Riigiabi raskustes ettevõtjatele

Euroopa Komisjon vaatas üle eeskirjad, mille alusel hinnatakse Euroopa Liidu riikides raskustes ettevõtjatele antavat riigiabi (riiklikke toetusi). Sellega püütakse tagada riigiabimeetmete suunamine sinna, kus seda kõige enam vajatakse, ning et ettevõtete omanikud tasuksid õiglase osa ümberkorralduskuludest.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis - Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1-28).

KOKKUVÕTE

Euroopa Komisjon vaatas üle eeskirjad, mille alusel hinnatakse Euroopa Liidu riikides raskustes ettevõtjatele antavat riigiabi (riiklikke toetusi). Sellega püütakse tagada riigiabimeetmete suunamine sinna, kus seda kõige enam vajatakse, ning et ettevõtete omanikud tasuksid õiglase osa ümberkorralduskuludest.

MIS ON NENDE SUUNISTE EESMÄRK?

Raskustes ettevõtjatele antav riigiabi annab neile eeliseid elujõulisemate ja tõhusamate konkurentide ees, kes ei saa toetusi (st see võib moonutada konkurentsi). See võib lisaks pidurdada majandusarengut, kuna maksumaksjate raha suunatakse kõrvale alternatiivsetest ja potentsiaalselt tulemuslikumatest kasutusviisidest. Käesolevates suunistes sätestatakse eeskirjad raskustes ettevõtjatele riigiabi andmiseks, mille alusel peavad nad vastama rangetele tingimustele.

Suuniste eesmärk on tagada, et ELi riikide antav riigiabi on tõesti avalikes huvides. Selle näiteks võiks olla ettevõtte päästmine, kui see hoiab ära sotsiaalseid raskusi, mis kaasneksid ettevõtte sulgemisega niigi kõrge töötusmääraga valdkonnas. Suunistes on toodud näiteid juhtumitest, mille puhul oleks riigiabi õigustatud.

Lisaks peavad riigiabi andjad tõendama, et abist oleks kasu. Selleks peavad nad esitama riigiabi mittehõlmaval usaldusväärsel stsenaariumil põhineva võrdluse.

Päästmisabi võimaldab kokkukukkumise piiril oleval ettevõttel tegutseda veel nii kaua, et jõutakse koostada ümberkorralduskava. See kava peab seisnema likviidsusabis (laenus või garantiides) ja tohib kesta kuni kuus kuud.

Selle 6-kuulise ajavahemiku lõppemisel tuleb abisumma tagasi maksta või teavitada komisjoni ümberkorralduskavast, et selle saaks ümberkorraldusabina heaks kiita.

Ümberkorraldusabi saab anda ainult üks kord kümne aasta jooksul (ühekordse abi põhimõte*). Ümberkorralduskavas tuleb näidata, kuidas saab ettevõtte pikaajalise elujõulisuse ilma täiendava riigiabita taastada.

Ümberkorraldusabi andmiseks ning seoses sellega maksumaksjate raha osakaalu vähendamiseks sisaldavad suunised nõuet, et ettevõtte kahjumi korvamiseks peavad kulud olema täies ulatuses jaotatud olemasolevate investorite ja allutatud võlausaldajate vahel.

Ettevõte peab samuti leppima kokku meetmetes, kuidas piirata konkurentsimoonutusi, mis tulenevad riigiabi saamisest (näiteks võib see tähendada äritegevuse kasumlike osade müümist).

Pärast kasumlikkuse taastamist peab riigiabi saanud ettevõtja olema nõus tagastama riigile osa oma kasumist.

MIS AJAST SUUNISEID KOHALDATAKSE?

Käesolevad suunised kehtivad 1. augustist 2014 kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Need asendavad 2004. aastal vastu võetud sarnaseid suuniseid.

TAUST

Komisjoni teatis Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis

PÕHIMÕISTED

* Ühekordse abi põhimõte - abi on õigus saada vaid üks kord kümne aasta jooksul.

Viimati muudetud: 07.04.2020