52004DC0611

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.09.2004

KOM(2004)611 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ettevõtlus- ja finantspettuste vältimise ja tõkestamise kohta

1. Sissejuhatus

Viimasel ajal on mitmed skandaalid põhjustanud kapitaliturgudel ebakindlust, kahjustades üldist majandust. Ühe aastaga kaotasid Enroni aktsionärid umbkaudu 67 miljardit USA dollarit, jättes töötajatele ja endistele töötajatele kasina pensionikindlustuse.[1] Parmalati turu kapitalisatsioon langes ainult kolme kuuga enam kui 90% võrra. Enron, Parmalat ning kahtlemata teisedki äriühingud kasutasid ja kasutavad ka edaspidi keerukaid ja läbipaistmatuid struktuure, sealhulgas tütarettevõtjaid offshore -finantskeskustes, sõltumatuid tütarettevõtjaid ( Special Purpose Vehicles ) ja keerukaid finantstehinguid, sageli kolmandate isikute kaasosalusega, et vähendada oma tegevuse läbipaistvust investorite silmis. Selliste meetodite kasutamise ohtu tuleb vähendada.

Finantsteenustealane tegevuskava (FSAP) ja äriühinguõiguse ja ettevõtte üldjuhtimise tegevuskava (edaspidi “tegevuskava”)[2] pakuvad juba välja õige seadusandliku reaktsiooni tõhusa ELi raamistiku väljaarendamiseks enamiku hiljutiste skandaalide käigus üleskerkinud finantsküsimuste käsitlemiseks. Ilmselt ei ole vajadust kõnealuseid tegevuskavasid oluliselt muuta või täiendada, pigem tuleb rõhuda nende õigeaegsele rakendamisele ja tagada range järelevalve ja tõhus kontroll õigusaktide kohaldamise üle. Käesoleva teatise eesmärk on esitada terviklik lähenemisviis, kuidas vähendada finants- ja ettevõtluspettuste riski, mis hõlmab ka maksustamist ja õiguskaitset.

2. Kontseptuaalne raamistik

Ettevõtluspettuste vastu on neli “kaitseliini”. Esimene kaitseliin on ettevõttesisene kontroll, mida teostavad eelkõige juhatuse liikmed .

Joonis 1: Kontseptuaalne raamistik

[pic]

4. kaitseliin – õiguskaitse

3. kaitseliin – järelevalve

2. kaitseliin – sõltumatud kolmandad isikud

1. kaitseliin – ettevõttesisene kontroll

Teise kaitseliini moodustavad eeskätt audiitorid. Audiitorid peavad olema sõltumatud ja tõendama, et äriühingu raamatupidamine kajastab äriühingu finantsolukorda tõeselt ja erapooletult. See kaitseliin hõlmab ka nõustajaid, nt ettevõtete palgal olevaid advokaate, finantsvahendajaid ja investeerimispanku, kui nad näiteks annavad nõu, kuidas kasutada sõltumatuid tütarettevõtjaid, inkorporeerida offshore -äriühinguid, emiteerida võlakirju jne. Osa sellest kaitseliinist moodustavad ka reitinguagentuurid ja finantsanalüütikud. Ülekaalukas probleem on tagada läbipaistvus ja viia miinimumini huvide konfliktid või vähemalt neid tõhusalt hallata. Näiteks ei peaks vahendajad abistama äriühingut võlakirjade emiteerimisel, kui nad on teadlikud, et äriühing on maksejõuetu, peaaegu maksejõuetu või ei suuda tõenäoliselt võlakohustust täita.

Kolmandaks kaitseliiniks on järelevalve ja kontrollimine. Investorid eeldavad õigusega, et järelevalveasutused tagavad seadustest kinnipidamise. Hiljutised skandaalid näitavad siiski, et jääb veel arenguruumi, sealhulgas sektoritevahelise ja piiriülese koostöö vallas järelevalveasutuste vahel, kus järelevalveasutustele on antud piisavad volitused.

Neljas kaitseliin on õiguskaitse. See hõlmab kriminaalvastutusele võtmist ja puudutab eelkõige politseid, õigusasutusi ja muid ametivõime, kes vastutavad finantskuritegude, sealhulgas ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise eest. Hoiatavate sanktsioonidega kombineeritud õiguskaitsel võib olla nii karistav kui ennetav toime. Tihe koostöö õiguskaitsjate ning järelevalvet ja kontrolli teostavate asutuste vahel on kõigil juhtudel hädavajalik.

3. Taust

Viimane suur ülemaailmne finantsskandaal on Parmalat. Kriminaaljuurdlused on käimas ja lõplikke järeldusi teha on veel liiga vara. Nagu selgub, oli Parmalati aastakahjum 1990ndate keskpaigast 2001. aastani 350–450 miljonit eurot. Samas kajastas äriühingu raamatupidamine positiivseid laekumisi. Finantsvahendajate abiga emiteeriti miljardeid euro-võlakirju grupi tegelikust nõrgast finantsolukorrast hoolimata. Jaeinvestorite kätte kogunes lõpuks oluline osa nimetatud võlakirjadest. Miks kaitseliinid järele andsid?

Parmalatil oli keerukas tütarettevõtjate võrk, neist paljud maksuvabades riikides, et kasutada ära paindliku õigus-, finants- ja maksukeskkonna eeliseid. Tegelik tulusaaja ei olnud alati teada. Firma kasutas oma võlgade rahastamiseks ja äritegevuse suurte osade bilansist väljaspool hoidmiseks keerukaid struktuure, mille hulka kuulusid offshore -finantskeskustes asutatud sõltumatud tütarettevõtjad. Piimatööstus Parmalat viis finantsskeemide väljatöötamise äärmuseni, kasutades kõnealuseid võtteid paljude aastate kestel ja paljudes jurisdiktsioonides nii Euroopa Liidus kui väljaspool.

Parmalati sisekontrollimehhanismid ei toiminud nõuetekohaselt. Ettevõtte juhtimine ja üldjuhtimine oli puudulik, põhjustades esimese kaitseliini langemise.

Selgub, et ka auditi osas on olnud olulisi vajakajäämisi, mis on viinud teise kaitseliini langemiseni, millele võis kaasa aidata mõnede pankade ja investeerimispankade, reitinguagentuuride ja finantsanalüütikute teguviis. Teatud vahendajad ja nõustajad kahtlemata teadsid, et Parmalati näol on tegu ülimalt riskantse üritusega, kuid mõned neist võisid seda teavet kasutada üksnes riski suunamiseks teistele, et oma riske vähendada või endale kasumit teenida.

Ka kolmas kaitseliin näib olevat langenud. Arusaadavalt on üheks võimalikuks probleemiks maksuvabade jurisdiktsioonide ebapiisav koostöö. Ainuüksi erinevates jurisdiktsioonides esindatud riikidevaheliste äriühingute ja finantsasutuste järelevalvega seotud ametiasutuste arv võib olla väga suur ning täidesaatmisvolitused võivad olla ebapiisavad. Isegi siseriiklikul tasandil võib asjaga seotud olla rohkem kui üks järelevalveasutus.

Keeruka ettevõttestruktuuri kasutamine, mida komplitseerib veelgi keerukas regulatiivne struktuur, võib nõrgestada kontrolli ja põhjustada tühimike teket tõhusa regulatsiooni ja järelevalve osas[3].

Arvestades rolli, mida pangad, investeerimispangad, reitinguagentuurid ja finantsanalüütikud võisid Parmalati afääris mängida, väärib riski ülekandmine finantssüsteemi jaemüügi osasse ja ebapiisav läbipaistvus korporatiivsete võlakirjade turul suuremat tähelepanu. Kuna äriühingute lõplike tulusaajate hägustamiseks kasutatakse sageli keerukaid finantsmahhinatsioone, analüüsib komisjon, millised täiendavad meetmed on vajalikud.

4. Kuidas saab nelja kaitseliini tugevdada?

Kõik kaitseliinid peavad kokkuvõttes olema piisavalt tugevad, et takistada ja ära hoida ettevõtluspettusi. Võtmeelemendid on suurem läbipaistvus, lihtsam jälgitavus ja paremini kooskõlastatud täideviimine. Igaüks on eraldi võetuna väärtuslik, kuid samas on nad omavahel seotud. Näiteks rangetest läbipaistvuseeskirjadest või audiitorite rotatsioonist on abi vaid nende täideviimise korral .

Järgnevalt on esitatud ELi algatused nelja kaitseliini tugevdamiseks.[4]

4.1. Esimene kaitseliin – sisekontroll äriühingu ja ettevõtte üldjuhtimisel

Äriühingute juhatustel on usalduskohustus äriühingu enese, selle aktsionäride ja laiemas mõttes sidusrühmade ees.

ELi tasand

Nagu tegevuskavas on välja kuulutatud, toimib komisjon järgmiselt:

- lähemas perspektiivis[5] selgitab juhatuse liikmete kollektiivse vastutuse olemust finantsaruannete ja finantsidevälise võtmeteabe eest, suurendab grupisiseste tehingute ning seotud pooltega (sealhulgas sõltumatud tütarettevõtjad) sõlmitavate tehingute läbipaistvust ning kohustab kõiki loetletud äriühinguid avaldama iga-aastase aruande ettevõtte üldjuhtimise kohta;

- pikemas perspektiivis tegeleb direktoritelt äritegevuse õiguste äravõtmise kriteeriumide ja õigusvastase kauplemise probleemidega.

Tegelike tulusaajate ja finantsvoogude ähmastamiseks saab kasutada esitajaaktsiaid ja võlakirju. Komisjon uurib lähemalt kõnealuste instrumentide kasutamist ja teeb ettepanekuid võimalike probleemide leevendamiseks.

Rahastamisvahendite turgude direktiivi järgides[6] analüüsib komisjon võlakirjaturu läbipaistvust, sealhulgas riskide ülekandmist jaemüügi sektorisse. Tulemusest sõltub edasiste algatuste järgnemine.

4.2. Teine kaitseliin – sõltumatud kolmandad isikud

Kõige olulisema kolmanda osapoole moodustavad audiitorid. Siia kuuluvad aga ka raamatupidamisettevõtted, pangad, investeerimispankurid ja juristid, samuti reitinguagentuurid ja finantsanalüütikud.

ELi tasand

Tegevuskava järgides on komisjon teinud ettepaneku põhikirjalise auditeerimise direktiivi kohta, mis nõuaks muu hulgas kogu gruppi hõlmavat audiitori vastutust konsolideeritud aastaaruannete eest; auditeerimiskomisjone avalikku huvi äratavates üksustes; audiitorite ringlust; ja sanktsioonirežiimide tugevdamist.[7]

Tollikoostöö valdkonnas on komisjon teinud ettepaneku rahapesu tõkestamist käsitleva määruse kohta . Määrus nõuab üle 15 000 euro suuruste summade puhul deklareerimissüsteemil põhinevat sularaha kontrolli ning näeb ette volitused ja karistused, mis võimaldavad tolliasutustel määrust täide viia.

Finantsteenustealase tegevuskava osana on komisjon teinud ettepaneku kolmanda rahapesuvastase direktiivi kohta , et reguleerida ka usaldushoiu- ja ettevõtlusteenuste pakkujaid, olgugi et Prantsusmaa, Rootsi, Kreeka ja Luksemburg ei ole teist rahapesuvastast direktiivi veel täielikult üle võtnud.[8] Ettepanekus nõutakse ühtlasi seda, et kõik ühenduses paiknevad finantsasutused kohaldaksid rahapesuvastaseid sätteid kõigis oma maksuvabades riikides äriga tegelevates filiaalides või enamusosalusega tütarettevõtetes.

Pikemas perspektiivis jõustab määrus rahapesuvastase töökonna (FATF) VII erisoovituse terrorismi rahastamise kohta ja nõuab täielikku teavet kõigi Euroopa Liidust väljuvate vahendite elektrooniliste ülekannete päritolu kohta.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu 2002. aasta kohtumisel Oviedos kutsuti komisjoni üles tegelema tõsisemalt krediidireitingu agentuuride ja finantsanalüütikutega. Krediidireitingu agentuuridega seoses tasub tähelepanu pöörata neljale küsimusele: juriidiline ebakindlus seoses krediidireitingu agentuuride juurdepääsuga emitentide siseinfole, krediidireitingu agentuuride krediidiriskide hindamise läbiviimise viis, turutakistused ja huvide konfliktid. 5. juulil 2004 palus komisjon Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteed (CESR)[9] analüüsida kõnealust valdkonda, et võtta see aluseks komisjoni aruandele, mida tuleb esitatada Euroopa Parlamendi taotluse kohaselt enne 31. juulit 2005.

Finantsanalüütikute osas on oluline tagada, et investeerimisühingutes toimiks tõhus süsteem huvide konfliktide vältimiseks või lahendamiseks, et kaitstaks investori huve, et emitendid järgiksid analüütikutega suhtlemisel head käitumistava. 2005. aastal kavandab komisjon meetmeid finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendamiseks, huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks seoses investeerimisühingute poolt tehtavate investeerimisuuringutega. Turu kuritarvitamise direktiivi rakendamine[10] sätestab investeerimisuuringute avalikustamise korra, mis seda täiendab.

4.3. Kolmas kaitseliin – järelevalve

Liikmesriigid peavad rakendama ja jõustama EL õigusaktid. Riiklikud järelevalveasutused mängivad selles peaosa ning peavad tegema koostööd siseriiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. ELi õigusaktide rakendamise ja jõustamise ebaõnnestumine on peamine takistus ettevõtluspettuste vastu võitlemisel.

ELi tasand

Tegevuskava osana on komisjon teinud ettepaneku põhikirjajärgse auditeerimise direktiivi kohta, mis nõuab kõigi diplomeeritud audiitorite ja audiitorfirmade küllaldaselt rahastatud, tõhusat ja sõltumatut riiklikku järelevalvet, piiriülest koostööd ning määrab kindlaks kolmandate riikidega tehtava koostöö raamistiku. Kavandatav direktiiv tuleks lõplikult vastu võtta hiljemalt 2005. aasta juuniks.

Liikmesriikide seas on sageli rohkem kui üks asutus, mis on seotud nende finantsturgudel tegutsevate institutsioonide järelevalvega. Kõnealused erinevad asutused peavad tegema koostööd, et tagada halduskontrolli efektiivsus ja adekvaatsus.

Euroopa tasandil astuti samme järelevalveasutuste vahelise koostöö parandamise suunas, et eelkõige aidata komisjoni Euroopa tasandi rakendusmeetmete väljatöötamisel.[11] See on oluline ka igapäevase koostöö arendamisel järelevalveasutuste vahel. Näiteks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) liikmetel on vabatahtliku koostöö raamistik.[12] See hõlmab väärtpaberijärelevalve poolset inspekteerimist ja sekkumist näiteks siseringitehingute, turuga manipuleerimise ja muude petturlike või manipuleerivate tavade puhul. Raamistik annab allakirjutanud asutustele võimaluse läbi viia ühiseid uuringuid, jagada tööd ja vastutust ning kooskõlastada järelevalvemeetmeid. Mõningate uuemate direktiividega, näiteks turu kuritarvitamise direktiiviga, on kehtestatud järelevalveasutuste kohustus teha piiriülest koostööd.

CESR on vastu võtnud finantsteavet käsitleva jõustamistegevuse koordineerimise standardi[13] tagamaks muu hulgas, et ELi järelevalveasutused saaksid teavet kogu ELi piires tehtud otsuste kohta. CESR ja komiteed näevad ühtlasi ette istungeid, mille käigus järelevalveasutused saavad oma tööd kooskõlastada ja kogemusi vahetada. Hiljutised sündmused on näidanud, et võib eksisteerida vajadus tugevdada edasist koostööd järelevalveasutuste vahel, näiteks muutes ühisuurimised kohustuslikuks komplekssete äriühingute puhul, kes tegutsevad paljudes liikmesriikides, kasutades riskide kaardistamist järelevalve alusena ning töötades välja suunised vastastikuste eksperthinnangute, sealhulgas tulemuste avaldamise kohta, et aidata hinnata parima tava kohaldamist.

Et pidada sammu finantstehingute kasvava keerukusega ja väärtpaberituru institutsioonide järelevalveasutustega, peavad pangandusvaldkond ja kindlustusvaldkond tegema üha tihedamat koostööd. Euroopa ja siseriikliku tasandi vahel tuleks luua selgem tööjaotus, näiteks tegeledes komplekssete institutsioonidega, kes tegutsevad piiriüleselt üksnes Euroopa tasandil.

Maksusüsteemide läbipaistvuse parandamiseks on vaja soodustada juurdepääsu teabele ja teabevahetust. Teistele järelevalveasutustele kättesaadav teave võib olla maksuküsimustes asjaomane ja võidakse maksuhalduritele edasi anda väljaspool õigusalase koostöö piire, et kergemini kindlaks teha grupi struktuuri ja asukohta maksuvabades keskustes.

Et soodustada finantsvoogude jälgitavust äriühingute vahel ja anda maksuhalduritele nende tulusaajate kohta teavet, uurib komisjon pikemas perspektiivis koos liikmesriikidega võimalust kasutada äriühingute puhul ühtset otsese maksustamise registrinumbrit, toetudes käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri kogemusele.

Järelejäänud tõkete eemaldamiseks maksuhaldurite vahelise teabevahetuse teelt on vaja käsitleda eelkõige kahte küsimust. Kõigepealt tuleb uurida, kas vastastikuse abi direktiivi praegused piirangud[14] piiravad teabevahetust ja takistavad Parmalati juhtumis kasutatud sarnaste keerukate struktuuride avastamist, ja kui see on nii, siis kas oleks soovitatav muuta neid vähemalt korporatiivse maksustamise osas. Teiseks peaks EL arvesse võtma OECD käimasolevat tööd pangateabele juurdepääsu parandamisel maksustamise eesmärgil ja uurida, kuidas nimetatud areng võiks kajastuda eksisteerivates ühenduse õigusaktides.

Lähemas perspektiivis tuleks edendada halduskoostöö parandamist eksisteerivate ELi õigusaktide parema kasutamise ja parimate tavade vahetamise kaudu liikmesriikide vahel. Seda käsitlevad programmi “Fiscalis”[15] seminarid, keskendudes sellele, kuidas lahendada maksupettuse juhtumeid, mis on seotud keeruliste korporatiivsete struktuuridega.

Keskmises perspektiivis saaks halduskoostööd parandada, laiendades ühisuurimiste ulatust otsese maksustamise küsimustes[16] erinevate liikmesriikide vahel ja riiklikul tasandil erinevate talituste vahel.

Pikemas perspektiivis, toetudes hoiuste intresside maksustamist käsitlevast direktiivist tulenevatele kogemustele automaatse teabevahetuse vallas, saaks uurida, kas seda menetlust annaks laiendada ka teistele otsese maksustamise valdkondadele või muud tüüpi sissetulekutele, kasutades ühenduse tasandil võimaluse korral paremini ära uusi tehnoloogiaid, näiteks olemasolevaid turvatud süsteeme[17]. Arvestades taotluse korral toimuvat teabevahetust, võimaldaks kiirendatud kord kiiremini ja tõhusamalt reageerida maksupettustele või maksudest kõrvalehoidmisele ja otsese maksustamise huvides saaks välja töötada kõnealuste kontseptsioonide ühised määratlused kooskõlas OECD tööga antud valdkonnas.

Lähemas perspektiivis teeb komisjon koostööd liikmesriikidega, et töötada välja konkreetsed ettepanekud maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega seotud keerukate ja läbipaistmatute struktuuridega – nagu neid kasutas Parmalat – juhtumite käsitlemiseks.

Püüded parandada läbipaistvust ja vahetada teavet omavad vaid tühist mõju, kui need piirduvad üksnes Euroopa Liiduga. Parmalat kasutas maksuvabade jurisdiktsioonide võimaldatud läbipaistmatuid struktuure. Seepärast peab Euroopa Liit edendama märksa suuremat läbipaistvust ja teabevahetust kolmandate riikidega ning sõltuvate või sidusterritooriumidega , et tagada nende vastuvõtmine ja rakendamine nii laial geograafilisel alal kui võimalik. Selleks on vajalik suurem kooskõla ELi põhimõtete määratlemisel koostöövalmis ja koostööd vältivate maksuparadiiside suhtes . On saabunud aeg konkreetsete sammude astumiseks, et tagada meie partnerite läbipaistvus.

Kõigepealt peaksid ELi partnerid oma sidemetes Euroopa Liiduga toetama läbipaistvust ja teabevahetust finants- ja maksuvaldkonnas. Komisjon kavatseb seda arutada oma poliitilises dialoogis kolmandate riikidega ning võimalik, et ka assotsiatsioonilepingu üle peetavatel läbirääkimistel või selle ajakohastamisel, pidades silmas võimalike edasiminekuteede kindlakstegemist. Seda saaks kohaldada käimasolevatel läbirääkimistel, näiteks läbirääkimistel majanduskoostöölepingute üle Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna või muude riikidega. Lisaks sellele, et , peaks EL oma eesmärke saavutamise nimel olema valmis abistama partnerriike piirkondlike eeskirjade kehtestamisel nendes küsimustes. Seda ei tuleks aga käsitada kui tulemustabelit, mille eesmärgiks on panna alus tingimuslikkusele või selektiivsusele, vaid kui vahendit standardite praktiliseks täiustamiseks.

Teiseks võivad positiivsed meetmed kõrgendatud tehnilise abi näol, milles Euroopa Liidul kui tervikul on märkimisväärsed kogemused, või teatava ajaliselt piiratud majandusabi vormis aidata koostööpartneritel üle saada regulatiivset, tehnilist või majanduslikku laadi raskustest suurema läbipaistvuse juurutamisel. Selleks on olemas mitmeid juriidilisi dokumente, näiteks Cotonou leping. Riikide strateegiadokumentide aasta- ja vahekokkuvõtted võivad samuti ette näha asjakohaseid meetmeid. Komisjon jälgib offshore -finantskeskuste tulemuslikkust ja edusamme suurema läbipaistvuse poole püüdlemisel.

Kolmandaks toetub koostöövalmis maksuparadiiside kohustuste ja läbipaistvuseeskirjade rakendamine kahepoolsetele teabevahetuslepingutele üksikute OECD liikmesriikide vahel. Komisjon soovitab ELi liikmesriikidel sõlmida kiiresti kõnealused lepingud.

4.4. Neljas kaitseliin – õiguskaitsetegevus

Uurimine ja vastutusele võtmine koos hoiatavate sanktsioonidega on ennetava ja piirava mõjuga. Aastatuhande strateegia[18] andis soovitusi järgmise kohta: juriidiliste isikute hõlvamine organiseeritud kuritegevuslike gruppide poolt, maksupettused, finantskuritegude koosseisu kuuluvate elementide miinimumstandardeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamine, kuritegelikul teel saadud vara otsimist, blokeerimist ja konfiskeerimist reguleerivate õigusaktide läbivaatamine. Tulemustabel[19] jälgib vastuvõetud või käigusolevaid meetmeid.

2001. aastal saavutati kokkulepe raamotsuses, millega tagatakse[20] teatavat liiki pettuste tunnistamine kriminaalõigusrikkumisteks, mille suhtes kehtivad kõigis liikmesriikides hoiatavad sanktsioonid. 2001. aasta juuni raamotsuse[21] eesmärk on tagada, et liikmesriigid lubaksid rahapesuga seotud varade blokeerimist ja konfiskeerimist ning et rahapesusätteid kohaldataks suure hulga erinevate rikkumiste suhtes. Rakendusaruandest[22] selgus, et enamik liikmesriike oli kõnealuse raamotsuse rakendanud.

Kõigis liikmesriikides on olemas finantsteabe üksused (FIU). Kuna rahapesu ei tunnista riigipiire, on tõhus koostöö nimetatud üksuste vahel vältimatu. ELi tasandil käsitleb kõnealust koostööd nõukogu 2001. aasta oktoobri otsus.[23] Komisjon toetab rahaliselt koostööd FIU NETi kaudu, mille eesmärgiks on rajada automatiseeritud teavitamisplatvorm.

2003. aasta juuli raamotsusega sätestatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtted määruste puhul, millega blokeeritakse vara ja asitõendid. Raamdirektiivi eelnõu konfiskeerimismeetmete ühtlustamise kohta[24] sätestab, et isiku süüdimõistmisel organiseeritud kuritegevusega seotud õigusrikkumise eest võib kohus anda määruse vara konfiskeerimiseks, isegi kui tegu ei ole tuluga kuritegevusest, milles isikut süüdistatakse. Kõnealuse raamotsuse eelnõu suhtes on parlamentidel endiselt reservatsioone, kuigi üldpõhimõtete osas sai see 2002. aasta detsembris nõusoleva hinnangu. Kolmas raamotsuse eelnõu kehtestab konfiskeerimismääruste vastastikuse tunnustamise liikmesriikide õigusasutuste vahel.[25] Selle üldise lähenemisviisi osas jõuti kokkuleppele 2004. aasta juunis, kuid liikmesriikide parlamentidel on endiselt terve hulk reservatsioone.

ELi tasand

Koostöö ja teabevahetus uurimise ja vastutusele võtmise vallas vajab tugevdamist. Seepärast loodi Europol, et hõlbustada õiguskaitseorganite tööd uurimiste läbiviimisel kahes või enamas ELi riigis. Üks võtmeprobleem on aga liikmesriikide vastumeelsus edastada Europolile teavet ja luureandmeid, mis kahjustab Europoli võimet anda kriminoloogilisele analüüsile ELi tasandil vajalikku lisaväärtust. 2002. aastal loodi Eurojust, et parandada kooskõlastamist ja koostööd riiklike ametiasutuste vahel, kes tegelevad uurimise ja vastutusele võtmisega seoses kahte või enamat liikmesriiki hõlmavate raskete kuritegudega. Eurojusti ja Europoli vahel on välja arenenud tihedad tööalased suhted ning 2004. aasta juunis kirjutasid nad alla koostöölepingule.

Koostöö järelevalveasutuste ja õiguskaitseorganite tasandil on hädavajalik. Ettevõtluspettuste uurimine ja edukas vastutusele võtmine nõuab laialdasi oskusi ja teadmisi. Edendada tuleb koostööd reguleerimisorganite ja õiguskaitsetalituste vahel. Üheks võimalikuks viisiks võivad olla vastastikuse mõistmise memorandumid koostöö arendamiseks finantskuritegevuse vastu võitlemisel. Komisjon uurib seda täiendavalt.

Vajalik võib olla koostöö pangakontode ja muu pangandusalase teabe vallas. Vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll[26] näeb ette, et liikmesriikide ametiasutused annaksid kindlakstehtud isikute pangakontode ja pangatoimingute kohta käivad üksikasjad ja võimaluse kõnealuseid toiminguid jälgida. Protokoll pole veel jõustunud. Komisjon on teinud ettepaneku, et protokoll tuleks asendada kavandatud Euroopa tõendite hankimise määrusega[27] teabe taotlemise osas pangakontode olemasolu kohta (kui andmed on kättesaadavad) ja varasemate pangatoimingute kohta seoses kõnealuste arvetega. Hiljem kehtestatakse täiendavad juriidilised dokumendid vastastikuse tunnustamise kohta ja selle protsessi käigus käsitletakse protokolli ülejäänud sätteid, eelkõige pangatoimingute jälgimist.

ELi tasandi koostöö finantssektori ja teiste ettevõtlussektorite ning õiguskaitseorganite vahel mängib ettevõtlusalaste õigusrikkumiste vältimisel ja avastamisel olulist rolli. Teisalt arvatakse, et märkimisväärsest osast ettevõtluspettuse juhtumitest ei teatata. Samas on täheldatud, et paljude kahtlaste tehingute kohta esitatud teadete puhul edasist uurimist ei toimu. Komisjon kavatseb edendada koostööd era- ja riigisektori vahel ELi organiseeritud kuritegevuse preventsiooni foorumi kaudu, toetades ulatuslikumat uurimistegevust ja töötades välja ELi tegevuskava riigi- ja erasektori vahelise partnerluse kohta.

Finantsuurimine mängib ettevõtluspettuste vastu võitlemisel põhirolli. Komisjon töötab keskmises perspektiivis välja ELi programmi finantsuurimiste soodustamiseks. Näib, et nii Enroni kui Parmalati skandaalis oli dokumentide tahtlik hävitamine finantskuritegude uurijate jaoks tõsiseks takistuseks. Sellise tegevusega peaks kaasnema karm kogu ELi hõlmav miinimumkaristus. Selleks kaalub komisjon keskmises perspektiivis asjakohase juriidilise dokumendi väljatöötamist.

Finantsvoogude jälgitavus on ettevõtluspettuste ennetamisel otsustava tähtsusega. Puudub süstemaatiline online -tehingute jälgitavus. Selle probleemi lahendamiseks oleks vajalik uurida, kas ka avatud võrkude kaudu tehtavaid elektroonilisi makseid tuleks jäädvustada ja salvestada. Praegu on CTose-fondil loomisel CTose[28], see teeks võimalikuks elektroonilise tõendusmaterjali kogumise, mida saab kasutada kriminaalasjade kohtulikul menetlemisel.

Peaaegu täiesti puuduvad usaldusväärsed arvud selle kohta, kui suurel määral kasutatakse e-äri, e-sularahatehinguid või muid Interneti-põhiseid finantstehinguid kuritegevuseks. Seetõttu kavandatakse projekti avastamaks ja kvantifitseerimaks finantskuriteoalaseid tegevusi ja suundumusi, mille puhul kasutatakse Internetti maksete sooritamise infrastruktuurina, sealhulgas pakutakse võimalikke lahendusi jälgitavuse tõstmiseks.

Praegu on äriõiguste äravõtmise mõju piiratud vaid äriõiguste äravõtmist taotlenud liikmesriigi territooriumiga. Teatavaid äritegevuse keeldude liike tuleks tunnustada ja jõustada kogu Euroopa Liidus. Komisjon teeb 2004. aastal ettepanekud süüdimõistvaid kohtuotsuseid ja äritegevuse keelde puudutava teabevahetuse parandamiseks. Äriõiguste äravõtmise kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus on vaja tõhusat kõnealuse teabe edastamise süsteemi[29].

Juriidilise isiku vastutuse läbiva analüüsi alusel peaks sellekohane ELi poliitika vajaduse korral käsitlema trahve ja muid karistusi eksisteerivate õigusaktide mittetäitmise eest. Kõnealuste sanktsioonide ühiseks kriteeriumiks on see, et need peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

28. mail 2003 võttis komisjon vastu pöördumise igakülgse ELi korruptsioonivastase poliitika kohta .[30] Komisjon tegeleb pöördumise temaatikaga aktiivselt edasi, sundides liikmesriike oma kohustusi täitma.

Rahapesuga seotud tulu kindlakstegemine, blokeerimine, arestimine ja konfiskeerimine peaks muutuma tõhusamaks, kui liikmesriigid loovad sellele spetsialiseerunud siseriiklikud organid. Mitteformaalne koostöövõrgustik selliste organite vahel tõstaks nende tõhusust veelgi. Pikemas perspektiivis uurib komisjon vajadust täiendava juriidilise dokumendi järele, mis reguleeriks varade jagamist ja konfiskeeritud tulude tagastamist.

Täiendavad algatused on finantshuvide kaitse konventsiooni 2. protokolli [31] ratifitseerimine ja ettepanek vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitsmisel , mille eesmärgiks on tugevdada vastastikust haldusabi ja teabevahetust EÜ pettuste ja nendega seotud rahapesu vallas.

5. Kokkuvõte

Kuigi ELi käigusolev poliitika tegeleb suures osas mitmesuguste tuvastatud probleemidega, on praegu tarvis kiirendada rakendamist ja jõustamist. Nagu käesolevast dokumendist selgub, on maksustamise osas ja kolmanda samba valdkonnas tarvis uusi poliitilisi algatusi, et vähendada ettevõtlus- ja finantspettuste soodumust.

Annex 1: International level

Below is set out some international initiatives that will contribute to reinforcing the lines of defence.

1 st line of defence - International level

Accounting standards are crucial to the first line of defence. Therefore the accounting standard setting process itself must be as transparent as possible. The Commission has engaged in a reform process to make the International Accounting Standards Board (IASB) improve its working methods. The reform should be carried through by 2005.

2 nd and 3 rd line of defence - International level

Both the EU and the OECD achieved significant progress in tackling harmful tax practices based inter alia on non-transparency. Part of the OECD work is oriented towards so-called tax havens, and more than 30 offshore financial centres committed to the OECD principles of transparency and exchange of information in tax matters. An OECD Model Agreement on Exchange of Information on tax matters was jointly elaborated by OECD countries and cooperative tax havens. Its implementation is subject to OECD members and cooperative tax havens together setting those standards of transparency to be applied to access relevant information, detail the type of information to be made available, the persons concerned and how to record the accounts.

Although, subject to their EU commitments, EU Member States are free to define their position on direct tax matters within the OECD, the Commission considers it desirable that they have a more coordinated approach in setting standards to be applied in offshore financial centres, to ensure that such standards adequately facilitate information exchange with the EU.

The implementation of the cooperative tax havens' commitments, and of transparency rules, relies on bilateral exchange of information agreements with individual OECD member countries. The Commission recommends EU Member States to rapidly conclude such agreements to better promote transparency towards offshore financial centres.

The EU has strong relationships with some offshore centres that lack transparency, in which Parmalat had subsidiaries, and that were scrutinized by international initiatives promoting transparency. These EU relationships could be used to promote the principles of transparency and exchange of information, in line with the guiding principle the Commission adopted in 2001 that “ better consistency should be sought in defining EU policies towards cooperative and non cooperative tax havens .” The time has now come for concrete actions to ensure that our partners are transparent.

First, the EU partners should support transparency and exchange of information in the financial and tax fields in their relations with the EU. The Commission intends to discuss this in its policy dialogue with third countries and dependent territories, as well as possibly when negotiating or updating an association agreement, with a view to identifying possible ways forward. This could be applied to ongoing negotiations such as the economic partnership agreements with the African, Caribbean and Pacific or other countries. In addition to this, in order to achieve our objectives, the EU should be prepared to assist partner countries to put in place regional rules on these issues. It should however not be considered as a scoreboard aimed at setting up a basis for conditionality or selectivity, but as a tool for practical improvements in standards.

Second, positive actions could help cooperative partners to overcome difficulties of regulatory, technical or economic nature when introducing more transparency, in the form of reinforced technical assistance, where the EU as a whole has a considerable experience, or through some form of economic support for a limited period of time. Several instruments are available, e.g. the Cotonou agreement. The annual and mid-term reviews of Country Strategy Papers could also provide for appropriate actions. The Commission will monitor the efficiency and the progress made by offshore financial centres towards more transparency.

Financial market supervisors cooperate internationally Securities supervisors within the International Organization of Securities Commissions (IOSCO). Banking supervisors within the Basel Committee; Insurance supervisors cooperate within the International Association for Insurance Supervisors (IAIS). Pension regulators also have an international network. The Basel Committee, IOSCO and IAIS have established a Joint Forum to examine supervisory issues of common interest. The Joint Forum is currently analysing Credit Risk Transfer and it has recently published a report on enhanced disclosure.

Within IOSCO the following aspects are subject to scrutiny: corporate governance and the role of independent directors; auditor oversight and the effectiveness of audit standards; regulatory oversight; use of complex corporate structures (e.g. special purpose vehicles and complex shareholding structures); role of market intermediaries and market “gatekeepers,” such as investment banks and broker-dealers; role of private-sector information analysts (e.g. securities analysts and credit rating agencies); and offshore financial centres. In IAIS a discussion is how the US accreditation system can inspire an international accreditation system for supervisors supervising reinsurance companies.

As in the field of accounting, the Commission considers it important that global standards are used in auditing . The Commission has proposed in the 8th Company Law Directive that all statutory audits prescribed by Community law should be carried out in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Adoption by the Community of ISAs will be subject to strict conditions, such as the respect of proper due process. A final decision on whether and to what extent to endorse ISAs will depend largely on satisfactory governance arrangements relating to the operation of the International Auditing and Assurance Standards Board. This will help to secure the recognition of EU audited financial statements also in third country jurisdictions. It is also a logical consequence of the introduction of International Accounting Standards in the EU. The objective is that ISAs are applied worldwide.

4 th line of defence - International level

The UN Convention against Corruption will be signed by the Commission on behalf of the EC, upon receipt of the necessary authorisation by the Council. The majority of Member States and acceding countries signed the UN Convention in December 2003.

Council of Europe:

Council of Europe Conventions on corruption | Signature | Ratification | Entry into force |

Civil Law Convention | All MS except ES, NL, PT | All | FI, EL only | All except LV and CY | FI, EL | All except LV and CY |

The Council of Europe has established a monitoring mechanism (GRECO) in respect of the implementation of these Conventions. All Member States (except Italy and Austria) are members of GRECO.

A new Protocol to the Council of Europe Convention on Money Laundering is currently negotiated. Issues considered include preventive duties of control for money laundering purposes, terrorist financing and international cooperation in criminal matters that touch both on first and third pillar competencies.

Moreover, it is important to mention the anti-fraud agreement with Switzerland , which following a subsequent Council Decision will have to be adopted by the Community and the Member States.

Annex 2: Overview of initiatives to reinforce the four lines of defence

1ST LINE OF DEFENCE – INTERNAL CONTROL IN THE COMPANY |

Short term – Actions completed before end 2004 | Medium Term – December 2005 | Long term |

EU-action | Revision of accounting directives (transparency in/of groups structure and activities, including any use of special purpose vehicles; clarify responsibility of directors for the financial statements and key non-financial information; and listed companies to publish annual corporate governance statement) (Lead: MARKT)* Recommendation on the role of (independent) non-executive or supervisory directors (Lead: MARKT)* Recommendation on directors remuneration (Lead: MARKT)* Set up Corporate Governance Forum (Lead: MARKT)* Follow the work of the IASB and endorse international accounting standards as appropriate (Lead: MARKT)* Initiate study on beneficial ownership (Lead: MARKT) | Final adoption of accounting directives by Council and EP – December 2005 (Lead: MARKT)* Final adoption of implementing measures for the transparency directive – 2005 (Lead: MARKT)** Proposal on facilitating the exercise of shareholders rights cross border voting – 2005 (Lead: MARKT)* Follow the work of the IASB and endorse international accounting standards as appropriate (Lead: MARKT)* Report on beneficial ownership – including recommendations for actions – December 2005 (Lead: MARKT) | Proposals on key aspects of directors’ liability (disqualification of directors and wrongful trading) – 2006 (Lead: MARKT)* Follow the work of the IASB and endorse international accounting standards as appropriate (Lead: MARKT)* |

International level | EFRAG and IASB reformed – June 2005(Lead: MARKT) | Worldwide application IAS standards (Lead: MARKT)* |

* Initiatives that were announced in the Action Plan on Company Law and Corporate Governance. The initiative regarding disqualification of directors and wrongful trading has been moved forward to 2006

** Initiative that is part of the Financial Services Action Plan

2ND LINE OF DEFENCE – INDEPENDENT THIRD PARTIES |

Short term – Actions completed end 2004 | Medium Term – December 2005 | Long term |

EU-level | Directive on statutory Auditing (revised 8th company law directive) (Lead: MARKT)* Third Anti Money Laundering Directive (Lead: MARKT)** Regulation to implement FATF Special Recommendation on Terrorist Financing (Lead: MARKT)**** Report on Financial Analysts (Lead: MARKT)*** Official position on rating agencies (Lead: MARKT)*** | Final adoption of directive on statutory auditing by Council and EP– June 2005 (Lead: MARKT) Third Anti Money Laundering - Final adoption by Council and EP – first half of 2005 - (Lead: MARKT)** Poss. follow up on financial analysts – June 2005 (Lead: MARKT)*** Poss. follow up on rating agencies – June 2005 (Lead: MARKT)*** Implementing measures for Directive for Markets in Financial Instruments – Conflict of Interest - June 2005 (Lead: MARKT)** Adoption of the proposal on customs cooperation – December 2005 (Lead: TAXUD) | Implementing measures for Directive for Markets in Financial Instruments – December 2006 (Lead: MARKT)** |

International level | Regulatory cooperation on Audit standards (Lead: MARKT)* | Influence ISAs - providing conditions are met ISAs will be endorsed – June 2005 (Lead: MARKT)* | Worldwide application of ISAs (Lead: MARKT)* |

* Initiatives that were announced in the Action Plan on Company Law and Corporate Governance.

** Initiative that is part of the Financial Services Action Plan

*** Follows from the meeting in the ECOFIN-Council in Oviedo in April 2002. MEP Kataforis has also in a report by the European Parliament raised the issue of Credit Rating Agencies

**** Originally part of the planned new legal framework for payments but separated out.

3RD LINE OF DEFENCE – SUPERVISION AND OVERSIGHT |

Short term – Actions completed before end 2004 | Medium Term – December 2005 | Long term |

EU-level | Initiate study on consequences for retail investors and transparency in the bond market. (Lead: MARKT) Schedule Fiscalis seminars promoting best practices to deal with complex corporate structures(Lead: TAXUD) | Report on implications for retail investors – recommendations for action – December 2005 (Lead: MARKT) Examine with MS relevant information to be passed on to tax authorities (Lead: TAXUD) Working party to develop concrete proposals targeted at tax fraud and tax avoidance cases involving complex non-transparent structures (Lead: TAXUD) Consider developing common definitions of tax fraud and avoidance (Lead: TAXUD) Propose revision of the Mutual Assistance directive – December 2005 (Lead: TAXUD) Propose/consider improvements on access to bank information for tax purposes – December 2005 (Lead: TAXUD) | Explore extension and improvement of automatic exchange of information by use of new technology – 2006 (Lead: TAXUD) Examine with Member States the possibility of a company identification number for direct tax purposes (Lead: TAXUD) |

International level | IOSCO task force on Parmalat (Lead: MARKT) Joint Forum Report on Enhanced Disclosure (Lead: MARKT) Further good governance on supervisory issues relating to tax, financial services etc. Ensure that EU partners support transparency and exchange of information principles in the financial and tax fields. Positive actions towards our most cooperative partners. (Lead: TAXUD) Recommend Member States to conclude exchange of information agreements with offshore financial centres. (Lead: TAXUD) | Joint Forum Report on Credit Risk Transfer – December 2005 (Lead: MARKT) Coordination between MS and the Commission on line to pursue in the OECD group on accounts (Lead: TAXUD) |

* Initiatives that were announced in the Action Plan on Company Law and Corporate Governance.

** Initiative that is part of the Financial Services Action Plan

*** Follows from the meeting in the ECOFIN-Council in Oviedo in April 2002.

**** Originally part of the planned new legal framework for payments but separated out.

4TH LINE OF DEFENCE – LAW ENFORCEMENT |

Short term – Actions completed before end 2004 | Medium Term – December 2005 | Long term |

EU-level | Framework Decision on confiscation of crime-related proceeds, instrumentalities and property (lead JAI) Framework Decision on the execution in the EU of confiscation orders (lead JAI) Communication on EU Disqualifications – could address an information exchange mechanism to ensure that disqualified professional persons including company directors, cannot re-enter that profession in another MS. (lead JAI) Commission Proposal on mutual administrative assistance on the protection of the Community’s financial interests against fraud and any other illegal activities which has been adopted by the Commission on 20 July ((COM2004)509). (Lead: OLAF) | Improved cooperation among FIUs via FIU-NET – December 2005 (lead JAI) MoU – FIU and supervisors – December 2005 (Lead: JAI) Improved cooperation FIU’s and other law enforcement authorities – December 2005 (Lead: JAI) Program on investigative techniques – December 2005 (Lead: JAI) Instrument on obstruction of justice to include such things as wilful destruction of documents to destroy financial paper trail. December 2005 (Lead: JAI) Develop enhanced co-operation between private and public sector stakeholders with a common interest to combat/reduce organised crime (EU Action Plan on Public Private Partnerships). (lead JAI) Traceability of on-line financial flows – Launch of Research Project re money laundering and other financial crime vulnerabilities of the Internet as payment infrastructure. (lead JAI) Promote establishment of national bodies specialised in identification, seizing, freezing and confiscation of criminal assets. Promote co-operation among such bodies including establishment of network of “asset recovery bodies”. (lead JAI) Ratification of the 2nd protocol of the PFI Convention (Lead: OLAF) Follow up to anti-fraud agreement with Switzerland by Council Decision on signature and conclusion of this agreement. Subsequent implementation the Community and Member States. (Lead: OLAF) | Instrument on asset sharing and restitution of confiscated proceeds (lead JAI) Corporate liability – develop EU policy on administrative, civil and criminal corporate liability. (lead JAI) |

International level |

[1] Los Angeles Times: “Enron is Providing Costly to Economy”, 20. jaanuar 2002

[2] KOM(1999)232 ja KOM(2003)284 lõplik

[3] HCBC tegutseb 79 jurisdiktsioonis ja väidab, et tal tuleb tegelda rohkem kui 370 ametiasutusega, millele kulub aastas umbes 320 miljonit eurot. (HSBC Holding PLC aastaaruanne, lk 7 ja 30). Pärast laienemist on ainuüksi Euroopa Liidus umbes 50 ametiasutust, kelle ülesandeks on järelevalve teostamine üha keerukamate tehingute ja toodete üle.

[4] 1. lisas on ära toodud mõned rahvusvahelised algatused

[5] Lähemas perspektiivis tähendab enne 2004. aasta lõppu, keskmises perspektiivis tähendab enne 2005. aasta detsembrit ja pikemas perspektiivis tähendab 2006. aasta järgset aega.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ.

[7] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete põhikirjajärgset auditeerimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ – KOM(2004)177 lõplik, 16. märts 2004.

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 97/2002/EÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta.

[9] Väärtpaberituru reguleerijate komitee.

[10] Komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ.

[11] Euroopa väärtpaberikomitee (ESC), Euroopa panganduskomitee (EBC), Euroopa kindlustus- ja pensionikomitee (EIOPS); Euroopa väärtpaberijärelevalve komitee (CESR); Euroopa kindlustus- ja pensionijärelevalve komitee (CEIOPS) ning Euroopa pangajärelevalve komitee (CEBS).

[12] 1999. aasta jaanuari mitmepoolne memorandum väärtpaberialast tegevust käsitleva teabe vahetamise kohta.

[13] CESR / 03-317c.

[14] Eelkõige vastastikuse abi direktiivi artikkel 8, millega “ei kohustata teostama uurimist või esitama teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad, kes peab teavet andma, ei võimalda tal oma tarbeks nimetatud uurimist teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada”.

[15] EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 30. märtsi 1998. aasta OTSUS nr 888/98/EÜ, millega kehtestati ühenduse meetmeprogramm siseturu kaudse maksustamise süsteemide parandamiseks.

[16] Määrusega 1798/2003 on juba ette nähtud ühisinvesteeringud kaudse maksustamise valdkonnas.

[17] CCN/CSI platvorm.

[18] Organiseeritud kuritegevuse preventsioon ja kontroll: Euroopa Liidu strateegia uue aastatuhande alguseks, EÜT C 124, 3.5.2000, lk 1.

[19] Tulemustabeli poolaasta-ajakohastus Euroopa Liidus “Vabaduse, julgeoleku ja õigluse” piirkonna loomise edusammude jälgimiseks (2003. aasta teine pool) 30.12.2003 KOM(2003)812 lõplik.

[20] Nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsus mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta. 2001/413/JSK (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1).

[21] Raamotsus rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemise, uurimise, blokeerimise, arestimise ja konfiskeerimise kohta. 2001/500/JSK (EÜT L 182, 5.7.2001).

[22] Komisjoni aruanne, mis tugineb nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsuse artiklile 6 - KOM(2004)230 lõplik, 5. aprill 2004.

[23] Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel, 2000/642/JSK.

[24] Kuritegelikul teel saadud tulu, kuriteovahendite ja vara konfiskeerimist käsitleva raamotsuse eelnõu, EÜT C 184, 2.8.2002.

[25] Konfiskeerimismääruste täitmist käsitleva raamotsuse eelnõu, EÜT C 184, 2.8.2002, lk. 3-5.

[26] Kehtestatud nõukogu 21.11.2001. aasta aktiga - EÜT C 326, 21.11.2001, lk 1.

[27] KOM(2003)688.

[28] Cyber Tools On-line Search for Evidence (tõendusmaterjali online -otsingu kübertööriist).

[29] Vt ka KOM(2004)221.

[30] KOM(2003)317 lõplik.

[31] Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll (EÜT C 313, 22.10.1996, p. 1) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU.