viivitamatuks täitmiseks vastavalt GPK artiklitele 417 ja 418. Ta nõudis pankrotivarasse kuulunud kinnistute müügihinnale vastava summa väljamaksmist. Kuna võlgnikuks olevad äriühingud vaidlustasid need nõuded, palus Sindik na „Ear Proparti Developmant – v nesastoyatelnost” AD eelotsusetaotluse esitanud kohtul võtta seisukoht TZ artikli 717n kohaldamise tingimuste kohta olukorras, kus taotletakse vaidlustatud nõudele vastava summa väljamaksmist pankrotivarast.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tekitab see taotlus küsimuse, kas saab õiguspäraseks pidada seda, kui vastavalt TZ artiklis 717n sätestatud tingimustele makstakse pankrotivarast välja vaidlustatud nõue, mille viivitamatut täitmist lubati kohtuväliste täitedokumentide alusel.

17

Seoses sellega viitab kohus Konstitutsionen sadi (konstitutsioonikohus) 2. oktoobri 2012. aasta otsusele (kohtuasi nr 4/2012), milles leiti, et GPK artiklid 417 ja 418, mis annavad pankadele õiguse saavutada krediidikonto väljavõtte alusel viivitamatu täitmine, on põhiseadusega kooskõlas. Oma analüüsis lähtus Konstitutsionen sad määrusest nr 1896/2006, kuna see on siseriikliku õiguse osa ja on põhiseaduse artikli 5 lõike 4 kohaselt ülimuslik nende siseriiklike õigusnormide suhtes, mis on vastuolus selles määruses ette nähtud õiguspõhimõtete ja lahendustega.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et siseriikliku õiguse analüüsist järeldub õiguslünga olemasolu, kuna TZ artikkel 717n ei näe ette olukorda, kus selle sätte alusel esitatud nõue vaidlustatakse. Selle kohtu sõnul paneb ZNA artikli 46 lõige 2 talle õiguslünga ilmnemisel kohustuse võtta arvesse seaduse ülesehitust ja õiguse üldpõhimõtteid, et lahendada talle esitatud nõue. Kuigi määrus nr 1896/2006 käsitleb üksnes Euroopa maksekäsumenetlust, on see määrus eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ainus regulatsioon, mille normatiivsed lahendused on oma eesmärgi poolest piisavalt lähedased selles kohtus menetletava vaidluse laadile. Määrus sisaldab sätteid ja põhimõtteid, mis on asjakohased, et vastata individuaalse täitemenetluse ja maksejõuetusmenetluse konflikti puudutavatele küsimustele.

19

Põhiseaduse artikli 5 lõike 4 kohaselt on see määrus siseriikliku õiguse osa. Järelikult tuleb seda määrust õiguse üldpõhimõtete tõlgendamisel ja seaduse ülesehituse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

20

Neil asjaoludel otsustas Okrazhen sad – Targovishte menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

21

Vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 1 luuakse selle määrusega Euroopa maksekäsumenetlus vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral.

22

Eelotsusetaotlusest nähtuvalt ei puuduta põhikohtuasi määrusega nr 1896/2006 ette nähtud Euroopa maksekäsumenetlust ega määruse alusel välja antud Euroopa maksekäsu täitmist, vaid siseriikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetluse raames taotletavat kohtuvälise täitedokumendi täitmist esmajärjekorras ja viivitamatult.

23

Seega on ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olev olukord ei kuulu määruse nr 1896/2006 – mida eelotsusetaotluse esitanud kohus palub tõlgendada – kohaldamisalasse.

24

Eelotsusetaotlusest nähtuvalt palub kohus oma küsimustega määruse nr 1896/2006 tõlgendamist, et täita kohtu tuvastatud lünk siseriiklikes õigusaktides, mis kohalduvad põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse.

25

Seoses sellega olgu meenutatud, et vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punktile c peab eelotsusetaotluses olema märgitud selgitus, millistel põhjustel siseriiklik kohus on tõstatanud liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel näeb. See selgitus, nagu ka nimetatud kodukorra artikli 94 punktis a nõutud lühiülevaade asjassepuutuvatest asjaoludest, peab aitama Euroopa Kohtul lisaks eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kontrollimisele kindlaks teha, kas ta on pädev esitatud küsimusele vastama (kohtuotsus Siragusa, C‑206/13, EU:C:2014:126, punkt 19).

26

Üldjuhul ei ole Euroopa Kohus pädev eelotsuse küsimusele vastama, kui on ilmne, et liidu õigusnormi, mille tõlgendamist Euroopa Kohtult taotletakse, ei ole võimalik kohaldada (vt selle kohta kohtuotsus Caixa d’Estalvis i Pensions de Barcelona, C‑139/12, EU:C:2014:174, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus asjaolud on väljaspool selliste liidu õiguse sätete kohaldamisala, mille tõlgendamist taotletakse, on Euroopa Kohus siiski pädev lahendama eelotsusetaotlust, kui siseriiklik õigus viitab liidu õiguse sätete sisule selleks, et määrata kindlaks asjaomase liikmesriigi puhtriigisisese olukorra suhtes kohaldatavad õigusnormid (vt eelkõige kohtuotsused Poseidon Chartering, C‑3/04, EU:C:2006:176, punkt 15; ETI jt, C‑280/06, EU:C:2007:775, punktid 22 ja 26; Salahadin Abdulla jt, C‑175/08, C‑176/08, C‑178/08 ja C‑179/08, EU:C:2010:105, punkt 48; Cicala, C‑482/10, EU:C:2011:868, punkt 17; Nolan, C‑583/10, EU:C:2012:638, punkt 45, ning Romeo, C‑313/12, EU:C:2013:718, punkt 21).

28

Nimelt on liidul kindel huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu õiguse sätteid või mõisteid ühetaoliselt, juhul kui siseriiklik õigusakt järgib liidu õigusakti kohaldamisalast väljapoole jäävate olukordade reguleerimisel liidu õigusaktis sätestatut, et tagada siseriiklike ja liidu õigusega reguleeritud olukordade ühesugune käsitlemine olenemata sellest, millistel asjaoludel liidu õigusest ülevõetud sätteid või mõisteid kohaldatakse (vt eelkõige kohtuotsused Salahadin Abdulla jt, EU:C:2010:105, punkt 48; SC Volksbank România, C‑602/10, EU:C:2012:443, punktid 87 ja 88; Nolan, EU:C:2012:638, punkt 46; Allianz Hungária Biztosító jt, C‑32/11, EU:C:2013:160, punktid 20 ja 21, ning Romeo, EU:C:2013:718, punkt 22).

29

Nii on see juhul, kui siseriiklik õigus on muutnud kõnealused liidu õigusnormid sellistes olukordades vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks (kohtuotsused Cicala, EU:C:2011:868, punkt 19; Nolan, EU:C:2012:638, punkt 47, ja Romeo, EU:C:2013:718, punkt 23). Kuid see ei ole nii, kui siseriiklikud õigusnormid lubavad siseriiklikul kohtul kõrvale kalduda liidu õigusnormidest, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud (vt selle kohta kohtuotsused Kleinwort Benson, C‑346/93, EU:C:1995:85, punktid 16 ja 18, ning Romeo, EU:C:2013:718, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Antud juhul viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ZNA artikli 46 lõikele 2 koostoimes põhiseaduse artikli 5 lõikega 4 ning selgitab põhjusi, miks tema arvates on põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras, mis ei kuulu määruse nr 1896/2006 kohaldamisalasse, vaja tõlgendada selle määruse sätteid tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks. Nende põhjuste selgitus aga ei võimalda Euroopa Kohtul järeldada, et ta oleks pädev eelotsusetaotlusele vastama.

31

Põhiseaduse artikli 5 lõige 4 sätestab, et „põhiseaduse kohaselt ratifitseeritud, avaldatud ja Bulgaaria Vabariigi suhtes jõustunud välislepingud on siseriikliku õiguse osa [ning need] on ülimuslikud nende siseriiklike õigusnormide suhtes, mis on välislepingutega vastuolus”. Niisiis ei viita see norm määrusele nr 1896/2006, millest lähtuvad eelotsuse küsimused, vaid vastavalt selle sõnastusele kõigest reguleerib rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku õiguse vahelist normihierarhiat.

32

ZNA artikli 46 lõige 2 omakorda viitab üldiselt „Bulgaaria õiguse üldpõhimõtetele”, mitte aga konkreetselt määruse nr 1896/2006 sätetele, millest lähtuvad eelotsuse küsimused. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küll väidab, et see ZNA säte koostoimes põhiseaduse artikli 5 lõikega 4 peab silmas ka liidu õigust, kuid ta ei too kuidagi esile seda, et need Bulgaaria õiguse sätted tõepoolest viitaksid määruse kohaldamisalast välja jäävate olukordade reguleerimiseks selle määruse sätetele, et tagada siseriiklike ja liidu õigusega reguleeritud olukordade ühesugune käsitlemine.

33

Mis puudutab käesoleva määruse punktis 17 mainitud Konstitutsionen sadi otsust, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus selles kontekstis viitab, siis ei nähtu eelotsusetaotlusest kuidagi, et see otsus puudutaks küsimust, kas põhiseaduse artikli 5 lõike 4 ja ZNA artikli 46 lõike 2 sätted viitavad liidu õigusele, et tagada siseriiklike ja liidu õigusega reguleeritud olukordade ühesugune käsitlemine.

34

Kuigi viimati nimetatud säte koostoimes põhiseaduse artikli 5 lõikega 4 viitab õiguslünkade täitmiseks üldiselt õiguse üldpõhimõtetele, ei nähtu eelotsusetaotlusest siiski, et need Bulgaaria õiguse sätted oleksid muutnud määruse nr 1896/2006 sätted vahetult ja tingimusteta kohaldavaks olukorras, mis ei kuulu selle määruse sätete kohaldamisalasse, mille tõlgendamist taotletakse. Pigem tundub, et need Bulgaaria õiguse sätted piirduvad asja lahendavale kohtule õiguse andmisega kohaldada siseriikliku õiguse ja liidu õiguse üldpõhimõtteid ja sätteid, et täita tuvastatud õiguslünk neist normidest ja põhimõtetest tuletatud järeldustega.

35

Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et määruse nr 1896/2006 sätted, millest esitatud küsimused lähtuvad, oleksid siseriikliku õigusega muudetud vahetult ja tingimusteta kohaldavaks põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras, mis ei kuulu määruse kohaldamisalasse.

36

Seetõttu tuleb kodukorra artikli 53 lõike 2 alusel tuvastada, et Euroopa Kohus ei ole ilmselgelt pädev vastama Okrazhen sad – Targovishte esitatud küsimustele.

37

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) määrab:

Euroopa Liidu Kohus ei ole ilmselgelt pädev vastama Okrazhen sad – Targovishte (Bulgaaria) esitatud küsimustele.