—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit ning artikleid 2, 3 ja 4,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 167 ning Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eelkõige selle artiklit 19,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 22,

—

võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),

—

võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267),

—

võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

—

võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta (1),

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (2),

—

võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) (4) (edaspidi „määrus“),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17., 18., 19., 20. ja 21. juuli 2020. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2019–2022 (2018/C 460/10),

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Identifying Europe’s recovery needs“ („Euroopa taastumisvajaduste kindlakstegemine“), mis on lisatud komisjoni 27. mai 2020. aasta teatisele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2019)0260),

—

võttes arvesse 2015. aasta aruannet „Cultural Heritage Counts for Europe“ („Kultuuripärand on Euroopale tähtis“),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et kultuur on Euroopa Liidu jaoks strateegiline sektor, mis ei ole mitte ainult majanduse oluline osa, vaid annab ka panuse demokraatliku, kestliku, vaba ja kaasava ühiskonna arengusse ning kajastab Euroopa mitmekesisust, väärtusi, ajalugu, vabadusi ja eluviisi;

B.

arvestades, et kultuur ja kunstivabadus aitavad ühiskonda märkimisväärselt elavdada ja võimaldavad kõigil ühiskonnaliikmetel väljendada oma identiteeti, tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi, sillutades teed üha tihedamalt seotud Euroopa Liidule;

C.

arvestades, et kultuuril kui inimlikkuse, demokraatia ja kodanikuaktiivsuse väljendusel on olemuslik väärtus ning see võib aidata edendada kestlikku arengut;

D.

arvestades, et kultuur tugevdab ühiskondade sotsiaalset kapitali, hõlbustab kodanikudemokraatiat, edendab loovust, heaolu ja kriitilist mõtlemist, soodustab integratsiooni ja ühtekuuluvust ning edendab mitmekesisust, võrdsust ja pluralismi;

E.

arvestades, et kultuurielus osalemist peetakse üheks peamiseks sotsiaalsete muutuste ning kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamise katalüsaatoriks;

F.

arvestades, et kultuur ning kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on oluline vahend diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemisel, ning väljendusvabaduse platvorm;

G.

arvestades, et pandeemia on toonud esile Euroopa ühiskonna tõelise sotsiaalse väärtuse ning kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse majandusliku kaalu; arvestades, et kultuuri majanduslik pool on Euroopa Liidu ja selle majanduse jaoks strateegiline sektor, mis tagab miljonitele eurooplastele sisukad töökohad ja Euroopa mitmekesisuse jätkusuutliku rahastamise, kajastades samas Euroopa väärtusi, ajalugu ja vabadusi;

H.

arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses osalejad säilitavad ja edendavad kultuurilist ja keelelist mitmekesisust Euroopas ning aitavad tugevdada Euroopa identiteeti kõigil tasanditel; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses osalejad on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide sotsiaalse ühtekuuluvuse, kestliku arengu ja majanduskasvu hindamatu väärtusega jõud ning ülemaailmse konkurentsivõime oluline tegur;

I.

arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomesektor ja -majandus annab ligikaudu 4 % Euroopa sisemajanduse koguproduktist – see on sarnane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majutus- ja toitlustusteenuste osakaaluga; arvestades, et 2019. aastal töötas ELi 27 liikmesriigis kultuurivaldkonnas 7,4 miljonit inimest, mis moodustab kogutööhõivest 3,7 %; arvestades, et 2019. aastal oli ELi 27 liikmesriigis kultuurivaldkonnas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal üle kahe korra suurem kui keskmiselt majanduses tervikuna (5);

J.

arvestades, et komisjoni enda hinnangute kohaselt kaotas kultuuri- ja loomesektor ja -majandus (mis annab SKPsse 509 miljardit eurot lisandväärtust) COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt 80 % käibest;

K.

arvestades, et Euroopas töötab kultuuripärandi sektoris üle 300 000 inimese ning sellega on kaudselt seotud 7,8 miljonit töökohta; arvestades, et statistikasüsteemides on kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevad Euroopa loometöötajad praegu alaesindatud;

L.

arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on omavahel tihedalt seotud ning on osutunud kasulikuks ka teistele valdkondadele, nagu turism ja transport; arvestades, et Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel valib neli turisti kümnest oma sihtkoha kultuurivõimaluste alusel ning kaks kolmandikku eurooplastest usub, et kultuuripärandi olemasolu mõjutab nende puhkusesihtkoha valikut; arvestades, et Euroopa on endiselt menukaim kultuuriturismi sihtkoht maailmas;

M.

arvestades, et Euroopa mitmekesine kultuurimaastik kannatab rängalt COVID-19 pandeemia all ning paljud kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses osalejad seisavad ilma avaliku sektori investeeringute ja abita silmitsi hävinguga; arvestades, et selle sektori seiskumisel on olnud ülekanduv mõju teistele sektoritele, nagu transport, turism ja haridus;

N.

arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ning -majandus on ebatüüpiline sektor, millel on oma majandusmudel, vajadused ja mõõtmed, kuid see koosneb peamiselt väikestest struktuuridest (VKEd, mikroorganisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad), millel puudub või on väike juurdepääs finantsturgudele ning mille sissetulekud on sageli ebaregulaarsed ja segatüüpi ning pärinevad eri allikatest, nagu riiklikud toetused, erasponsorlus, publikutulu või autoritasud;

O.

arvestades, et COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on toonud esile ka kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse varasemad nõrgad kohad, sealhulgas kunstiinimeste ja kultuuritöötajate ebakindlad elatusvahendid ning paljude kultuuriasutuste piiratud eelarve;

P.

arvestades, et COVID-19 pandeemia tagajärgede ulatus kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele alles selgub, kuid üldine mõju keskpikas ja pikas perspektiivis ei ole veel teada; arvestades, et see mõjutab kunstiinimeste ja kultuuritöötajate sotsiaalseid õigusi, pidades seejuures silmas nende õigust saada oma töö eest õiglast rahalist hüvitist, ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset;

Q.

arvestades, et COVID-19 kriisil on juba praegu ja ka edaspidi püsiv negatiivne mõju kultuuri- ja loomemajandusele, levitamisele ja sissetulekule ning seega ka Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele;

R.

arvestades, et teatrid, ooperimajad, kinod, kontserdisaalid, muuseumid, pärandiobjektid ja muud kultuuriasutused olid esimeste seas, mis karantiinimeetmete tõttu suleti, ning on viimaste hulgas, mis taasavati; arvestades, et paljud kultuuri- ja kunstiüritused, nagu messid, festivalid, kontserdid ja etendused, on kas ära jäetud või pikalt edasi lükatud; arvestades, et uue puhangu ärahoidmiseks kehtestatud tervishoiu- ja ohutusmeetmed ei võimalda neil asutustel lähitulevikus täisvõimsusel tegutseda;

S.

arvestades, et kui paljud eurooplased pidid pandeemia ajal isolatsioonis viibima, said paljud inimesed abi kultuuri- ja loomesisu jagamisest; arvestades, et internetis pakutavale kultuurisisule juurdepääsu võimalused on mitmekordistunud ja muutnud selle kättesaadavamaks ning tänu autoritele, artistidele, esitajatele ja teistele loovisikutele saab sellega tutvuda sageli isegi ilma tasuta; arvestades, et see vähendab loovisikute sissetulekuid veelgi; arvestades, et kultuurisisu kättesaadavus internetis ei suurendanud õiguste omajate ja esitajate sissetulekut;

T.

arvestades, et ebavõrdne juurdepääs digitaaltaristule on piiranud selliseid põhiõigusi nagu juurdepääs kultuurile, õigus kultuurielus osaleda ja õigus tegeleda kunstiliste väljendusvormidega;

U.

arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ jaoks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tehtud eelarveettepanekud ei vastanud juba enne COVID-19 kriisi ilmselgelt kultuuri- ja loomevaldkonna ega Euroopa Parlamendi ootustele, mistõttu on parlament nõudnud rahastamise kahekordistamist võrreldes 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga;

V.

arvestades, et võrreldes komisjoni 2018. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga kärbitakse komisjoni muudetud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus Euroopa solidaarsuskorpuse assigneeringuid 20 %, programmi „Loov Euroopa“ assigneeringuid 13 % ja programmi „Erasmus+“ assigneeringuid 7 %; arvestades, et Euroopa Ülemkogu 17. juulil 2020. aastal väljendatud seisukoht on kooskõlas ainult komisjoni 2018. aasta ettepanekuga; arvestades, et programm „Loov Euroopa“ on ainus ELi programm, mis pakub kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele kogu Euroopas otsest toetust; arvestades, et ei algatused, mida programm „Loov Euroopa“ peaks katma, ega ka selle eelarve ei paku juba niigi ülekoormatud ja alarahastatud programmile toetust;

W.

arvestades, et pandeemia pakub võimalust mõtestada ümber kultuuri tulevik, ning arvestades, et vastupidavama kultuuriökosüsteemi loomine eeldab laiemat arutelu planeedi tuleviku üle ja kiireloomulist reageerimist kliimakriisile;

X.

arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on hädavajalik keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust tuleb ka edaspidi piisavalt rahastada ning sellesse sektorisse investeerimist käsitada turvaliste investeeringutena, et olla valmis üleminekuks CO2-neutraalsele majandusele vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.