(1)

Nagu on mainitud komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“, on digitaalsed lahendused esmatähtsad, et aidata Euroopal jätkata oma teed sellise digiülemineku suunas, mis toob inimestele ja ettevõtjatele kasu kooskõlas liidu väärtustega. Selleks on väga tähtis, et: tehnoloogiast on inimestele kasu; eksisteerib piirideta ühtne turg, kus igas suuruses ettevõtjad saavad võrdsetel alustel konkureerida; järgitakse demokraatlikke väärtusi, austatakse põhiõigusi ning püüeldakse kestliku, kliimaneutraalse ja ressursitõhusa majanduse poole. Seoses sellega on raadiospekter tähtis avalik ressurss, mida kasutatakse üha enam laia valiku kommerts- ja avalike teenuste jaoks.

(2)

Liidu raadiospektripoliitika elluviimisel ja rakendamisel tuleb austada ja toetada väljendusvabadust, sealhulgas arvamusvabadust ning teabe ja ideede saamise ja levitamise vabadust, olenemata riigipiiridest, samuti meediavabadust ja meediakanalite paljusust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustega. Mitme operaatori turulepääs on tõepoolest vajalik teabe mitmekesisuse ja teabevabaduse tagamiseks.

(3)

Komisjoni otsusega 2009/766/EÜ (3) ühtlustati sagedusalade 880–915 MHz ja 925–960 MHz (edaspidi „900 MHz sagedusala“) ning sagedusalade 1 710 – 1 785 MHz ja 1 805 – 1 880 MHz (edaspidi „1 800 MHz sagedusala“) kasutamise tehnilised tingimused selliste maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada liidus elektroonilise side teenuseid, sealhulgas traadita lairibateenuseid. Sellega tagatakse vastavus nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ (4) artikli 1 lõikele 1 seoses sellega, et maapealsed süsteemid, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid, eksisteerivad 900 MHz sagedusalas koos GSM-süsteemidega.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 243/2012/EL (5) artikli 6 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid aitama elektroonilise side teenuste osutajatel regulaarselt oma võrke uuendada, et need vastaksid kõige uuemale ja tõhusamale tehnoloogiale, et teenuseosutajad saaksid tekitada oma spektridividende kooskõlas teenuse- ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõtetega. Seega tuleks vastavalt ELi õigusraamistiku eesmärkidele ja kooskõlas ELi õigusega lihtsustada 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalade kasutamist, mille vähemalt 5 MHz suurused sagedusplokid toetavad järgmise põlvkonna (5G) maapealseid traadita süsteeme.

(5)

Komisjoni teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (6) on esitatud liidu ühenduvuse alased uued eesmärgid, mida on ajakohastatud komisjoni teatisega „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (7). Nende eesmärkide saavutamine eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuslikku kasutuselevõttu ja käibeleminekut. Komisjoni teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (8) kirjeldatakse liidu tasandil kooskõlastatud tegevusi, mille raames tuleks raadiospektripoliitika töörühma arvamuste põhjal kindlaks määrata ja ühtlustada 5G jaoks kasutatav spekter, et tagada aastaks 2025 katkematu 5G-ühendus kõigis linnapiirkondades ja peamistel maismaatranspordi marsruutidel.

(6)

Raadiospektripoliitika töörühm esitas 5G strateegilise tegevuskava kohta Euroopas kaks arvamust (16. novembril 2016 (9) ja 30. jaanuaril 2019) (10) ning tõdes, et tuleb tagada, et mobiilsidevõrkude jaoks juba ühtlustatud sagedusalade tehnilised ja regulatiivsed tingimused sobivad ka 5G kasutuse jaoks. See hõlmab 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala, mis on praegu liidus kasutusel peamiselt teise (GSM), kolmanda (UMTS) ja neljanda põlvkonna (LTE) mobiilsidesüsteemides.

(7)

14. juulil 2017 andis komisjon raadiospektri otsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) ülesande vaadata läbi 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks kasutamise ühtlustatud tehnilised tingimused, et neid sagedusalasid saaks kasutada ka asjade interneti jaoks.

(8)

Vastavalt saadud ülesandele võttis CEPT 13. märtsil 2018 vastu CEPTi aruande nr 66, milles määratakse kindlaks traadita asjade interneti tehnoloogiate seos mobiilse lairibaside (st kärgside) süsteemidega ning ühtlustatud tehnilised tingimused nende kasutamiseks 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas. Need asjade interneti tehnoloogiad on laiendatud levialaga GSM IoT (EC-GSM-IoT), LTE masin-masin tüüpi side (LTE-MTC), LTE täiustatud masin-masin tüüpi side (LTE-eMTC) ja kitsasriba asjade internet (NB-IoT). CEPTi aruandes nr 66 järeldatakse ka, et EC-GSM-IoT on GSM-süsteemi lahutamatu osa vastavalt direktiivile 87/372/EMÜ. Seega vastab EC-GSM-IoT GSM-süsteemi suhtes kehtivatele tehnilistele tingimustele ilma, et neid tingimusi oleks vaja muuta.

(9)

12. juulil 2018 tegi komisjon vastavalt raadiospektri otsuse artikli 4 lõikele 2 CEPTile ülesandeks vaadata läbi teatavate ELi ühtlustatud sagedusalade (sealhulgas 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala) ühtlustatud tehnilised tingimused ja töötada välja kõige vähem piiravad tehnilised tingimused, mis sobiksid järgmise põlvkonna (5G) maapealsete traadita süsteemide jaoks.

(10)

Vastavalt saadud ülesandele võttis CEPT 5. juulil 2019 vastu CEPTi aruande nr 72 (A-aruanne), milles jõutakse järeldusele, et 900 MHz sagedusalas on GSM- ja maapealsed kitsasribasüsteemid, sealhulgas asjade interneti mobiilsidesüsteemid, lähitulevikus jätkuvalt kommertskasutuses. Selles aruandes rõhutatakse vajadust 200 kHz suuruse sagedusvahe järele, kui GSM- ja maapealsed kitsasribasüsteemid, sealhulgas asjade interneti mobiilsidesüsteemid töötavad 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas. Lisaks antakse aruandes teavet 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala kasutamise teostatavuse kohta 5G jaoks ning GSMi direktiivi piirangute kohta 900 MHz sagedusalas.

(11)

Vastavalt saadud ülesandele võttis CEPT 2. juulil 2021 vastu CEPTi aruande nr 80 (B-aruanne), milles on esitatud ühtlustatud sagedusalade kava ja kõige vähem piiravad ühtlustatud tehnilised tingimused selliste maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide kooseksisteerimiseks, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas, tuginedes sagedusploki servamaski kontseptsioonile. Need tingimused on väga tähtsad, et tagada 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas tehnoloogianeutraalsus.

(12)

CEPTi aruandes nr 80 on ette nähtud üks sagedusploki servamask passiivseid antennisüsteeme kasutavate maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide jaoks ning teine sagedusploki servamask aktiivantennisüsteeme kasutavate maapealsete lairibasüsteemide jaoks. Nende sagedusploki servamaskide nõuded ei kata GSM ja EC-GSM-IoT, mille tehnilised omadused on esitatud viidatud ETSI standardites. Seetõttu nähakse CEPTi aruandes nr 80 selliste erinevate maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide (11) kooseksisteerimiseks, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas, ette kõige vähem piiravad tehnilised tingimused. Ühtlasi on aruandes sätestatud tingimused nende süsteemide ja GSM-süsteemi kooseksisteerimiseks 900 MHz sagedusalas vastavalt nõukogu direktiivile 87/372/EMÜ.

(13)

Need sagedusploki servamaskid katavad maapealsete kitsasribaliste 200 kHz kanali ribalaiusega süsteemide nõudeid, välja arvatud GSM ja EC-GSM-IoT. Samuti katavad need maapealseid lairibasüsteeme kanali ribalaiusega üle 200 kHz. Maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide eristamine on vajalik, et rakendada teatavates olukordades liikmesriigi tasandil sagedusvahet. Seoses sellega on CEPTi aruandes nr 80 sätestatud sagedusvahe elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatavate külgnevate maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide nominaalsete kanaliservade vahel ning nii elektroonilise side teenuste kui ka GSM- ja EC-GSM-IoT teenuste osutamiseks kasutatavate erinevate külgnevate maapealsete kitsasribasüsteemide nominaalsete kanaliservade vahel. Sagedusvahet tuleks rakendada liikmesriigi tasandil. Olenevalt külgnevate maapealsete süsteemide spektri servadest ja asjakohasest liikmesriigi poliitikast võib kasutada eri lähenemisviise. CEPTi aruanne nr 80 sisaldab töövahendeid sagedusvahede rakendamiseks.

(14)

CEPTi aruandes nr 80 on sätestatud kõige vähem piiravad tehnilised tingimused elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatavate maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide kooseksisteerimiseks külgnevates sagedusalades paiknevate süsteemidega, eelkõige raudtee mobiilse raadioside süsteemidega (RMR). Seejuures võib teatavates olukordades rakendada 200 kHz suurust sagedusvahet elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatava maapealse süsteemi ja sellega külgnevat sagedusala kasutava RMR-süsteemi nominaalsete kanaliservade vahel. GSM-süsteemide ja RMR-süsteemide kooseksisteerimist tuleks hallata liikmesriigi tasandil vastavalt kehtivale õigusraamistikule.

(15)

CEPTi aruandes nr 80 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused moodustavad käesoleva otsuse tehnilise baasi. Need peaksid asendama otsuse 2009/766/EÜ ühtlustatud tehnilised tingimused, mis põhinevad viidetel ETSI standarditele, tagades samal ajal vastavuse kõnealustele tingimustele ja nende parandustele. See peaks edendama õiguskindlust ja tehnilist lähenemist liidus, et toetada seadmete ja koostalitlusvõimeliste teenuste mastaabisäästu ühtsel turul.

(16)

900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas kehtivad spektrikasutusõigused, mille suhtes kohaldatakse otsust 2009/766/EÜ, erinevad liikmesriigiti eraldatud sagedusplokkide suuruse, sagedusjaotuste või kõnealuste õiguste kehtivusaja poolest. Seega on liikmesriikide olukordade ja poliitikaeesmärkide erinevuste tõttu vaja säilitada paindlikkus ühtlustatud tehniliste tingimuste siseriiklikuks rakendamiseks vastavalt käesolevale otsusele. Liikmesriikide paindlikkus peaks olema ajaliselt piiratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (12) artikliga 53, et võimaldada olemasolevate individuaalsete spektrikasutusõiguste kooskõlastatud üleminekut kõnealustele ühtlustatud tehnilistele tingimustele. Kõik uued või pikendatud spektrikasutusõigused, mis antakse pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, peaksid vastama nendele ühtlustatud tehnilistele tingimustele. See edendaks seadmete ja teenuste kogu liitu hõlmavat ökosüsteemi ja soodustaks 5G kasutuselevõttu kummalgi sagedusalal, tagades GSM-teenuste jätkuva osutamise kooskõlas GSMi direktiiviga.

(17)

Otsus peaks seega asendama komisjoni otsuse 2009/766/EÜ. Õigusselguse huvides tuleks komisjoni otsus 2009/766/EÜ kehtetuks tunnistada. Selle lisa ja asjakohast sätet, millega lubatakse 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala spektri kasutamist lisas loetlemata muude süsteemide jaoks, tuleks üleminekuperioodil edasi kohaldada.

(18)

Kooskõlas ELi õigusega võib osutuda vajalikuks sõlmida piiriüleseid koordineerimiskokkuleppeid nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, et vältida kahjulikke raadiohäireid, parandada spektrikasutuse tõhusust ja vältida spektrikasutuse fragmenteeritust kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 28.

(19)

Käesoleva otsuse kontekstis koosneb 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala „määramine ja kättesaadavaks tegemine“ järgmistest etappidest: i) raadiosageduste jaotamist käsitleva riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuste sagedusalade kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud tehnilistel tingimustel, ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada kõnealustes sagedusalades vajalikus ulatuses kooseksisteerimine olemasoleva kasutusega, iii) asjakohaste meetmete algatamine, mille toetuseks korraldatakse vajaduse korral sidusrühmadega konsultatsioone, et võimaldada kõnealuseid sagedusalasid kasutada kooskõlas liidu tasandil kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas otsuses sisalduvate ühtlustatud tehniliste tingimustega.

(20)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

a)

„GSM-süsteem“ – elektroonilise side võrk, mis vastab ETSI standarditele, täpsemalt standarditele EN 301 502, EN 301 511 ja EN 301 908–18, kaasa arvatud laiendatud levialaga GSM IoT (EC-GSM-IoT);

b)

„900 MHz sagedusala“ – sagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz;

c)

„1 800 MHz sagedusala“ – sagedusalad 1 710 – 1 785 MHz ja 1 805 – 1 880 MHz.