Mittesularahalised maksevahendid – võitlus pettuste ja võltsimise vastu

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on:

• tagada, et mis tahes mittesularahalised maksetehingud, kas füüsilised (nt pangakaardiga) või virtuaalsed (nt mobiilimaksed), kuuluksid rikkumiste kohaldamisalasse;
• kriminaliseerida makseandmete vargus ja omastamine ning nende edasimüümine ja levitamine;
• ühtlustada direktiiviga määratletud kuritegude karistusmäärad kõikides liikmesriikides;
• lihtsustada teabevahetust ja piiriülest koostööd;
• tõhustada meetmeid, et finantsasutused ja erasektori ettevõtjad teataksid pettustest;

• ennetada ebaseaduslikku tegevust ning kindlustada ohvritele abi ja toe saamine.

Direktiiviga täiendatakse raamotsust 2001/413/JSK ja asendatakse see.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga loetakse järgmised teod kuritegudeks, kui need on toime pandud tahtlikult:

• varastatud või võltsitud mittesularahalise maksevahendi* kasutamine pettuse eesmärgil;
• füüsiliste makseviiside, nagu maksekaartide („materiaalsed mittesularahalised maksevahendid“) vargus, võltsimine ja õigusvastane omamine või hankimine (sh müük);
• digitaalsete makseviiside nagu mobiilimaksete, elektrooniliste rahakottide ja virtuaalvaluuta („mittemateriaalsed mittesularahalised maksevahendid“) ebaseaduslik saamine, võltsimine ja õigusvastane omamine või hankimine (sh müük);
• infosüsteemidesse häkkimine või arvutiandmetega manipuleerimine, et kellegi raha ebaseaduslikult üle kanda;
• eelpool osutatud kuritegudele toimepanemisele kihutamine või kaasaaitamine.

Direktiiviga kehtestatakse juriidilistele isikutele (üksus, millel on juriidilise isiku staatus) ka tingimused, mille kohaselt saab neid kuritegude eest vastutusele võtta, ning ühtlustatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärad.

ELi riigid peavad:

• tagama, et raske ja organiseeritud kuritegevuse uurijatel ja prokuröridel on piisavalt ressursse;
• looma kuritegudega seotud teabe vahetamiseks riikliku kontaktpunkti, mis töötab 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas, ning teavitama sellest Euroopa Komisjoni, Europoli ja Eurojusti;
• tagama selliste menetluste olemasolu, mis võimaldavad kiireloomulistele abitaotlustele vastata hiljemalt kaheksa tunni jooksul;
• võimaldama õigusrikkumistest viivituseta teatada õiguskaitseasutustele ja teistele pädevatele riiklikele asutustele;
• kutsuma finantsasutusi ja teisi juriidilisi isikuid üles teatama pettusekahtlusest;
• salvestama, koostama ja esitama kuritegudest teatamist ning nende uurimis- ja kohtumenetluste etappe käsitlevaid anonüümseks muudetud statistilisi andmeid ning saatma need igal aastal komisjonile.

Direktiiviga sätestatakse isikuandmete pettusega seotud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust ohvrite aitamine ja toetamine. Sellega julgustatakse ELi riike looma pettuse ohvritele ühtseid riiklikke veebipõhiseid infokeskusi. Konkreetselt esitatakse neile järgmised nõuded:

• anda teavet ja nõu, kuidas kaitsta ennast negatiivsete kõrvalnähtuste ja maine kahjustamise eest;
• anda üksikasjalikke andmeid organisatsioonide kohta, kes tegelevad identiteediga seotud kuritegude ja ohvriabiga;
• anda alates esimesest kokkupuutest pädeva asutusega põhjendamatu viivituseta teavet selle kohta, kuidas
  • esitada kuriteokaebust;
  • saada juhtumi kohta teavet;
  • esitada kaebus juhul, kui kriminaalmenetluse raames ei austata kuriteo ohvri õigusi;
  • pääseda kontaktandmetega oma juhtumi kohta teabe vahetamise juurde;
• organiseerida teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning teadus- ja haridusprogramme eesmärgiga vähendada pettuste arvu.

Komisjon:

• koostab hiljemalt 31. augustiks 2019 direktiivi mõju seire üksikasjaliku kava;
• esitab hiljemalt 31. maiks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud direktiivi järgimiseks;
• hindab hiljemalt 31. maiks 2026 direktiivi mõju pettustevastasele võitlusele ja põhiõigustele ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 30. maist 2019 ning see peab ELi riikides jõustuma hiljemalt 31. maiks 2021.

TAUST

• Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastane võitlus (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18–29)

SEONDUV DOKUMENT

Nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsus 2001/413/JSK mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1–4)

Viimati muudetud: 06.04.2020