—

Siebrand BV, esindaja: advocaat G. J. Slooten,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: C. M. Wissels ja M. Noort,

—

Kreeka valitsus, esindajad: I. Bakopoulos, O. Patsopoulou ja M. Tassopoulou,

—

Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: V. Jackson, keda abistas barrister K. Beal,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A. Sipos ja W. Roels,

1

Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”), mida on muudetud komisjoni . aasta määrusega (EMÜ) nr 2587/91 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 259, lk 1; edaspidi „määrus nr 2658/87”).

2

Taotlus esitati Kampenis (Madalmaad) asuva äriühingu Siebrand BV (edaspidi „Siebrand”) ning Staatssecretaris van Financiën (rahandusasjade riigisekretär, edaspidi „Staatssecretaris”) vahelises kohtuvaidluses seoses kaheksa aktsiisimaksude ümberarvutusega selle äriühingu poolt 2003. aasta juulist kuni 2004. aasta veebruarini toodetud kolme alkohoolse joogi suhtes.

3

Põhikohtuasjas käsitletavad aktsiisimaksude ümberarvutused tehti Wet op de accijns (Madalmaade aktsiisimaksude seaduse) alusel, millega võeti üle nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206).

4

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 29; ELT eriväljaanne 09/01, lk 213) sätestatud aktsiisimaksu määraga maksustatavate toodete kategooriate kindlakstegemiseks viitab direktiivi 92/83 artikkel 26 sama direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud KN-ile.

5

Kombineeritud nomenklatuur põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsel harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ja kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu . aasta otsusega 87/369/EMÜ rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni ja selle muutmisprotokolli sõlmimise kohta (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

6

Määruse nr 2658/87 artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt vastavad KN-i rubriikide ja alamrubriikide esimesed kuus numbrit HS-ile.

7

Kombineeritud nomenklatuuri esimese osa I jao A osas sätestatud kaupade KN-i klassifitseerimise üldreeglid (edaspidi „üldreeglid”) näevad ette:

„Kaupade klassifitseerimine [KN-i] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]”

8

Põhikohtuasjas vaidluse all olevate kaupade kohta on KN-is IV jaotis pealkirjaga „Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad”. See osa sisaldab eelkõige gruppi 22 pealkirjaga „Joogid, alkohol ja äädikas”. Nimetatud grupp sisaldab omakorda rubriiki 2206 pealkirjaga „Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata” ning rubriiki 2208 pealkirjaga „Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid […]”.

9

Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teise taande ning artikli 10 kohaselt töötab Euroopa Komisjon välja KN-i selgitavad märkused.

10

Kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2206 selgitav märkus määratleb „muude”, alamrubriikidesse 22060031–22060089 kuuluvate toodete suhtes:

„Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS-i selgitavate märkuste rubriigi 2206 teise lõigu punktides 1–10 kirjeldatud tooted [kääritatud joogid].” [Täpsustatud tõlge]

11

„Mittevahutavad, nõudes mahuga” jookide, mida puudutavad alamrubriigid 22060051 kuni 22060089, mõistet täpsustatakse KN-i rubriiki 2206 selgitavas märkuses järgmiselt:

„Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad joogid, mis ei ole valmistatud loomulikul kääritamisel värskete viinamarjade virdest, vaid on kääritatud kontsentreeritud viinamarjavirdest. See virre on hästi säiliv ja seda saab vajadusel laagerdada.

Kääritamisprotsess käivitatakse tavaliselt pärmiga. Virdesse võidakse lisada enne käärimist või käärimise ajal ka suhkrut. Sellise protsessi tulemusena saadud toodet võidakse lõpuks magustada, kangendada või segustada.”

12

Kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2208 selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:

„Piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid on rubriigi 2208 tähenduses alkoholi sisaldavad vedelikud, mis on tavaliselt mõeldud nautimiseks ja mis on valmistatud:

Erinevad alkohoolsed joogid on kirjeldatud HS-i selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktides 1–17.

Denatureerimata alkoholi kohta tuleb märkida, et see klassifitseeritakse käesolevasse rubriiki ka siis, kui selle alkoholisisaldus on 80% mahust või rohkem, olenemata sellest, kas toode on vahetult tarbitav jook või mitte.

Sellesse rubriiki ei kuulu käärimisel saadud alkohoolsed joogid (rubriigid 220300–220600).”

13

14. juuni 1983. aasta HS-i rahvusvahelise konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HS-iga kooskõlas. Selleks peavad konventsiooniosalised seega kasutama kõiki HS-i rubriike ja alarubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Sama säte näeb ette, et konventsiooniosalised kohustuvad kasutama HS-i üldiseid tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta, ega muuda HS-i jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala.

14

Maailma Tolliorganisatsioon töötab välja HS-i selgitavad märkused. HS-i selgitav märkus KN-i rubriigi 2206 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„Sellesse rubriiki kuuluvad kõik kääritatud joogid, muud kui rubriikidesse 2203 kuni 2205 kuuluvad.

Siia kuuluvad inter alia:

[…]

Kõik need joogid võivad olla kas loomulikult vahutavad või siis kunstlikult rikastatud süsihappegaasiga. Nad jäävad sellesse rubriiki klassifitseerituks ka juhul kui neid on kangemaks muudetud alkoholi lisamise teel või nende alkoholisisaldust on suurendatud edasise kääritamise teel, tingimusel et neil säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete omadused.

Sellesse rubriiki kuuluvad ka mittealkohoolsete jookide ja kääritatud jookide segud ning grupi 22 eelpooltoodud rubriikides kirjeldatud kääritatud jookide omavahelised segud, millede alkoholisisaldus üle 0,5% mahust, näiteks segud limonaadist ja õllest või veinist, segud õllest ja veinist.

[…]”.

15

HS-i rubriiki 2208 selgitav märkus näeb ette:

„Sellesse rubriiki kuuluvad, sõltumata nende alkoholisisaldusest:

16

Näidetena nendest toodetest nimetab selgitav märkus muu hulgas:

„[…]

17

HS-i üldreegli 3.b selgituse 8 kohaselt võib põhiiseloomu määrav tegur varieeruda sõltuvalt kauba liigist – näiteks võib seda määrata materjal või komponendi olemus, maht, kogus, mass või väärtus – ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel.

18

Siebrand on alkohoolseid ja alkoholivabu jooke tootev äriühing. Ta toodab muu hulgas kolme alkohoolset jooki: Pina Colada, Whiskey Cream ja Apfel Coctail. Neid jooke toodetakse siidri baasil, millele lisatakse destilleeritud alkoholi, vett, suhkrusiirupit, erinevaid aroome ja värvaineid; joogid Pina Colada ja Whiskey Cream toodetakse lisaks spetsiifiliselt koore baasil. Nimetatud kolmes tootes on alkoholisisaldus 14,5% mahust, millest 12% saadakse destilleeritud alkoholist ning 2,5%-st õunakontsentraadi kääritamise teel saadud alkoholist.

19

Kuni 1. jaanuarini 2003 klassifitseeris maksuhaldur vaidlusalused tooted KN-i rubriiki 2206, mille alusel määrati ka nendele toodetele kohaldatavad aktsiisimaksu määrad. Vastavalt Staatssecretaris van Financiën’i (riigisekretär) . aasta otsusele asus maksuhaldur seisukohale, et vaidlusaluseid jooke tuleb nende alkoholisisalduse ning olemuse tõttu klassifitseerida alates KN-i rubriiki 2208. Sellest tulenevalt tõuseb ka aktsiisimaksu määr.

20

Maksuhaldur lükkas uute maksumäärade kohaldamise edasi kuni 1. juulini 2003 ning saatis ajavahemiku 2003. aasta juulist kuni 2004. aasta veebruarini eest Siebrandile kaheksa ümberarvutuse teadet. Viimane vaidlustas need ümberarvutused, kuid vaide rahuldamata jätmise otsuses jäi maksuhaldur oma senisele seisukohale.

21

Seepeale esitas Siebrand kaebuse Gerechtshof te Arnhem’ile, kes leidis, et vaidlusalused tooted tuleb klassifitseerida KN-i rubriiki 2208.

22

Selle otsuse peale Siebrandi esitatud kassatsioonkaebust lahendanud Hoge Raad der Nederlanden otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Oma küsimustega, mida tuleb uurida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas algselt KN-i rubriiki 2206 kuulunud kääritatud alkoholi baasil toodetud joogid, millele on lisatud teatud osas destilleeritud alkoholi, vett, suhkrusiirupit, aroome, värvaineid, ja osadele neist veel koort, millega nad on kaotanud konkreetsest puuviljast või konkreetsest loodustootest toodetud joogi maitse, lõhna ja/või välimuse, kuuluvad kääritatud jookidena KN-i rubriiki 2206 või destillaatidena KN-i rubriiki 2208.

24

Selles osas tuleb meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa kontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu need on kindlaks määratud KN-i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-142/06: Olicom, EKL 2007, lk I-6675, punkt 16, ja . aasta otsus liidetud kohtuasjades C-362/07 ja C-363/07: Kip Europe jt, EKL 2008, lk I-9489, punkt 26).

25

Ühise tollitariifistiku rubriikidele eelnevad märkused, samuti nagu komisjoni poolt KN-i juurde ning Maailma Tolliorganisatsiooni poolt HS-i juurde välja töötatud selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent nad pole siiski õiguslikult siduvad (vt eespool viidatud kohtuotsus Olicom, punkt 17; 6. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-486/06: Van Landeghem, EKL 2007, lk I-10661, punkt 25, ja . aasta otsus kohtuasjas C-403/07: Metherma, EKL 2008, lk I-8921, punkt 48).

26

Tuleb märkida, et vastavalt HS-i selgitavale märkusele KN-i rubriigi 2206 kohta ei välista selle rubriigi jookidele alkoholi lisamine nende jookide sinna rubriiki klassifitseerimist, tingimusel et neil säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete, see tähendab kääritatud jookide omadused.

27

Eelotsusetaotlusest nähtub aga, et vaidlusalused joogid on kaotanud konkreetsest puuviljast või konkreetsest loodustootest toodetud joogi, see tähendab kääritatud joogi maitse, lõhna ja välimuse. Selliseid tooteid ei saa klassifitseerida KN-i rubriiki 2206.

28

Selliste toodete klassifitseerimise osas tuleb meenutada, et üldreegli 2.b kohaselt tuleb iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Sellega on tegemist ka niisuguste toodete puhul, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mis sisaldavad nii kääritatud kui destilleeritud alkoholi. Need materjalid kuuluvad erinevatesse tariifirubriikidesse.

29

Üldreegel 3.a selgitab, et kui üldreegli 2.b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel osutub kaup esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees.

30

Kui niisugused tooted, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, koosnevad erinevatest materjalidest ja kumbki eespool viidatud alamrubriik ei kirjelda kaupu teisest täpsemalt, siis on üldreegel 3.b ainus säte, millele vaidlusaluste toodete klassifitseerimise seisukohalt võib tugineda (vt 21. juuni 1988. aasta otsus kohtuasjas 253/87: Sportex, EKL 1988, lk 3351, punkt 7, ja . aasta otsus kohtuasjas C-250/05: Turbon International, EKL 2006, lk I-10531, punkt 20).

31

Üldreegli 3.b kohaselt peab selleks, et toodet tariifselt klassifitseerida, tegema kindlaks, milline selle toote koostisosa määrab toote põhiomadused (vt 10. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-288/99: VauDe Sport, EKL 2001, lk I-3683, punkt 25; . aasta otsus kohtuasjas C-276/00: Turbon International, EKL 2002, lk I-1389, punkt 26, ja eespool viidatud . aasta otsus kohtuasjas Turbon International, punkt 21).

32

Järelikult tuleb kindlaks teha, milline põhikohtuasjas vaidluse all olevate toodetega sarnaste toodete koostisosa määrab selle põhiomadused.

33

Eelotsusetaotlusest nähtub, et need tooted on valmistatud siidrist, millele on lisatud destilleeritud alkoholi, vett, suhkrut siirupi vormis, erinevaid aroome ja värvaineid ning jookidele Pina Colada ja Whiskey Cream lisaks koort. Valmistoodete alkoholisisaldus on 14,5% mahust, millest 2,5% moodustab siidri kääritamise teel saadud alkohol ning 12% lisatud destillaat.

34

HS-i üldreegli 3.b selgituse 8 kohaselt võib põhiiseloomu määrav tegur varieeruda sõltuvalt kauba liigist – näiteks võib seda määrata materjal või komponendi olemus, maht, kogus, mass või väärtus – ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel.

35

Niisuguste toodete, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, põhiomaduste kindlakstegemisel saab arvestada mitme objektiivse tunnuse ning omadusega. Esiteks tuleb tõdeda, et destilleeritud alkohol mõjutab mitte üksnes toote kogumahtu, vaid ka alkoholisisaldust rohkem kui kääritatud alkohol.

36

Seejärel tundub olevat vajalik selgitada, kas selle toote erilised organoleptilised omadused vastavad KN-i rubriiki 2208 klassifitseeritud toodete omadustele. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib nimelt maitse kujutada endast toote objektiivset tunnust ja omadust (vt selle kohta 28. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-124/03: Artrada jt, EKL 2004, lk I-10297, punkt 41, ja . aasta otsus kohtuasjas C-196/05: Sachsenmilch, EKL 2006, lk I-5161, punkt 37).

37

Nagu juba märgitud, on niisugused tooted, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, kaotanud vee ning teiste ainete lisamise tõttu konkreetsest puuviljast või konkreetsest loodustootest toodetud joogi, see tähendab kääritatud joogi maitse, lõhna ja välimuse. Nende toodete erilised organoleptilised omadused, mis määravad nende põhiomadused, vastavad järelikult KN-i rubriiki 2208 klassifitseeritud toodetele.

38

Lõpetuseks tuleb meenutada, et objektiivseks klassifitseerimise kriteeriumiks võib olla ka toote kasutuseesmärk, juhul kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt 1. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas C-459/93: Thyssen Haniel Logistic, EKL 1995, lk I-1381, punkt 13; . aasta otsus kohtuasjas C-396/02: DFDS, EKL 2004, lk I-8439, punkt 29, ja . aasta otsus kohtuasjas C-183/06: RUMA, EKL 2007, lk I-1559, punkt 36). On selge, et põhikohtuasjas vaidluse all olevate toodetega sarnaste toodete objektiivsed tunnused ja omadused – vorm, värvus ja müüginimetus – vastavad alkohoolsete jookide omadustele.

39

Järelikult vastavad põhikohtuasjas vaidluse all olevate toodetega sarnaste jookide põhitunnused kõik koos KN-i rubriiki 2208 kuuluva toote omadustele.

40

Kõike eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et algselt KN-i rubriiki 2206 kuulunud kääritatud alkoholi baasil toodetud joogid, millele on lisatud teatud osas destilleeritud alkoholi, vett, suhkrusiirupit, aroome, värvaineid ja osadele neist veel koort, millega nad on kaotanud konkreetsest puuviljast või konkreetsest loodustootest toodetud joogi maitse, lõhna ja/või välimuse, ei kuulu KN-i rubriiki 2206, vaid rubriiki 2208.

41

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Algselt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni . aasta määrusega (EMÜ) nr 2587/91 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, rubriiki 2206 kuulunud kääritatud alkoholi baasil toodetud joogid, millele on lisatud teatud osas destilleeritud alkoholi, vett, suhkrusiirupit, aroome, värvaineid ja osadele neist veel koort, millega nad on kaotanud konkreetsest puuviljast või konkreetsest loodustootest toodetud joogi maitse, lõhna ja/või välimuse, ei kuulu kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2206, vaid rubriiki 2208.