Kolmandatest riikidest pärit töötajad - lihtsam elamis- ja tööloa taotlemine

Selles direktiivis sätestatakse kolmandatest riikidest pärit töötajate ühtne elamis- ja tööluba. Lisaks sätestatakse direktiivis hulk direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi, mis tagavad nende võrdse kohtemise.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta.

KOKKUVÕTE

Selles direktiivis sätestatakse kolmandatest riikidest pärit töötajate ühtne elamis- ja tööluba. Lisaks sätestatakse direktiivis hulk direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi, mis tagavad nende võrdse kohtemise.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivis sätestatakse

• ühtne elamis- ja tööluba kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kes elavad seaduslikult mõnes ELi riigis;
• selle loa taotlemise ühtne kord;
• hulk direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi (muu hulgas asjaomase liikmesriigi kodanikega võrdne kohtlemine).

PÕHIPUNKTID

Keda see mõjutab?

Direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel lubatakse ELis elada ja töötada olenemata nende liikmesriiki lubamise algsest põhjusest. Muu hulgas on sellisteks isikuteks

• kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad ELi riiki siseneda elamise ja töötamise eesmärgil;
• kolmandate riikide kodanikud, kes on juba mõne ELi riigi elanikud ning omavad juurdepääsu tööturule või kes töötavad juba mõnes ELi riigis.

Direktiivi ei kohaldata teatud kolmandate riikide kodanike kategooriatele, näiteks neile, kellele on antud ELi pikaajalise elaniku staatus (nende suhtes kohaldatakse teisi ELi õigusakte).

Ühtne taotlemiskord

ELi riikide asutused peavad rakendama igale (uue, muudetud või uuendatud) ühtse elamis- ja tööloa taotlusele ühtset taotlemismenetlust. Nad peavad otsustama, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja (või mõlemad).

Ühtse loa vorm on sama, nagu kirjeldatud määruses (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.

Õigus võrdsele kohtlemisele

Kolmandate riikide kodanikel, kellele on väljastatud ühtne luba, on hulk õigusi, muu hulgas

• õigus loa väljastanud ELi riigis töötada, elada ja vabalt liikuda;
• samad õigused töötingimustele nagu loa väljastanud riigi kodanikel (näiteks palga ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja -ohutuse, tööaja ja puhkuse, hariduse ja koolituse, kvalifikatsiooni tunnustamise, teatud sotsiaalkindlustuse aspektide, maksusoodustuste ning kaupade ja teenuste, sh elamispinna ja karjäärinõustamise kättesaadavuse osas).

Direktiivis on sätestatud kriteeriumid, mille põhjal ELi riigid võivad teatud küsimustes (juurdepääs haridusele/koolitusele, sotsiaalkindlustushüvitised, nt perehüvitis, ning elamispind) võrdse kohtlemise õigust piirata.

MILLAL DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Alates 25. detsembrist 2013.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (ELT L 157, 15.6.2002, lk 1-7).

Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44-53).

Viimati muudetud: 02.01.2015