This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0468
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS concerning the added value of macro-regional strategies
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta
/* COM/2013/0468 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta /* COM/2013/0468 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse
kohta 1. Sissejuhatus Makropiirkondade kontseptsioon tulenes soovist kollektiivselt reageerida
Läänemere keskkonnaseisundi halvenemisele ning võtta kooskõlastatud meetmeid
piirkonna probleemide ja võimalustega tegelemiseks. Selle tulemusel esitati ELi
Läänemere piirkonna strateegia, mis võeti vastu 2009. aastal. 2011. aasta
juunis võeti vastu ELi Doonau piirkonna strateegia ning nõukogu kutsus
komisjoni üles esitama 2014. aasta lõpuks Euroopa Liidu Aadria ja Joonia
piirkonna strateegia, mille kontseptsiooni seejärel hinnatakse[1]. Teised
piirkonnad veel kaaluvad lähenemisviisi potentsiaali. Eesmärk on kooskõlastada reageerimist probleemidele,
mida on lihtsam lahendada üheskoos kui eraldi. Nende kahe strateegia abil
soovitakse ületada arengut piiravad takistused ning avada piirkondade
potentsiaal. Peale selle soovitakse küsimustega tegeleda mitmepoolses koostöös
ning teha ELi piiride üleselt koostööd naaberriikide kui võrdsetega. Selline
lähenemisviis kutsub strateegias osalejaid ületama riigipiire, aga ka tõkkeid
strateegilisemalt ja loovamalt mõtlemise eest seoses piirkondade võimalustega. Makropiirkondliku strateegia eesmärk on uute projektide ja algatuste
koondamise abil ühise vastutustunde loomine. Strateegiad on territoriaalse
koostöö ja ühtekuuluvuse oluline uuendus. Sellegipoolest tuleb lähenemisviisi,
kus toetutakse sellistest komisjoni algatustest nagu INTERREG[2]
tulenevatele koostöötraditsioonidele, hinnata tulemuspõhiselt. Selle edu
mõõtmiseks tuleks välja selgitada strateegiaga seotud pingutuste hulk. Kuigi eespool
nimetatud lähenemisviis on üsna populaarne, on selle rakendamine seotud probleemidega
ning tõelise lisandväärtuse kõige tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks loomiseks on
vaja teha täiustusi. 1.1. Aruande eesmärk Nõukogu palus komisjonil selgitada makropiirkondlike strateegiate
mõistet, hinnata nende lisandväärtust ning esitada nõukogule ja Euroopa
Parlamendile tulemused 2013. aasta juuniks[3]. Käesolevas aruandes ·
selgitatakse strateegiate kontseptsiooni; ·
hinnatakse olemasolevate makropiirkondlike
strateegiate lisandväärtust; ·
antakse soovitusi tuleviku tarbeks. Aruandes analüüsitakse strateegiate seniseid saavutusi, nii eeliseid
kui ka esilekerkinud raskusi, võrreldes neid ELi üldise poliitilise
raamistikuga, sealhulgas strateegiaga „Euroopa 2020” ning aluslepingutes esitatud
territoriaalse perspektiiviga. 1.2. Hindamismeetod[4] Töö põhineb mitmel allikal, sealhulgas ·
komisjoni aruannetel ELi Läänemere piirkonna
strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia kohta, neist tulenevatel nõukogu
järeldustel ning 2012. aasta märtsi teatisel ELi Läänemere piirkonna
strateegia kohta; ·
mahukal uuringul, milles osales rohkem kui 100
peamist sidusrühma; ·
välisekspertide sõltumatutel hindamistel; ·
asjakohase teadus- ja poliitikaarendust käsitleva
kirjanduse läbivaatamisel. Märkuste esitajad annavad järgmist nõu: ·
kuna mõlemad olemasolevad makropiirkondlikud
strateegiad on suhteliselt uued, on nende mõju veel keeruline hinnata ning seda
tuleks mõõta keskpikas kuni pikas perspektiivis; ·
eristada tuleb üldise kontseptsiooni väärtust ning
selle kontseptsiooni rakendamise probleeme.
2. Makropiirkondliku strateegia kontseptsioon Makropiirkondliku koostöö aluseid on mitu: piirkondlik identiteet,
ühise strateegilise kavandamise soov ja ressursside jagamise tahe. Esialgseid määratlusi[5]
konsolideeritakse praegu ühissätete määruses ajavahemiku 2014–2020 kohta,[6] mille
kohaselt makropiirkondlik strateegia 1) on samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikidega ja
kolmandate riikidega seotud ühtne raamistik; 2) käsitleb ühiseid probleeme; 3) saab kasu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse
nimel tehtavast tugevdatud koostööst. Makropiirkondliku strateegia peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja
nõukogu. Kontseptsioon lähtub järgmistest põhimõtetest: ·
integratsioon –
eesmärgid peavad olema lisatud olemasolevatesse poliitilistesse raamistikesse (ELi,
piirkondlikud, riiklikud, kohalikud, ühinemiseelsed raamistikud),
programmidesse (ELi, riigipõhised, territoriaalset koostööd käsitlevad,
valdkonnapõhised programmid) ning rahastamisvahenditesse; ·
kooskõlastamine –
poliitika, strateegiate ning rahastamisvahendite puhul tuleb vältida
killustatust nii poliitikavaldkondade, osalejate kui ka valitsemissektorite
vahel; ·
koostöö – nii riikidel
kui ka valdkondadel tuleb koostööd teha piirkonnaüleselt, muutes piirkondlike
arendusideede puhul mõttelaadi sissepoole suunatult väljapoole suunatuks; ·
mitmetasandiline juhtimine – erinevate tasandite poliitikakujundajate koostööd tuleb parandada,
ilma et otsustamisprotsessi loodaks uusi tasandeid; ·
partnerlus – ELi
liikmesriigid ja kolmandad riigid teevad koostööd vastastikuse huvi ja
lugupidamise põhimõttel. Eesmärgid sõltuvad asjaomase piirkonna vajadustest. Suuremat tähelepanu
tuleb siiski pöörata strateegilise tähtsusega küsimustele, mis pakuvad ühenduse
horisontaalses poliitikas tõelist lisandväärtust, pidades eelkõige silmas strateegiat
„Euroopa 2020”. Arvestada tuleb nii probleemide kui ka võimalustega, sest
erineva arengutasemega riikidel on erinevad prioriteedid: ·
probleemid, mille puhul
tugevdatud koostöö on ülioluline (nt keskkonna- kliima- või ühendatavusega seotud
küsimused) ·
võimalused, mille puhul
tugevdatud koostöö on vastastikustes huvides ning sisaldab ühiseid algatusi,
koostöövõrgustikke, kogemuste jagamist, rahaliste vahendite ühiskasutust
(näiteks teadusuuringute, innovatsiooni, ettevõtluse, suutlikkuse arendamise jaoks). Selline kahetine aspekt on ära märgitud nõukogu 2012. aasta juuni järeldustes,[7] kus seda lähenemisviisi
toetatakse ELi siseturgu ja konkurentsivõimet suurendavana, hõlbustades integreeritud
merenduspoliitika elluviimist (eelkõige meremajanduse kasv) ning käsitledes
ühiseid reostusega seotud probleeme ja puudulikku infrastruktuuri. Lisaks saab
neid strateegiaid kasutada ühiste jõupingutuste koondamiseks innovatsiooni,
kliimameetmete, riskijuhtimise, julgeolekuküsimuste ja turismi valdkonnas. 3. Makropiirkondlike strateegiate lisandväärtus Mõlemad olemasolevad makropiirkondlikud strateegiad toimivad
täiendavate ELi fondide, uute institutsioonide ja õigusaktide loomiseta. See on
nõudnud suuremat sidusust fondide, struktuuride ja poliitikavaldkondade vahel.
Strateegiatega tegelemiseks loodi prioriteetsete valdkondade kohta tööstruktuurid,
mis valiti alt-üles lähenemisviisi abil konsultatsiooni käigus. Igas valdkonnas
on osalevatel riikidel, piirkondadel või organisatsioonidel poliitiline juhtroll,
mida toetab vahendajana komisjon. 3.1. Projektide, meetmete, otsuste ja võrgustike tulemused ELi Läänemere piirkonna strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia
rakendusaruannetes tuuakse esile, et makropiirkondlikud strateegiad on aidanud
uusi projekte arendada või on andnud olemasolevatele riikidevahelistele
projektidele hoogu juurde. Ainuüksi Läänemere piirkonnas on juhtprojekte üle
100 ning lisaks neile on veel palju kõrvalprojekte, samal ajal kui ELi Doonau
piirkonna strateegia raames kaalutakse enam kui 400 projekti väärtusega 49 miljardit
eurot ning neist 150 projektiga juba tegeletakse. Projektid – Läänemere seisund on
paranemas, toitainekoormusega tegeletakse näiteks projekti CleanShip raames
(vähendab laevadest pärineva reostuse hulka) või fosfaatide pesuainetes
kasutamisest loobumisega tegeleva projekti abil, samal ajal kui kalamajanduse
paremat koostööd hõlbustab projekt BALTFISH; – Doonau piirkonnas üleujutuste
vältimine on oluline küsimus, sellega tegeleb näiteks projekt DANUBE FLOODRISK,
mille kaudu jagatakse ühiseid andmepanku ja teostatakse üleujutuste
kaardistamist; – Doonau piirkonnas alustati
seitsmenda raamprogrammi kaudu e-infrastruktuuri projektide täiustamist, mille
eesmärk on parandada teadlastele suunatud kõrgtasemeliste pilvandmetöötluse
teenuste kättesaadavust; – osana Doonau ja Läänemere
piirkonna kohandamisstrateegiatest kavandatakse koostöös liikmesriikide
institutsioonidega kliimamuutustega seotud meetmeid, näiteks projekt BALTADAPT. Samuti hõlbustab makropiirkondlik lähenemisviis võrgustike loomist ja
ühisalgatusi. Ühisalgatused – Läänemere teadus- ja
arendusprogramm BONUS aitab kaasa uurimisalasele koostööle puhta tehnoloogia ja
ökoinnovatsiooni nimel; – väikesi ja keskmise suurusega
ettevõtjaid toetatakse Doonau piirkonna ettevõtlusfoorumi kaudu. Selline lähenemisviis hõlbustab kollektiivsel tasandil poliitiliste
otsuste langetamist. Doonau veetee laevatatavust parandatakse nt 2012. aasta
juuli ministrite deklaratsiooniga hoolduse kohta, aga ka tänu hiljutisele
Rumeenia ja Bulgaaria vahelisele vahendite jagamise lepingule. 3.2. Täiustatud poliitika väljatöötamine Makropiirkondlikud strateegiad on kogu ELi hõlmava poliitika piirkondlik
alustala, koondades riiklikud lähenemisviisid ühtsemaks rakendamiseks ELi tasandil.
Makropiirkondlikul tegevusel on iseäranis suur mõju ühisele
kalanduspoliitikale, üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T),
üleeuroopalisele energiavõrgule (TEN-E) ja kodanikukaitsealasele koostööle. Keskkonnaküsimusi
käsitlevas eksperdiaruandes nähakse makropiirkondlikke strateegiaid üldiselt
ELi direktiivide rakendamisele kaasaaitavatena[8]. Ühenduvuse parandamine
– arendatakse välja makropiirkondlikke võimalusi TEN-T raamistikes
infrastruktuuriinvesteeringute kavandamiseks. Üheks näiteks on projekt Baltic
Transport Outlook, mis pakub analüütilist ja kavandamisega seotud tuge; – gaasivarustuse kindluse
tagamiseks toetab Doonau piirkonna gaasituru mudel infrastruktuuriprojektide
kavandamist ning tehniliste ja muude riikidevaheliste turutõkete kaotamist. Kuigi uuringus, kus osalesid ELi Läänemere piirkonna strateegia ja ELi
Doonau piirkonna strateegia peamised sidusrühmad, toodi välja, et
makropiirkondlik lähenemisviis annab tõuke erinevate ELi, piirkondlike ja
riiklike poliitikameetmete koondamiseks, rõhutasid sidusrühmad, et vajatakse
rohkem aega ja jõupingutusi. ELi Läänemere piirkonna strateegia sidusrühmad olid
selle suhtes positiivsemalt meelestatud (enam kui 55 %) kui Doonau
piirkonna strateegia sidusrühmad (33 %), seda tõenäoliselt strateegia
varasema alguse tõttu. ELile muret tekitavate
teemade integreerimine riikliku poliitika kujundamisesse
– osana uuest Austria üldisest transpordikavast on ELi Doonau piirkonna
strateegia sihtmärgiks siseveeteed; – Põhjamaade tervise- ja
bioteaduse innovatsiooni tugevaid külgi tutvustatakse Balti riikides projekti
ScanBalt Bioregion kaudu. Neid kasutatakse näiteks Eesti biotehnoloogiat
käsitlevas strateegias, kus on oluline naabritega võrgustike loomine. 3.3. Parem kulude-tulude suhe Piiratud eelarvetega ajal on raha paremini ära kasutamine väga oluline.
Makropiirkondlik lähenemisviis aitab ELi programme ühtlustada, et teha peamiste
ühiste eesmärkide täitmisel koostööd. ELi lisaraha vähesuse tõttu otsivad
strateegia elluviijad aktiivsemalt rahalisi vahendeid. See on soodustanud
järgmist: ·
Doonau rahastamisdialoog (projektiideede ja
rahaliste vahendite sobitamine, projektide eestvedajate ja pankade,
rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja rahastamisprogrammide kokkuviimine); ·
ELi Läänemere piirkonna strateegia algkapitali
rahastu (väikesemahuline rahastamine projektiideede arendamiseks, kuni nende
jaoks saab küsida laenu või toetust). Saadaolevaid vahendeid kasutatakse peamiselt olulisemate eesmärkide
saavutamiseks. Rootsi ja Soome on Läänemere piirkonnas ning Baden-Württembergi
liidumaa on Doonau piirkonnas algatuste rakendamiseks makropiirkondlike
strateegiate raames oma vahendid koondanud[9]. Kaasatud on ka erasektor, nt tehes koostööd
Läänemeremaade Arengu Foorumiga või Doonaust, Sava ja Tisza
jõest uppunud laevade väljatõstmisel. Strateegiad soodustavad ka vahendite ühiskasutust: „finantskorralduse puhul
on märkimisväärne väikesemahuliste/varajaste ning riskikapitalifondide loomine
makropiirkondades, arvestades, et vaid mõnedel riikidel […] on piisav hulk
elujõulisi alustavaid ettevõtteid erifondide kasutamiseks […] makropiirkond
võib pakkuda piisava vajaliku summa”[10]. 3.4. Suurem integratsioon ja kooskõlastamine Suurema osa uuringus osalenud sidusrühmade arvates parandab protsess
olemasolevaid koostöömehhanisme (enam kui 60 %) ja tugevdab osalevate
riikide vahelist koostööd (üle 75 % vastanutest). Poliitika suunajad
rõhutavad ka laiema integratsiooni aspekte[11]. Vähemalt sama tähtis on see, et strateegiad suurendavad riikidesiseste
ametiasutuste vahelist koostööd. Nii uuringus osalejad, sõltumatud hindamised
kui ka erialakirjandus rõhutavad makropiirkondliku tähtsusega probleemide
lahendamisel terviklike lähenemisviiside olulisust. ELi Läänemere piirkonna
strateegia raames on näiteks keskkonnaprobleemidega tegelemisel kasutusele
võetud sektoriülene lähenemisviis. Tänu sellele on lahendatud probleeme, mida
varem keskkonnale keskenduva Helsingi komisjoni (HELCOM) abil ohjata ei
suudetud. See hõlmab eri sektorite huve (nt põllumajandus), mille tõttu tekib keskkonnaprobleeme
(eutrofeerumine)[12]. Suurem kooskõlastamine – Doonau piirkonnas on tekkimas
tihedamad seosed olemasolevate algatustega, näiteks Doonau jõe kaitse
rahvusvaheline komisjon (ICPDR), energiaühendus, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon
ja Musta mere sünergia; – Läänemere piirkonnas suureneb
ühine töö põhjamõõtme riikide, Läänemeremaade Nõukogu (LMN), Põhjamaade
Ministrite Nõukogu ja teiste raamistikega. Selle käigus mobiliseeritakse nende
struktuure, näiteks Läänemeremaade visiooni ja strateegiate võrgustik VASAB
ruumilise planeerimise kooskõlastamise jaoks ning põhjamõõtme
riikide partnerlus transpordi- ja logistikavaldkonnas; – Läänemere piirkonnas töötatakse
ühiselt ohustsenaariumidega, samal ajal kui Doonau piirkonnas kooskõlastatakse rohkem
julgeolekuohtude, nt organiseeritud kuritegevusega seotud valdkonda. 3.5. Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine ja territoriaalse
ühtekuuluvuse edendamine Vähemalt 60 % uuringus osalejatest, samuti teadusringkonna esindajad,[13] peavad
strateegiaid sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse
suurendamise vahendiks. Euroopa Parlamendi sõnul võivad strateegiad „olla
kasulikud vahendid piirkondlike erinevuste [---] kindlakstegemiseks ja selliste
erinevuste vastu võitlemiseks ning Euroopa piirkondade omavahelise lähenemise
edendamiseks”[14]. 3.6. Mitmetasandilise juhtimise edendamine Makropiirkondlik lähenemisviis toimib ainult siis, kui piirkondliku,
riikliku ja kohaliku tasandi vahel toimub tihe koostöö eesmärgiga kavandada
koos ning ühtselt rahastamisvahendeid. See tugevdab mitmetasandilist juhtimist
ühtekuuluvuspoliitika osana, arvestades asjaomaste osalejate erinevust. Ka
kodanikuühiskond on kaasatud ning lähenemisviis põhineb üldisel alt-üles suunatud
konsulteerimisel. Mitmed piirkonnad ja (ELi Läänemere piirkonna strateegia
raames) piirkondlikud organisatsioonid toimivad tegevuse kooskõlastajatena.
3.7. Paranenud koostöö naaberriikidega Need kaks strateegiat aitavad parandada naaberriikidevahelist koostööd.
ELi Läänemere piirkonna strateegia raames on Venemaa, kes pole veel
strateegiaga liitunud, nõustunud osalema teatud ühistes projektides. Norra ja
Island teevad samuti aktiivselt koostööd, eelkõige logistika- ja
sotsiaalküsimuste valdkonnas. ELi Doonau piirkonna strateegia raames hõlbustab
see erinevate liikmesuse väljavaadetega kolmandate riikide ettevalmistust
kandidaat- ja võimalikuks kandidaatriigiks saamisel. Peaaegu 80 % ELi
Doonau piirkonna strateegiaga liitunud vastanutest leidsid, et strateegia on
parandanud naaberriikidevahelist koostööd, täites tulevikuplatvormi ülesannet. Võimalus
omandada ühises tegevuses kogemusi ELi poliitika ja protsesside alal peaks
olema ka tulevikus tehtava töö osaks. 4. Saadud kogemused ja lahendamist vajavad probleemid Kuigi strateegiate lisandväärtus on selge, on vaja parandada
rakendusmeetodeid. ·
Õigete eesmärkide valimine Iga strateegia eesmärgid on konsultatsiooniprotsessi käigus jaotatud kindlaksmääratud
prioriteetseteks valdkondadeks ning need võidakse läbi vaadata, nagu seda tehti
hiljuti ELi Läänemere piirkonna strateegia raames. Suurem osa uuringus osalejatest
usub, et ELi Läänemere piirkonna strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia
eesmärgid käsitlevad peamisi probleeme (enam kui 80 % vastanutest), kuid
vähem on neid, kes on rahul prioriteetsete valdkondade arvuga (60 %
arvates on see arv mõistlik, 26 % on erapooletud ning 14 % arvates on
valdkondi liiga palju); see on üldiselt suurem probleem ELi Läänemere piirkonna
strateegia puhul, kus on rohkem prioriteete. ·
Poliitilise tahte säilitamine Strateegiate algsetes kutsetes, nõukogu järeldustes ja suurte sündmuste
kohta, nagu iga-aastased foorumid, koostatud aruannetes on ilmnenud suur
poliitiline tahe. Kuigi see on oluline,[15] usuvad uuringus osalejad, et seda tahet ei
jätku alati lõpuni. Märkuste põhjal erineb see riigiti, institutsioonide kaupa ning
otsustamise eri tasanditel. 38 % vastanutest nõustub, et poliitiline tahe on
suur, 30 % ei ole sellega nõus ja 32 % jäävad erapooletuks. ELi
Läänemere piirkonna strateegia kohta vastanud on vähem positiivsed kui ELi
Doonau piirkonna strateegia kohta vastanud ning strateegiatega lähemalt seotud
on vähem veendunud kui väljaspool seisjad. ·
Rahastamine Samal ajal kui rahastamise vastavusseviimisel on märkimisväärne
potentsiaal, käivitati mõlemad strateegiad finantsperioodi keskel, mistõttu oli
kooskõla olemasolevate meetmete ja programmidega kohati raskendatud. Võlataseme
tõttu on laenude kasutamine olnud piiratud. Peaaegu 50 % uuringus osalejatest ei ole nõus väitega, et
poliitika ja rahastamise vastavusseviimine strateegia eesmärkidega on olnud
edukas, kuigi ELi Läänemere piirkonna strateegia suhtes ollakse positiivsemad,
kuna strateegiaga alustati varem. Kolmandate riikide vahendite nappus on
jätkuvalt probleem. Kogemused näitavad, et peamisteks rahastamisallikateks on Euroopa
territoriaalse koostöö (ETK) programmid. Lähenemisviisi rakendamisel tuleks
siiski kasutada kõiki meetmeid ja programme, sealhulgas riigipõhised ning erasektori
vahendid ja finantseerimisasutuste (nt Euroopa Investeerimispank) jt pakutav toetus.
Kui makropiirkondlik lähenemisviis on edukas, tuleb see integreerida programmiperioodi
2014–2020, lisades sellekohased selged viited partnerluslepingutesse ja
programmi tekstidesse. Soodsa investeerimiskeskkonna loomiseks on tarvilik kõikide
ministeeriumide tähelepanu. Toetuste ja laenude ühtesidumine nt Lääne-Balkani
investeerimisrahastu kaudu on väärtuslik edasiviiv lahendus eelkõige kolmandate
riikide jaoks. Üldiselt peaks lähenemisviis suurendama kõigi kättesaadavate rahastamisvahendite
mõju, tugevdama kehtiva õigustiku rakendamist ning parandama olemasolevate
struktuuride kasutamist. ·
Organisatsioon ja juhtimine Uuringutulemused kinnitavad, et makropiirkondlikud strateegiad põhjustavad
asjaomastele ametiasutustele endiselt probleeme. Raskused hõlmavad muu hulgas
inimressursside puudust, töötajate vahetumist ja väheseid teadmisi. Personali-
ja reisikulude kärpimise tõttu ei ole sagedastel kohtumistel (näiteks ELi
Doonau piirkonna strateegia prioriteetsete valdkondade juhtrühmad) piisavalt
palju osalejaid. Märkuste esitajad toovad välja ka struktuuride keerukuse. Nad nõuavad
„juhtimise tugevdamist, mis aitaks säilitada minimaalse tugevuse ja tahte ning
samal ajal ka rohkem keskenduda, mis võiks vähendada rakendusmehhanismide
keerukust”[16]. Uuringus osalejad nõuavad ka kogemuste vahetuse täiustamist
makropiirkondades ja nende vahel ning soovivad näha juhtimise kõigil tasanditel
paremat koostööd. ·
Edusammude mõõtmine
Edusamme saab mõõta näitajate abil. Nii ELi Läänemere piirkonna strateegia kui
ka ELi Doonau piirkonna strateegia puhul on kehtestatud eesmärgid strateegia tasandil.
Näitajate määramine prioriteetsete valdkondade ja horisontaalsete meetmete
tasandil on ette nähtud 2013. aastal. See on ambitsioonikas ülesanne, sest
edusammude mõõtmine näitajate abil sõltub teguritest, mis ei ole alati vaid
strateegiaga seotud ning nende konkreetset panust on keeruline mõõta. Programmi
eesmärgid ja näitajad peavad ühtima tegevusega strateegia tasandil. ELi Läänemere piirkonna
strateegial ja ka ELi Doonau piirkonna strateegial on erinevad lähenemisviisid
(esimene lähtub üldisemast tasandist, teine keskendub rohkem üksikasjadele ja
kohaliku tasandi sisendile). Sellegipoolest tuleb tööd jätkata: kuigi
kokkulepitud näitajad ja eesmärgid on jõupingutustele keskendumiseks olulised,
tuleks edusamme vaadelda ka loodud võrgustikke, edukalt läbiviidud projekte
ning integratsiooni ja kooskõlastamise vallas tehtud parandusi arvesse võttes. 5. Edasised sammud: soovitused 5.1. Strateegiate kõigi võimaluste ärakasutamine Strateegiate kõigi võimaluste ärakasutamisel on olulised järgmised
aspektid. ·
Kõik osalejad peavad tunnustama makropiirkondlikke
strateegiaid kui kogu valitsussektori horisontaalset vastutust; ·
Kõigil partneritel tasub kasutada rahastamisvõimalusi,
mida pakub määruste uude põlvkonda, eelkõige partnerluslepingutesse ja
rakenduskavadesse kõnealuse lähenemisviisi lisamine, nii et saavutatakse
põhimõte selle lisamisest kõikidesse otsustesse (lähenemisviisi
süvalaiendamine); ·
Täies mahus tuleb rakendada uued (Doonau ning
Kagu-Euroopa värav) ja olemasolevad riikidevahelised kavad (Läänemere piirkond),
aga ka sellised vahendid nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused ja
integreeritud territoriaalsed investeeringud. Tihedas koostöös INTERACTi
programmiga tuleb jagada häid tavasid. ·
Tegevusega seotud probleemid ametiasutustes tuleb
lahendada asjakohaste töötajate ja vahendite abil. Liigse koormuse ja
mittevajaliku reisimise vältimiseks tuleb täielikult ära kasutada kaasaegseid suhtlusvahendeid. ·
Makropiirkondliku töö sidusust ja usaldusväärsust
tuleb järjepidevalt jälgida asjaomastes valdkondlikes nõukogudes ning
sihtotstarbelistel konkreetseid teemasid käsitlevatel ministrite kohtumistel.
Oluline on avaliku sektori järjepidev panus. ·
Lähenemisviisi järelevalve ja hindamine peab
põhinema realistlikel näitajatel ja eesmärkidel ning prioriteetsete valdkondade
tegevuse ülevaatel. ·
Juhul kui esineb tulemuslikkuse või vastavusega
seotud probleeme, tuleb asjaomasele prioriteedile lisada aegumisklausel,
millega oleks võimalik prioriteetsete valdkondade arvu vähendada või nende keset
muuta. ·
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata strateegiate eesmärgi
ja saavutuste teatavakstegemisele ning jätkata tuleks algetapis kasutusele võetud
alt-üles suunatud lähenemisviisi. 5.2. Juhtimine piirkondades ja komisjoni roll Eduka tuleviku võti seisneb tugevas juhtimises, suurendades asjaomastes
piirkondades omandilist kuuluvust, mille tulemuseks on selge otsustusprotsess
ja suurem nähtavus. Kuigi komisjonil on jätkuvalt keskne roll, peab tema toetus
asjaomastes piirkondades tõhusa juhtimise rakendamise kaudu paremini tasakaalus
olema. Komisjon pakub välja olemasolevate strateegiate läbivaatamise 2014. aasta
iga-aastaseks foorumiks. Läbivaatamisel tuleb arvese võtta tegevusega seotud
parandusi ning poliitilise juhtimise täiustamisvõimalusi. Selge on see, et
võttes arvesse strateegiate arengu erinevaid etappe ning nende eri põhjuseid,
võib edasiviiv lahendus iga juhtumi puhul erinev olla. Sellegipoolest on
olulised järgmised küsimused. ·
Kooskõlas praeguste reguleerivate ettepanekutega
võivad riikidevahelised kavad tulevikus rakendamise toetamisel palju olulisemat
rolli mängida. Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused võivad samuti pakkuda
selleks võimalusi. ·
Praegu võetakse kasutusele strateegiate haldamisega
seotud süsteemid (prioriteetsete valdkondade koordinaatorid, kohalikud
teabepunktid). Lihtsustamisele üleskutsuvate ettepanekute puhul peab arvesse
võtma muudatustega kaasnevaid võimalikke viivitusi. ·
Liikmesriigid ja partnerriigid peavad samuti kaaluma,
kuidas suurendada oma osalust strateegiates ning kuidas asjakohaselt reageerida
üleskutsetele kergemini omaks võetavaks juhtimiseks. Valikute puhul tuleb
arvesse võtta õiguspärasuse, vastutuse ja järjepidevuse küsimusi. ·
Komisjon hõlbustab strateegiate kasutamist, tagades
nende sidususe ja järjepidevuse ning selge ELi mõõtme ja lisandväärtuse. Siiski
on tema vahendid piiratud ning kaaluda tuleb meetmeid, mis võimaldavad
komisjonil täita asjakohast rolli. ·
Strateegiate juhtimisel peaks kaaluma ka avalike ja
teiste ELi institutsioonide foorumite kaasamist. 5.3. Uued strateegiad Uue ELi makropiirkondliku strateegia käivitamise kaalumisel tuleb
meeles pidada järgmist. ·
Uusi algatusi tuleks käivitada ainult siis, kui on
olemas teatud vajadus täiustatud ja kõrgetasemeliseks koostööks. Need peaks
olema makropiirkondade jaoks strateegilise tähtsusega ning esitada tuleks
piiratud arv selgelt määratletud eesmärke ning edusammude mõõtmiseks asjakohane
hulk näitajaid. Esile tuleb tõsta ühiseid probleeme (näiteks keskkonnaseisundi
halvenemine, kliimamuutustega kohanemine, loodusõnnetused ja inimtegevusest
tingitud õnnetused, puudujäägid ühenduvuses, märkimisväärsed erinevused
sissetulekutes) ja/või võimalusi (näiteks teadusvõrgustike avanemine, laienenud
turud, töökorralduse ajakohastamine) ning ka kokkulepitud geograafiline
piirkond. Seetõttu tuleb sellist lähenemisviisi kasutada ainult erakorralistes
tingimustes, kui ELi sekkumine on asjakohane ning kui olemasolevaid ELi
horisontaalseid meetmeid on tugevdatud. ·
Tagatud peab olema valmisolek muuta poliitiline tahe
haldustoetuseks. Ainult sellisel juhul on kindlustatud head eduväljavaated. ·
Makropiirkondlikel ja merepiirkonna strateegiatel
on sarnased ambitsioonid. ELi Läänemere piirkonna strateegias on ühendatud
mõlema tunnused, samal ajal kui Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia[17] puhul
võib põhikomponendina rääkida vaid vastuvõetud merendusstrateegiast. ·
Praegused makropiirkonnad ei pruugi olla ära
kasutanud kõiki võimalikke aluspõhimõtteid. On lihtne ette kujutada sellest näitest
inspireeritud piirkondlikku koostööd, kuid seda ilma komisjoni kaasamiseta, või
siis ulatuslikumalt riikidevahelisel programmil põhinevat koostööd. Piirkonnad,
mis otsivad koostöö ja integratsiooni suurendamise võimalusi, peaksid leidma
oma olukorrale sobivaima lahenduse.
ELi makropiirkondlikud strateegiad peavad tõendama ELi tasandil teatud
lisandväärtust, näiteks ELi keskkonnaalaste õigusaktide parem jõustamine, konkreetsed
suuremad investeeringud ELi ühendatusse või innovatsiooni kriitilise massi
saavutamine. 6. Järeldused Kaks olemasolevat makropiirkondlikku strateegiat tõendavad oma kasulikkust
nii strateegiliselt kui ka poliitiliselt. Selged tulemused on juba ilmsed
seoses projektide ning integreerituma poliitikakujundamisega, kuigi
rakendamises ja kavandamises on vaja teha täiendavaid parandusi. Juhtimise küsimus
on 2014. aastal lõppevas strateegia läbivaatamises kesksel kohal. Komisjon kutsub parlamenti ja nõukogu kiitma käesoleva aruande soovitused
heaks. [1] Euroopa
Ülemkogu järeldused, 13.–14. detsember 2012, punkt 26. [2] Praegu
Euroopa territoriaalse koostöö programmid. [3] Üldasjade
nõukogu järeldus, 13. aprill 2011, punkt 20. [4] Kõik
lähteandmed on saadaval ELi Läänemere piirkonna strateegia ja ELi Doonau
piirkonna strateegia kodulehekülgedel. [5] Näiteks:
makropiirkondlikud strateegiad Euroopa Liidus (september 2009) http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/baltic/pdf/macroregional_strategies_2009.pdf.
[6] Ühissätteid
käsitlev ettepanek Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta. KOM (2011) 615 (lõplik, muudetud). [7] Üldasjade
nõukogu järeldus, 26. juuni 2012, punkt 7. [8] Á.
Kelemen. Assessing the added value of macro-regional
strategies – Environment (Makropiirkondlike strateegiate
lisandväärtuse hindamine: keskkond). 2013. [9] A. Reid. Do macro-regional strategies boost innovation and competitiveness? (Kas makropiirkondlikud strateegiad suurendavad innovatsiooni ja
konkurentsivõimet?). [10] Samas. [11] Näiteks
kantsler Merkel ELi Doonau piirkonna strateegia iga-aastasel foorumil 2012.
aastal; president Ilves ELi Läänemere piirkonna strateegia 2009. aasta
kohtumise ministrite konverentsil. [12] Á.
Kelemen. Samas. [13] A. Dubois,
S. Hedin, P. Schmitt, J. Sterling. EU macro-regions and
macro-regional strategies (Euroopa Liidu makropiirkonnad
ja makropiirkondlikud strateegiad). Nordregio, 2009. [14] Euroopa
Parlamendi raport ühtekuuluvuspoliitikas territoriaalse arengu rolli
optimeerimise kohta (detsember 2012). [15] K. Böhme. Added value of macro regional strategies: A governance perspective (Makropiirkondlike strateegiate
lisandväärtus: juhtimise perspektiiv). 2013. [16] Samas. [17] COM(2012)
713: Aadria ja Joonia mere merestrateegia.