1.   Konkreetse kalendriaasta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel jagatakse liikmesriigi poolt selle aasta jooksul artiklis 2 osutatud tehingutelt kogutud käibemaksu netotulu kogusumma, mida on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt korrigeeritud, artiklis 4 sätestatud meetodi alusel arvutatud kindla mitmeaastase kaalutud keskmise määraga.

Sellist kindlat mitmeaastast kaalutud keskmist määra väljendatakse protsendina, kohaldades artiklis 4 sätestatud meetodit.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud käibemaksu netotulu kogusummat korrigeeritakse, et võtta arvesse järgmisi summasid:

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kindlaks määratud summa korrutatakse otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punkti b kohase ühtse sissenõudmismääraga, et saada käibemaksupõhiste omavahendite summa, mis tuleb teha liidu eelarve jaoks kättesaadavaks.

1.   Käibemaksupõhised omavahendid arvutatakse kalendriaasta põhjal.

2.   Kindel mitmeaastane kaalutud keskmine määr arvutatakse lõigetes 3–8 sätestatud meetodi alusel.

3.   Kindel mitmeaastane kaalutud keskmine määr on iga liikmesriigi poolt 2016. eelarveaasta kohta arvutatud protsent kooskõlas käesoleva artikli sätetega, nii nagu neid kohaldatakse enne 1. jaanuari 2021.

4.   Protsent, millena kindlat mitmeaastast kaalutud keskmist määra väljendatakse, arvutatakse nelja kümnendkoha täpsusega.

5.   Kindel mitmeaastane kaalutud keskmine määr peab olema kontrollitud ja sellega seoses ei tohi olla teatatud ühestki lahendamata küsimusest, millele on osutatud artikli 9 lõikes 2.

6.   Kaalutud keskmist määra, mille kohta on teatatud artikli 9 lõikes 2 osutatud küsimustest, kasutatakse vahepealsel ajal ning seda käsitatakse ajutise mitmeaastase kaalutud keskmise määrana.

7.   Kui artikli 9 lõikes 2 osutatud teatatud küsimused on lahendatud, asendab sellest tulenev protsent ajutist mitmeaastast kaalutud keskmist määra ning alates 2021. eelarveaastast saab sellest kindel mitmeaastane kaalutud keskmine määr.

8.   Ajutise mitmeaastase kaalutud keskmise määra ja kindla mitmeaastase kaalutud keskmise määra vahelisest mis tahes erinevusest tulenevat eelarvemõju käsitletakse nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 (*3) artikli 10b lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt („iga-aastane bilansi koostamine“).

1.   Iga aasta 31. juuliks saadavad liikmesriigid komisjonile aruande eelmise kalendriaasta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kogusumma kohta, mis on määratud kindlaks kooskõlas artikliga 3, mille suhtes kohaldatakse artiklis 1 nimetatud ühtset sissenõudmismäära.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab kõiki baasi määramiseks kasutatud andmeid, mida nõutakse nõukogu määruse (EL, Euratom) 2021/768 (*4) artikli 2 lõikes 4 osutatud kontrolli jaoks.

3.   Käibemaksupõhiste omavahendite baasi määramiseks kasutatavad andmed peavad olema kõige uuemad aruande koostamise ajal kättesaadavad andmed.

4.   Liikmesriigid võivad taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja pikendamist, kui nendest olenematute erakorraliste asjaolude tõttu ei ole võimalik teha arvutusi kooskõlas artikliga 3 ja seega nimetatud tähtajast kinni pidada. Selline taotlus esitatakse komisjonile kirjalikult ja selles märgitakse erakorraliste asjaolude põhjused.

5.   Komisjon võib pärast käesoleva artikli lõikes 4 osutatud taotluse läbivaatamist pikendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaega ühe korra kuni kahe kuu võrra. Komisjon teatab esitatud taotluste arvu ja nende kohta tehtud otsused igal aastal artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteele.

1.   Eelnenud eelarveaastate mis tahes korrigeerimised tehakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud aruannetesse komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahelise kokkuleppe alusel.

Kui asjaomane liikmesriik ja komisjon korrigeerimise suhtes kokkulepet ei saavuta, teavitab komisjon seda liikmesriiki vajalikust korrigeerimisest kirja teel. Selline kiri kujutab endast „meetmeid“, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 12 lõike 2 punktis c.

1a.   Asjaomane liikmesriik võib kahe kuu jooksul alates käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud kirja kättesaamisest paluda komisjonil vaadata nimetatud kirjas teatatud korrigeerimine läbi. Nimetatud läbivaatamine toimub komisjoni otsuse alusel, mille ta võtab vastu hiljemalt kolm kuud pärast liikmesriigi taotluse kättesaamise kuupäeva.

Kui komisjoni otsusega vaadatakse käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud kirjas teatatud korrigeerimisele osaliselt või täielikult vastavad summad läbi, teeb liikmesriik vastava summa kättesaadavaks. Liikmesriigi taotlus korrigeerimise läbivaatamiseks ega komisjoni otsuse tühistamise hagi ei mõjuta liikmesriigi kohustust korrigeerimisele vastav summa kättesaadavaks teha.

Kõik artikli 7 lõikes 1 osutatud aruannete parandused kantakse koondaruannetesse, mis muudavad asjaomaste eelarveaastate varasemaid aruandeid.

1b.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega sätestatakse lõikes 1a osutatud läbivaatamise üksikasjalikum menetlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Artikli 7 lõikes 1 osutatud aruannetesse ei tehta pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 31. juulit enam ühtki korrigeerimist, välja arvatud juhul, kui need puudutavad punkte, millest komisjon või asjaomane liikmesriik on eelnevalt teatanud.

1.   Iga aasta 30. aprilliks teatab iga liikmesriik komisjonile kõik lahendused ja seonduvad muudatused, mida ta artikli 3 lõike 2 punktides a ja b osutatud summade kindlaksmääramiseks välja pakub. Välja pakutud lahenduse puhul osutatakse vajaduse korral liikmesriigi jaoks asjakohaseks peetavate andmete laadile ja esitatakse iga elemendi arvestuslik mõju käibemaksupõhiste omavahendite baasi väärtusele.

Sama aasta 31. maiks saadab komisjon käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe, mille ta on liikmesriigilt saanud, teistele liikmesriikidele.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lahenduste ja seonduvate muudatuste kohta, mida liikmesriigid on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 välja pakkunud. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega 60 päeva jooksul pärast seda, kui artikli 13 lõikes 1 osutatud komitee on esitanud oma arvamuse.

1.   Pärast määruse (EL, Euratom) 2021/768 artikli 2 lõikes 4 osutatud kontrolli parandatakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud aruannet käesoleva määruse artiklis 9 määratletu kohaselt.

2.   Seoses artikli 4 lõikes 2 osutatud kindla mitmeaastase kaalutud keskmise määraga hindab komisjon artiklis 9 osutatud parandusi, mille on esitanud liikmesriigid, eesmärgiga lahendada mis tahes teade, mis puudutab kaalutud keskmise määra puhul lahendamata küsimusi.

1.   Igal aastal teavitab iga liikmesriik komisjoni kõikidest olulistest muudatustest, mida ta on võrreldes eelmise esitamisega teinud oma haldusprotsessides ja -menetlustes, mida kohaldatakse käibemaksu kogumiseks.

2.   Komisjon kaalub koos asjaomase liikmesriigiga, kas neid lõikes 1 osutatud protsesse ja menetlusi saab tõhustada.

3.   Iga viie aasta tagant esitab komisjon aruande liikmesriikide poolt seoses käibemaksu kogumisega võetud meetmete ja tehtud edusammude ning mis tahes tõhustamise kohta.

Esimest korda esitab komisjon selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2025.

1.   Komisjoni abistab määruse (EL, Euratom) 2021/768 artikli 7 lõikega 1 loodud omavahendite nõuandekomitee (ACOR/VAT). Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*5) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Komisjon koostab aruande käibemaksupõhiste omavahendite süsteemi toimimise kohta hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Selles aruandes esitatakse:

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas käibemaksupõhiste omavahendite süsteem, eelkõige mitmeaastane kaalutud keskmine määr on tõhus ja piisav. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, et arvutada kindel mitmeaastane kaalutud keskmine määr hiljutisemate andmete alusel.“