Otsused hõlmavad Kanada ning Euroopa Liidu (ELi) ja selle liikmesriikide vahelise vabakaubanduslepingu (CETA) allkirjastamist ja ajutist kohaldamist.
Leping on ette nähtud majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks, lihtsustades kaupade, teenuste ja investeeringute juurdepääsu turule. Lepingus sätestatakse kauplemise erireeglid äritegevusega seotud isikutele. See võib hoida hinnad madalal ja anda tarbijatele laiemat kvaliteettoodete valikut, toetades toidu- ja tooteohutuse, tarbijakaitse, tervishoiu, keskkonna, sotsiaal- ja tööstandardite jm kohta kehtivaid standardeid ja eeskirju.

PÕHIPUNKTID

Leping algab preambulaga, milles on välja toodud lepingu põhjused ja eesmärgid ning lepinguosaliste eesmärkidega seotud kohustused. Sellele järgneb 30 peatükki, 3 protokolli ja rohkem kui 1000 lehekülge lisasid.

1. peatükk: Mõisted ja reguleerimisala

Selles peatükis selgitatakse lepingus kasutatud termineid, et Kanada ja Euroopa partneritel oleks lepingu keelekasutusest ühine arusaam.

2. peatükk: Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

CETA kaotab enamiku tollimakse, tariife või teisi impordimakse kaupadelt, millega EL ja Kanada omavahel kauplevad, siis kui leping jõustub või järk-järgult. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kohtlevad üksteiselt imporditavaid kaupu võrdselt kodumaiste kaupadega.
Kirjeldatakse ka teatud piiranguid ja kontrollmeetmeid, mida CETA kehtestab või säilitab, nagu mõlema osapoole kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikme õiguste kaitsmine või nende poolt imporditavate kaupade päritolu tagamine.

3. peatükk: Kaubanduse kaitsemeetmed

Osapooled kinnitavad oma õigusi ja kohustusi vastavalt WTO eeskirjadele. WTO liikmed võivad töötada ebaausate kaubandustavade negatiivse mõju vastu omamaisele tööstusele, näiteks kui teine liikmesriik põhjustab nende turgudel kaupade „dumpingut“ tootmiskuludest madalama hinnaga või subsideerib nende kaupade tootmist.
Peatükk sisaldab ka:
- läbipaistvuse eeskirju, sealhulgas
  - ebaausate kaubandustavade uurimised,
  - nende vältimiseks võetud meetmed;
- konsulteerimise ja teabe jagamise mehhanismid selliste tavade vältimiseks.

4. peatükk: Tehnilised kaubandustõkked

Osapooled kohustuvad tegema tihedamat koostööd tehniliste normide, toodete katsetamise ja sertifitseerimise alal. Eesmärk on võimaldada reguleerijatel:
- vahetada kogemusi ja teavet;
- teha kindlaks valdkonnad, kus saaks teha tihedamat koostööd.
Koostöö on vabatahtlik. Kumbki osapool ei pea standardeid alla laskma.

5. peatükk: Kokkulepitud tegevus sanitaar- ja taimetervise küsimustes

Alates 1998. aastast kehtib ELi ja Kanada vahel veterinaarkokkulepe. See kehtib loomade ja loomse päritoluga komponente sisaldavate toodete kohta. CETA-s asendab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu (SPS) peatükk veterinaarkokkuleppe, kuid selle kokkulepe raames tehtud töö jätkub.
Kummagi lepingupoole poolt rakendatavad meetmed toidu ohutuse ning loomade ja taimede tervise tagamiseks ei tohi tekitada põhjendamatuid kaubanduspiiranguid, vaid pigem kauplemist lihtsustama.

6. peatükk: Tollimenetluse ja kaubanduse lihtsustamine

Selle peatüki eesmärk on muuta tolliprotseduurid kiiremaks ja tõhusamaks. See tagab:

läbipaistvuse – nt avalikustades tollinõuded ja pakkudes teavet elektrooniliselt;
kiired, riskipõhised protseduurid – nt riskijuhtimine ja saabumiseelne töötlemine, mitte aga nõuda iga saabuva saadetise kontrollimist;
kindluse ja prognoositavuse – nt läbipaistev, tõhus apellatsioonimenetlus, tariifse klassifitseerimise usaldusväärsed eelotsused.

7. peatükk: Subsiidiumid

Lepinguosalised peavad
- teineteisele teatama, kui nad subsideerivad kaupade tootmist;
- esitama lisateavet teenust pakkuvatele ettevõtetele antavate subsiidiumide kohta, kui teine osapool seda palub.
Loodud on ka mehhanism, mis võimaldab lepinguosalistel teineteisega konsulteerida subsiidiumide asjus, mis võivad avaldada negatiivset mõju nendevahelisele kaubandusele ning leida vajadusel lahendused. Samuti lepivad lepinguosalised kokku mitte doteerida põllumajandustoodete eksporti üksteise turgudele.

8. peatükk: Investeeringud

See peatükk sätestab meetmed, et teha investeeringud lepinguosalistele kättesaadavaks ning kaitsta investoreid ja kindlustada, et valitsused kohtlevad neid õiglaselt.
See
- kõrvaldab tõkked välisinvesteeringutelt (nt välisosalused või tulemuslikkusnõuded);
- lubab ELi investoritel kanda oma Kanada kapital tagasi ELi ja vastupidi;
- kehtestab investeerimisele läbipaistvad, stabiilsed ja prognoositavad eeskirjad;
- garanteerib, et valitsused kohtlevad investoreid õiglaselt;
- loob uue investeerimiskohtu süsteemi (ICS), et investorite ja valitsuste vaheliste investeerimisvaidluste lahendamine toimuks kiiresti ja õiglaselt;
- kinnitab õigust reguleerida valitsuse kõigil tasanditel.

9. peatükk: Piiriülene teenustekaubandus

See peatükk aitab üksikisikutel ja ettevõtetel lihtsustada teenuste pakkumist Kanada tarbijatele ja vastupidi. Määrus hõlmab järgmist:
- teenuseid nagu õigusteenused, raamatupidamine, transpordi- ja telekommunikatsiooniteenused;
- teenuseid nagu turism, kus Kanada tarbija peab teenuse saamiseks liikuma füüsiliselt Kanadast ELi ja vastupidi.
Lepinguosalised kinnitavad, et tagavad õiglase ja võrdse juurdepääsu üksteise teenusteturule.
Teatud teenustesektorites on lepinguosalised sätestanud erandid, näiteks kui kõnealused teenused – audiovisuaalteenused, teatud lennundusteenused – on tundliku iseloomuga. Leping toetab täielikult valitsuste suutlikkust reguleerida ja osutada üldsusele kasulikke teenuseid.

10. peatükk: Töötajate ajutine sisenemine teise riigi territooriumile või kaubandusühendusse ja seal viibimine

Selles peatükis sätestatakse õiguskindlustus oskustöölistele, kes sisenevad ajutiselt ELi või Kanada territooriumile ärilisel eesmärgil. Selles sätestatakse:

ametite liigid ja sektorid, kus nad tohivad tegutseda;
nende viibimise maksimaalne pikkus;
et ELi spetsialiste koheldakse Kanadas võrdselt kohalikega ja vastupidi.

11. peatükk: Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine

See peatükk loob meetmed ELi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks Kanadas ja vastupidi. Käesoleva lepinguga:

lubab spetsialistidel mõlemal pool Atlandi ookeani tegutseda teineteise territooriumil;
jätab ELi ja Kanada asjaomastele ametiasutustele või kutseühingutele läbirääkimised, mis on seotud vastastikust tunnustamist käsitleva ettepanekuga, mille saab seejärel lõimida CETAsse.

12. peatükk: Siseriiklikud õigusnormid

Tagamaks, et kummagi territooriumi siseriiklikud õigusnormid ei takista kaubandust, peavad kõik vastuvõetud määrused olema avalikult kättesaadavad, kergesti mõistetavad ja põhjendatud.
Mõnel juhul võivad ELi või Kanada ametiasutused anda ettevõttele või üksikisikule loa teenuse osutamiseks või teatud majandustegevusega tegelemiseks. Teistel juhtudel võivad nad kehtestada kvalifikatsiooninõuded.
Mõnedele valdkondadele kehtivad erandid (nt veevarustus või muud avalikud teenused).

13. peatükk: Finantsteenused

Käesolev peatükk võimaldab ELi ja Kanada finantsasutustel ja investoritel saada kasu õiglasest ja võrdsest juurdepääsust teineteise turule. Teatud tingimused ning eeskirjad on täielikus kooskõlas ELis ja Kanadas kehtivate usaldatavus- ja regulatiivsete standarditega. Lisaks tohivad finantsteenuseid osutavad ettevõtted pakkuda teisele lepinguosalisele piiratud arvu teenuseid, nagu teatud kindlustus- ja pangateenused.
Finantsteenuste komitee aitab lepinguosalistel sektorit kontrollida ja reguleerida. Neil lubatakse kaitsta oma finantssüteemi turvalisust ja terviklikkust. Lepingut ei kohaldata pensionide ja sotsiaalkindlustuskaitse suhtes.

14. peatükk: Rahvusvahelised mereveoteenused

Käesolev peatükk:

sätestab pooltevahelised meretranspordituru eeskirjad;
sisaldab meetmeid, et tagada kaubalaevadele õiglane ja võrdne juurdepääs sadamatele ja sadamateenustele;
annab mõisted, et lepingupoolte kohustused oleksid selged.

15. peatükk: Telekommunikatsioon

Lepinguosalised kohustuvad tagama teineteise ettevõtetele õiglase ja võrdse juurdepääsu üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja teenustele. Eeskirjad kinnitavad tarbijate õigust:

säilitada oma numbri üleminekul teise teenusepakkuja juurde;
saada telekommunikatsiooniteenuseid kõrvalistes piirkondades.

16. peatükk: E-kaubandus

Käesolev peatükk hõlmab kogu elektrooniliselt toimuvat äritegevust (nt internetikaubandus).
See hõlmab eeskirju, mis kindlustavad internetis isikuandmete kaitse ja välistavad internetiteenuste tollimaksud.
Lepinguosalised lubavad teha koostööd e-kaubandusega seotud küsimustes (nt võitluses rämpsposti vastu).

17. peatükk: Konkurentsipoliitika

Lepinguosalised nõustuvad

keelama tegevused, mis moonutavad konkurentsi ja kaubavahetust (kartellid, turgu valitseva seisundi kuritarvitamine või konkurentsivastased liitumised) ning rakendama nende suhtes sanktsioone;
järgima eeskirju, et tagada õiglane ja läbipaistev tegutsemine konkurentsiseaduste kohaldamisel ning teostada neid rikkuvate ettevõtete suhtes uurimisi;
tunnistama koostöö tähtsust konkurentsiametitega.

18. peatükk: Riigiettevõtted, monopolid ja eri- või eelisõiguse saanud ettevõtted

Lepinguosalised lepivad kokku mitte sekkuda või moonutada eraettevõtete konkurentsi. Mõlemad pooled tagavad, et riigiettevõtted, monopolid ja eriõiguse saanud ettevõtted ei diskrimineeri teise lepinguosalise kaupu, teenuseid või investeeringuid.
See kindlustab, et era- ja riigiettevõtete vaheline konkurents ei ole negatiivselt mõjutatud. Eeskirjad annavad mõlemale lepinguosalisele täieliku valikuvabaduse kodanikele avalike teenuste pakkumisel.

19. peatükk: Riigihanked

Käesolev peatükk täpsustab valdkonnad, kus ELi ja Kanada ettevõtted saavad pakkuda kaupu ja teenuseid üksteise valitsustele, valitsuse kõigil tasanditel – riiklikul, piirkondlikul ja provintsi ning kohalikul. Selleks peavad ettevõtted täitma erireegleid, mis kehtivad:

kaupade, teenuste või lepingu väärtusele,
tarbijale,
lubatud kaupadele ja teenustele (lisas).

20. peatükk: Intellektuaalomand

Käesolev peatükk:

põhineb olemasolevatel rahvusvahelistel intellektuaalomandi seadustel, et välja töötada standardid ja eeskirjad, mis on lepinguosaliste vahel kooskõlas.
kavandab intellektuaalomandi kaitseprotseduurid;
määratleb edasise koostöö valdkonnad.

21. peatükk: Õigusloomealane koostöö

Käesolev peatükk:
- põhineb lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel õigusloomealase koostöö kohta,
- ergutab reguleerivaid asutusi vahetama kogemusi ja teavet ning tegema kindlaks valdkonnad, kus saaks teha koostööd.
Koostöö on vabatahtlik ning ELi ja Kanada reguleerivad asutused säilitavad oma vastavad volitused võtta vastu õigusakte.

22. peatükk: Kaubandus ja säästev areng

Käesolevas peatükis lepinguosalised:

tunnistavad, et majanduskasv, sotsiaalareng ja keskkonnakaitse on omavahel seotud;
lepivad kokku, kuidas tagada, et majanduskasv toetaks nende sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke;
loovad kaubanduse ja säästva arengu ühiskomitee;
kohustuvad toetama huvirühmade foorumit.

23. peatükk: Kaubandus ja töö

Lepingupartnerid kohustuvad austama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt kehtestatud tööstandardeid ning ratifitseerima ja rakendama ILO põhikonventsioone.
Käesolevas peatükis:
- kaitstakse mõlema osapoole õigust reguleerida tööalaseid küsimusi;
- keelatakse kummalgi osapoolel eirata või alandada tööstandardeid, et hoogustada kaubandust;
- tagatakse vabaühenduste osalemine selle peatüki eeskirjade täitmisel;
- edendatakse koostööd ILOga;
- luuakse mehhanism peatüki eeskirjade rakendamiseks (jõustamismehhanism) mõlema osapoole poolt.

24. peatükk: Kaubandus ja keskkond

Lepinguosalised lepivad kokku viia ellu rahvusvahelised keskkonnalepingud.
Käesoleva lepinguga:
- kaitstakse mõlema osapoole õigust reguleerida keskkonnaalaseid küsimusi;
- nõutakse mõlemalt osapoolelt siseriiklike keskkonnaalaste seaduste täitmist;
- keelatakse kummalgi osapoolel leevendada oma seadusi, et hoogustada kaubandust;
- soodustatakse metsade ja kalanduse kaitsmist ja säästvat majandamist;
- kindlustatakse vabaühenduste kaasamine.

25. peatükk: Kahepoolsed dialoogid ja koostöö

Lepinguosalise lepivad kokku teha tihedamat koostööd teaduse ja metsanduse valdkonnas.
Olemasolevad kaubandust ja majandusküsimusi puudutavad dialoogi- ja koostöölepingud võetakse üle CETAsse, et kõik need tegevused rajaneksid samadel alustel.

26. peatükk: Haldus- ja institutsioonilised sätted

Käesolev peatükk käsitleb, kuidas osapooled loovad vastavalt lepingule erikomiteed, et hallata ja rakendada CETA-lepingut, ning nende otsuste õiguslikku olemust.

27. peatükk: Läbipaistvus

Lepinguosalised nõustuvad:

avaldama CETA lepinguga hõlmatud küsimustega seotud õigusnormid, eeskirjad, menetlused ja haldusotsused ning tegema need asjaosalistele kättesaadavaks;
viivitamatult jagama teavet ja vastama küsimustele, mis on seotud meetmetega, mis mõjutavad CETA lepingu rakendamist;
tegema koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, et suurendada rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute läbipaistvust.

28. peatükk: Erandid

Erinevatel põhjustel (nt et tagada avalik julgeolek, vältida maksudest kõrvalehoidmist või edendada kultuurilist identiteeti) on lepinguosalistel õigus jätta teatud valdkonnad kas mõnedest CETA peatükkidest või kogu lepingust välja.

29. peatükk: Vaidluste lahendamine

Käesolevas peatükis nähakse ette süsteem pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks küsimustes, mis puudutavad nende nägemust CETA kohaldamisest või tõlgendamisest. Erimeelsuste ilmnemisel peavad kaks osapoolt esiteks selgelt ja viivitamatult omavahel suhtlema ning püüdma need lahendada. Nad peavad antud küsimuses konsulteerima ka spetsialistidega. Ainult siis kui need püüdlused on asjatud, on neil võimalus selles peatükis sätestatud ametlikuks menetluseks.
Samuti on siin sätestatud protseduurid, mida mõlemad osapooled peavad järgima, et ametlik vaidlus lahendada. Protsessi jälgimiseks on neil võimalus kasutada sõltumatut vahendajat.

30. peatükk: Lõppsätted

Käesolev peatükk sätestab eeskirjad lepingu jõustumiseks, uute ELi liikmesriikide lepingusse inkorporeerimiseks pärast selle allkirjastamist ja lepingu muutmiseks või lõpetamiseks.

MIS AJAST OTSUSEID JA LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Otsust (EL) 2017/37 ja otsust (EL) 2017/38 kohaldatakse alates 28. oktoober 2016.

CETA saab jõustuda täielikult ja lõplikult üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud kooskõlas oma vastavate põhiseaduslike nõuetega.

TAUST

Kanada ja EL allkirjastasid CETA 30. oktoobril 2016. aastal. Kaubanduslepingu ametlikke läbirääkimisi alustati 2015. aasta mais.
Lisateave:
- Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) (Euroopa Komisjon)
- CETA in your town (Euroopa Komisjon)
- EU/Canada Trade Deal (CETA) — Videoklipp (Euroopa Komisjon)
- The Benefits of CETA — teabeleht (Euroopa Komisjon)
- Exporters’ stories (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2017/37 ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) allkirjastamise kohta (ELT L 11, 14.1.2017, lk 1–2)

Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2017/38 ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 11, 14.1.2017, lk 1080–1081)

Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel (ELT L 11, 14.1.2017, lk 23–1079)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Teatis ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 238, 16.9.2017, lk 9–1081)

Teatis strateegilise partnerluslepingu (SPA) ajutise kohaldamise kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahel (ELT L 89, 1.4.2017, lk 1)

Viimati muudetud: 09.09.2021

Top