Kohtuasi C‑445/09

IMC Securities BV

versus

Stichting Autoriteit Financiële Markten

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven)

Direktiiv 2003/6/EÜ – Turuga manipuleerimine – Hinna kindlustamine ebaharilikul või kunstlikul tasemel

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine (turu kuritarvitamine) – Keeld – Turuga manipuleerimine – Ühe või mitme finantsinstrumendi hinna kindlustamine ebaharilikul või kunstlikul tasemel – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6, artikli 1 punkti 2 alapunkti a teine taane ja artikkel 5)

Direktiivi 2003/6 siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta artikli 1 punkti 2 alapunkti a teist taanet tuleb tõlgendada nii, et selleks et ühe või mitme finantsinstrumendi hinda võiks lugeda ebaharilikul või kunstlikul tasemel kindlaksmääratuks, ei ole selles sättes nõutud, et see hind püsib ebaharilikul või kunstlikul tasemel teatavast ajast kauem.

Nagu on märgitud direktiivi 2003/6 põhjendustes 2 ja 12, on selle direktiivi eesmärk tagada Euroopa Liidu finantsturgude terviklikkus ning suurendada investorite usaldust nendel turgudel. See usaldus põhineb eelkõige asjaolul, et neid koheldakse võrdväärsena ning kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise ja hinnamanipulatsioonide eest. Kõnealuse direktiiviga taotletavad eesmärgid satuksid ohtu, kui selline tegevus, nagu nimetatud direktiivi artikli 1 punkti 2 alapunkti a teises taandes on kirjeldatud, võiks selle direktiivi artiklis 5 sätestatud turuga manipuleerimise keelu alt välja jääda pelgalt seetõttu, et see tegevus viis üheainsa tehinguni ning sellest tulenevalt üheainsa noteerimiseni, ilma et asjaomase finantsinstrumendi või asjaomaste finantsinstrumentide hind püsiks ebaharilikul või kunstlikul tasemel teatavast ajast kauem.

(vt punktid 27, 29, 30 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

7. juuli 2011(*)

Direktiiv 2003/6/EÜ – Turuga manipuleerimine – Hinna kindlustamine ebaharilikul või kunstlikul tasemel

Kohtuasjas C‑445/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel College van Beroep voor het bedrijfsleveni (Madalmaad) 6. novembri 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 16. novembril 2009, menetluses

IMC Securities BV

versus

Stichting Autoriteit Financiële Markten,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues, kohtunikud A. Arabadjiev, A. Rosas, U. Lõhmus ja P. Lindh (ettekandja),

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        IMC Securities BV, esindaja: advocaat G. P. Roth,

–        Stichting Autoriteit Financiële Markten, esindajad: advocaat H. J. Sachse ja advocaat P. L. Reeser Cuperus,

–        Madalmaade valitsus, esindajad: C. M. Wissels ja Y. de Vries,

–        Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja J.-C. Halleux,

–        Tšehhi valitsus, esindaja: M. Smolek,

–        Eesti valitsus, esindaja: M. Linntam,

–        Itaalia valitsus, esindaja: W. Ferrante, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: I. V. Rogalski ja W. Roels,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 367) artikli 1 punkti 2 alapunkti a teise taande tõlgendamist.

2        See taotlus on esitatud kohtuasjas IMC Securities BV (edaspidi „IMC”) ning Stichting Autoriteit Financiële Markteni vahel, kuna viimane määras IMC‑le trahvi turuga manipuleerimise eest.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3        Direktiivi 2003/6 põhjendustes 2, 12 ja 15 on märgitud:

„(2)      Integreeritud ja tõhus finantsturg eeldab turu terviklikkust. Majanduskasvu ja jõukuse suurendamise eeltingimuseks on väärtpaberiturgude tõrgeteta toimimine ja üldsuse usaldus turgude vastu. Turu kuritarvitamine kahjustab finantsturgude terviklikkust ning üldsuse usaldust väärtpaberite ja tuletisinstrumentide vastu.

[…]

(12)      Turu kuritarvitamine hõlmab siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist. Siseringitehinguid tõkestavatel õigusaktidel on sama eesmärk kui turuga manipuleerimist tõkestavatel õigusaktidel: tagada ühenduse finantsturgude terviklikkus ja suurendada investorite usaldust nende turgude vastu. Seepärast on soovitatav vastu võtta ühendatud eeskirjad, et võidelda nii siseringitehingute kui ka turuga manipuleerimise vastu. Ühe direktiiviga tagatakse, et kogu ühenduses kehtib ülesannete jaotamiseks, jõustamiseks ja koostööks sama raamistik.

[…]

(15)      Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine takistavad turgude täielikku ja nõuetekohast läbipaistvust, mis omakorda on kõigi ettevõtjate kauplemistegevuse eeltingimus integreeritud finantsturgudel.”

4        Direktiivi 2003/6 artikli 1 punktis 2 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

[…]

2.      Turuga manipuleerimine –

a)      tehingud või kauplemisega seotud korraldused:

–        mis annavad või tõenäoliselt annavad valesid või eksitavaid teateid finantsinstrumentide pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või

–        mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad ühe või mitme finantsinstrumendi hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel,

välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas asjaomasel reguleeritud turul tunnustatud tavadega;

b)      tehingud või kauplemisega seotud korraldused, mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid;

c)      teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Ametiülesandeid täitvate ajakirjanike puhul tuleb sellise teabe levitamise hindamisel arvesse võtta nende kutsetegevust reguleerivaid eeskirju, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, välja arvatud juhul, kui kõnealused isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu.

Punktides a, b ja c esitatud põhimääratlustest lähtudes tuuakse eelkõige esile järgmised juhud:

–        ühe isiku või mitme koostööd tegeva isiku tegevus turgu valitseva seisundi kindlustamiseks seoses finantsinstrumendi pakkumise või nõudlusega, mille tagajärjel määratakse otse või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse muid ebaõiglasi kauplemistingimusi,

–        finantsinstrumentide ostmine või müümine turu sulgemisel, eksitades sulgemishinna alusel tegutsevaid investoreid,

–        juhutise või korrapärase juurdepääsu kasutamine tavapärastele või elektroonilistele meediakanalitele finantsinstrumendi (või kaudselt selle emitendi) kohta arvamuse avaldamiseks pärast seda, kui on sõlmitud selle finantsinstrumendi ostu-või müügilepinguid, ning saadakse kasu kõnealuse instrumendi hinna kohta avaldatud arvamustest, ilma et samal ajal teavitataks nõuetekohasel ja tõhusal viisil üldsust sellisest huvide konfliktist.

Turuga manipuleerimise määratlust kohandatakse nii, et see hõlmaks kõikvõimalikke turuga manipuleerimise tunnustele vastavaid uusi tegevusviise.”

5        Direktiivi 2003/6 artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid keelavad kõigil isikutel turuga manipuleerimise.”

 Siseriiklik õigus

6        Turu kuritarvitamise vastase seadusega (Wet marktmisbruik) võetakse direktiiv 2003/6 üle Madalmaade õiguskorda. See seadus jõustus 1. oktoobril 2005. Selle seadusega muudeti nimelt 1995. aasta seaduse väärtpaberituru järelevalve kohta (Wet toezicht effectenverkeer 1995, edaspidi „1995. aasta seadus”) artiklit 46b järgmiselt:

„1.      Artikli 46 lõike 1 punktides a või b nimetatud riigis või mõne riigi poolt, kui tegemist on väärtpaberitega vastava alapunkti tähenduses, on keelatud:

a)      sooritada väärtpaberitehingut või anda kauplemisega seotud korraldust, mis annab või võib anda valet või eksitavat teavet nende väärtpaberite pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

b)      sooritada väärtpaberitehingut või anda kauplemisega seotud korraldust, et kindlustada [houden] nende väärtpaberite hind kunstlikul tasemel”.

7        1. jaanuaril 2007 jõustusid finantsjärelevalve seadus (Wet op het financieel toezicht) ja finantsjärelevalve seaduse rakendamise ja kohandamise seadus (Invoerings- en aanpassingswet Wet op het financieel toezicht).

8        1995. aasta seadus tunnistati kehtetuks. 1995. aasta seaduse artikli 46b lõike 1 punktis b kehtestatud keeld on nüüdsest sätestatud finantsjärelevalve seaduse artikli 5:58 lõike 1 punktis b, mis kõlab järgmiselt:

„1.      Artikli 5:56 lõike 1 punktides a, b või d nimetatud riigis või mõne riigi poolt, kui tegemist on väärtpaberitega vastava alapunkti tähenduses, on keelatud:

[...]

b)      sooritada väärtpaberitehingut või anda kauplemisega seotud korraldust, et kindlustada [houden] nende finantsinstrumentide hind kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingu sooritanud või kauplemisega seotud korralduse andnud isik tõendab, et tal oli tehingu sooritamisel või kauplemisega seotud korralduse andmisel seaduspärased põhjused, ning et see tehing või kauplemisega seotud korraldus on kooskõlas tavapärase praktikaga asjaomasel reguleeritud turul või asjaomases mitmepoolses kauplemissüsteemis, mille jaoks on investeerimisettevõtja saanud loa artikli 2:96 tähenduses”.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

9        IMC on Madalmaade ettevõtja, kes kaupleb väärtpaberitega enda nimel.

10      Tutvudes Euronext Amsterdami väärtpaberituru avalike andmetega, sai IMC 11. oktoobril 2005 teada, et pank ABN AMRO on andnud korralduse teatud hinnataseme saavutamisel (stop loss order) müüa 5000 Wereldhave aktsiat. Selle korralduse kohaselt tuli ABN AMRO näidatud hinnataseme saavutamisel need aktsiad automaatselt müüa parima hinnaga.

11      IMC püüdis kindlaks teha, milline oli ABN AMRO määratud hinnatase. Pärast seda, kui IMC oli arvutanud teoreetilise hinnataseme, täpsustas ta oma arvestust, kontrollides oma oletust 12. oktoobril 2005 enne börsi avamist erinevate hindadega korralduste esitamise ja tagasivõtmise teel. IMC leidis, et ABN AMRO korraldus täidetakse hinnaga 77,75 eurot.

12      19. oktoobril 2005 kõikus Wereldhave aktsia hind 81,30 ja 80 euro vahel. Tehingute keskmine maht oli 70 000. IMC tegi tehingud seega kahes etapis.

13      IMC andis kõigepealt korralduse osta 10 000 Wereldhave aktsiat hinnaga 73 eurot aktsia. Tegemist oli nn peidetud korraldusega, mille puhul kogumaht ei ole korralduste raamatus nähtav. Hind 73 eurot oli ligikaudu 10% madalam aktsia hetkehinnast, kuid kõrgemal hinnalävest, mille juures aktsiatega kauplemine automaatselt peatatakse, nimelt 72,95 eurot.

14      Ligikaudu kaks minutit hiljem, kui Wereldhave aktsia hind oli ligikaudu 80,40 eurot, andis IMC korralduse müüa 10 000 aktsiat piirhinnaga 76,50 eurot. Selle korralduse osalise täitmise tulemusel langes aktsia hind 76,50 eurole. Seetõttu tõi see hinnalangus kaasa ABN AMRO müügikorralduse täitmise ja viis täiendava languseni 76,50 eurolt 73 eurole, mis vastas IMC ostukorralduse tasemele. Nii omandas viimane ABN AMRO‑lt Wereldhave 4350 aktsiat hinnaga 73 eurot. See viimane etapp kestis vaid ühe sekundi.

15      Natukese aja pärast võimaldas kõnealuse aktsiaga tehtud uus tehing määrata aktsia hinnaks 80,15 eurot. Selle tehinguga teenis IMC mõne minutiga ligikaudu 10%.

16      Stichting Autoriteit Financiële Markten otsustas 24. augustil 2006, et need asjaolud kujutasid endast turuga keelatud manipuleerimist, ning määras IMC‑le 1995. aasta seaduse artikli 46b lõike 1 punkti b rikkumise eest trahvi ligikaudu 87 000 eurot.

17      Rechtbank Rotterdam vähendas 20. detsembri 2007. aasta otsusega trahvi summat 20 000 euroni.

18      IMC esitas selle kohtuotsuse peale College van Beroep voor het bedrijfslevenile apellatsioonkaebuse.

19      College van Beroep voor het bedrijfsleven soovib vastust küsimusele, kas aktsia hinna järsk kõikumine nagu põhikohtuasjas võib kuuluda 1995. aasta seaduse artikli 46b lõike 1 punkti b alla, kuna selle sätte kohaselt on keelatud „sooritada väärtpaberitehingut või anda kauplemisega seotud korraldust, et kindlustada [houden] nende väärtpaberite hind kunstlikul tasemel”. Tegemist on nimelt küsimusega, kas see säte puudutab üksnes hinna ebaharilikku või kunstlikku stabiliseerimist, või sisaldab see ka hinna ebaharilikku või kunstlikku muutmist.

20      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et nüansside tõttu direktiivi 2003/6 erinevate keeleversioonide vahel ei ole tal võimalik võtta ühest seisukohta selle direktiivi artikli 1 punkti 2 alapunkti a teise taande hollandikeelses versioonis verbi houden kasutamise kohta.

21      Neil asjaoludel otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] direktiivi [2003/6] artikli 1 [punkti 2] alapunkti a teist taanet tuleb tõlgendada nii, et sellises ajavahemikus – nagu kõnealuses asjas – hinnamuutuse põhjustamist finantsinstrumendiga sooritatud toimingute kogumi abil, st selliste tehingute ja kauplemiskorraldustega nagu [põhikohtuasjas] tuleb lugeda selle instrumendi [hinna] houden’iks (sõna‑sõnalt „säilitamiseks”) ebaharilikul või kunstlikul tasemel?”

 Eelotsuse küsimus

22      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/6 artikli 1 punkti 2 alapunkti a teist taanet tuleb tõlgendada nii, et selleks et ühe või mitme finantsinstrumendi hinda võiks lugeda ebaharilikul või kunstlikul tasemel kindlaksmääratuks, ei ole selles sättes nõutud, et see hind püsib ebaharilikul või kunstlikul tasemel teatavast ajast kauem.

23      Tuleb märkida, et direktiivi 2003/6 artikli 1 punkti 2 alapunkti a teise taande hollandikeelses versioonis kasutatakse verbi houden (säilitama). Hollandikeelne versioon kõlab järgmiselt: „„Marktmanipulatie”: a) transacties of handelsorders […] waarbij een of meer personen samenwerken om de koers van een financieel instrument op een abnormaal of een kunstmatig niveau te houden”. See sõnastus, mis on sõna‑sõnalt „turuga manipuleerimine – […] tehingud või kauplemisega seotud korraldused, […] mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad finantsinstrumendi hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel”, võib tähendada, et üksnes tegevus, mille tõttu hind püsib teatava aja ebaharilikul või kunstlikul tasemel, kuulub turuga manipuleerimise mõiste alla.

24      Siiski ei saa direktiivi 2003/6 artikli 1 punkti 2 alapunkti a teise taande tõlgendamisel analüüsida üksnes selle hollandikeelset versiooni.

25      Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale välistab liidu õigusakti ühetaolise kohaldamise ja järelikult ka ühetaolise tõlgendamise nõue, et selle akti ühte versiooni käsitletaks teistest versioonidest eraldiseisvana, kuid eeldab selle akti tõlgendamist lähtuvalt nii akti vastuvõtja tegelikust tahtest kui ka viimase poolt taotletavast eesmärgist ja seda eelkõige kõiki keeleversioone arvesse võttes (vt eelkõige 12. novembri 1969. aasta otsus kohtuasjas 29/69: Stauder, EKL 1969, lk 419, punkt 3; 22. oktoobri 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑261/08 ja C‑348/08: Zurita García ja Choque Cabrera, EKL 2009, lk I‑10143, punkt 54, ning 28. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑473/08: Eulitz, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 22).

26      Direktiivi 2003/6 artikli 1 punkti 2 alapunkti a teise taande ühestki ülejäänud keeleversioonist peale hollandikeelse versiooni ei saa siiski järeldada, et üksnes tegevust, mille tõttu püsib ühe või mitme asjaomase finantsinstrumendi hind teatud aja jooksul ebaharilikul või kunstlikul tasemel, võib kvalifitseerida „turuga manipuleerimiseks” selle sätte tähenduses. Vastupidi tuleneb nimelt hispaaniakeelsest („aseguren […] el precio”), saksakeelsest („den Kurs […] in der Weise beeinflussen, dass ein […] Kursniveau erzielt wird”), ingliskeelsest („secure […] the price”), prantsuskeelsest („fixent […] le cours”), itaaliakeelsest („fissare […] il prezzo”), portugalikeelsest („assegurem […] o preço”), soomekeelsest („varmistaa […] hinnan”) ja rootsikeelsest („låser fast priset”) versioonist, et turuga manipuleerimise mõistele toetumiseks piisab, kui kõnealune tegevus viis ühe või mitme finantsinstrumendi hinna viimiseni ebaharilikule või kunstlikule tasemele. Direktiivi 2003/6 artikli 1 punkti 2 alapunkti a teises taandes ei ole turuga manipuleerimise tuvastamise asjaolude hulgas nõutud, et kõnealuse finantsinstrumendi või kõnealuste finantsinstrumentide hind püsiks teatud aja ebaharilikul või kunstlikul tasemel.

27      Sellega seoses tuleb meenutada, et nagu on märgitud direktiivi 2003/6 põhjendustes 2 ja 12, on selle direktiivi eesmärk tagada Euroopa Liidu finantsturgude terviklikkus ning suurendada investorite usaldust nendel turgudel. See usaldus põhineb eelkõige asjaolul, et neid koheldakse võrdväärsena ning kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise ja hinnamanipulatsioonide eest (vt selle kohta 23. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑45/08: Spector Photo Group ja Van Raemdonck, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 47).

28      Liidu seadusandja on nimelt leidnud, nagu on märgitud direktiivi 2003/6 põhjenduses 15, et siseringitehingud ja turuga manipuleerimine takistavad turgude täielikku ja nõuetekohast läbipaistvust, mis omakorda on kõigi ettevõtjate kauplemistegevuse eeltingimus integreeritud finantsturgudel.

29      Direktiiviga 2003/6 taotletavad eesmärgid satuksid ohtu, kui selline tegevus, nagu nimetatud direktiivi artikli 1 punkti 2 alapunkti a teises taandes on kirjeldatud, võiks selle direktiivi artiklis 5 sätestatud turuga manipuleerimise keelu alt välja jääda pelgalt seetõttu, et see tegevus viis üheainsa tehinguni ning sellest tulenevalt üheainsa noteerimiseni, ilma et asjaomase finantsinstrumendi või asjaomaste finantsinstrumentide hind püsiks ebaharilikult või kunstlikul tasemel teatavast ajast kauem.

30      Seega tuleb esitatud küsimusele vastata nii, et direktiivi 2003/6 artikli 1 punkti 2 alapunkti a teist taanet tuleb tõlgendada nii, et selleks et ühe või mitme finantsinstrumendi hinda võiks lugeda ebaharilikul või kunstlikul tasemel kindlaksmääratuks, ei ole selles sättes nõutud, et see hind püsib ebaharilikul või kunstlikul tasemel teatavast ajast kauem.

 Kohtukulud

31      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta artikli 1 punkti 2 alapunkti a teist taanet tuleb tõlgendada nii, et selleks et ühe või mitme finantsinstrumendi hinda võiks lugeda ebaharilikul või kunstlikul tasemel kindlaksmääratuks, ei ole selles sättes nõutud, et see hind püsib ebaharilikul või kunstlikul tasemel teatavast ajast kauem.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.