—

tühistada Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 18. juuni 2019. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-624/15, T-694/15 ja T-704/15, European Food jt vs. komisjon (1);

—

lükata tagasi esimese väite esimene osa ja teise väite esimene osa kohtuasjas T-704/15;

—

lükata tagasi teise väite esimene ja teine osa kohtuasjades T-624/15 ja T-694/15;

—

saata liidetud kohtuasjad T-624/15, T-694/15 ja T-704/15 esimese kohtuastme ülejäänud väidete analüüsimiseks tagasi Üldkohtule; ja

—

otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulude jaotus edaspidi.

—

Esimese võimalusena väidab komisjon, et Üldkohus järeldas vääralt, et stiimulite kava tühistamine 22. veebruaril 2005 oli see meede, mille abil Rumeenia andis abi Ion ja Viorel Miculale, kes on Rootsi kodakondsusega investorid, ja nende kontrollitavatele kolmele Rumeenia äriühingule (edaspidi ühiselt „Miculad“). Pigem anti Miculatele abi Rumeenia poolt nimetatud kava tühistamise eest määratud hüvitisena, mis toimus pärast selle riigi liiduga ühinemist.

—

teise võimalusena väidab komisjon, et isegi kui Üldkohus järeldas õigesti, et abimeetmeks oli stiimulite kava tühistamine (mis aga nii ei olnud), oli komisjonil siiski pädevus võtta vastu vaidlustatud otsus vastavalt Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise akti V lisa 2. peatükile.

—

Esimese võimalusena väidab komisjon, et Üldkohus järeldas vääralt, et EL õigus ei olnud määratud hüvitise suhtes kohaldatav, selle põhjal, et kõik sündmused, millest nimetatud hüvitis tulenes, toimusid enne ühinemist. Pigem kujutab hüvitise maksmine endast enne ühinemist tekkinud olukorra tagajärge tulevikus EL õiguse rakendusnormide ratione temporis tähenduses.

—

Teise võimalusena väidab komisjon, et isegi kui Üldkohus järeldas õigesti, et hüvitise määramine ei kujutanud endast enne ühinemist tekkinud olukorra tagajärge tulevikus (mis aga nii ei olnud), oli EL õigus määratud hüvitise suhtes siiski kohaldatav, kuna 1995. aasta Euroopa leping, mis on osa EL õigusest, oli kohaldatav kõikidele ühinemisele eelnenud sündmustele, mis tõid kaasa hüvitise määramise.

—

Esiteks järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei olnud vaidlustatud otsuse vastu võtmiseks pädev ning et EL õigus ei olnud määratud hüvitise suhtes kohaldatav.

—

Teiseks, Üldkohus ei ole analüüsinud kõiki vaidlustatud otsuses esitatud argumente, mis tõendavad, et Rumeenia andis Miculatele eelise. Läbivaatamata argumentidest endist piisab, et põhjendada eelise olemasolu.