6.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 313/11

1)

Alates artiklites 2 ja 3 (1) ettenähtud sätete, mis määratlevad liikmesriigi ametiasutuste ja ravimitootjate suhted nii, et teatud ravimi hinnakujundus või selle hinna tõstmine toimub [ravimitootjate esitatud] andmete alusel, kuid ainult niivõrd, kuivõrd pädev asutus neid tunnustab — st ravimitootjate endi ja ravimikulutuste üle järelevalvet teostava asutuse vahelise arutelu alusel, kehtima hakkamisest reguleerib artikli 4 lõige 1 „kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade külmutamist” kui üldmeedet, mille osas tuleb hindade külmutamise jätkamise õigustatuse väljaselgitamise eesmärgil vähemalt kord aastas teostada uurimus liikmesriigi makromajanduslike tingimuste alusel.

See säte jätab pädevatele ametiasutustele 90-päevase tähtaja, mille lõppemisel nad peavad teatama kas ja kuidas hindu muudetakse.

Kas nimetatud sätet tuleb osas, mis viitab väljendile „kas ja kuidas hindu muudetakse”, tõlgendada nii, et lisaks üldmeetmele, mis seisneb kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade külmutamises, on ettenähtud ka üks teine üldmeede, mis seisneb võimaluses alandada kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindu?

2)

Kas artikli 4 lõiget 1 võib osas, millega liikmesriigi pädevatele ametiasutustele pannakse kohustus teostada hindade külmutamise korral vähemalt kord aastas uurimus, et veenduda, kas makromajanduslikud tingimused õigustavad hindade külmutamise jätkamist, tõlgendada nii, et juhul, kui hindade alandamine on esimese küsimuse vastusena mööndav, siis on seda meedet võimalik rakendada ka mitmekordselt ühe ja sama aasta jooksul ja seda mitme aasta vältel (aastatel 2002-2010)?

3)

Kas arvestades eespool nimetatud artikliga 4 — tõlgendades seda direktiivi põhjendustega arvestades, mis käsitlevad ravimite hindade kontrollmeetmete esmast eesmärki, milleks on „rahvatervise edendamine, tagades selleks piisava hulga ravimite kättesaadavuse mõistliku hinnaga [ja nõue kõrvaldada selliste meetmete erinevused, mis] võivad takistada või moonutada ravimite valdkonnas toimuvat ühendusesisest kaubandust” — saab lugeda ühenduse õigusega kooskõlas olevaks selliste meetmete vastuvõtmise, mis viitavad üksnes „eeldatavale” kulutuste suurusele, mitte „tuvastatud” kulutuste suurusele (küsimus puudutab mõlemat juhtu)?

4)

Kas ravimikulutuste ülempiirist, mida iga liikmesriik on pädev enda jaoks määratlema, kinni pidamisega seotud nõuded peavad olema konkreetselt seotud üksnes ravimikulutustega või tuleb lugeda, et liikmesriigid võivad arvestada ka teiste tervishoiukulutustega seotud andmetega?