ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

(apellatsioonikoda)

20. veebruar 2009

Liidetud kohtuasjad T‑359/07 P–T‑361/07 P

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Marli Bertolete jt

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – OIB lepingulised töötajad – Varasemad töötajad Belgia õiguse alusel – Kohaldatava süsteemi muutmine – Töötasu kinnitavad komisjoni otsused – Võrdne kohtlemine

Ese:      Apellatsioonkaebused Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 5. juuli 2007. aasta otsuste peale kohtuasjades F‑26/06: Bertolete jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), F‑24/06: Abarca Montiel jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) ja F‑25/06: Ider jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles taotletakse nende kohtuotsuste tühistamist.

Otsus: Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 5. juuli 2007. aasta otsused kohtuasjas F‑26/06: Bertolette jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), kohtuasjas F‑24/06: Abarca Montiel jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), ja kohtuasjas F‑25/06: Ider jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata). Esimese kohtuastme hagejate Marli Bertolete ja kaheksa teise komisjoni lepingulise töötaja, Sabrina Abarca Montieli ja 19 teise komisjoni lepingulise töötaja, Béatrice Ideri, Marie-Claire Desorbay ja Lino Noschese hagid jäetakse rahuldamata. Esimese kohtuastme hagejad ja komisjon kannavad oma kohtukulud ise.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikkel 62 jj; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 19 jj, artikkel 92 ja lisa, artikli 2 lõige 2)

2.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu – Varem siseriikliku süsteemi alusel töötanud teenistujate töötasu languse hüvitamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, lisa, artikli 2 lõige 2)

3.      Ametnikud – Muude teenistujate teenistustingimused – Võrdne kohtlemine – Üleminekukorra kohaldamine

1.      Kuna töötasu mõiste, mis on määratletud personalieeskirjade artiklis 62 ja järgnevates artiklites ning mida muude teenistujate teenistustingimuste artikli 19 ja järgnevate artiklite, koostoimes nende tingimuste artikliga 92, alusel kohaldatakse varem siseriikliku süsteemi alusel töötanud teenistujatele, hõlmab peretoetusi, siis nende tingimuste lisa artikli 2 lõike 2 järgset institutsioonide kohustust võtta arvesse teenistuskoha liikmesriigi maksustamise, sotsiaalkindlustuse ja pensionide alaste õigusnormide erinevusi, võrreldes lepingulistele töötajatele kohaldatavate sätetega, tuleb tõlgendada nii, et kui need institutsioonid kavatsevad hüvitada ühenduse lepingulistele töötajatele kohalduvale süsteemile üleminekust tekkivat töötasu langust, siis peavad nad arvesse võtma selle töötasu mõiste kõiki osasid. Selleks peavad need institutsioonid arvesse võtma varem kohaldatud siseriikliku maksu‑, sotsiaalkindlustus‑ ja pensioniõiguse eripärasid, mis võivad mõjutada selle töötasu taset ühenduse personalieeskirjade tähenduses, ehkki nende eripäradega seotud võimalikud rahalised eelised ei ole tingimata töötasu osad siseriikliku õiguse tähenduses. Järelikult peavad institutsioonid muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõige 2 alusel, kui nad teevad kaalutlusotsuse hüvitada töötasu langus, võtma täiendavate summade arvutamisel arvesse kõiki siseriikliku õiguse järgseid palga‑, maksu‑ ja sotsiaalkindlustusalaseid eeliseid, mis kohaldatava ühenduse õiguse alusel kuuluvad töötasu mõiste alla. Seetõttu, kui institutsioon hõlmas siseriikliku õiguse järgsed peretoetused (mis on riigi poolt makstud sotsiaaltoetus, mitte aga tööandja makstud töötasu) kõnealustele teenistujatele makstud täiendavate summade arvutusse, siis on institutsioon nõuetekohaselt kohaldanud muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõiget 2.

(vt punktid 45–47)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. mai 1987, kohtuasi 186/85: komisjon vs. Belgia (EKL 1987, lk 2029, punktid 26 ja 29 ); 7. mai 1987, kohtuasi 189/85: komisjon vs. Saksamaa (EKL 1987, lk 2061, punkt 18)

2.      Kohaldamaks võrdse kohtlemise põhimõtet seoses varem siseriikliku süsteemi alusel töötanud teenistujatele täiendavate summade kindlaksmääramisega, kui neile hakatakse kohaldama ühenduse lepingulise töötaja süsteemi, peab institutsioon võrdlema kõnealuseid olukordi seoses muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 eesmärgiga – mis on säilitada personalieeskirjades määratletud töötasu varasem tase, st varasem terviklik töötasu, sh peretoetused – ja muutma selle töötasuks personalieeskirjade tähenduses. Kohaldatavate sätete eesmärki ja ühenduse töötasu mõistet silmas pidades tähendab see võrdlus seega institutsiooni kohustust võtta arvesse huvitatud isikute vastavat perekondlikku olukorda ja eelkõige seda, kas neil on lapsed. Nii faktilisest kui õiguslikust vaatepunktist on hetkel, kui isikule hakatakse kohaldama lepingulise töötaja süsteemi vastavalt Brüsseli infrastruktuuride ameti teenistujatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete artikli 7 lõikele 1 ja artikli 8 lõikele 1, ühe või enama lapsega isiku perekondlik ja töötasualane olukord oluliselt erinev selle isiku omast, kellel ei ole lapsi, sest viimasel ei ole ei varasema siseriikliku lepingulise süsteemi ega ka ühenduse personalieeskirjade alusel õigust ülalpeetava lapse pealt tasutavatele peretoetustele kui töötasu erilisele osale. Vastupidi, nende kahe isikute kategooria perekondlik ja töötasualane olukord on oluline eristamiskriteerium, mida institutsioon ei saa õiguspäraselt ignoreerida, arvestades kohaldatava süsteemi eesmärki.

(vt punktid 50 ja 51)

3.      Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine üleminekukorrale tähendab, et institutsioon võtab arvesse kõigi huvitatud isikute isiklikku olukorda neile kohaldatava süsteemi muutumise hetkel, kuna see muutumine on tähtis katkestav sündmus, mis võib oluliselt muuta kõiki nende õigusi ja kohustusi. Kui olukord ei oleks selline, peaksid ühenduse institutsioonid võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks huvitatud isikute seisundi ad hoc muutuse korral võtma üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmisel arvesse iga huvitatud isiku isikliku olukorra oletuslikke arenguid, mis paneks institutsioonidele liigse ja teostamatu nõude uurida võrdlevalt tulevikku. See hinnang ei mõjuta siiski vajadust regulaarsete ajavahemike tagant kontrollida kõnealuste teenistujate isiklikku olukorda ja vajaduse korral parandada hilisemaid ebavõrdsusi nende isikute vahel, kas selles hilisemas hetkes on sarnastes või samastes olukordades.

(vt punkt 54)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 14. veebruar 2007, kohtuasi T‑435/04: Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 90 jj).