ELi kultuurivaldkonna töökava (2015–2018)

KOKKUVÕTE:

Järeldused kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON JÄRELDUSTE EESMÄRK?

Järeldustes määratakse kindlaks Euroopa kultuuripoliitika alase koostöö põhiprioriteedid ja sätestatakse nende saavutamiseks võetavad konkreetsed meetmed.

PÕHIPUNKTID

Prioriteedid

Töökavas sätestatakse neli põhiprioriteeti.

1.	Kättesaadav ja kaasav kultuur – nt kultuuriasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat digitehnoloogia kasutamise kohta.

2.	Kultuuripärand – nt komisjoni uuring, mis käsitleb kultuuripärandile loodusõnnetuste ja inimtegevuse poolt avalduva mõju eest kaitsmise riski hindamist ja ennetustegevust.

3.	Kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon – nt ELi riikide soovitused riigiasutustele seoses juurdepääsuga rahastamisele.

4.	Kultuurilise mitmekesisuse edendamine, kultuur ELis, välissuhted ja liikuvus – nt heade tavade käsiraamat ELi riikides toodetud Euroopa filmide leviku parandamiseks.

Samuti nimetatakse prioriteedina kõigis kultuuripoliitika valdkondades kvaliteetse ja võrreldava kultuuristatistika olemasolu.

Töömeetodid

Kavas nähakse ette erinevad töömeetodid sõltuvalt eesmärgist ja teemast:

—	avatud koordinatsiooni meetod, mis peaks jääma peamiseks ELi riikide vahelise koostöö meetodiks;

—	kultuuriministeeriumide ametnike mitteametlikud kohtumised, sealhulgas kohtumised teiste ministeeriumide ametnikega;

—	komisjoni poolt kokku kutsutud vajaduspõhised eksperdirühmad või poliitikaseminarid, et vaadata täiendavalt läbi töökava (neljal prioriteedil põhinevate) teemadega seotud küsimused ja koostoime muude töökava vahenditega (nt uuringud ja nõukogu järeldused);

—	Euroopa Komisjoni korraldatud kokkuvõtte tegemise koosolekud poliitikavaldkondades, millega tegeldi ulatuslikult varasemate kultuuritöökavade raames (nt kultuuri- ja loomemajandus ning kultuuripärand);

—	konverentsid, uuringud ja vastastikuse õppimise algatused.

Konkreetsed meetmed

Kavas nähakse ette ELi riikide, nõukogu eesistujariikide ja komisjoni poolt võetavad 20 meedet.

ELi riike kutsutakse üles:

—	võtma subsidiaarsuse põhimõtet austades arvesse töökava abil saavutatud tulemusi siseriikliku poliitika väljatöötamisel;

—	jagama teavet töökava tulemuste kohta kõigile huvitatud isikutele.

Nõukogu eesistujariike kutsutakse üles võtma meetmeid, sealhulgas:

—	võtma töökava arvesse 18 kuu tööprogrammi koostamisel;

—	pidama vajaduse korral mitteametlikke koosolekuid kultuuriga seotud teemadel, et töökava raames saadud tulemusi arutada, neid kasutusele võtta ning nende kohta teavet levitada.

Komisjoni kutsutakse üles võtma meetmeid, sealhulgas:

—	toetama ELi riikide, ekspertide ja huvitatud isikute võimalikult ulatuslikku osalemist järelduste lisades osutatud tööstruktuurides;

—	tagama kultuurivaldkonnas vastastikuse teabevahetuse avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühmade ning nende ja seonduvates sektorites töötavate avatud koordinatsiooni meetodi rühmade vahel;

—	avaldama hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks ELi riikide vabatahtlikele panustele tugineva aruande töökava rakendamise ja asjakohasuse kohta.

Samuti palutakse komisjonil ja ELi riikidel võtta meetmeid oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas:

—	edendada kultuuri panust strateegia „Euroopa 2020”. eesmärkide saavutamiseks;

—	võtta kultuuri arvesse poliitika ja meetmete kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel teistes poliitikavaldkondades;

—	edendada koostööd kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega, potentsiaalsete kandidaatriikidega ja Euroopa naabruspoliitika riikidega ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Nõukoguga.

TAUST

Strateegiline raamistik – Euroopa kultuurivaldkonna töökava

ÕIGUSAKT

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta (ELT C 463, 23.12.2014, lk 4–14)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsioon Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (ELT C 287, 29.11.2007, lk 1–4)

Viimati muudetud: 15.10.2015