Erakorraline humanitaarabi ELis

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta ELis

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega (EL) 2016/369

• kehtestatakse eeskirjad erakorralise humanitaarabi* andmise kohta ELi riikidele inimtegevusest tingitud või looduskatastroofi korral;
• seda kohaldatakse ainult siis, kui teised vahendid ei osutu piisavaks;
• toetatakse ja täiendatakse mõjutatud ELi riigi või riikide meetmeid.

Pärast COVID-19 puhangut 2020. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EL) 2020/521, millega aktiveeritakse määruse (EL) 2016/369 kohased erakorralised toetusmeetmed. Aktiveerimisperiood kestab 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2022.

PÕHIPUNKTID

• Käesoleva määruse alusel loodud erakorralise toetuse rahastamisvahend on vajaduspõhine ja selle eesmärk on hoida inimelusid, hoida ära inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust.
• Otsuse käesoleva määruse alusel erakorralise toetuse aktiveerimise kohta võtab nõukogu vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel.
• Komisjon peab jälgima rahalist toetust saavaid meetmeid. Hiljemalt 12 kuud pärast erakorralise toetuse aktiveerimist esitab komisjon nõukogule üldise hinnangu kõnealuse aktiveerimise ajal antud toetuse kohta või teeb ettepaneku toetuse lõpetamiseks.
• Komisjon peab tagama, et käesoleva määruse kohaselt kasutatavaid vahendeid kaitstakse pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest, mis võib kahjustada ELi finantshuve.
• Käesolev määrus on ette nähtud ELi teiste rahastamisvahendite (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ja Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks) täiendamiseks.

COVID-19 erimeetmed

• Erakorralise toetuse rahastamisvahendi kaudu võtab EL kasutusele 2,7 miljardit eurot. Seda kasutatakse erakorralise esmaabi toetuse rahastamiseks, nagu näiteks:
  • oluliste ressursside ühine hankimine, varumine ja jaotamine;
  • ravimite ja testimismeetodite väljatöötamise kiirendamine;
  • ajutiste haiglate ja ajutiste karantiiniasutuste loomine;
  • abi patsientide piiriülesel transportimisel haiglatesse, kus on vabu kohti.
• Samuti on võimalik rahastada muid meetmeid lähtuvalt ELi riikide, haiglate, arstide ja patsientide esilekerkivatest vajadustest.
• Komisjon võib rahastada partnerorganisatsioone nagu valitsusvälised organisatsioonid, ELi riikide eriotstarbelised asutused, riikide ametiasutused ja muud avalik-õiguslikud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid ja nende asutused.
• COVID-19 pandeemia tõttu laiendati nende hulka, kel on võimalik saada finantsabi erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahastatud meetmete rakendamiseks. Kui see on meetme rakendamiseks asjakohane ja vajalik, võivad toetuskõlblikud olla vajalike eriteadmistega või katastroofiabi sektoris aktiivselt tegutsevad organisatsioonid ja üksused, näiteks:
  • eraõiguslikud teenusepakkujad,
  • varustuse tootjad ning
  • teadlased ja teadusasutused.
• Erakorralise toetuse andmiseks vajalike asjade ja teenuste hankimiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas:
  • komisjoni ja ELi riikide ühishanked;
  • komisjoni hange ELi riikide nimel;
  • komisjoni hange;
  • hangitud asjade või teenuste müük, annetamine või rentimine komisjoni valitud ELi riikidele või partnerorganisatsioonidele.
• Erakorralise toetuse rahastamisvahendist võib aktiveerimisperioodi lõpuni rahastada kuni 100 % otsestest ja kaudsetest kuludest, mis on seotud erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatud meetmetega. Otsesed kulud võivad hõlmata järgmist:
  • kaupade ja teenuste ostmine, ettevalmistamine, kokkukogumine, transport, ladustamine ja jaotamine;
  • meetmete või projektide investeerimiskulud, mis on otseselt seotud asjakohase erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimise eesmärkide saavutamisega.
• Et kiirendada hankemenetlustest tulenevate lepingute sõlmimist ja täitmist, lubatakse käesoleva määrusega teha teatud erandeid määrusest (EL, Euratom) 2018/1046 (ELi finantsmäärus (vt kokkuvõte)).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) 2016/369 kohaldatakse alates 16. märtsis 2016.
• Muudatuste määrust (EL) 2020/521 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2020.

TAUST

2016. aastal oli peamine põhjus selle määruse vastuvõtmiseks rände ja pagulastega seotud olukord, mis mõjutas ELi. Sel ajal olid EL ja eelkõige Kreeka ülekoormatud suure hulga pagulaste ja rändajatega, kes vajasid kiiresti humanitaarabi. Ajavahemikus 2016–2019 eraldas Euroopa Komisjon partnerorganisatsioonidele peaaegu 650 miljonit eurot, et aidata pagulasi ja rändajaid Kreekas.

Lisateave:

• Erakorraline toetus ELis (Euroopa Komisjoni veebisait)
• Kriisiohje ja solidaarsus (Euroopa Komisjoni veebisait)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus (ELT L 70, 16.3.2016, lk 1–6)

Määruse (EL) 2016/369 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus erakorralise toetuse andmise kohta liidus (COM(2016) 116 final, 2.3.2016)

Viimati muudetud: 18.05.2020