(1)

22. juunil 2018 otsustas nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4, et Ungaris esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi –1,5 % SKPst saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

(2)

Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 22. juunil 2018 Ungarile soovituse (2) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude (3) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 2,8 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandamisele mahus 1,0 % SKPst. Nõukogu soovitas, et Ungari kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikku kasumit, eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Ungarile kõnealuse soovituse järgimiseks võetud meetmetest aruandmise tähtpäevaks 15. oktoobri 2018.

(3)

18. ja 19. septembril 2018 korraldas komisjon Ungarisse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 kohase tõhustatud kontrollkäigu. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Ungari ametiasutustele ja esitas need seejärel 21. novembril 2018 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt käsitlevad Ungari ametiasutused 2018. aasta nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärgina jätkuvalt 2,4 % SKPst, mis on esitatud lähenemisprogrammis, ja seega ei kavatse nad nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitust järgida.

(4)

15. oktoobril 2018 esitasid Ungari ametiasutused aruande nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta (4). Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2018. aasta eesmärk on jätkuvalt valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2,4 % SKPst. Võrreldes 2018. aasta lähenemisprogrammis esitatud eelarveprognoosiga eeldavad ametiasutused oluliselt suuremaid maksulaekumisi ja sääste tänu liidu eelarvest rahastatavate projektide kaasrahastamise kulude vähenemisele. Ent nad kavandavad ka täiendavaid kulutusi, mis tasakaalustavad täielikult nimetatud arengu mõju eelarvepuudujäägi vähenemisele. Kavandatud uutel kaalutlusõiguse alusel võetavatel meetmetel ei ole 2018. aastal eelarve puudujäägile olulist netomõju, seega ei piisa nendest, et täita nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituses esitatud nõuet.

(5)

Komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi alusel ulatub 2018. aasta valitsemissektori kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmete ja ühekordsete meetmeteta) 7,0 %ni, mis ületab selgelt kulude kasvu soovitusliku kontrollväärtuse 2,8 % (kõrvalekalle 1,6 % SKPst). Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon halveneb 0,4 % võrra SKPst, kusjuures soovitatud on, et see peaks suurenema 1,0 % võrra SKPst (kõrvalekalle 1,4 % SKPst). Seega mõlemad näitajad osutavad märkimisväärsele kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärgi saavutamist mõjutavad negatiivselt kolm elementi, nimelt prognoositust väiksem keskpika perioodi potentsiaalne kasvumäär ja kulude kasvu eesmärgi aluseks olev SKP deflaator, samuti teatavate meetmete kaudne mõju tuludele. Pärast nende tegurite arvessevõtmist tundub kulude kasvu eesmärk eelarvekohandust asjakohaselt kajastavat ja osutab siiski kõrvalekaldele. Struktuurse eelarvepositsiooni hindamine annab sama tulemuse. Tulude alalaekumine mõjutab struktuurset eelarvepositsiooni negatiivselt, kuid osaliselt tasakaalustab seda potentsiaalse SKP kasvu suurema punkthinnangu mõju võrreldes keskpika perioodi keskmisega, mis on kulude kasvu eesmärgi aluseks. Seega kinnitab üldine hindamine suurt kõrvalekallet soovitatud kohandamisest.

(6)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et Ungari ei ole nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus ei suuda tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 2,8 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 1,0 % SKPst,