(1)

Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on maailmamastaabis juba üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute osalejate esilekerkimine ja uue tehnoloogia areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevaldkonnas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde), iduettevõtjate ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

(2)

Tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku seisukohast, nagu on osutatud eelkõige Euroopa Liidu 2016. aasta juuni üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, säilitades samal ajal liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „kosmoseprogramm“) tsiviilotstarbelise olemuse ning austades liikmesriikide võimalikke põhiseaduslikke sätteid neutraalsuse või mitteühinemise kohta. Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid ning kosmoseandmed ja -teenused kahesuguse kasutusega. Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika on aga kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele.

(3)

Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Tuleks tagada nende algatuste ja programmide järjepidevus ning täiustada nende osutatavaid teenuseid, et need vastaksid kasutajate uutele vajadustele, oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega ning suudaksid arvesse võtta poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused, sealhulgas polaaraladel toimuvate muutuste jälgimine, transport, julgeolek ja kaitse.

(4)

On vaja ära kasutada koostoimet transpordi-, kosmose- ja digisektori vahel, et soodustada uue tehnoloogia laiemat kasutust, näiteks eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja droonid, ning vastata turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadusele. Koostoime ärakasutamine suurendaks transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet.

(5)

Selleks et kosmoseprogrammi eeliseid kõikides liikmesriikides ja kõigi kodanike poolt maksimaalselt ära kasutada, on samuti oluline edendada pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutamist ja kasutuselevõttu ning toetada neil andmetel, teabel ja teenustel põhinevate kosmoseteenuste sektori rakenduste väljatöötamist. Sel eesmärgil võiksid liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused korraldada eelkõige korrapäraselt teavituskampaaniaid kosmoseprogrammist saadava kasu kohta.

(6)

Tegutsemisvabaduse, sõltumatuse ja julgeoleku eesmärkide saavutamiseks on ülitähtis, et liidul oleks autonoomne juurdepääs kosmosele ja võimalus seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et liit toetaks autonoomset, töökindlat ja kulutõhusat juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa taristu ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada startimisteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 189 lõikega 2. Konkurentsivõime säilitamiseks kiiresti areneval turul on samuti äärmiselt tähtis, et liidul oleks jätkuvalt juurdepääs tänapäevastele, tõhusatele ja paindlikkust võimaldavatele startimistaristu rajatistele ning võimalus kasutada asjakohaseid startimissüsteeme. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) võetavaid meetmeid, peaks seega olema võimalik toetada kosmoseprogrammi raames kosmose maapealse taristu kohandusi, sealhulgas uusi arengusuundi, mida on vaja kosmoseprogrammi rakendamiseks, ja satelliitide stardiks vajamineva startimistaristu kohandusi, sealhulgas tehnoloogia arendamist, sealhulgas alternatiivseid tehnoloogiaid ja uuenduslikke süsteeme programmi komponentide rakendamiseks. Seda tegevust peaks rakendama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (2) (edaspidi „finantsmäärus“) ja selleks, et saavutada kosmoseprogrammi parem kulutõhusus. Kuna puudub sihtotstarbeline eelarve, ei tohiks kosmosele juurdepääsu toetavad meetmed mõjutada kosmoseprogrammi komponentide rakendamist.

(7)

Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse koostöökeskkonnad, mis toovad kokku kosmose-, digi- jm sektorid ning kasutajad. Nende kosmosetööstuse koostöökeskkondade eesmärk peaks olema ettevõtluse ja oskuste arendamine, edendades samal ajal koostoimet digitaalse innovatsiooni keskustega. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna iduettevõtjatel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja edendades nõudlust – seda tuntakse esimese lepingu põhimõttena.

(8)

Kosmose väärtusahel jaguneb enamasti kosmosetaristu sektoriks (upstream) ja kosmoseteenuste sektoriks (downstream). Kosmosetaristu sektor hõlmab tegevust, mis võimaldab luua toimiva kosmosesüsteemi, sealhulgas arendus-, tootmis- ja startimistegevus, ning sellise süsteemi toimimist. Kosmoseteenuste sektor hõlmab kosmosega seotud teenuste osutamist ja toodete pakkumist kasutajatele. Ka digiplatvormid kujutavad olulist kosmosesektori arengut toetavat elementi, võimaldades juurdepääsu andmetele ja toodetele ning tööriistakastidele, andmesalvestuse ja -töötluse seadmetele.

(9)

Kosmosevaldkonnas kasutab liit oma pädevust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Komisjon peaks tagama kosmoseprogrammi raames toimuva tegevuse sidususe.

(10)

Kuigi paljudes liikmesriikides on traditsiooniliselt aktiivseid kosmosega seotud tööstusharusid, tuleb tunnistada vajadust arendada kosmosetööstust ja see välja kujundada neis liikmesriikides, kus on tekkimas uus suutlikkus, ning vajadust reageerida väljakutsele, mille esitab traditsioonilisele kosmosetööstusele nn uus kosmos (New Space). Tuleks edendada meetmeid, mille eesmärk on arendada kosmosetööstuse suutlikkust kogu liidus ja hõlbustada koostööd kõigis liikmesriikides tegutsevate kosmosetööstusettevõtete vahel.

(11)

Kosmoseprogrammi alusel võetavad meetmed peaksid põhinema riiklikul ja Euroopa suutlikkusel, mis on meetme rakendamise ajal olemas, ja sellest kasu saama.

(12)

Võttes arvesse kosmoseprogrammi ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on kosmosetegevusel tugev rahvusvaheline mõõde. Tihedas koostöös liikmesriikidega ja nende nõusolekul võiksid kosmoseprogrammi asjaomased asutused osaleda kosmoseprogrammiga seotud küsimustega seotud rahvusvahelises koostöös ja teha koostööd asjaomastes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) valdkondlikes organites. Kosmoseprogrammiga seotud küsimustes võiks komisjon liidu nimel ja oma pädevuse piires koordineerida tegevust rahvusvahelisel areenil, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide kosmoseprogrammiga seotud huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sageduste valdkonnaga, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. Eriti oluline on, et liit, keda esindab komisjon, teeks koostööd rahvusvahelise Cospas-Sarsati programmi organites.

(13)

Rahvusvaheline koostöö on ülimalt tähtis selleks, et edendada liidu rolli kosmosesektori üleilmse osalejana ning liidu tehnoloogiat ja tööstust, edendades õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil ja pidades silmas vajadust tagada osalejate õiguste ja kohustuste vastastikkus ning julgustada koostööd väljaõppe alal. Rahvusvaheline koostöö on komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatises esitatud ELi kosmosestrateegia keskne osa. Komisjon kasutab kosmoseprogrammi selleks, et anda algatuste kaudu oma panus rahvusvahelise tasandi pingutustesse ja nendest kasu saada, edendada Euroopa tehnoloogiat ja tööstust rahvusvahelisel areenil, näiteks kahepoolsed dialoogid, tööstusteemalised seminarid ja VKEde rahvusvahelistumise toetamine, ning hõlbustada pääsu rahvusvahelistele turgudele ja edendada õiglast konkurentsi, võimendades ka majandusdiplomaatia algatusi. Euroopa kosmosediplomaatia algatused peaksid olema täielikus kooskõlas liidus kehtivate poliitikasuundade, prioriteetide ja vahenditega ning neid täiendama, sellal kui liidul on täita oluline roll koos liikmesriikidega, et püsida rahvusvahelisel areenil esirinnas.

(14)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, peaks komisjon koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga (edaspidi „kõrge esindaja“) ning tihedas koostöös liikmesriikidega edendama kosmoseprogrammi rakendamisel vastutustundlikku käitumist kosmoses, mis hõlmab kosmosejäätmete koguste vähendamist. Komisjon peaks samuti uurima võimalusi, kuidas liit saaks heaks kiita asjaomastes ÜRO lepingutes ja konventsioonides sätestatud õigusi ja kohustusi, ning tegema vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

(15)

Kosmoseprogramm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) loodud programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (4) loodud programmiga „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/697 (5) loodud Euroopa Kaitsefondiga ning fondidega, mis on loodud määrusega, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus“). Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid ei kata samu kuluartikleid, eelkõige liidu programmidest täiendava rahastuse kaasamise korra kaudu, kui eelarve täitmise viis seda võimaldab; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, kasutades sealhulgas ka meetmete ühist rahastamist, lubades võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon kosmoseprogrammi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmide ja rahastamisvahenditega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Komisjon peaks samuti tagama koostoime ja sidususe kõnealuste programmide, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames välja töötatud lahenduste ning kosmoseprogrammi raames välja töötatud lahenduste vahel.

(16)

Vastavalt finantsmääruse artikli 191 lõikele 3 ei rahastata mingil juhul samu kulusid liidu eelarvest kaks korda.

(17)

Kosmoseprogrammi poliitikaeesmärke tuleks käsitada rahastamis- ja investeerimistoiminguteks rahastamiskõlblike valdkondadena samuti programmi „InvestEU“ rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise kaudu, eelkõige selle kestliku taristu ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks kattuda erasektorist tulevate vahenditega või neid välja tõrjuda ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(18)

Programmi „Euroopa horisont“ ja kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime peaksid aitama edendada konkurentsivõimelist ja uuenduslikku Euroopa kosmosesektorit, kindlustada Euroopa autonoomsuse kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas ning tugevdama Euroopa rolli üleilmse osalejana. Programmi „Euroopa horisont“ läbimurdvaid lahendusi toetataks kosmoseprogrammi poolt teadus- ja innovatsiooniringkondadele kättesaadavaks tehtavate andmete ja teenustega.

(19)

Selleks et kasutada täielikult ära kosmoseprogrammi sotsiaal-majanduslikku kasu, on väga oluline, et säilitataks tipptasemel süsteemid, et neid ajakohastataks vastavalt kasutajate muutuvatele vajadustele ning et uued arengusuunad ilmneksid kosmoseteenuste sektori rakenduste vallas. Liit peaks toetama teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevust või kosmoseprogrammi alusel loodud taristute arengut varastes etappides, samuti kosmoseprogrammi alusel loodud süsteemide rakenduste ja teenustega seotud teadus- ja arendustegevust, stimuleerides nii kosmosetaristu sektori kui ka kosmoseteenuste sektori majandustegevust. Asjakohane vahend selle teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on programm „Euroopa horisont“. Siiski tuleks käesoleva määruse alusel Galileo ja EGNOSe komponentidele eraldatud eelarvest rahastada arendustegevuse väga spetsiifilist osa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhine kiibistik ja vastuvõtjad, mis hõlbustavad rakenduste arendamist eri majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada kosmoseprogrammi raames rajatud taristu kasutuselevõtmist ja kasutamist.

(20)

Selleks, et tagada Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime tulevikus, tuleks kosmoseprogrammiga toetada tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, edendades võrdseid võimalusi, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.

(21)

Kosmoseprogrammi jaoks ette nähtud taristu jaoks võiks olla vajalik täiendav teadus- ja innovatsioonitegevus, mida võidaks toetada programmi „Euroopa horisont“ kaudu, püüdes saavutada sidususe ESA poolt selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Kosmoseprogrammiga vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutataks selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu välja murrangulisi lahendusi liidu poliitiliste prioriteetide toetuseks. Programmi „Euroopa horisont“ raames toimuva strateegilise kavandamise käigus määrataks kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat taristut, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute taristu, eelkõige in situ-seirevõrgustik, moodustaks olulise osa Copernicuse teenuseid võimaldavast in situ-seiretaristust.

(22)

On oluline, et kogu avalike hangete kaudu loodud või arendatud materiaalne ja immateriaalne vara, mida liit kosmoseprogrammi raames rahastab, kuuluks liidule. Selleks et tagada täielik kinnipidamine kõikidest omandiga seotud põhiõigustest, tuleks saavutada vajalikud kokkulepped praeguste omanikega. Selline liidu omandiõigus ei tohiks mõjutada liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks.

(23)

Kosmoseprogrammi osutatavate teenuste võimalikult laialdase kasutamise soodustamiseks oleks kasulik rõhutada, et andmeid, teavet ja teenuseid pakutakse ilma tagatiseta, ilma et see piiraks õiguslikult siduvatest sätetest tulenevaid kohustusi.

(24)

Komisjon peaks teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks saama küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välistelt osalejatelt. Muud kosmoseprogrammi avaliku juhtimisega tegelevad üksused peaksid saama neile käesoleva määrusega delegeeritud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada.

(25)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kosmoseprogrammi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (6) punkti 18 tähenduses.

(26)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkulepe (7) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama kaasa kliimameetmete integreerimisele ja üldise eesmärgi – tagada vähemalt 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks kosmoseprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks hinnata uuesti asjaomaste hindamiste ja läbivaatamiste kontekstis. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teevad koostööd tõhusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika osas, mille kehtestab komisjon, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõigi programmide raames tehtavaid kulutusi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes samal ajal arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide olemasolevat kattuvust.

(27)

Liit peaks olema kosmoseprogrammi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada kosmoseprogrammi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.

(28)

Kosmoseprogrammi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(29)

Kuna kosmoseprogrammi rahastab põhimõtteliselt liit, peaksid kosmoseprogrammist rahastatavaks tegevuseks kosmoseprogrammi raames sõlmitavad hankelepingud vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest. Finantsmääruses on sätestatud, et komisjon saab eelhindamise tulemuste põhjal tugineda liidu vahendeid kasutavate isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele. Konkreetsed kohandused, mida on vaja teha nimetatud süsteemides ja menetlustes, samuti kehtivate lepingute pikendamise kord tuleks kindlaks määrata vastavas finantsraampartnerluse lepingus või rahalist toetust käsitlevas lepingus.

(30)

Kosmoseprogramm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob kosmoseprogrammi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on pikaajalised kohustused seoses seadmete või teenustega. Seepärast on lisaks finantsmääruses sätestatud reeglitele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või kehtestada allhangete alammäär, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde ning iduettevõtjate osalemist. Kuna kosmoseprogrammi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt prognoosida ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis seevastu sisaldavad liidu finantshuve kaitsvaid klausleid.

(31)

Selleks et edendada üldsuse nõudlust ja innovatsiooni avalikus sektoris, peaks kosmoseprogrammiga edendama andmete, teabe ja teenuste kasutamist, et toetada tööstuse ja VKEde kohandatud lahenduste väljatöötamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste kaudu, nagu on osutatud finantsmääruse I lisa punktis 7, mis võimaldab hõlmata kõiki etappe alates kohandatud koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste väljatöötamisest kuni kasutuselevõtuni ning hangeteni avalike teenuste jaoks.

(32)

Selleks et täita kosmoseprogrammi eesmärke, on oluline, et oleks võimalik kasutada vajaduse korral kõikide liidu kosmosevaldkonnas tegutsevate avaliku ja erasektori üksuste pakutavat suutlikkust ning teha rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast tuleks ette näha võimalus kasutada kõiki ELi toimimise lepinguga ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ja juhtimismeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi.

(33)

Toetustega seoses on kogemused näidanud, et kasutuselevõtt ja levik turul ning üldine teavitustegevus on tulemuslikum, kui see on detsentraliseeritud ega toimu komisjoni juhtimisel ülalt alla. Vautšerid, mis on üks toetusesaaja poolt kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse vorme, on osutunud uute turuletulijate ning VKEde osas üheks edukaimaks meetmeks. Siiski on nende kasutamist piiranud finantsmäärusega kindlaks määratud rahalise toetuse ülemmäär. Seda ülemmäära tuleks seepärast kosmoseprogrammi puhul suurendada, et pidada sammu kosmosesektori tururakenduste kasvava potentsiaaliga.

(34)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(35)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (8) peaksid ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused olema toetuskõlblikud, kui kosmoseprogrammi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(36)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(37)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (10) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ja (EL) 2017/1939 (12) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (13) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(38)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika riigid võivad vastavalt oma lepingutele osaleda kosmoseprogrammis, välja arvatud Galileo, EGNOSe, riikliku satelliitside (GOVSATCOM) ning kosmose jälgimine ja seire (SST, space surveillance and tracking) alakomponendis. Kosmoseprogrammis, välja arvatud Galileo, EGNOSe, GOVSATCOMi ja SST alakomponendis, võivad osaleda ka muud kolmandad riigid ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel. Galileos ja EGNOSes peaksid saama osaleda EFTA liikmed, kes on ühtlasi EMP (14) liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele. Galileos ja EGNOSes võivad muud kolmandad riigid osaleda ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel. GOVSATCOM peaks olema avatud kõikidele kolmandatele riikidele üksnes ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel.

(39)

Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, mille kohaselt kosmoseprogrammis osalevatel kolmandatel riikidel tuleb anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(40)

Rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, kelle peakorter ei asu liidus ja kes soovivad juurdepääsu SST teenustele, mis ei ole avalikult kättesaadavad, tuleks nõuda ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu sõlmimist. Rahvusvahelisi organisatsioone, kelle peakorter on liidus ja kes on avalik-õiguslikud kosmoseaparaadi omanikud ja käitajad, tuleks käsitada SST põhikasutajatena.

(41)

SST teenuste avalikult kättesaadav teave peaks tähendama igasugust teavet, mille osas on kasutajal mõistlik alus eeldada, et see on seaduslikult kättesaadav. Kokkupõrke vältimise, taassisenemise ja osadeks purunemisega seotud SST teenused põhinevad välisel avalikult kättesaadaval SST teabel, mis on kättesaadav pärast juurdepääsutaotluse esitamist. Sellest tulenevalt tuleks kokkupõrke vältimise, taassisenemise ja osadeks purunemisega seotud SST teenuseid käsitada avalikult kättesaadavate teenustena ning need ei peaks vajama ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu sõlmimist. Need peaksid olema kättesaadavad potentsiaalse kasutaja taotluse alusel.

(42)

Hästi toimiv kosmoseprogrammi avalik haldamine nõuab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära tarbetuid kattumisi ning vähendada ülekulusid ja viivitusi. Kõik haldamises osalejad peaksid oma pädevusalas ja kooskõlas oma kohustustega toetama kosmoseprogrammi eesmärkide saavutamist.

(43)

Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, taristu, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad kosmoseprogrammi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada. Nad võiksid teha liiduga koostööd kosmoseprogrammi teenuste ja rakenduste edendamisel. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel delegeerida neile kosmoseprogrammi rakendamisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisaval tasemel kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielik väljaarendamine ja rakendamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (15).

(44)

Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on kosmoseprogrammi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada selle kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja pädevust, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid põhjendatud asjaoludel teistele üksustele. Kuna komisjon kannab kosmoseprogrammi eest üldist vastutust, peaks ta kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusnõuded. Komisjon peaks seda tegema pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertide, kasutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Märkides, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3 ei takista kosmose valdkonnas liidu pädevuse teostamine liikmesriikidel oma pädevuse teostamist, peaks komisjon lisaks tagama kosmoseprogrammi raames läbiviidavate tegevuste sidususe.

(45)

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (edaspidi „kosmoseprogrammi amet“) asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 (16) loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning kosmoseprogrammi ameti eesmärk on kosmoseprogrammi edendada, eriti seoses turvalisuse akrediteerimisega ning turu arendamisega ja kosmoseteenuste sektori rakenduste arendamisega. Seepärast tuleks kosmoseprogrammi ametile määrata teatavad nende valdkondadega seotud ülesanded. Eelkõige seoses julgeolekuga ja võttes arvesse kosmoseprogrammi ameti kogemusi selles valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele seoses Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtuga ja levikuga turul, tuleks kosmoseprogrammi ametile delegeerida kasutuselevõtuga seotud tegevus, mis on seotud peale Galileo ja EGNOSe ka kosmoseprogrammi muude komponentide kasutuselevõttu puudutava tegevusega ning kõigi kosmoseprogrammi komponentide kosmoseteenuste sektori rakenduste arendamisega. See võimaldaks kosmoseprogrammi ametil saada kasu mastaabisäästust ning pakkuda võimalust selliste rakenduste väljatöötamiseks, mis põhinevad kosmoseprogrammi mitmel komponendil (integreeritud rakendused). Selline tegevus ei tohiks aga piirata teenuseid ega kasutuselevõtuga teotud tegevust, mille komisjon on delegeerinud Copernicuse volitatud üksustele. Kosmoseteenuste sektori rakenduste arendamise ülesande delegeerimine kosmoseprogrammi ametile ei tohiks takistada teisi volitatud üksusi kosmoseteenuste sektori rakendusi välja töötamast. Lisaks peaks kosmoseprogrammi amet täitma ülesandeid, mille komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga vastavalt finantsraampartnerluse lepingule, mis hõlmab muid kosmoseprogrammiga seotud konkreetseid ülesandeid. Kosmoseprogrammi ametile ülesannete delegeerimisel tuleks ette näha ka piisavad inim-, haldus- ja rahalised ressursid.

(46)

Teatavatel igakülgselt põhjendatud asjaoludel võiks kosmoseprogrammi amet delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide rühmale. Selline delegeerimine peaks piirduma tegevusega, mida kosmoseprogrammi amet ei suuda ise ellu viia, ning see ei tohiks piirata kosmoseprogrammi haldamist ega käesolevas määruses kindlaks määratud ülesannete jaotamist.

(47)

Galileo ja EGNOS on keerukad süsteemid, mis nõuavad intensiivset koordineerimist. Kuna need on kosmoseprogrammi komponendid, peaks koordineerimisega tegelema mõni liidu institutsioon või organ. Viimastel aastatel kogutud oskusteabele tuginedes on kosmoseprogrammi amet kõige asjakohasem organ kõigi nende süsteemide kasutamisega seotud operatiivülesannete (välja arvatud rahvusvahelise koostöö) kooskõlastamiseks. Seepärast tuleks kosmoseprogrammi ametile delegeerida EGNOSe ja Galileo kasutamise haldamine. See ei tähenda aga, et kosmoseprogrammi amet peaks üksi täitma kõiki nende süsteemide kasutamisega seotud ülesandeid. Tugineda võiks teiste üksuste, eelkõige ESA oskusteabele. See peaks hõlmama süsteemide arendamise ning maapealse segmendi osade ja satelliitide projekteerimise ja arendamisega seotud tegevust, mis tuleks delegeerida ESA-le. Ülesannete jaotamisel muudele üksustele tuginetakse nende üksuste pädevusele ja vältida tuleks töö dubleerimist.

(48)

ESA on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes on sõlminud Euroopa Ühendusega 2004. aastal raamkokkuleppe (edaspidi „2004. aasta raamkokkulepe“) (17). Seetõttu on ta kosmoseprogrammi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon sõlmima ESA ja kosmoseprogrammi ametiga finantsraampartnerluse lepingu, mis reguleerib kõiki komisjoni, kosmoseprogrammi ameti ja ESA vahelisi finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla 2004. aasta raamkokkuleppega, eriti selle artiklitega 2 ja 5. Kuna aga ESA ei ole liidu asutus ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on väga oluline, et ESA võtaks asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu ja liikmesriikide huvide kaitse, ning järgiks eelarve ja talle delegeeritud ülesannete täitmisel komisjoni otsuseid. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.

(49)

Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SATCEN) toimimist Euroopa autonoomse suutlikkusena, mis asjakohaste kosmosevarade ja nendega seotud andmete kasutamise tulemusel võimaldab juurdepääsu teabele ja teenustele, tunnustati juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 541/2014/EL (18) rakendamisel.

(50)

Et tagada kasutajate esindatus GOVSATCOMi juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riikide ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna vaheliste piiride, võib asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olla konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks kosmoseprogrammi amet koordineerima tsiviilkasutajaskonnaga seotud aspekte ning ta võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.

(51)

Arvestades kosmosetegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast ning süsteemide ja neil põhinevate rakenduste kahesuguse kasutusega olemust, peaks kosmoseprogrammi üks peamine prioriteet olema kõrgetasemelise julgeoleku saavutamine ja tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, sealhulgas seoses salastatud ja muu tundliku salastamata teabega.

(52)

Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja kumbki oma pädevusvaldkonna piires tagama kosmoseprogrammi turvalisuse kooskõlas käesoleva määrusega, ja kui see on asjakohane, nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/698 (19).

(53)

Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, võib Euroopa välisteenistus kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (20) aidata komisjonil täita teatavaid kosmoseprogrammi julgeolekuga seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas.

(54)

Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, tuleks kosmoseprogrammi sujuva rakendamise tagamiseks eraldi ette näha turvalisuse juhtimine. Juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on väga oluline võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks operatiivülesanded ja turvalisuse akrediteerimise ülesanded selgelt lahus hoida, et vältida huvide konflikte ja turvalisusnõuete kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on kosmoseprogrammi kõikide või osade komponentide haldamise eest vastutaval üksusel parimad eeldused, et hallata talle delegeeritud ülesannetega seotud julgeolekut. Kosmoseprogrammi turvalisus põhineks Galileo, EGNOSe ja Copernicuse rakendamisel saadud viimaste aastate kogemustel. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui kosmoseprogrammi eest vastutaja kindlaks määrama üldised turvalisusnõuded, mida kohaldatakse kõikide kosmoseprogrammi komponentide suhtes.

(55)

Euroopa kosmosetaristu küberturvalisus nii maa peal kui ka kosmoses on äärmiselt oluline, et tagada süsteemide pidev toimimine ja teenuse järjepidevus. Seepärast tuleks turvalisusnõuete kehtestamisel igakülgselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteeme ja nende teenuseid küberrünnakute vastu, kasutades selleks muu hulgas uut tehnoloogiat.

(56)

Komisjon peaks vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks määrama turvaseire struktuuri. Turvaseire struktuur peaks vastama otsuse (ÜVJP) 2021/698 kohaldamisalas välja töötatud juhistele. Galileo puhul peaks selliseks struktuuriks olema Galileo turvaseirekeskus. Otsuse (ÜVJP) 2021/698 rakendamise puhul peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu roll olema piiratud sellega, et anda nõukogule ja/või kõrgele esindajale teavet, mis on seotud süsteemi turvalisuse akrediteerimisega.

(57)

Pidades silmas kosmoseprogrammi ainulaadsust ja keerukust ning selle seost julgeolekuga, tuleks turvalisuse akrediteerimisel järgida tunnustatud ja väljakujunenud põhimõtteid. Seepärast on vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda julgeoleku küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskide jälgimise kord. Samuti on väga oluline delegeerida turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(58)

ELi salastatud teavet töödeldakse vastavalt julgeolekureeglitele, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/488/EL (21) ja komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (22). Vastavalt otsusele 2013/488/EL peavad liikmesriigid kohaldama selles sätestatud põhimõtteid ja miinimumstandardeid, et tagada samaväärse kaitsetaseme kohaldamine ELi salastatud teabe suhtes.

(59)

Et tagada turvaline teabevahetus, tuleks ette näha asjakohased kokkulepped, et tagada kosmoseprogrammi raames kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud ELi salastatud teabe kaitse.

(60)

Kosmoseprogrammi oluline eesmärk on tagada liidu julgeolek ja tugevdada tema strateegilist autonoomsust määrava tähtsusega tehnoloogiate ja väärtusahelate osas, säilitades samal ajal avatud majanduse, sealhulgas vaba ja õiglase kaubanduse, ning kasutades kosmose pakutavaid võimalusi liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku tagamiseks. Erijuhtudel tuleb selle eesmärgi täitmiseks kehtestada vajalikud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused, et tagada liidu toimivate süsteemide terviklikkuse, turvalisuse ja vastupidavuse kaitse. See ei tohiks kahjustada vajadust konkurentsivõime ja kulutõhususe järele. Kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevate õigussubjektide hindamisel peaks komisjon võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/452 (23) sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume.

(61)

Kosmoseprogrammi raames võib ette tulla teavet, mis ei ole küll salastatud, kuid mida tuleb käsitada vastavalt juba kehtivatele liidu õigusaktidele või liikmesriikide õigusnormidele, sealhulgas piirates selle levitamist.

(62)

Satelliitnavigatsiooni ning Maa seire süsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris. Kosmoseprogrammis tuleks ära kasutada nende sektorite vahelist koostoimet, võttes arvesse kasu, mida kosmosetehnoloogia kõnealustele sektoritele toob, toetada ühilduvate seadmete arendamist ning edendada asjakohaste standardite ja sertifikaatide väljatöötamist. Suureneb ka koostoime kosmosetegevuse ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevuse vahel. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis taristurajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

(63)

Galileo eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu ning seda käitada; seda taristut saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Galileo toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele autonoomsusele. Galileo teine põlvkond tuleks järk-järgult kasutusele võtta enne aastat 2030, algselt vähendatud tegevussuutlikkusega.

(64)

EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate üleilmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvaid territooriume, hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira. Lennunduse valdkonnas peaksid kõik need territooriumid saama kasutada EGNOSe aeronavigatsiooniteenuseid kõigil EGNOSe toetatud toimivustasemetel. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist katvust võidakse rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse, kui see on tehniliselt teostatav ja seotud inimelude ohutusega. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (24) kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks kõigis lennu etappides, kasutades selleks vajalikku tugisüsteemi (sealhulgas kohalik, piirkondlik ja lennuki pardal olev avioonika), võivad üksnes piirkondlikud või kohalikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana. EGNOSe päästeinfo teenust tuleks osutada kooskõlas kohaldatavate Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega (edaspidi „ICAO standardid“).

(65)

On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe jätkusuutlikkus ning pakutavate teenuste järjepidevus, kättesaadavus, täpsus, usaldusväärsus ja turvalisus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid, sh sellega seotud kosmose- ja maapealse segmendi areng.

(66)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 (25) kasutatud mõiste „äriteenus“ ei ole enam sobilik, pidades silmas kõnealuse teenuse arengut. Selle asemel eristatakse kaht eraldi teenust, mis on kindlaks määratud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/224, (26) nimelt täppisteenust ja autentimisteenust.

(67)

Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid Galileo ja EGNOSe pakutavad teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel (sealhulgas kasutaja tasandil) kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste raadionavigatsiooni vahenditega, kui ühilduvus ja koostalitlusvõime on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga, ilma et see piiraks liidu strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

(68)

Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse taristu tähtsust ja mõju nende julgeolekule, peaks maapealse taristu asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse taristu kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel, millesse võib vajaduse korral kaasata kosmoseprogrammi ameti vastavalt tema pädevusvaldkonnale.

(69)

Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, aidates samal ajal kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, eelkõige tundlikes sektorites ning ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, tuleks EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist muudes liidu poliitikavaldkondades edendada ka õiguslike vahenditega, kui see on õigustatud ja kasulik. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti protsessi oluline osa.

(70)

Kosmoseprogrammi komponendid peaksid stimuleerima digitehnoloogia rakendamist kosmosesüsteemides, andmete ja teenuste levitamisel ning kosmoseteenuste sektori arendustegevuses. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata komisjoni algatustele ja meetmetele, mis on esitatud 14. septembri 2016. aasta teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ ja 14. septembri 2016. aasta teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“.

(71)

Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, toetades seega liidu sõltumatuid otsuseid ja meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, merekeskkond, merenduse, põllumajanduse ja maaelu areng, kultuuripärandi säilitamine, elanikkonnakaitse, maa ja taristu seire, julgeolek ja digimajandus.

(72)

Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 377/2014, (27) millega loodi liidu Maa seire ja jälgimise programm (Copernicus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 911/2010, (28) millega loodi varasem Maa seire Euroopa programm (GMES) ja kehtestati selle esialgsete toimingute rakendusreeglid, osutatud tegevuse ja saavutustega, tuginema neile ja neid süvendama, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi, nagu on esitatud komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valges raamatus tehisintellekti kohta „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, ning 19. veebruari 2020 teatises „Euroopa andmestrateegia“. Uute varade väljatöötamiseks peaks komisjon tegema tihedat koostööd liikmesriikide, ESA ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) ning vajaduse korral muude üksustega, kellele kuuluvad asjaomased kosmose- ja in situ-varad. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, ESA, EUMETSATi ja teiste üksuste, sealhulgas liidu ärialgatuste kosmosepõhise Maa seire suutlikkust, aidates seeläbi Euroopas kaasa elujõulise ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks Copernicus samuti kasutama kättesaadavaid in situ-andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (29). Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ-andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

(73)

Copernicust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ (30) eesmärkidega, eelkõige läbipaistvuse, teenuste arengut soodustavate tingimuste loomise ning liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisega. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave peaksid olema vabalt ja avalikult kättesaadavad.

(74)

Copernicuse kogu potentsiaali liidu ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutuselevõtumeetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.

(75)

Copernicus on kasutajakeskne programm. Seepärast peaks selle areng põhinema Copernicuse põhikasutajate muutuvatel nõuetel, võttes arvesse ka uute avaliku ja erasektori kasutajaskondade teket. Copernicus peaks tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate muutuvate vajaduste, sealhulgas liidu poliitika rakendamise ja seirega seotud vajaduste rahuldamine, mis eeldab kasutajate pidevat ja tõhusat kaasamist, eelkõige nõuete kindlaksmääramisel ja kinnitamisel.

(76)

Copernicus juba toimib. Seepärast tuleb tagada olemasolevate teenuste ja taristu järjepidevus ning kohaneda samas muutuvate kasutajavajaduste, turukeskkonna, eelkõige erasektori osalejate esilekerkimisega kosmosevaldkonnas ning sotsiaal-poliitiliste suundumustega, millele on vaja kiiresti reageerida. See eeldab Copernicuse funktsionaalse struktuuri arengut, et võtta paremini arvesse üleminekut operatiivteenuste esimeselt etapilt uutele kasutajakogukondadele kõrgetasemeliste ja sihtotstarbelisemate teenuste osutamisele ja kosmoseteenuste turu lisandväärtuse suurendamisele. Selleks tuleks edaspidisel rakendamisel kohaldada lähenemisviisi, mis järgib andmete väärtusahelat, s.t alates andmete kogumisest, andmete ja teabe töötlemisest, levitamisest ja kasutamisest kuni kasutuselevõtu, levikuga turul ja suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuseni, samal ajal kui programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise planeerimise käigus määrataks kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks Copernicust kasutada.

(77)

Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse raames toimuva tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmosetaristut, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on eelkõige seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga, nagu inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire, tegelemist. Copernicuse raames toimuvat üleilmset seiretegevust tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning uuenduslikke keskkonnarakendusi põllumajandus-, metsandus- vee- ja mereressursside majandamisel ja kultuuripärandi puhul, näiteks põllumajanduskultuuride seireks, veevarude majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks. Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames, sealhulgas liikmesriikide, ESA ja EUMETSATi tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus võiks toetuda ka liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste haldusmehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele.

(78)

Andmete ja teabe töötlemise ülesande raames peaks Copernicus tagama Copernicuse teenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima kommertskasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus andma Euroopa, riiklikul, kohalikul ja üleilmsel tasandil teavet atmosfääri koostise ja õhukvaliteedi kohta; teavet ookeanide seisundi ja dünaamika kohta; teavet maismaa- ja jääseire toetamiseks, millega toetatakse liidu, riikliku ja kohaliku poliitika rakendamist; teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks; georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetustegevuse ja keskkonnanõuete täitmise tagamise kaudu, ja tsiviiljulgeoleku toetamiseks, mis hõlmab liidu välistegevuse toetamist. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(79)

Komisjon peaks Copernicuse teenuste rakendamisel tuginema pädevatele üksustele, asjaomastele liidu ametitele, riiklike asutuste rühmadele või konsortsiumidele või mõnele muule asjakohasele üksusele, kes täidab rahalist toetust käsitleva lepingu sõlmimise tingimusi. Nende üksuste valimisel peaks komisjon tagama, et toimingutes ja teenuste osutamises ei esineks katkestusi ja et julgeoleku seisukohast tundlike andmete puhul oleks asjaomastel üksustel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontekstis varajase hoiatamise ja kriisiseire suutlikkus. Kooskõlas finantsmääruse artikli 154 lõikega 2 on isikud ja üksused, kellele usaldatakse liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamine, kohustatud järgima kõigi liikmesriikide suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimine tuleks tagada Copernicuse teenuste osutamiseks sõlmitavate asjakohaste rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu.

(80)

Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutuselevõttu üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema Copernicuse põhikasutajate kogukondadega kogu Euroopas teenuste ja teabe portfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid rahuldatud ja seeläbi Maa seire andmete kasutuselevõtt maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ-komponent ja hõlbustada Copernicuse in situ-andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.

(81)

Copernicuse tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikat on hinnatud Copernicuse programmi rakendamise üheks kõige edukamaks elemendiks ning see on aidanud oluliselt suurendada nõudlust programmi andmete ja teabe järele, muutes Copernicuse programmi üheks suurimaks Maa seire andmete pakkujaks maailmas. Eksisteerib ilmne vajadus tagada tasuta, täielike ja avatud andmete pakkumise ning neile juurdepääsu pikaajaline ja turvaline jätkuvus, et täita Euroopa kosmosestrateegias kindlaks määratud kaugelevaatavaid eesmärke. Copernicuse andmeid luuakse peamiselt eurooplaste hüvanguks ja nende andmete vabalt kättesaadavaks muutmisega kogu maailmas luuakse maksimaalselt suured koostöövõimalused liidu ettevõtjate ja teadlaste jaoks ning aidatakse kaasa tõhusa Euroopa kosmoseökosüsteemi loomisele. Kui Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu suhtes soovitakse kohaldada piiranguid, tuleks seda teha kooskõlas Copernicuse andmepoliitikaga, mis on sätestatud käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1159/2013 (31).

(82)

Copernicuse raames loodud andmed ja teave tuleks teha asjakohaseid tingimusi ja piiranguid rakendades täielikult, avalikult ja tasuta kättesaadavaks, et edendada nende kasutamist ja jagamist ning tugevdada Euroopas Maa seire turgusid, eriti kosmoseteenuste sektoris, võimaldades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist. Tuleks jätkata kõrgel sidususe, järjepidevuse, usaldusväärsuse ja kvaliteedi tasemel andmete ja teabe edastamist. Seetõttu on vaja ulatuslikku ja kasutajasõbralikku juurdepääsu rohkem või vähem päevakajalistele Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele, nende töötlemisele ja kasutamisele; selleks peaks komisjon nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil jätkuvalt järgima integreeritud käsitust, et võimaldada nende ühendamist muude andme- ja teabeallikatega. Seetõttu peaks komisjon võtma vajalikud meetmed, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe lihtne ja tõhus kättesaadavus ning kasutatavus, eelkõige edendades andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste (DIAS) kasutamist liikmesriikides ning võimaluse korral olemasolevate Euroopa Maa seire andme taristute koostalitlusvõimet, loomaks koostoime nende varadega, et maksimeerida ja suurendada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe levikut turul.

(83)

Komisjon peaks tegema koostööd andmete esitajatega, et leppida kokku kolmandatelt isikutelt saadavate andmete litsentseerimistingimused nende Copernicuse raames kasutamise hõlbustamiseks kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate kolmandate isikute õigustega. Kuna teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave, sealhulgas kõrglahutusega kujutised, võivad mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, võib igakülgselt põhjendatud juhtudel võtta vastu meetmeid, et tegeleda liidu või liikmesriikide julgeolekuga seonduvate riskide ja ohtudega.

(84)

Et edendada ja hõlbustada Maa seire andmete ja tehnoloogia kasutamist nii riigi-, piirkondlike kui ka kohalike omavalitsuste asutuste, VKEde kui ka teadlaste poolt, tuleks kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke, nagu „Copernicus Relays“ ja „Copernicus Academy“. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kommertsrakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige VKEdel ja iduettevõtjatel, töötada välja Copernicuse andmetel ja Copernicuse teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seire andmete ökosüsteemi.

(85)

Rahvusvahelisel tasandil peaks Copernicus andma täpset ja usaldusväärset teavet koostöö tegemiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et toetada liidu välis- ja arengukoostöö poliitikat. Copernicust tuleks käsitada Euroopa panusena Maa seire süsteemide süsteemi, Maa kaugseire satelliitide komitee, ÜRO kliimamuutuste 1992. aasta raamkonventsiooni osaliste konverentsi, ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku. Komisjon peaks tegema koostööd asjaomaste valdkondlike ÜRO organite ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga.

(86)

Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega ta on juba loonud partnerlussuhted, eelkõige ESA-le seoses kosmosekomponentide väljatöötamise, koordineerimise, rakendamise ja arenguga, kolmandate isikute andmetele juurdepääsuga vastavalt vajadusele ning, kui sellega ei tegele muud üksused, sihtotstarbeliste missioonide toimimisega. Lisaks peaks komisjon sihtotstarbeliste missioonide või nende osade toimimise ning, kui see on asjakohane, toetavate missioonide kaudu saadud andmetele juurdepääsu puhul tuginema EUMETSATile kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega.

(87)

Teenuste valdkonnas peaks komisjon kasutama spetsiifilist suutlikkust, mida pakuvad liidu ametid, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Frontex, SATCEN ning Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, samuti Euroopa investeeringud, mida on merekeskkonna seire teenustesse juba tehtud Mercator Oceani kaudu. Julgeolekuga seoses töötatakse koos kõrge esindajaga välja terviklik käsitus liidu tasandil. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on algusest peale GMESi algatuses aktiivselt osalenud ning toetanud Galileo ja kosmoseilmastiku (SWE, space weather) alakomponendiga seotud arendustegevust. Määruse (EL) nr 377/2014 kohaselt haldab Teadusuuringute Ühiskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust ja Copernicuse maismaaseire teenuse üleilmset komponenti, ta osaleb andmete ja teabe kvaliteedi ja eesmärgipärasuse analüüsimisel ning toetab edasist arendamist. Komisjon peaks programmi rakendamisel jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja tehnilistele nõuannetele.

(88)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit otsusega nr 541/2014/EL kosmose jälgimise ja seire toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosetegevusega seotud julgeolekule, ohutusele ja kestlikkusele. Seepärast on SST alakomponent ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevus ja nende panus liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST alakomponent tagada kestliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, mis on üleilmne ühine eesmärk. Seoses sellega saaks SST alakomponent toetada Maa orbiidi puhastamise Euroopa projektide ettevalmistamist.

(89)

SST alakomponendi raames tuleks edasi arendada suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust. Sel eesmärgil peaks SST alakomponendi tulemusel loodama kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST alakomponendi sensorite võrgustikult saadud andmetel. Võimaluse korral võiks liit kaaluda võimalust muuta osa selle andmeid kommerts-, mittekommertslikel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST alakomponent peaks jätkama ka SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST teenused on kasutajakesksed, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajanõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid ja nõudeid, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust, järgides samal ajal riikide ohutus- ja julgeolekupoliitikat.

(90)

SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide koostööl ning nii olemasolevate kui ka tulevaste riiklike oskusteabe ja vara, sealhulgas ESA kaudu või liidu poolt välja töötatud oskusteabe ja vara kasutamisel. Peaks olema võimalik anda rahalist toetust uute SST sensorite väljaarendamiseks. Võttes arvesse SST tundlikku iseloomu, peaksid riikide sensorid ja nende käitamine, hooldus ja uuendamine ning SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma osalevate liikmesriikide kontrolli alla.

(91)

Liikmesriigid, kellel on SST alakomponendi jaoks kättesaadav piisav suutlikkus või juurdepääs piisavale suutlikkusele, peaksid saama osaleda SST teenuste osutamises. Otsuse nr 541/2014/EL alusel loodud SST konsortsiumis osalevate liikmesriikide puhul loetakse, et neil on SST alakomponendi jaoks kättesaadava piisava suutlikkuse või sellele juurdepääsu kriteeriumid täidetud. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda SST teenuste osutamises, peaksid esitama ühe ühise ettepaneku ja tõendama kooskõla muude töökorraldusega seotud täiendavate elementidega. Selliste liikmesriikide väljavalimiseks ja osalemise korraldamiseks tuleks kehtestada asjakohased reeglid.

(92)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu liikmesriikide SST teenuste osutamises osalemise üksikasjalik kord ja elemendid. Kui SST teenuste osutamises osaleda soovivad liikmesriigid ei ole esitanud ühist ettepanekut või kui komisjon on seisukohal, et ettepanek ei vasta kehtestatud kriteeriumidele, peaks komisjon saama liikmesriikide SST teenuste osutamises osalemiseks algatada teise etapi. Teise etapi menetluste ja elementidega tuleks kindlaks määrata hõlmatavad orbiidid ning neis tuleks võtta arvesse vajadust saavutada liikmesriikide maksimaalne osalus SST teenuste osutamisel. Kui nende menetluste ja elementidega nähakse ette võimalus, et komisjon võib kõikide orbiitide hõlmamiseks valida mitu ettepanekut, tuleks ette näha ka liikmesriikide rühmade vahelised asjakohased koordineerimismehhanismid ning tõhus lahendus, mis hõlmaks kõiki SST teenuseid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (32).

(93)

Kui SST alakomponent on töövalmis, peaks see järgima tegevuse täiendavuse ja kvaliteetsete kasutajakesksete SST teenuste järjepidevuse põhimõtet ning põhinema parimal oskusteabel. Seepärast tuleks SST alakomponendi puhul vältida tarbetut dubleerimist. Ülemäärane suutlikkus peaks tagama SST teenuste järjepidevuse, kvaliteedi ja töökindluse. Eksperdirühmade tegevus peaks aitama tarbetut dubleerimist ära hoida.

(94)

Lisaks peaks SST alakomponent soodustama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu ÜRO kosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise kestlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja kestlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püütakse SST alakomponendiga saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST alakomponent peaks aitama tagada kosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

(95)

SST, SWE ja Maa-lähedaste objektide (NEOd, near-Earth objects) alakomponendiga seotud meetmete puhul tuleks arvesse võtta koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude kolmandate isikutega, eelkõige selleks, et vältida kokkupõrkeid kosmoses ja kosmosejäätmete levikut ning suurendada valmisolekut äärmuslike kosmoseilmastiku nähtuste ja Maa-lähedaste objektide mõjuks.

(96)

Nõukogu julgeolekukomitee soovitas luua riskijuhtimisstruktuuri eesmärgiga tagada, et otsuse nr 541/2014/EL rakendamisel võetakse igakülgselt arvesse andmete turvalisuse küsimusi. Sel eesmärgil ja võttes arvesse juba tehtud tööd, peaksid SST alakomponendis osalevad liikmesriigid kehtestama asjakohased riskijuhtimisstruktuurid ja -menetlused.

(97)

Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja katkestada kosmosetaristu ja maapealse taristuga seotud toiminguid. Seepärast tuleks kosmoseprogrammi raames luua SWE alakomponent, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastikuteenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastikuteenuseid pakkuda. Komisjon peaks prioriseerima sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastikuteenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastikuteenuste arendamist. Kosmoseilmastikuteenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

(98)

Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valges raamatus Euroopa tuleviku kohta, ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide Rooma deklaratsioonis ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et liidul on oluline roll, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside ühiskasutus liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.

(99)

Euroopa Ülemkogu avaldas 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes heameelt selle üle, et satelliitside valdkonnas valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet (GOVSATCOM) ja seda liikmesriikide, komisjoni ja ESA tihedas koostöös. GOVSATCOM on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks element. GOVSATCOM peaks osalema ELi-poolses hübriidohtudele reageerimises ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja ELi Arktika-poliitikat.

(100)

GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Asjaomased osalised peaksid saama GOVSATCOMi kasutusjuhtumeid analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; ning olulisimad taristud, mis võivad hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaristut (näiteks andmekeskused, serverid), elutähtsat taristut (näiteks energia, transport, veetakistused, näiteks tammid) ja kosmosetaristut.

(101)

Liit ja liikmesriikide osalejad peaksid kasutama GOVSATCOMi suutlikkust ja teenuseid julgeoleku ja ohutuse seisukohast elutähtsatel missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on vaja piisaval tasemel sõltumatust kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki GOVSATCOMi elemente, nagu kosmose- ja maapealset tehnoloogiat komponendi, allsüsteemi ja süsteemi tasandil, töötlevat tööstust, kosmosesüsteemide omanikke ja käitajaid ning maapealsete süsteemide komponentide füüsilist asukohta.

(102)

Satelliitside on piiratud ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline kaetus. Kulutõhususe parandamiseks ja mastaabisäästust kasusaamiseks peab GOVSATCOM seetõttu GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste osas optimeerima vastavust GOVSATCOMi kasutajate nõudluse ja GOVSATCOMi lepingute alusel toimuva pakkumise vahel. Kuna nii nõudlus kui ka potentsiaalne pakkumine aja jooksul muutuvad, siis eeldab see pidevat seiret ja paindlikkust, et GOVSATCOMi teenuseid kohandada.

(103)

Operatiivnõuded tuleks kindlaks määrata kasutusjuhtumite analüüsi alusel. Nende operatiiv- ja turvalisusnõuete põhjal tuleks koostada teenuste portfell. Teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata GOVSATCOMi teenuste suhtes kohaldatav lähtetase. Selleks et säilitada nõudluse ja pakutavate teenuste parim võimalik vastavus, peaks saama GOVSATCOMi teenuste portfelli korrapäraselt ajakohastada.

(104)

GOVSATCOMi esimeses etapis umbes aastani 2025 kasutataks olemasolevat suutlikkust. Sellega seoses peaks komisjon hankima GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidelt, kellel on riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertsotstarbel satelliitside või kommertsteenuste pakkujatelt, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve. Selles esimeses etapis hakataks GOVSATCOMi teenuseid pakkuma järk-järgult. Kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et järkjärguline käsitus ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, peaks olema võimalik teha otsus siirduda teise etappi ning arendada avaliku ja erasektori partnerluse või partnerluste kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmosetaristu või kosmosealane suutlikkus.

(105)

Selleks et optimeerida kättesaadavaid satelliitsideressursse, tagada neile juurdepääs prognoosimatutes olukordades, nagu loodusõnnetuste korral, ning kindlustada tõhus toimimine ja lühike teenindusaeg, on vaja maapealset segmenti, näiteks GOVSATCOMi keskused ja muud potentsiaalsed maapealsed elemendid. Maapealne segment tuleks kavandada operatiiv- ja turvalisusnõuete alusel. Riskide leevendamiseks võib GOVSATCOMi keskusel olla mitu füüsilist asukohta. Vaja võib minna ka muid maapealse segmendi elemente, nagu ankurjaam.

(106)

Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. GOVSATCOMi käsitus peaks võimaldama enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist.

(107)

Toimimise tõhusust silmas pidades on kasutajad tõdenud, et oluline on püüelda kasutajaseadmete koostalitlusvõime ja selliste kasutajaseadmete poole, mis suudavad ära kasutada erinevaid satelliidisüsteeme. Selles valdkonnas võib vaja olla uurimis- ja arendustegevust.

(108)

Rakendamise tasandil tuleks ülesanded ja vastutus jagada spetsialiseerunud üksuste vahel, kelleks on näiteks EDA, EEAS, ESA, kosmoseprogrammi amet ja muud liidu ametid, tagamaks, et nende tegevus oleks kooskõlas nende põhiülesannetega, eelkõige kasutajatega seotud aspektides.

(109)

GOVSATCOMi pädeval asutusel on tähtis roll jälgida, et kasutajad ja teised GOVSATCOMi seisukohast olulised liikmesriikide üksused järgiksid jagamist ja prioriseerimist käsitlevaid reegleid ja turvalisusnõuetega ette nähtud julgeolekumenetlusi. Liikmesriik, kes ei ole GOVSATCOMi pädevat asutust määranud, peaks igal juhul määrama kontaktpunkti, kes haldaks igasugust tuvastatud raadiohäirimist, mis võib GOVSATCOMi mõjutada.

(110)

Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus võivad saada GOVSATCOMi osalisteks, kuivõrd nad annavad GOVSATCOMi kasutajatele tegevuslube või pakuvad suutlikkust, asukohti või rajatisi. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda GOVSATCOMi kasutajatele lube või pakkuda suutlikkust, asukohti või rajatisi, ei saa liikmesriikidele panna kohustust saada GOVSATCOMi osalisteks või majutada GOVSATCOMi taristut. Seega ei piiraks GOVSATCOMi komponent liikmesriikide õigust GOVSATCOMis mitte osaleda, sealhulgas kooskõlas riigisisese õiguse või põhiseadusest tulenevate nõuetega, mis puudutavad mitteühinemis- ja mitteosalemispoliitikat sõjaliste ühenduste suhtes.

(111)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi teenuste operatiivnõuetega ja GOVSATCOMi teenuste portfelliga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(112)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi ühiskasutusse antud satelliitside suutlikkuse kasutamiseks ette nähtud jagamist ja prioriseerimist käsitlevate üksikasjalike reeglite vastuvõtmisega. Jagamist ja prioriseerimist käsitlevaid üksikasjalikke reegleid sõnastades tuleks komisjonil arvesse võtta operatiiv- ja turvalisusnõudeid ning riskianalüüsi ja eeldatava GOVSATCOMi osaliste poolse nõudluse analüüsi. Kuigi GOVSATCOMi teenuseid tuleks GOVSATCOMi kasutajatele osutada põhimõtteliselt tasuta, võib juhul, kui analüüsist järeldub, et suutlikkust napib, ja selleks, et turumoonutusi vältida, töötada osana neist jagamist ja prioriseerimist käsitlevatest üksikasjalikest reeglitest välja hinnapoliitika. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(113)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi maapealse segmendi taristu asukohaga. Asukohtade valikul peaks komisjon saama võtta arvesse operatiiv- ja turvalisusnõudeid ning olemasolevat taristut. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(114)

Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet – Euroopa GNSSi Agentuur, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile delegeeritakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

(115)

Otsuse 2010/803/EL (33) kohaselt on kosmoseprogrammi ameti asukoht Prahas. Kosmoseprogrammi ameti ülesannete täitmiseks võivad ameti töötajad paikneda ühes Galileo või EGNOSe maapealses keskuses, millele on osutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/413, (34) et viia ellu kosmoseprogrammi tegevust, mis on kindlaks määratud asjaomases lepingus. Selleks et kosmoseprogrammi amet saaks tegutseda kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil, võiks piiratud arvul töötajaid määrata ka ühe või mitme liikmesriigi kohalikesse büroodesse. Töötajate asukoht väljaspool kosmoseprogrammi ametit või Galileo ja EGNOSe maapealseid keskusi ei tohiks tuua kaasa kosmoseprogrammi ameti põhitegevuse ülekandumist neisse kohalikesse büroodesse.

(116)

Kuna selle kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samal ajal tuleks kosmoseprogrammi ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, töötajatega ning tehtud otsuste kehtivusega.

(117)

Võttes arvesse kosmoseprogrammi ameti volitusi ja komisjoni rolli kosmoseprogrammi rakendamisel, on asjakohane näha ette, et teatavaid haldusnõukogu otsuseid ei tohiks vastu võtta komisjoni esindajate poolthääleta.

(118)

Ilma et see piiraks komisjoni volitusi, peaksid haldusnõukogu, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tegevdirektor olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja nad peaksid tegutsema avalikes huvides.

(119)

On võimalik ja isegi tõenäoline, et mõned kosmoseprogrammi komponendid põhinevad liikmesriikide tundliku ja julgeolekuga seotud taristu kasutamisel. Sellisel juhul tuleks liikmesriikide julgeoleku tagamiseks ette näha, et haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalevad liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad, kellel on teadmisvajadus. Haldusnõukogus peaksid hääletamisel osalema ainult sellist taristut omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorras tuleks kindlaks määrata olukorrad, kus seda menetlust võidakse kohaldada.

(120)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (35) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat ülereguleerimist ja töökoormust. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju.

(121)

Eeldatavalt on Copernicuse ja Galileo teenustel suur mõju Euroopa majandusele üldiselt. Siiski tunduvad tänases pildis pigem domineerivat ad hoc-mõõdistused ja juhtumipõhised uuringud. Komisjon (Eurostat) peaks määratlema asjakohased statistilised näitajad ja mõõdikud, mis oleksid aluseks liidu kosmosetegevuse mõju süstemaatilisele ja autoriteetsele seirele.

(122)

Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks tööprogrammidest viivitamata teavitada.

(123)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kosmoseprogrammi eelarves rahalisi vahendeid kulukategooriate vahel ümber vahetada, vastu võtta rahalist toetust käsitlevaid lepinguid puudutavad otsused, määrata kindlaks kosmoseprogrammi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised- ja tegevusnõuded, teha otsused finantsraampartnerluse lepingute kohta, vastu võtta meetmed, mida on vaja Galileo ja EGNOSe tõrgeteta toimimiseks ja nende turul levimiseks, vastu võtta SST teenustele juurdepääsu ja asjakohaseid menetlusi reguleerivad üksikasjalikud sätted, vastu võtta liidu SST teenuste väljatöötamiseks mitmeaastane kava ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, vastu võtta üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad liikmesriikide SST alakomponendis osalemise korraldusliku raamistiku toimimist, valida välja kosmoseilmastikuteenused ning võtta vastu tööprogrammid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjoni peaks abistama kosmoseprogrammi komitee, mis peaks kokku tulema eri koosseisudes.

(124)

Kuna kosmoseprogrammi komponendid on kasutajakesksed, nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate pidevat ja tõhusat kaasamist, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega. Et suurendada kasutajatele pakutava väärtust, tuleks kasutajaid aktiivselt kaasata, viies läbi korrapäraseid konsulteerimisi nii liikmesriikide avaliku ja erasektori kui ka vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonide lõppkasutajatega. Selleks tuleks luua töörühm (edaspidi „kasutajate foorum“), et aidata kosmoseprogrammi komiteel välja selgitada kasutajanõudeid, kontrollida teenuste vastavust ja teha kindlaks lüngad osutatavates teenustes. Kosmoseprogrammi komitee töökorras tuleks kehtestada kasutajate foorumi töökorraldus nii, et võetaks arvesse iga kosmoseprogrammi komponendi ja iga komponendis sisalduva teenuse eripära. Võimaluse korral peaks liikmesriikide panus kasutajate foorumisse põhinema riigi tasandil toimival süstemaatilisel ja kooskõlastatud lõppkasutajatega konsulteerimisel.

(125)

Hästi toimiv avalik haldus nõuab kosmoseprogrammi ühetaolist haldamist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu peaks kosmoseprogrammiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste esindajatel olema õigus osaleda vaatlejatena määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamiseks loodud kosmoseprogrammi komitee töös. Samadel põhjustel võiks liiduga kosmoseprogrammi komponente või alakomponente puudutava rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olla õigus osaleda kosmoseprogrammi komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Kosmoseprogrammiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust kosmoseprogrammi komitees hääletada. Vaatlejate ja ad hoc-osalejate osalemise tingimused tuleks kindlaks määrata kosmoseprogrammi komitee töökorras.

(126)

Selleks et tõhusalt hinnata kosmoseprogrammi edu seatud eesmärkide saavutamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Copernicuse kasutajatele antavaid Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet seoses sellistele andmetele ja sellisele teabele juurdepääsu ja nende kasutamise tehniliste kirjelduste, tingimuste ja korraga; muuta käesoleva määruse lisa seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(127)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda iga üksiku liikmesriigi finants- ja tehnilist võimekust ületava tegevuse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(128)

Selleks et tagada kosmoseprogrammi turvalisusnõuete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha maksimaalset kontrolli kosmoseprogrammi turvalisusnõuete üle. Kosmoseprogrammi julgeolekuga seotud rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama kosmoseprogrammi komitee, mis tuleb kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus. Seoses julgeolekuküsimuste tundlikkusega peaks kosmoseprogrammi komitee eesistuja püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Kui kosmoseprogrammi komitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks kosmoseprogrammi üldised turvalisusnõuded.

(129)

Kosmoseprogramm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et selle kehtivusaeg ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (36) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga aastateks 2021–2027 (edaspidi „finantsraamistik aastateks 2021–2027“). Seda ajalist piirangut ei kohaldata kosmoseprogrammi ameti suhtes, mis täidab oma ülesandeid.

(130)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada kosmoseprogrammi rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(131)

Määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,