10.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/7

1.

Lissabonis 23.—24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu püstitas Euroopa Liidule uue strateegilise eesmärgi, mida taaskinnitati Euroopa Ülemkogu kohtumisel Stockholmis 23.—24. märtsil 2001, milleks oli saada “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, sellest tulenevalt rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse”;

2.

2005. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes rõhutati, et “inimkapital on Euroopa kõige tähtsam vara” (1);

3.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel Lissabonis kinnitati, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid peavad kohanduma infoühiskonna nõuetega ning kõrgema ja kvaliteetse tööhõive vajadusega. Sellest tulenevalt andis Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu haridusküsimuste nõukogule ülesandeks “viia Luxembourgi ja Cardiffi protsessile panuse andmise eesmärgil haridussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide osas läbi üldine arutelu, keskendudes ühistele probleemidele ja prioriteetidele ning austades riiklike süsteemide mitmekesisust” (2);

4.

Barcelonas 15.—16. märtsil 2002 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega (3) kinnitati tööprogramm (4), mis sisaldas avatud koordineerimismeetodi abil kolmeteistkümne konkreetse eesmärgi rakendamise edusammude mõõtmisel kasutatavate näitajate mittetäieliku loendit, eesmärgiga muuta Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid “2010. aastaks maailma kvaliteedietaloniks”; Euroopa Ülemkogu järeldustega esitati samuti üleskutse keeleoskuse näitaja loomiseks;

5.

näitajate ja viie kontrolltaseme keskset rolli hariduse ja koolituse valdkonnas Lissaboni eesmärkide täitmisel juhiste andmisel ja edusammude mõõtmisel on veel kord kinnitatud (5);

6.

2004. aasta veebruaris esitatud ühises vahearuandes (6) rõhutati vajadust parandada kehtivate näitajate kvaliteeti ja võrreldavust, eelkõige elukestva õppe valdkonnas ning taotleti, et näitajate ja võrdlusnäitajate alaline töörühm ja kõik teised olemasolevad töörühmad panevad 2004. aasta lõpuks ette uute arengunäitajate piiratud loendi;

7.

komisjoni esialgses vastuses nimetatud taotlusele toodi üheksa näitaja valdkonnas esile võimalikud lühiajalised, keskmise tähtajaga ja pikaajalised strateegiad (7).

8.

haridus- ja koolitusvaldkonna toimimise ja edusammude korrapärane järelevalve näitajate ja võrdlusnäitajate kasutamise abil on Lissaboni protsessi oluline osa, mis võimaldab strateegia “Haridus ja koolitus 2010” strateegilise juhtimise ning lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete juhtimise eesmärgil tuvastada haridus- ja koolitusvaldkonna tugevaid ja nõrku külgi.

9.

haridus- ja koolitusvaldkonna toimimise ja edusammude järelevalve eesmärgil on soovitav töötada välja näitajate ja võrdlusnäitajate ühtne raamistik;

10.

uute näitajate väljatöötamiseks vajaliku teabe kogumine võib olla pikaajaline tegevus, mis võib kohati kesta 5—10 aastat;

11.

tõhustatud koostööd haridus- ja koolitusvaldkonnas võib kasutada näitajate ühtse raamistiku loomiseks, mida toetavad asjakohased teabeallikad ja mis kestaks kauem kui 2010. aastal lõppev Lissaboni programm;

12.

ISPRA Teadusuuringute Ühiskeskuses “elukestva õppe uurimisüksuse” loomine võib uute näitajate väljatöötamise valdkonnas oluliselt suurendada komisjoni uurimistööde teostamise alast võimekust.

13.

kasutada tuleks olemasolevaid andmeid ja näitajaid ning samas tuleks teha täiendavaid jõupingutusi nende võrreldavuse, olulisuse ja ajakohasuse parandamiseks;

14.

uute näitajate arendamisel austatakse liikmesriikide vastutust oma haridussüsteemide korraldamise eest, ei põhjustata asjaomastele haridussüsteemidele ega asutustele asjatuid haldus- või finantskoormaid ning sellega ei kaasne edusammude jälgimiseks kasutatud näitajate arvu kasvu;

15.

eksisteerib vajadus jätkata koostöö tõhustamist teiste kõnealuses valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt OECD, Unesco, IEA), eelkõige selleks, et parandada rahvusvaheliste andmete sidusust.

16.

täiendavalt arendama ja nõukogule edastama strateegiaid näitajate valdkondades, kus andmekogud on juba olemas või kus kavandatakse ELi uuringute läbiviimist; sellisteks valdkondadeks on investeeringute tõhusus, info- ja sidetehnoloogia, liikuvus, täiskasvanute koolitus, õpetajad ja koolitajad, kutseharidus ja -koolitus, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus;

17.

edastama nõukogule üksikasjalikud uuringute läbiviimise ettepanekud uute näitajate arendamiseks järgmistes valdkondades, kus puuduvad võrreldavad andmed:

ning mis tahes teistes valdkondades, kus uued uuringud võivad osutuda asjakohasteks;

18.

tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega näitajate valdkondades, kus rahvusvahelised organisatsioonid (nt OECD, Unesco, IEA) kavandavad uusi uuringuid, et rahuldada ELi teabevajadusi sellistes näitajate valdkondades nagu info- ja sidetehnoloogia ja õpetajate ametialane areng, kui rahvusvahelised organisatsioonid on juba alustanud arutelusid uuringute läbiviimise võimalikkuse kohta;

19.

selliste strateegiate ja uute andmekogumisvahendite väljaarendamisel, sealhulgas ka koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega:

20.

hiljemalt 2006. aasta lõpuks nõukogule aruandmiseks: