Euroopa Liidu (EL) rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse eesmärk on edendada vastastikkuse põhimõtet rahvusvahelistele riigihanketurgudele juurdepääsul.

Selles sätestatakse ka kord, mille alusel Euroopa Komisjon peab

uurima väidetavaid meetmeid või tavasid, mis mõjutavad negatiivselt ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele, ja konsulteerima asjaomaste kolmandate riikidega;
kehtestama viimase abinõuna rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed, et piirata asjaomaste kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu ELi riigihankemenetlustele.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamine

Määrust kohaldatakse kõigi järgmistes õigusaktides käsitletud riigihankemenetluste suhtes:

direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (vt kokkuvõte);
direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta (vt kokkuvõte);
direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse riigihankeid kommunaalvõrkude sektoris (vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris) (vt kokkuvõtet).

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid saab kohaldada ainult nende kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade või teenuste puhul, kes ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu osalised ega riigihanke- või kontsessiooniturgudele juurdepääsu tagamise sätteid sisaldavate ELiga sõlmitud kahe- või mitmepoolsete kaubanduslepingute osalised, või nende riikide ettevõtjate, kaupade või teenuste puhul, kes on selliste lepingute osalised, kuid üksnes selliste kaupade, teenuste või kontsessioonide riigihankemenetluste puhul, mida nimetatud lepingutes ei käsitleta.

Uurimine ja konsultatsioonid

Komisjon võib omal algatusel või ELi huvitatud isiku või ELi liikmesriigi põhjendatud kaebuse alusel

algatada kolmanda riigi väidetava meetme või tava uurimise, avaldades sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas, milles kutsutakse huvitatud isikuid ja liikmesriike üles teavet esitama;
kutsuda asjaomast kolmandat riiki üles esitama oma seisukohad, andma asjakohast teavet ja pidama konsultatsioone, et väidetav meede või tava kõrvaldada või heastada;
uurimise ja konsultatsioonid igal ajal peatada, kui asjaomane kolmas riik
- võtab rahuldavaid parandusmeetmeid meetme või tava kõrvaldamiseks või heastamiseks või
- kohustub meetme või tava lõpetama kuue kuu jooksul.

Uurimine ja konsultatsioonid tuleb viia lõpule üheksa kuu jooksul (või põhjendatud juhtudel 14 kuu jooksul).

Pärast uurimise ja konsultatsioonide lõpetamist avaldab komisjon aruande, milles on esitatud peamised järeldused ja kavandatud tegevussuund. Komisjon

lõpetab uurimise, kui väidetavat meedet või tava ei kohaldata või selle tulemusel ei piirata oluliselt ja korduvalt ELi ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu;
võtab vastu rahvusvahelise hangete instrumendi meetme, kui väidetava meetme või tava olemasolu on kinnitatud.

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed

Kui uurimise käigus selgub, et sellised meetmed või tavad on olemas, võtab komisjon rakendusaktiga vastu rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme (meede, millega piiratakse kolmandatest riikidest pärit ettevõtete, kaupade või teenuste juurdepääsu ELi riigihangetele või kontsessiooniturgudele), kui ta leiab, et see on ELi huvides.

ELi huvid võtavad arvesse kõiki erinevaid huve tervikuna, sealhulgas ELi ettevõtjate huve.

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meede

võib olla välja töötatud kolmandate riikide pakkujate esitatud pakkumuste tulemuskohandusena või selliste pakkumuste kõrvale jätmisena;
on kohaldatav kõigi riigihankemenetluste suhtes, mille maksumus ületab piirmäära 15 000 000 eurot (ilma käibemaksuta) ehitustööde ja kontsessioonide puhul või 5 000 000 eurot (ilma käibemaksuta) kaupade ja teenuste puhul, sealhulgas dünaamiliste ostusüsteemide ja raamlepingute puhul;
kaotab kehtivuse viie aasta pärast, kuid selle kehtivust võib pikendada viie aasta võrra.

Pakkujate kohustused

Kõigi riigihankemenetluste puhul, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid, on edukad pakkujad (olenemata nende päritolust) kohustatud

mitte andma kolmandast riigist pärit ettevõtjatele alltöövõtuna enam kui 50 % hankelepingu kogumaksumusest, kui sellele kolmandale riigile kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet;
mitte tarnima kaupu ega osutama teenuseid, mis on pärit riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, mis võiksid moodustada üle 50 % lepingu kogumaksumusest, mille sisu hõlmab kauba tarnimist;
maksma ülalpool osutatud kohustuste täitmata jätmise korral leppetrahvi, 10–30 % ulatuses hankelepingu kogumaksumusest.

Vabastused

Komisjon võib liikmesriigi taotluse alusel võtta vastu loetelu liikmesriigi kohalikest avaliku sektori hankijatest, kelle asukoht on alla 50 000 elanikuga piirkondades, et vabastada nad käesoleva määruse kohaldamisest.

Vähim arenenud riikide suhtes ei algatata rahvusvaheliste hangete instrumendi uurimist.

Erandid

Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võivad erandkorras otsustada jätta rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamata, kui

pakkumusnõuetele vastavad üksnes pakkumused ettevõtjatelt kolmandast riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, või
see on õigustatud avaliku huviga seotud ülekaalukatel põhjustel.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 29. augustist 2022.

TAUST

Lisateave

Rahvusvahelised riigihanked (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1031 kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihanke- ja kontsessiooniturgudele ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele (rahvusvaheliste hangete instrument) (ELT L 173, 30.6.2022, lk 1–16)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1780, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 (e-vormid) (ELT L 272, 25.10.2019, lk 7–73)

Komisjoni teatis – Suunised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemise kohta ELi hanketurul (ELT L 271, 13.8.2019, lk 43–66)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1–64)

Direktiivi 2014/23/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1–82)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14–20).

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33–35)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 08.11.2022

Top