29.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/309

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/34/EL,

26. veebruar 2014,

plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (5) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 94/9/EÜ tuleks kohandada nimetatud otsust silmas pidades.

(4)	Käesolevas direktiivis käsitletakse tooteid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab, et need on kas uued tooted, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või on tegemist uute või kasutatud toodetega, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)	Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)	Liikmesriigid vastutavad inimeste, eriti töötajate tervise ja ohutuse, ning teatud juhtudel koduloomade ja vara kaitse eest oma territooriumil, eriti plahvatusohtliku keskkonna eest kaitsvate seadmete ja süsteemide kasutamisest tulenevate ohtude puhul.

(7)	Direktiiv 94/9/EÜ on kaasa toonud positiivse arengu tõhusa plahvatuskaitse tagamisel; nii kaevandusseadmete kui ka maapealsete seadmete puhul. Neid kahte seadmerühma kasutatakse paljudes kaubandus- ja tööstussektorites ning need on märkimisväärse majandusliku tähtsusega.

(8)

Tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine on oluline seadmete ja kaitsesüsteemide ohutuse tagamiseks. Kõnealused nõuded tuleks jaotada üld- ja lisanõueteks, millele seadmed ja kaitsesüsteemid peavad vastama. Eelkõige lisanõuetes tuleks arvesse võtta olemasolevaid ja võimalikke ohte. Seetõttu peaksid seadmed ja kaitsesüsteemid vastama vähemalt ühele nimetatud nõuetest, kui see on vajalik nende nõuetekohase toimimise seisukohast või on kohaldatav nende otstarbekohase kasutamise suhtes. Otstarbekohase kasutamise mõiste on seadmete ja kaitsesüsteemide plahvatuskindlaks muutmisel esmase tähtsusega. Oluline on, et tootjad esitaksid täielikud andmed. Samuti oleks vajalik, et seadmetel ja kaitsesüsteemidel oleks selge erimärgistus, milles viidatakse nende kasutamisele plahvatusohtlikus keskkonnas.

(9)	Käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine peaks olema seadmete ja kaitsesüsteemide ohutuse tagamiseks kohustuslik. Kõnealuste nõuete täitmisel tuleks arvesse võtta valmistusaegset tehnoloogiat ning peamisi tehnilisi ja majanduslikke nõudeid.

(10)	Ettevõtjad peaksid vastutama toodete vastavuse eest käesolevale direktiivile vastavalt sellele, kus nad asuvad tarneahelas, et tagada inimeste, eriti töötajate tervis ja ohutus ning vajaduse korral koduloomade ja vara kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(11)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks üksnes käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid tooteid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(12)	Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(13)	Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimise ja tootmise protsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(14)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted vastaksid käesolevale direktiivile ja eelkõige, et tootjad on rakendanud nende toodete suhtes asjakohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate toodete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis kujutavad endast riski. Samuti tuleks sätestada importijatele kohustus tagada, et vastavushindamismenetlused on teostatud ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav.

(15)

Toote turule laskmisel peaks iga importija märkima tootele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui toote suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhte, kui importija peaks avama pakendi, et lisada tootele oma nimi ja aadress.

(16)	Levitaja teeb toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote nõuetekohasust.

(17)	Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(18)	Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase tootega seotud kogu vajaliku teabe.

(19)

Toote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd mittevastavuses oleva toote turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel. Käesoleva direktiivi kohaselt ei tohiks ettevõtjatelt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile toote tarninud või kellele nemad on toote tarninud.

(20)

Käesolev direktiiv peaks piirduma ainult oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kindlaksmääramisega. Selleks et lihtsustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja ette näha, et vastavuse eeldus nende toodete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) (7), ja mille eesmärk on kõnealuste nõuete üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide väljendamine.

(21)	Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele.

(22)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtud toodete vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja üksiklahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast.

(23)	Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohast teavet toote vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(24)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib kõnealune ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(25)	CE-märgis, mis tõendab toote nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-märgise tootele kinnitamise kohta.

(26)	Teatavate käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(27)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 94/9/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(28)	Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(29)	Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, neist teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(30)	Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(31)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidus riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(32)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti mõne vastavushindamistoimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate toodete nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(33)	Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(34)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(35)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on oluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(36)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid on võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest.

(37)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(38)

Kaitsemeetmete menetlus, mis on vajalik võimalikuks toote vastavuse vaidlustamiseks, on juba ette nähtud direktiiviga 94/9/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(39)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste, eriti töötajate tervisele või ohutusele, koduloomadele või varale riski kujutavate toodetega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete suhtes varakult meetmeid võtta.

(40)	Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(41)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (8).

(42)	Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikke parandusmeetmeid teavitatud asutuste suhtes, mis ei täida või on lakanud täitmast teavituse aluseks olevaid nõudeid, tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(43)	Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate toodetega, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(44)	Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale riski kujutavate, nõuetele vastavate toodetega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(45)	Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad komitee kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(46)	Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentsatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(47)	Komisjon peaks otsustama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate toodete suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(48)	Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste eeskirjade jõustamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(49)

On vaja näha ette mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele tooteid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 94/9/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud tooteid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäeva.

(50)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad tooted täidavad nõudeid, mis tagavad inimeste, eriti töötajate tervise ja ohutuse ning vajaduse korral ka koduloomade ja vara kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)	Kohustus võtta käesolev direktiiv siseriiklikku õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(52)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas osutatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete („tooted”) suhtes:

a)	plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid;

b)	ohutus-, kontroll- ja reguleerimisseadised, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool plahvatusohtlikke keskkondi, aga on plahvatusohtu silmas pidades vajalikud või aitavad kaasa seadmete ja kaitsesüsteemide ohutule toimimisele;

c)	punktis a osutatud seadmetes ja kaitsesüsteemides kasutamiseks mõeldud komponendid.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	meditsiinilises keskkonnas kasutatavad meditsiiniseadmed;

b)	seadmed ja kaitsesüsteemid juhtudeks, kus plahvatusohu põhjustab eranditult lõhkematerjali või ebastabiilsete keemiliste ainete lähedalolek;

c)	seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks koduses majapidamises ja mitteärilises keskkonnas, kus plahvatusohtlik keskkond võib tekkida harva, üksnes küttegaasi juhusliku lekke tagajärjel;

d)	nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9) käsitletud isikukaitsevahendid;

e)	meresõidukid ja avamere ujuvrajatised koos sellistel sõidukitel või rajatistel olevate seadmetega;

f)

transpordivahendid, s.o sõidukid ja nende haagised, mis on mõeldud ainult inimeste veoks õhus, teedel, raudteel või veeteel, samuti transpordivahendid, mis on mõeldud kauba veoks õhus, avalikuks kasutamiseks määratud maanteel, raudteel või veeteel. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad sõidukid kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse;

g)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktiga b hõlmatud seadmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „seadmed”– masinad, aparatuur, püsi- ja liikuvseadised, nende kontrollosad ja -riistad ning avastamis- ja ennetamissüsteemid, mis eraldi või koos on mõeldud energia tootmiseks, ülekandmiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks ja muundamiseks ja/või materjali töötlemiseks ning mis on oma sisemiste süüteallikate tõttu võimelised põhjustama plahvatusi;

2)   „kaitsesüsteemid”– muud seadmed kui seadme osad, mis on mõeldud tekkivate plahvatuste viivitamatuks seiskamiseks ja/või plahvatuse mõjuala piiramiseks ning mida võib turul kättesaadavaks teha eraldi iseseisvate süsteemidena;

3)   „komponent”– seadmete või kaitsesüsteemide töökindla toimimise jaoks oluline osa, mis iseseisvalt ei toimi;

4)   „plahvatuskeskkond”– gaasi, auru, udu või tolmu kujul esinevad tuleohtlikud ained, mis kokkupuutes õhuga moodustavad segu, mille süttimise korral levib põlemine kogu ülejäänud segule;

5)   „plahvatusohtlik keskkond”– keskkond, mis võib muutuda plahvatavaks kohalike olude ja ekspluatatsioonitingimuste tõttu;

6)   „I seadmerühm”– seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise oht, sh I lisa kohaselt kategooriatesse M1 ja M2 kuuluvad seadmed;

7)   „II seadmerühm”– seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks muudes kohtades, mida võib ohustada plahvatuskeskkond, sh I lisa kohaselt kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvad seadmed;

8)   „seadmekategooria”– seadme liigitamine igas konkreetses seadmerühmas, nagu on täpsustatud I lisas, millega määratakse kindlaks nõutav kaitsetase;

9)   „otstarbekohane kasutamine”– toote kasutamine nii, nagu tootja on määranud, olles toote liigitanud konkreetsesse seadmerühma või -kategooriasse või olles esitanud kogu teabe, mis on vajalik kaitsesüsteemi, seadme või komponendi ohutuks toimimiseks;

10)   „turul kättesaadavaks tegemine”– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

11)   „turule laskmine”– toote esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

12)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks;

13)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

14)   „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

15)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

16)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

17)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette tootele esitatavad tehnilised nõuded;

18)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

19)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

20)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

21)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas tootega seotud käesoleva direktiivi olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud;

22)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

23)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

24)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist;

25)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustustingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

26)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutusele võtmine

1.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et tooteid võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta üksnes siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesolevale direktiivile.

2.   Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste toodete kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda nende toodete muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

3.   Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate toodete näitamist messidel, näitustel ja esitlustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et kõnealused tooted ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele ja et neid ei müüda enne, kui tootja on need nõuetele vastavaks muutnud. Esitluste ajal võetakse piisavaid ohutusmeetmeid, et tagada inimeste kaitstus.

Artikkel 4

Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded

Tooted peavad vastama II lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida nende suhtes kohaldatakse, arvestades otstarbekohast kasutust.

Artikkel 5

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista oma territooriumil selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma toodete turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega.

2.   Tootjad koostavad III–IX lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 13 osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote (mis ei ole komponent) vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

Kui komponendi vastavus kohaldatavatele nõuetele on asjakohase vastavushindamismenetlusega tõendatud, väljastab tootja artikli 13 lõikes 3 osutatud kirjaliku vastavustõendi.

Tootja tagab, et iga tootega oleks nõuetekohaselt kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni või vastavustõendi koopia. Kui aga ühele ja samale kasutajale tarnitakse suurel hulgal tooteid, võib vastavale partiile või saadetisele kaasa panna üheainsa koopia.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni või vajaduse korral vastavustõendit kümne aasta jooksul pärast toote turulelaskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse tootest tulenevat riski silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turul kättesaadavaks tehtud tooteid pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

6.   Tootjad tagavad, et tooted (mis ei ole komponendid), mis nad on turule lasknud, kannavad plahvatuskaitse erimärget ning vajaduse korral muid märkeid ja andmeid, millele on osutatud II lisa punktis 1.0.5.

7.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

8.   Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

9.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast riski, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

10.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turule lastud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	hoida ELi vastavusdeklaratsiooni või vajaduse korral vastavustõendi ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode on turule lastud;

b)	esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)	teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.   Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et toode kannab, kui see on kohaldatav, CE-märgist, et tootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon või vastavustõend ning nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast riski.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse tootest tulenevat riski silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud tooteid pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia või vajaduse korral vastavustõendi koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turule lastud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Toodet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas toode kannab CE-märgist, kas sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon või vastavustõend (kui see on nõutav) ning nõutud dokumendid ja juhendid ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kõnealune toode kättesaavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 7 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast riski.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast riski, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetest tulenevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad teatavad turujärelevalveasutusele taotluse korral:

a)	iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b)	iga ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise toodet tarnisid.

3.   PEATÜKK

TOOTE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 12

Toote nõuetele vastavuse eeldamine

1.   Tooted, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

2.   Harmoneeritud standardite puudumise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikuks peetavad meetmed, et juhtida asjaomaste isikute tähelepanu kehtivatele siseriiklikele standarditele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele, mida peetakse II lisas osutatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete nõuetekohase rakendamise seisukohast tähtsaks või asjakohaseks.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Seadmete ja vajaduse korral artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud seadiste vastavushindamismenetlus on järgmine:

a)	I ja II seadmerühm, seadmekategooriad M 1 ja 1: kohaldatakse III lisas sätestatud ELi tüübihindamist koos ühega järgmistest: — IV lisas sätestatud tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus; — V lisas sätestatud toote kontrollimisel põhinev tüübivastavus;

b)

I ja II seadmerühm, seadmekategooriad M 2 ja 2: i) nimetatud rühmade ja kategooriate sisepõlemismootorite ja elektriseadmete puhul kohaldatakse III lisas sätestatud tüübihindamist koos ühega järgmistest: — VI lisas sätestatud tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega; — VII lisas sätestatud tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus; ii) nimetatud rühmade ja kategooriate muude seadmete puhul kohaldatakse VIII lisas sätestatud tootmise sisekontrolli ning edastatakse VIII lisa punktis 2 sätestatud tehniline dokumentatsioon teavitatud asutusele, kes kinnitab niipea kui võimalik selle kättesaamist ja säilitab selle;

c)	II seadmerühm, seadmekategooria 3: kohaldatakse VIII lisas sätestatud tootmise sisekontrolli;

d)	I ja II seadmerühm: lisaks käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud menetlustele võib järgida IX lisas sätestatud tooteühiku kontrollimisel põhinevat vastavusmenetlust.

2.   Kaitsesüsteemide vastavushindamiseks kasutatakse lõike 1 punktis a või d osutatud menetlust.

3.   Lõikes 1 osutatud menetlust kohaldatakse komponentide suhtes, välja arvatud CE-märgise kinnitamine ja ELi vastavusdeklaratsiooni koostamine. Tootja väljastab kirjaliku vastavustõendi, mis kinnitab komponentide vastavust nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele, märgib nende omadused ja kirjeldab, kuidas neid ühendada seadmete või kaitsesüsteemidega nii, et see aitaks kaasa valmisseadmete või -kaitsesüsteemide suhtes kohaldatavate, II lisas sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmisele.

4.   II lisa punktis 1.2.7 osutatud ohutusaspektide hindamisel võib lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud vastavushindamismenetlusele kohaldada VIII lisas osutatud menetlust.

5.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 4 võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral lubada asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta või kasutusele võtta tooteid (mis ei ole komponendid), mille suhtes lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud menetlusi ei kohaldatud ja mille kasutamine on kaitse seisukohast tähtis.

6.   Lõigetes 1–4 osutatud vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse asjaomase liikmesriigi määratud keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib X lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III–IX lisas sätestatud asjakohastes vastavushindamismenetlustes määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16

CE-märgise ja muude märgiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega kaasas olevatele dokumentidele.

2.   CE-märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist.

3.   CE-märgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-märgise ja vajaduse korral teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele lisatakse plahvatuskaitse erimärge , seadmerühma ja -kategooria tähised ning vajaduse korral muud II lisa punktis 1.0.5 osutatud märked ja andmed.

5.   CE-märgise ning lõikes 4 osutatud märgete, tähiste ja andmete ning vajaduse korral teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

Tooted, mis on projekteeritud kasutamiseks konkreetses plahvatuskeskkonnas, peavad olema vastavalt märgistatud.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 17

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 18

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti nende vastavuse eest artikli 23 sätetele.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab kõnealune asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 19 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 19

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et vastavushindamisasutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 20

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 21

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõudeid.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega esindada ühtegi nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ega allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale III–VII lisa ja IX lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud

a)	tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)	menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muid tegevusi;

c)	menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel on:

a)	usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)	piisavad teadmised nende teostatavate hindamiste nõuetest ning kõnealuste hindamiste teostamiseks vajalik pädevus;

c)	II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)	oskus koostada hindamise teostamist tõendavaid sertifikaate, protokolle ja aruandeid.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda teostatud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III–VII lisa ja IX lisa või nende rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teavitatud ning rakendab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 22

Teavitatud asutuse nõuetele vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 23

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt III–VII lisa ja IX lisa alusel tehtud tööd.

Artikkel 24

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele.

3.   Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Artikkel 25

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 21 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitatakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 26

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 27

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 28

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus saadud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III–VII lisas ja IX lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist teostatakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada toodete vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud II lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et toode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati, peatab selle või tühistab.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)	sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)	teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)	nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teostanud, ja muud tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 32

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub teavitatud asutuste valdkondliku töörühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud töörühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE TOODETE KONTROLL NING LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 34

Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 35

Menetlus toodete jaoks, mis kujutavad endast riski liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et toode kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele, koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase toote hindamise lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed toote nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjusest:

a)	toode ei vasta nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või koduloomade või vara kaitset, või

b)	esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.

Artikkel 36

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjoni adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava toote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja toote mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Vastavuses olevad tooted, mis kujutavad endast riski

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohast hindamist, et käesoleva direktiivi nõuetele vastav toode kujutab endast siiski riski inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane toode ei kujutaks turule laskmisel enam riski, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, tarneahelat, riski laadi, võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riigisiseseid meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse või koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 39 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 38

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on tuvastanud ühe järgmisest:

a)	CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 16 rikkudes;

b)	kui CE-märgis on nõutav, ei ole seda kinnitatud;

c)	plahvatuskaitse erimärge , seadmerühma ja -kategooria tähised ning vajaduse korral muud märked ja andmed on tootele kinnitatud II lisa punktis 1.0.5 sätestatud nõudeid rikkudes või neid ei ole tootele kinnitatud;

d)	teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 16 nõudeid rikkudes või ei ole kinnitatud;

e)	tootele ei ole lisatud ELi vastavusdeklaratsiooni või, kui see on asjakohane, vastavustõendit;

f)	ELi vastavusdeklaratsioon või, kui see on nõutav, vastavustõend ei ole koostatud nõuetekohaselt;

g)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)	artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

i)	artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud muud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, siis võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse sealt tagasi.

6.   PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlev komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus sama määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib komitee kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 40

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 41

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista nende direktiiviga 94/9/EÜ hõlmatud toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis on nimetatud direktiiviga kooskõlas ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

2.   Direktiivi 94/9/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 42

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu artikli 1, artikli 2 punkti 2 ja punktide 8–26, artikli 3, artiklite 5–41 ning III–X lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 19. aprilliks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/9/EÜ, mida on muudetud XI lisa A osas loetletud määrustega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas osutatud direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 punkte 1 ja 3–7, artiklit 4 ning I, II, XI ja XII lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 45

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.

(4)  Vt XI lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9)  EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---