—

Asociación Nacional de Empresas Forestales (Asemfo), esindajad: procuradora D. P. Thomas de Carranza y Méndez de Vigo ja abogado R. Vázquez del Rey Villanueva,

—

Transformación Agraria SA (Tragsa), esindajad: abogado S. Ortiz Vaamonde ja abogado I. Pereña Pinedo,

—

Hispaania valitsus, esindaja: F. Díez Moreno,

—

Leedu valitsus, esindaja: D. Kriaučiūnas,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: X. Lewis ja F. Castillo de la Torre,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust sellest, kas EÜ artikli 86 lõiget 1 arvestades võib liikmesriik kohaldada riigi osalusega äriühingu suhtes õiguslikku režiimi, mis võimaldab tal tegutseda ilma, et sellele laieneks nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 1; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110) ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 54; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163), ning kas niisugune režiim on nende direktiividega vastuolus.

2

Eelotsusetaotlus esitati Asociación Nacional de Empresas Forestales (edaspidi „Asemfo”) ja Administración del Estado vahelises vaidluses seoses kaebusega Transformación Agraria SA (edaspidi „Tragsa”) suhtes kohaldatava õigusliku režiimi kohta.

3

Direktiivi 92/50 artikkel 1 sätestas:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]”

4

Direktiivi 93/36 artikkel 1 nägi ette:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]”

5

Direktiivi 93/37 artikkel 1 oli sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]”

6

8. mai 1995. aasta seaduse 13/1995 ametiasutuste poolt sõlmitavate lepingute kohta (BOE nr 119, 19.5.1995, lk 14601), muudetud kuninga 16. juuni 2000. aasta dekreetseadusega (BOE nr 149, 21.6.2000, lk 21775; edaspidi „seadus 13/1995”), artikkel 152 sätestab:

„1.   Ametiasutus võib töid teostada tema enese teenistuste, personali ja vahenditega või koostöös eraettevõtjatega, kuid viimasel juhul tingimusel, et tööde maksumus on väiksem kui […], kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

[…]”

7

Seaduse 13/1995 artikkel 194 sätestab:

„1.   Ametiasutus võib valmistada vallasvara tema enese teenistuste, personali ja vahenditega või koostöös eraettevõtjatega, kuid viimasel juhul tingimusel, et tööde maht on väiksem kui artikli 177 lõikes 2 sätestatud piirmäär, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

[…]”

8

Tragsa asutamiseks anti luba kuninga 21. jaanuari 1977. aasta dekreedi 379/1977 (BOE nr 65, 17.3.1977, lk 6202) artikliga 1.

9

Nimetatud kuninga dekreediga loodud Tragsa õiguslikku režiimi muudeti korduvalt ajani, mil võeti vastu 30. detsembri 1997. aasta seadus 66/1997 maksu-, haldus- ja sotsiaalmeetmete kohta (BOE nr 313, 31.12.1997, lk 38589), muudetud 30. detsembri 2002. aasta seadusega 53/2002 (BOE nr 313, 31.12.2002, lk 46086) ja 30. detsembri 2002. aasta seadusega 62/2003 (BOE nr 313, 31.12.2003, lk 46874, edaspidi seadus „66/1997”).

10

Seaduse 66/1997 artikkel 88 pealkirjaga „Õiguslik režiim” sätestab:

„1.   [Tragsa] on riigi äriühing […], kes kooskõlas käesoleva seaduse sätetega osutab maaelu arenguks ja keskkonnakaitseks vajalikke teenuseid.

2.   Autonoomsed piirkonnad võivad Tragsa kapitalis osaleda aktsiate omandamisega, mille võõrandamiseks annab põllumajandus-, kalandus- ja toitlustusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi ettepanekul loa rahandusministeerium.

3.   Tragsa eesmärk on:

4.   Halduse ülesandeid täitva organisatsioonina ja selle tehnilise teenistusena on Tragsa kohustatud teostama ise või oma tütarettevõtjate kaudu eranditult neid töid, mille on temalt tellinud riigi üldhaldusaparaat, autonoomsed piirkonnad ja nende haldusalas olevad avalik-õiguslikud organid, ning mis kuuluvad äriühingu eesmärkidega seotud valdkondadesse ja eelkõige kiireloomulisi töid või tuvastatud hädaolukorra tõttu tellitud töid.

[…]

5.   Tragsa ega tema tütarettevõtjad ei või osaleda riigihankemenetlustes, mida korraldavad need haldusekandjad, kelle ülesandeid nad täidavad. Samas võidakse pakkumiste puudumisel avaliku pakkumismenetluse esemeks oleva töö teostamine tellida Tragsalt.

6.   Tragsa kaudu teostatavate ehitustööde, tööde, projektide, uuringute ja tarnitavate asjade maksumus määratakse kindlaks täidetud kohustustele vastavate hindade põhjal, mille määrab kindlaks pädev ametiasutus. Nimetatud hinnad arvutatakse välja nii, et nad kajastavad täitmise tegelikku maksumust ja nende hindade kasutamine täidetud kohustuste puhul on aluseks tehtud investeeringu või osutatud teenuste põhjendamisel.

7.   Nende ehitustöid, asjade tarnimist, nõustamist, tehnilist abi ja teenuseid puudutavate lepingute suhtes, mille Tragsa ja tema tütarettevõtjad sõlmivad kolmandate isikutega, kohaldatakse [seaduse 13/1995] sätteid seoses avalikustamise, hankemenetluste ja nende erivormidega, tingimusel et lepingute maksumus on võrdne või ületab [nimetatud seaduse] artikli 135 lõikes 1, artikli 177 lõikes 2 ja artikli 203 lõikes 2 kindlaksmääratud summa.”

11

Kuninga 5. märtsi 1999. aasta dekreet 371/1999, mis määrab kindlaks Tragsa õigusliku režiimi (BOE nr 64, 16.3.1999, lk 10605), täpsustab nimetatud äriühingu ja tema tütarettevõtjate õiguslikku, majanduslikku ja halduslikku seisundit suhetes halduse kandjatega nende halduse kandjate ülesandeid täitva organisatsiooni ja tehnilise teenistusena, haldusülesannete teostamisel riigi territooriumil või väljaspool.

12

Kuninga dekreedi 371/1999 artikli 2 kohaselt kuulub kogu Tragsa aktsiakapital avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

13

Nimetatud dekreedi artikkel 3 pealkirjaga „Õiguslik režiim” sätestab:

„1.   Tragsa ja tema tütarettevõtjad moodustavad riigi üldhaldusaparaadi ja asjaomaste autonoomsete piirkondade ülesandeid täitva organisatsiooni ja tehnilise teenistuse.

Eespool nimetatud haldusekandjate erinevad osakonnad või ministeeriumid, samuti nende haldusalas olevad organisatsioonid ja igat laadi üksused, mis täidavad nende tegevuskavasid, võivad tellida Tragsalt või tema tütarettevõtjatelt oma pädevuse raames ja eesmärkide täitmiseks vajalikke töid ja toiminguid ning täiendavaid või kaasnevaid töid ja toiminguid vastavalt käesolevas kuninga dekreedis sätestatud korrale.

2.   Tragsa ja tema tütarettevõtjad on kohustatud teostama halduse tellitud tööd ja toimingud. See kohustus puudutab eranditult neid tellimusi, mille täitmine on neile usaldatud kui halduse ülesandeid täitvale organisatsioonile ja tehnilisele teenistusele nende eesmärkidega seotud valdkondades.

3.   Mis tahes laadi katastroofide ja loodusõnnetuste korral otsustatud kiireloomuline tegevus, mille tellib pädev ametiasutus, on Tragsa ja tema tütarettevõtjate jaoks kohustuslik ja esmajärgulise tähtsusega.

Hädaolukordades, milles ametiasutused peavad viivitamatult tegutsema, võivad nad pöörduda otse Tragsa ja tema tütarettevõtjate poole ja anda neile korralduse vajalikuks tegutsemiseks, et tagada isikute ja vara kaitse kõige tõhusamal võimalikul moel ning teenuste osutamine.

Selleks kaasatakse Tragsa ja tema tütarettevõtjad olemasolevatesse riskiennetussüsteemidesse ja tegevuskavadesse ja nende suhtes kohaldatakse rakendusprotokolle. Niisugustes olukordades kaasavad nad vastavalt korraldusele kõik nende käsutuses olevad vahendid.

4.   Haldusekandjad võivad koostöösuhetes teiste ametiasutuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikutega pakkuda neile Tragsa ja tema tütarettevõtjate kui nende ülesandeid täitvate organisatsioonide teenuseid, et nimetatud teised ametiasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud neid kasutaksid samadel tingimustel […]

5.   […] Põllumajandus-, kalandus- ja toitlustusministeerium ning Keskkonnaministeerium tegelevad Tragsa ja tema tütarettevõtjate organisatoorsete küsimustega ja teostavad nende tegevuse üle järelevalvet.

6.   Tragsa ja tema tütarettevõtjate suhted haldusekandjatega nende ülesandeid täitva organisatsioonina ja tehnilise teenistusena on halduslikku mitte lepingulist laadi. Seetõttu on need igal juhul sisemised sõltuvus- ja alluvussuhted.”

14

Kuninga dekreedi 371/1999 artikkel 4 pealkirjaga „Majanduslik režiim” on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Vastavalt käesoleva kuninga dekreedi artiklile 3 saavad Tragsa ja tema tütarettevõtjad nendelt tellitud ehitustööde, tööde, tehnilise abi, nõustamise, asjade tarnimise ja teenuste osutamise eest kuludele vastava tasu, mis arvutatakse välja käesolevas artiklis kehtestatud hinnasüsteemi alusel.

2.   Hinnad arvutatakse välja ja kasutatakse täidetavate ülesannete puhul nii, et nad väljendavad täitmise tegelikke, nii otseseid kui kaudseid kulusid ning kulude kogusummat.

[…]

7.   Iga haldusekandja, kelle jaoks Tragsa ja tema tütarettevõtjad täidavad tema ülesandeid ja on tehniliseks teenistuseks, kehtestab uued hinnad, olemasolevate hindade muutmise ning nende uuesti läbivaatamise menetlused, korrad ja vormid.

[…]”

15

Kuninga dekreedi 371/1999 artikkel 5 pealkirjaga „Haldusmenetlus” näeb ette:

„1.   Tragsale või tema tütarettevõtjatele täitmiseks antavad kohustuslikud ülesanded on vastavalt vajadusele kas projektid, uurimused või muud tehnilised dokumendid […]

2.   Enne tellimuse kindlaksmääramist kiidavad pädevad asutused need dokumendid heaks ja järgivad kohustuslikku menetlust, tehnilisi, õiguslikke, eelarvelisi, kontrolli ja kulude kinnitamise formaalsusi.

3.   Iga kohustusliku ülesande tellimuse edastab ametiasutus ametlikult Tragsale või tema tütarettevõtjatele korraldusega, milles peale vajaliku teabe märgitakse ametiasutuse nimi, täitmise tähtaeg, maksumus, vastav eelarverida, vajadusel ka maksmise ajakava ja vastavad osamaksud ning ülesande täitmiseks määratud juht. […]

[…]”

16

Eelotsusetaotluses toodud asjaolud võib kokku võtta järgmiselt.

17

23. veebruaril 1996 esitas Asemfo Tragsa vastu kaebuse, milles ta palus tuvastada, et viimane kuritarvitab turgu valitsevat seisundit Hispaania metsandustööde, -teenuste ja -projektide turul, kuna ei järgita seadusega 13/1995 ette nähtud hankemenetlust. Kaebuse esitanud ühingu arvates võimaldab Tragsale antud eriseisund sellel äriühingul teha ametiasutuse otsesel tellimusel mitmeid töid riigihankelepingute sõlmimise ja konkurentsivabaduse põhimõtteid rikkudes, mis kaotab Hispaania turul igasuguse konkurentsi. Kuna Tragsa on ühenduse õiguse tähenduses riigi osalusega äriühing, ei tohi talle anda – ettekäändel, et tegemist on halduse tehnilise teenistusega – riigihankelepingute sõlmimise osas eelisseisundit.

18

Pädeva asutuse 16. oktoobri 1997. aasta otsusega jäeti nimetatud kaebus rahuldamata põhjendusega, et Tragsa on haldusekandja enda teenistus, millel ei ole iseseisvat otsustuspädevust ja ta peab teostama temalt tellitud töid. Kuna see äriühing tegutseb väljaspool turgu, ei laiene tema tegevusele konkurentsiõigus.

19

Asemfo kaebas nimetatud rahuldamata jätmise otsuse edasi Tribunal de Defensa de la Competencia’le. Nimetatud kohus jättis 30. märtsi 1998. aasta otsusega hagi rahuldamata, leides et Tragsa tehtud tööd on haldusekandja teinud ise ja seega saaks konkurentsiõiguse rikkumisega olla tegemist vaid siis, kui see äriühing tegutseks iseseisvalt.

20

Asemfo esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Audiencia Nacional’ile, kes kinnitas esimese astme kohtus tehtud otsuse 26. septembri 2001. aasta kohtuotsusega.

21

Asemfo kaebas selle kohtuotsuse kassatsiooni korras Tribunal Supremo’le edasi, väites et riigi osalusega äriühinguna ei saa Tragsat pidada haldusekandja teenistuseks, mis võimaldaks teha tema suhtes erandi riigihankelepingute sõlmimist käsitlevatest õigusnormidest, ja et sellele äriühingule kohaldatav õiguslik režiim, mis on sätestatud seaduse 66/1997 artiklis 88, ei saa olla ühenduse konkurentsiõigusega kooskõlas.

22

Olles tuvastanud, et Tragsa kujutab endast haldusekandja käsutuses olevat vahendit ja et selle äriühingu tegevus piirdub avaliku võimu organite korralduste täitmisega, ilma et ta saaks nende täitmisest keelduda või oma tegevuste hindu kindlaks määrata, tekkisid Tribunal Supremo’l kahtlused Tragsa õigusliku režiimi kooskõla kohta ühenduse õigusega, arvestades Euroopa Kohtu praktikat seoses ühenduse õiguses riigihankelepinguid ja konkurentsivabadust käsitlevate sätete kohaldamisega riigi osalusega äriühingute suhtes.

23

Tuletades veel meelde, et 8. mai 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-349/97: Hispaania vs. komisjon otsustas Euroopa Kohus Tragsa kohta, et seda äriühingut tuleb käsitelda haldusekandja vahendina vahetuks tegutsemiseks, täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tema menetluses olevas kohtuasjas esineb asjaolusid, mida pole nimetatud Euroopa Kohtu otsuses arvesse võetud, nagu näiteks riigi suur osalus põllumajandustööde turul, mis toob kaasa selle olulise moonutamise isegi kui nimetatud äriühing de iure turul ei tegutse, kuna õiguslikus tähenduses tegutseb hoopis haldusekandja.

24

Neil asjaoludel otsustas Tribunal Supremo menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

25

Tragsa, Hispaania valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon vaidlustavad Euroopa Kohtu pädevuse eelotsusetaotlust lahendada, seades mitmete argumentide esitamisega kahtluse alla eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste vastuvõetavuse.

26

Esiteks käsitlevad need küsimused vaid siseriiklike meetmete hindamist ja seetõttu ei kuulu nad Euroopa Kohtu pädevusse.

27

Pealegi on need küsimused hüpoteetilised, kuna soovitakse vastust probleemidele, mis ei ole asjakohased ega seondu põhikohtuasja vaidluse lahendusega. Kui ainus Asemfo esitatud asjakohane väide oli riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate õigusnormide rikkumine, siis ei saa niisugune rikkumine iseenesest võimaldada kinnitada, et Tragsa turgu valitsevat seisundit kuritarvitas. Lisaks sellele ei tundu olevat võimalik, et Euroopa Kohtult võiks paluda tõlgendada riigihankelepingute sõlmimist käsitlevaid direktiive siseriikliku menetluse raames, mille eesmärk on kontrollida, kas see äriühing väidetavat turgu valitsevat seisundit kuritarvitas.

28

Ja lõpuks ei sisalda eelotsusetaotlus mingisugust teavet asjaomase turu ja väidetava Tragsa turgu valitseva seisundi kohta sellel turul. Eelotsusetaotluses ei ole ka üksikasjalikku põhjendust EÜ artikli 86 kohaldatavuse kohta ning pole mainitud midagi selle artikli kohaldamisest koosmõjus EÜ artikliga 82.

29

Esiteks tuleb meelde tuletada, et kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole Euroopa Kohus pädev EÜ artikli 234 alusel alustatud menetluse raames otsustama, kas siseriiklikud õigusnormid on ühenduse õigusnormidega kooskõlas, kuna nende normide tõlgendamine kuulub siseriiklike kohtute pädevusse, on Euroopa Kohus pädev andma nimetatud kohtutele kõik ühenduse õiguse tõlgendamiseks vajalikud juhtnöörid, mille alusel neil on võimalik hinnata siseriiklike õigusnormide kooskõla ühenduse õigusega (19. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-506/04: Wilson, EKL 2006, lk I-8613, punktid 34 ja 35 ning viidatud kohtupraktika).

30

Teiseks, samuti vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, on EÜ artiklis 234 ette nähtud Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostöö raames ainult siseriiklikul kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes vastutab langetatava kohtuotsuse eest, pädevus tema menetluses oleva kohtuasja eripära arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult juhul, kui siseriiklike kohtute esitatud küsimused puudutavad ühenduse õiguse sätte tõlgendamist, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud neile vastama (vt eelkõige selle kohta eelkõige 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-286/02: Bellio F.lli, EKL 2004, lk I-3465, punkt 27, ja 14. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-217/05: Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio, EKL 2006, lk I-11987, punktid 16 ja 17 ning viidatud kohtupraktika).

31

Kolmandaks saab Euroopa Kohus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt jätta siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse rahuldamata vaid siis, kui on ilmne, et taotletud ühenduse õiguse tõlgendamine ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (23. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-238/05: Asnef-Equifax ja Administración del Estado, EKL 2006, lk I-11125, punkt 17 ja viidatud kohtupraktika).

32

Peale selle on Euroopa Kohus veel otsustanud, et vajadus ühenduse õiguse sellise tõlgenduse järele, mida siseriiklik kohus saab kasutada, nõuab, et siseriiklik kohus määratleks esitatud küsimuste faktilise ja õigusliku raamistiku või vähemalt selgitaks nende küsimuste aluseks olevaid faktilisi oletusi (9. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-205/05: Nemec, EKL 2006, lk I-10745, punkt 25, ja eespool viidatud kohtuotsus Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio, punkt 26 ja viidatud kohtupraktika).

33

Seda arvestades on Euroopa Kohtu praktika kohaselt tingimata vajalik, et siseriiklik kohus selgitaks vähemalt mingil määral nende ühenduse õigusnormide valiku põhjusi, mille tõlgendamist ta taotleb, ning seost, mis tema hinnangul on vastavate ühenduse õigusnormide ja kohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel (eespool viidatud kohtuotsus Nemec, punkt 26, ja 5. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-94/04 ja C-202/04: Cipolla jt, EKL 2006, lk I-11421, punkt 38).

34

Kuigi põhikohtuasja puhul on tõsi, et Euroopa Kohus ei saa teha otsust Tragsa õigusliku režiimi kooskõla kohta ühenduse õigusega, ei takista miski tal andmast ühenduse õiguse tõlgendamiseks vajalikke juhtnööre, mille alusel eelotsusetaotluse esitanud kohtul on võimalik ise hinnata Tragsa õigusliku režiimi kooskõla ühenduse õigusega.

35

Nendel tingimustel tuleb uurida, kas käesoleva kohtuotsuse punktides 31–33 meelde tuletatud kohtupraktikat arvestades on Euroopa Kohtule teada vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.

36

Teise ja kolmanda küsimusega seoses on oluline märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus teeb lühikese kuid täpse kokkuvõtte põhikohtuasja vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja kohaldatava siseriikliku õiguse asjakohastest normidest.

37

Eelotsusetaotlusest tuleneb selgelt, et vaidlus tekkis sellest, et Asemfo esitas kaebuse seoses Tragsa õigusliku seisundiga, kuna viimane võib teha haldusekandja otsesel tellimusel mitmeid töid ja teha seda ilma, et järgitaks riigihankelepingute sõlmimist käsitlevates direktiivides sätestatud avalikustamisnõudeid. Nimetatud menetluses kinnitab Asemfo veel, et kuna Tragsa on riigi osalusega äriühing, ei tohi talle anda – ettekäändel, et tegemist on halduse tehnilise teenistusega – riigihankelepingute sõlmimise osas eelisseisundit.

38

Peale selle selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus teise ja kolmanda küsimusega seoses Euroopa Kohtu praktikale viidates esiteks põhjusi, miks ta riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate direktiivide tõlgendamist palub, ning teiseks ka seost vastavate ühenduse õigusnormide ja kohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel.

39

Esimese küsimusega seoses, mis puudutab Tragsa õigusliku režiimi vastuolu EÜ artikli 86 lõikega 1, tuleb meelde tuletada, et vastavalt sellele artiklile ei jõusta ega säilita liikmesriigid riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele nad annavad eri- või ainuõigused, mingeid meetmeid, mis on vastuolus EÜ asutamislepingu eeskirjadega, eelkõige nendega, mis on sätestatud artiklis 12 ja artiklites 81–89.

40

EÜ artikli 86 lõike 1 selgest sõnastusest tuleneb, et sellel artiklil ei ole iseseisvat kohaldamisala, mis tähendab, et seda tuleb tõlgendada koosmõjus asutamislepingu vastavate normidega.

41

Eelotsusetaotlusest selgub, et taotluse esitanud kohtu viidatud vastav norm on EÜ artikli 86 lõige 1 koosmõjus EÜ artikliga 82.

42

Seda arvestades tuleb märkida, et eelotsusetaotluses ei ole täpset viidet seoses turgu valitseva seisundi olemasoluga, selle kuritarvitamisega Tragsa poolt ega selle seisundi mõjuga liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

43

Peale selle näib, et esimese küsimusega viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt tehingutele, mida võib käsitleda riigihankelepingutena, mis on eeldus, mille suhtes Euroopa Kohus peab igal juhul teisele küsimusele vastates seisukoha võtma.

44

Seega tuleneb eeltoodust, et vastupidiselt teisele ja kolmandale küsimusele, ei ole Euroopa Kohtule teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus esimesele küsimusele.

45

Sellest järeldub, et kuna esimene küsimus on vastuvõetamatu, tuleb tunnistada eelotsusetaotlus ülejäänud osas vastuvõetavaks.

46

Teises küsimuses küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas direktiividega 93/36 ja 93/37, muudetud direktiividega 97/52, 2001/78 ja 2004/18, on vastuolus niisugune õiguslik režiim, mida kohaldatakse Tragsa suhtes, mis võimaldab tal töid teostada ilma, et talle laieneks nimetatud direktiividega ette nähtud kord.

47

Kõigepealt tuleb märkida, et vaatamata eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidetele direktiividele 97/52, 2001/78 ja 2004/18 tuleb – arvestades põhikohtuasja vaidluse konteksti, asjaolude toimumise aega ja Tragsa tegevuse laadi, nagu on kirjeldatud seaduse 66/1997 artikli 88 lõikes 3 – uurida teist küsimust riigihankelepingute sõlmimist käsitlevatest direktiividest lähtudes, s.o direktiividest 92/50, 93/36 ja 93/37, mis on antud juhul asjakohased.

48

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et eelmises punktis nimetatud direktiivide artikli 1 punktis a toodud definitsiooni kohaselt eeldab teenuste, asjade või ehitustööde riigihankeleping kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingu olemasolu, mis on sõlmitud ühelt poolt teenuse osutaja, tarnija või töövõtja ja teiselt poolt nimetatud direktiivide artikli 1 punkti b tähenduses tellija vahel.

49

Antud juhul tuleb esmalt märkida, et seaduse 66/1997 artikli 88 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Tragsa riigi äriühing, mille kapitalis võivad osaleda ka autonoomsed piirkonnad. Seaduse artikli 88 lõige 4 ja kuninga dekreedi 371/1999 artikli 3 lõike 1 esimene lõik täpsustavad, et Tragsa on riigi üldhaldusaparaadi ja asjaomaste autonoomsete piirkondade ülesandeid täitev organisatsioon ja tehniline teenistus.

50

Nagu tuleneb kuninga dekreedi 371/1999 artikli 3 lõigetest 2–5 ja artikli 4 lõigetest 1, 2 ja 7 peab Tragsa täitma tema eesmärkidega seotud valdkondadesse kuuluvad riigi üldhaldusaparaadi, autonoomsete piirkondade ja avalik-õiguslike organisatsioonide tellimused ning tal ei ole võimalust oma tegevuse eest saadavat tasu ise vabalt kindlaks määrata.

51

Kuninga dekreedi artikli 3 lõike 6 kohaselt ei ole Tragsa suhted nimetatud haldusekandjatega nende ülesandeid täitva organisatsioonina ja tehnilise teenistusena on mitte lepingulist laadi, vaid on igal juhul sisemised sõltuvus- ja alluvussuhted.

52

Asemfo kinnitab, et Tragsale esitatavatest tellimustest tulenev õigussuhe on oma vormilisele unilateraalsusele vaatamata tegelikult vaieldamatu lepinguline suhte tellijaga, nagu tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Ta viitab sellega seoses 12. juuli 2001. aasta otsusele kohtuasjas C-399/98: Ordine degli Architetti jt (EKL 2001, lk I-5409). Nendel tingimustel, isegi kui Tragsa näib tegutsevat ametiasutuste tellimusel, on ta tegelikult haldusekandja lepingupool, mistõttu tuleks kohaldada riigihankelepingute sõlmimist käsitlevaid õigusnorme.

53

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et eespool viidatud kohtuotsuse Hispaania vs. komisjon punktis 205 leidis Euroopa Kohus põhikohtuasja kontekstist erinevas kontekstis, et Hispaania halduse ülesandeid täitva organisatsioonina ja tehnilise teenistusena on Tragsa kohustatud teostama ise või oma tütarettevõtjate kaudu eranditult neid töid, mille on temalt tellinud riigi üldhaldusaparaat, autonoomsed piirkonnad ja nende haldusalas olevad avalik-õiguslikud organisatsioonid.

54

Tuleb märkida, et kuigi Tragsal ei ole kõnealuste pädevate ametiasutuste tellimuste täitmisel mingisugust vabadust, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei ole lepingu olemasoluga seonduv asjaomaste direktiivide kohaldamise tingimus täidetud.

55

Igal juhul on oluline meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole pakkumismenetluse korraldamine vastavalt riigihankelepingute sõlmimist käsitlevatele direktiividele isegi niisugusel juhul, kui tellija lepingupooleks on õiguslikult eraldiseisev isik, kohustuslik siis, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks peab tellijast ametiasutus teostama asjaomase isiku suhtes analoogset kontrolli sellele, mida ta teostab oma üksuste üle, ja teiseks peab see isik tegutsema põhiliselt teda kontrolliva ametiasutuse või kontrollivate ametiasutuste huvides (vt 18. novembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-107/98: Teckal, EKL 1999, lk I-8121, punkt 50; 11. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-26/03: Stadt Halle ja RPL Lochau, EKL 2005, lk I-1, punkt 49; 13. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-84/03: komisjon vs. Hispaania, EKL 2005, lk I-139, punkt 38; 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-29/04: komisjon vs. Austria, EKL 2005, lk I-9705, punkt 34, ja 11. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C-340/04: Carbotermo ja Consorzio Alisei, EKL 2006, lk I-4137, punkt 33).

56

Seega tuleb uurida, kas eelmises punktis nimetatud kohtupraktikas nõutud kaks tingimust on Tragsa puhul täidetud.

57

Mis puudutab esimest tingimust seoses ametiasutuse kontrolliga, siis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et asjaolu, et tellija omab üksi või koos teiste avalik-õiguslike asutustega kogu eduka pakkumise esitanud äriühingu kapitali, võib põhimõtteliselt näidata, et tellija teostab asjaomase isiku üle analoogset kontrolli sellele, mida ta teostab oma üksuste üle (eespool viidatud kohtuotsus Carbotermo ja Consorzio Alisei, punkt 37).

58

Põhikohtuasja kohta selgub toimikust asjaolu, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, et 99% Tragsa kapitalist kuulub kas otseselt või valdusettevõtja ja tagatisfondi kaudu Hispaania riigile ning 1% kapitalist kuulub neljale autonoomsele piirkonnale, kellest igaühel on üks aktsia.

59

Nõustuda ei saa argumendiga, mille kohaselt see tingimus on täidetud vaid siis, kui täidetakse Hispaania riigi tellimusi ja mitte siis, kui tellimuse on esitanud autonoomsed piirkonnad, mille suhtes Tragsat tuleks käsitleda kolmanda isikuna.

60

Seaduse 66/1997 artikli 88 lõikest 4 ning kuninga dekreedi 371/1999 artikli 3 lõigetest 2–6 ja artikli 4 lõigetest 1 ja 7 näib tulenevat, et Tragsa peab täitma tellimusi, mille talle esitavad ametiasutused, sh autonoomsed piirkonnad. Nimetatud siseriiklikest õigusnormidest näib veel tulenevat, et nagu ka Hispaania riigi puhul, ei ole Tragsal nende ülesandeid täitva organisatsioonina ja tehnilise teenistusena võimalust oma tegevuse eest saadavat tasu ise vabalt kindlaks määrata ja et tema suhted nimetatud autonoomsete piirkondadega ei ole lepingulised.

61

Seega näib, et Tragsat ei saa käsitleda kolmanda isikuna autonoomsete piirkondade suhtes, kellele kuulub osa tema kapitalist.

62

Mis puudutab teist tingimust seoses sellega, et Tragsa peab tegutsema põhiliselt teda omava kohaliku omavalitsusüksuse või kohalike omavalitsusüksuste huvides, siis selgub kohtupraktikast, et juhul, kui mitu omavalitsusüksust omavad üht ettevõtjat, võib nimetatud tingimus olla täidetud, kui selle ettevõtja põhiline tegevus ei seondu mitte tingimata ühega nendest omavalitustest, vaid nende omavalitsustega nende kogumis (eespool viidatud kohtuotsus Carbotermo ja Consorzio Alisei, punkt 70).

63

Nagu toimikust selgub, toimus keskmiselt 55% Tragsa tegevusest autonoomsete piirkondade huvides ja peaaegu 35% riigi huvides. Nii ilmneb, et ta tegutses põhiliselt teda kontrollivate omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike isikute huvides.

64

Nendel tingimustel, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, tuleb sedastada, et käesoleva kohtuotsuse punktis 55 viidatud kohtupraktikas nõutud kaks tingimust on täidetud.

65

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiividega 92/50, 93/36 ja 93/37 ei ole vastuolus niisugune õiguslik režiim, mida kohaldatakse Tragsa suhtes, mis võimaldab tal mitme haldusekandja ülesandeid täitva organisatsiooni ja tehnilise teenistusena tegutseva riigi osalusega äriühinguna teostada töid, ilma et talle laieneks nimetatud direktiividega ette nähtud kord juhul, kui esiteks, asjaomased ametiasutused teostavad selle äriühingu üle analoogset kontrolli sellele, mida nad teostavad oma üksuste üle, ja teiseks siis, kui see äriühing tegutseb põhiliselt nende samade ametiasutuste huvides.

66

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele antud vastust arvestades ei ole kolmandale küsimusele eraldi vaja vastata.

67

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a põhikohtuasja poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord, ega nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, ei ole vastuolus niisugune õiguslik režiim, mida kohaldatakse Tragsa suhtes, mis võimaldab tal mitme haldusekandja ülesandeid täitva organisatsiooni ja tehnilise teenistusena tegutseva riigi osalusega äriühinguna teostada töid, ilma et talle laieneks nimetatud direktiividega ette nähtud kord juhul, kui esiteks, asjaomased haldusekandjad teostavad selle äriühingu üle analoogset kontrolli sellele, mida nad teostavad oma üksuste üle, ja teiseks siis, kui see äriühing tegutseb põhiliselt nende samade haldusekandjate huvides.