(1)

Nõukogu kehtestas mais 2013 oma rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „HRV“) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes. Praegu kehtivad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad ulatuvad 13,1 %-st kuni 26,1 %-ni. Kõigile valimisse kaasamata eksportivatele tootjatele, kes teevad koostööd, määrati tollimaksuks 17,9 % ja kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatakse jääktollimaksu 36,1 % (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Pärast teate avaldamist esialgsete meetmete eelseisva aegumise kohta (3) taotles Euroopa laua- ja dekoratiivnõude liit (European Federation for Table- and Ornamental Ware, edaspidi „FEPF“ või „taotleja“), kes esindas 2017. aastal enam kui 28 % liidu keraamiliste laua- ja kööginõude kogutoodangust, aegumise läbivaatamise algatamise. Taotlus põhines väitel, et esialgsete meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning seega liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(3)

Komisjon andis 15. mail 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade“) teada esialgsete kohaldatavate meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (5) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõikega 2.

(4)

Dumpingu jätkumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(5)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Eeskätt andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest teada järgmistele isikutele: taotleja, teadaolevad liidu tootjad ja nende asjaomased ühendused, teadaolevad HRV eksportivad tootjad, teadaolevad liidu sõltumatud importijad ja HRV ametiasutused.

(6)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama oma seisukohad ning teabe ja seda kinnitavad tõendid algatamisteates osutatud tähtaegade jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(7)

Liidu tootjatest kaebuse esitajad, keda esindas taotleja, palusid komisjonil hoida nende nimed konfidentsiaalsena, et vältida Hiina kohalike ametiasutuste ja/või HRV erasektori osaliste võimalikke survemeetmeid. Nad väitsid, et kaebuse esitajate identiteedi paljastamisel võib olla ulatuslik negatiivne mõju nende äritegevusele ja suhtele Hiina partneritega, kellega neil on tihedad sidemed.

(8)

Komisjon hindas neid palveid ja esitatud kinnitavaid tõendeid. Komisjon järeldas, et tõendid tõepoolest kinnitavad suurt survemeetmete ohtu. Sellele tuginedes käsitles komisjon kaebuse esitanud tootjate nimesid konfidentsiaalsena (6).

(9)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne läbivaatamise algatamist esitas 25 liidu tootjat valimi moodustamiseks nõutud teabe ning väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Selle alusel koostas komisjon esialgse valimi neljast tootjast, kes leiti olevat liidu tootmisharu suhtes tüüpilised (7). Valik tehti selle alusel, milline oli tootjate samasuguse toote tootmismaht, nende suurus, geograafiline asukoht liidus ja tootesegment. Valitud neli liidu tootjat hõlmasid kõiki suuremaid tooteliike ja asusid neljas liikmesriigis. Neist neljast tootjast kaks olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd (8)). Esialgsesse valimisse kaasatud tootjad esindasid üle 10 % liidu hinnangulisest kogutoodangust 2017. aastal.

(11)

Pärast esialgse valimi loomist teavitas üks valimisse kaasatud tootja, et oli ekslikult märkinud ennast VKEks, ehkki tegelikult ei ole VKE. Selleks, et valim oleks tüüpiline, muutis komisjon oma esialgset valimit, et lisada sellesse veel üks VKE (9). Tulemuseks oli lõplik valim viiest liidu tootjast (sh kaks VKEd), kes hõlmasid kõiki peamisi tooteliike ja asusid viies liikmesriigis (10). Valimisse kaasatud tootjad esindasid üle 10 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust 2017. aastal.

(12)

Hiina kergetööstustoodangu ja tarbekunsti impordi ja ekspordi koda (China Chamber of Commerce for Exports and Imports of Light Industrial Products and Art Crafts, edaspidi „CCCLA“) esitas märkuse valimisse kaasatud äriühingute tüüpilisuse madala protsendi kohta (üle 10 %) võrreldes esialgse uurimisega (üle 20 %). Komisjon leidis siiski, et võttes arvesse keraamiliste lauanõude tööstuse killustatust ja vajadust hõlmata nii suuri kui ka väikseid äriühinguid, mis toodavad eri liiki tooteid eri liikmesriikides, oli valim müügimahu suurim tüüpiline valim, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida.

(13)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Komisjonile andsid endast teada 15 importijat, kellest 12 esitas nõutava teabe. Võttes arvesse vastuste suurt arvu, otsustas komisjon piirata uuritavate importijate arvu ja moodustas valimi. Komisjon valis alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt välja kaks äriühingut, mis moodustasid liidus uurimisaluse toote suurima tüüpilise impordi- ja müügimahu, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida (11). Valimi koostamise ajal esitatud arvandmete alusel moodustas valimisse kaasatud äriühingute import 2–5 % vaatlusaluse toote impordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Väljavõttelise uuringu vormi saatsid tagasi ja valimisse kaasamisega nõustusid 534 Hiina eksportivat tootjat / eksportivate tootjate kontserni. Need koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul vastavalt ligikaudu 82 % ja 76 % liitu suunatud Hiina keraamiliste laua- ja kööginõude müügimahust ja -väärtusest. Pärast Hiina eksportivate tootjate esitatud teabe analüüsimist otsustas komisjon piirduda uurimises eksportivate tootjate mõistliku arvuga ja kasutada kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 valimit. 29. juunil 2018 (toimikusse lisatud märkus nr t18.007505) moodustas komisjon valimi, millesse kuulusid kolm eksportivate tootjate kontserni, võttes aluseks suurima liitu müüdud toodangu mahu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Eurostati andmetel hõlmasid kolm valimisse kaasatud kontserni umbes 8,8 % Hiina ekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul (12).

(16)

CCCLA esitas märkuse valimisse kaasatud äriühingute tüüpilisuse madala protsendi kohta võrreldes esialgse uurimisega (peaaegu 20 %). Komisjon leidis siiski, et võttes arvesse keraamiliste lauanõude tööstuse killustatust, oli kolmest suurimast kontsernist koosnev valim liitu suunatud deklareeritud ekspordimüügi järgi ekspordimahu suurim tüüpiline valim, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida.

(17)

25. juulil 2018 teatas üks valimisse kuuluvaid kontserne (13) komisjoni talitustele, et on otsustanud koostööst taganeda ega kavatse küsimustikule vastata. Seejärel otsustas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 4 moodustada uue valimi, lisades sellesse veel ühe kontserni, st kontserni, mille müük liitu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul suuruselt neljas (14).

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontsernile, Hiina valitsusele, viiele valimisse kaasatud liidu tootjale ja kahele valimisse kaasatud sõltumatule importijale. Küsimustikele esitasid täielikud vastused kaks Hiina eksportivate tootjate kontserni, neli valimisse kaasatud liidu tootjat ja kaks valimisse kaasatud importijat.

(19)

Üks väike liidu tootja teavitas komisjoni sellest, et tal ei ole võimalik anda küsimustikule sisulist vastust, ja taganes seetõttu koostööst. Menetluse hilise etapi tõttu ei olnud valimisse kaasatud äriühingut võimalik asendada. Äriühingu taganemine mõjutas valimi tüüpilisust, sest see hõlmas nüüd kolme suurtootjat ning kahe VKE asemel ühte VKEd. Muudetud valim esindas ikkagi üle 10 % liidu 2017. aasta tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust, hõlmates kõiki asjakohaseid tootesegmente (portselan, peenkeraamika ja jämekeraamika), suuri äriühinguid ja VKEsid, samuti tüüpilist geograafilist ulatust (neli liikmesriiki) (15).

(20)

Üks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontsern esitas küsimustikule väga puuduliku vastuse, milles olid jäetud täitmata osad omamaise müügi ja kulude kohta, ning seega ei olnud komisjonil võimalik saada kogu teavet, mida ta uurimise jaoks vajalikuks pidas. Seetõttu teavitas komisjon kõnealust kontserni, et võib selle kontserni puhul tugineda oma tulemustes kättesaadavatele faktidele, nagu ette nähtud alusmääruse artiklis 18 (16).

(21)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse.

(22)

Samamoodi nagu eespool põhjenduses 7 kirjeldatud taotluses, mille liidu tootjatest kaebuse esitajad esitasid algatamisetapis, palusid valimisse kaasatud liidu tootjad kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 1 komisjonil oma nimesid mitte avaldada, kartes asjaomase uurimisega seotud klientide või konkurentide võimalikke survemeetmeid. Komisjon uuris eraldi iga konfidentsiaalsuse hoidmise taotluse sisu. Komisjon tegi kindlaks, et kõikidel juhtudel oli tõepoolest tõendeid märkimisväärse survemeetmete kasutamise võimaluse kohta, ja nõustus asjaomaste äriühingute nimesid mitte avaldama (17). Lisaks leidis komisjon, et ei ole asjakohane avalikustada neid viit liikmesriiki, kus valimisse kaasatud äriühingud asuvad, sest ka see paljastaks paratamatult asjaomaste äriühingute identiteedi.

(23)

CCCLA väitis nii enne kui ka pärast lõplikku avalikustamist, et valimisse kaasatud liidu tootjate identiteedi avalikustamata jätmine kujutab endast teiste huvitatud isikute kaitseõiguse rasket rikkumist. Esiteks väitis CCCLA, et liidu tootjate sidemete kohta samasse sektorisse kuuluvate Hiina äriühingutega ei ole esitatut mingit teavet. Toimikusse lisatud märkuses, mis sisaldas komisjoni hinnangut liidu tootjate esitatud tõendite kohta, viitas komisjon aga seostele, mis eksisteerivad Hiina äriühingutega ja mida liidu tootjate identiteedi avalikustamine võiks kahjustada (18). Teiseks kritiseeris CCCLA, et anonüümsus takistaks tal sisuliste märkuste tegemist valimi tüüpilisuse kohta, ei laseks kindlaks määrata, kas valimisse kaasatud äriühing toodab margitooteid või kaubamärgita tooteid, ning ei võimaldaks kontrollida, kas komisjoni järeldused kahju kohta on õiged.

(24)

Euroopa Kohtu praktika näitab, et kaitseõiguse kaitsmine peab vajaduse korral olema kooskõlas konfidentsiaalsuspõhimõttega, mis on sätestatud alusmääruse artiklis 19 (19). Kuigi kõnealust kooskõla silmas pidades on lubatud asjaomase teabe kohta mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid saada (mis on antud näiteks vahemike ja/või indekseeritud teabeelementide kujul), siis juhul kui kõnealuse teabega ei avalikustata ärisaladusi, ei ole see absoluutne.

(25)

Seda põhimõtet kohaldades on komisjon terve praeguse uurimise käigus taganud, et kõiki asjakohaseid aspekte on võimalik kontrollida ja käsitleda huvitatud isikutele uurimiseks kättesaadavates toimikutes. Need toimikud sisaldasid märkusi valimite koostamise ja nende tüüpilisuse kohta, valimisse kaasatud liidu tootjate avalikke esildisi, sealhulgas näitajate vahemikke ja/või indekseeritud teabeelemente, ning muud asjakohast suhtlust äriühingute ja nende esindajatega, näiteks valimisse kaasatud äriühingute toodetud margitoodete osakaalu kohta. Valimisse kaasatud äriühingute valikul ega komisjoni järeldustes kahju kohta ei kasutatud mingit muud teavet kui see, mille avalik versioon avaldati huvitatud isikutele. Nende äriühingute nimede avalikustamine ei oleks seega andnud huvitatud isikutele mingit lisateavet, mis oleks olnud asjakohane komisjoni järelduste õigsuse kontrollimiseks. Seega pidas komisjon huvitatud isikutele avaldatud dokumentides esitatud teavet piisavaks, et tagada huvitatud isikute kaitseõigus, samal ajal kui liidu tootjate nimede avalikustamine oleks tõenäoliselt põhjustanud neile parandamatut ja ebaproportsionaalset majanduslikku kahju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(26)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid HRVs oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(27)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV teadaolevaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teabe uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. III lisas nõutud teabe esitasid kaks tootjat, kes vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule.

(28)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, uurimaks väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selles küsimustikus paluti Hiina valitsusel esitada oma seisukohad tõendite kohta, mis sisaldusid taotleja taotluses, kõigi muude toimikus, sh eeskätt aruandes olevate tõendite kohta seoses oluliste moonutustega, samuti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta kõnealuse juhtumi puhul. Hiina valitsuselt vastust ei saadud.

(29)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta.

(30)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(31)

18. juulil 2018 avaldas komisjon esimese toimikusse lisatud märkuse (20) (edaspidi „18. juuli märkus“), küsides huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjonil oli kavas kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teise taandega. Algatamisteate III lisale esitatud vastuste põhjal esitas komisjon loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida keraamilisi laua- ja kööginõusid eksportivad tootjad tootmisel kasutasid. Lisaks nimetas komisjon kolm järgmist võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele: Brasiilia, Tai ja Türgi.

(32)

Komisjon andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjonile saatsid märkused CCCLA ja taotleja.

(33)

Komisjon käsitles huvitatud isikutelt saadud märkusi oma teises, 9. oktoobri 2018. aasta märkuses, (21) mis käsitles normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „9. oktoobri märkus“). Komisjon täpsustas 9. oktoobri märkuses ka tootmistegurite loetelu ning leidis, et selles etapis oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt kõige sobivam võrdlusriik Türgi. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Komisjonile saatsid märkused CCCLA ja taotleja. Käesolevas määruses on neid märkusi käsitletud punktis 3.2.3.

(34)

26. aprillil 2019 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtiva dumpinguvastase tollimaksu säilitada (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi 20 päeva jooksul. CCCLA palvel toimus ärakuulamine 17. mail 2019.

(35)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse.

(36)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgses uurimises, st Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilised laua- ja kööginõud, v.a keraamilised maitseaine- või vürtsiveskid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised kohviveskid, noateritajad, teritajad, lõikamiseks, jahvatamiseks, viilutamiseks, kaapimiseks ja koorimiseks kasutatavad keraamilised köögiriistad ja pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad keraamilised kordieriidist küpsetuskivid, mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 21, ex 6912 00 23, ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911100090, 6912002111, 6912002191, 6912002310, 6912002510 ja 6912002910) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(37)

Keraamilised laua- ja kööginõud võivad olla valmistatud portselanist (sh luuportselanist), tellisesavist, keraamikasavist, fajansist, peenest tellisesavist või muust materjalist. Lõplik keraamiline toode oleneb peamise tooraine liigist ja koostisest, nt savi, kaoliin, päevakivi ja kvarts.

(38)

Keraamilisi laua- ja kööginõusid turustatakse väga erinevates, aja jooksul välja kujunenud vormides. Neid kasutatakse väga erinevates kohtades, nt kodumajapidamistes, hotellides, restoranides ja hooldusasutustes, ning need on peamiselt mõeldud olema kokkupuutes toiduga.

(39)

Nagu esialgses uurimises kindlaks tehti, on keraamilised laua- ja kööginõud, mida tööstuslikult toodetakse ja turustatakse liidus, ning keraamilised lauanõud, mida toodetakse ja turustatakse HRV siseturul, ning keraamilised laua- ja kööginõud, mida imporditakse HRVst liitu, samade füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neil on samad lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(40)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine.

(41)

Eurostati andmete põhjal eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liitu 376 421 tonni keraamilisi laua- ja kööginõusid koguväärtusega 671 978 000 eurot. Samal ajavahemikul oli koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate deklareeritud ekspordimaht ja -väärtus 292 866 tonni ja 484 020 950 eurot, st vastavalt 78 % ja 72 %. Sellises killustatud tootmisharus nagu keraamiliste lauanõude tootmine, võib sellist koostöö taset pidada kõrgeks.

(42)

Samal ajal otsustas üks neljast valimisse kaasatud kontsernist koostööst taganeda, ilma et oleks esitanud küsimustiku vastuseid, ning teine kontsern esitas väga puuduliku vastuse, mis ei võimaldanud komisjonil saada kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks. Peale selle otsustas kolmas valimisse kaasatud kontsern koostööst taganeda kontrollkäigu ajal (22). Sellesse kontserni tehtud kontrollkäigu ajal leidis komisjon, et küsimustiku vastuses esitatud andmeid ei ole võimalik piisavalt kontrollida, kuna puudusid nende aluseks olevad tõendid. Eeskätt ei suutnud äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitada tootmismahtu tõendavaid dokumente ega ka tooraine/valmistoodangu tarnimist puudutavaid dokumente. Samuti ei olnud äriühingu valdustes kättesaadavad teatud elektroonilised dokumendid, näiteks ostutellimused ja ostulepingud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sooritatud tarnetehingute kohta. Lisaks ei vastanud vähemalt ühe tehingu puhul esitatud dokumendid kontrollitud teabele/dokumentidele, mille komisjon oli saanud äriühingu tarnijalt. Kõik need tulemused kinnitavad järeldust, et esitatud teave ei olnud usaldusväärne ning et osa ELi eksportmüügi toodangust ja päritolust läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul oli valesti deklareeritud.

(43)

Seega ei teinud neljast valimisse kaasatud kontsernist kolm hoolimata esialgsest nõusolekust lõppkokkuvõttes uurimise raames koostööd. Komisjon teavitas asjaomaseid äriühinguid, samuti Hiina ametiasutusi, (23) et kooskõlas alusmääruse artikliga 18 võib komisjon tugineda oma järeldustes dumpingu jätkumise ja/või kordumise kohta kättesaadavatele faktidele.

(44)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(45)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(46)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse oluliste moonutuste olemasolu hindamisel artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses arvesse muu hulgas eelmises sättes loetletud asjaolusid (loetelu ei ole täielik). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju vaatlusaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna loetelu ei ole täielik, ei pea oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kõiki asjaolusid arvesse võtma. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus nimetatud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Üldises moonutuste olemasolu hinnangus võib samuti arvesse võtta eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna sotsialistliku turumajanduse kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja terve õigussüsteem annab valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(50)

Sellega seoses oli komisjon varem koostanud komisjoni talituste töödokumendi, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks (edaspidi „aruanne“). Aruandes osutatakse valitsuse jõulisele sekkumisele paljudel majanduse tasanditel, sealhulgas konkreetsetele moonutustele seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt keraamikasektor). Aruanne lisati uurimistoimikusse uurimise algatamise etapis. Taotlus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(51)

Taotlus toetas süüdistusi oluliste moonutuste kohta eespool viidatud artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, täiendades sellega aruannet.

(52)

Esiteks viitas taotleja taotluse osas 3.B.i Hiinas oluliste moonutuste olemasolule, nagu aruandes kindlaks tehtud. Taotleja täiendas seda teavet veel eraldi dokumendis, mis on lisatud tema taotlusele (edaspidi „ThinkDeski aruanne“) (24).

(53)

Eelnimetatud dokumentide põhjal väitis taotleja, et tootmistegurite puhul esinevad moonutused. Lisaks väitis taotleja, et olemas on seosed Hiina poliitikakujundajate ning laua- ja kööginõusid tootvate äriühingute juhatuste vahel, ja need on taotleja sõnul suhteliselt olulised.

(54)

Taotleja taotluses tuuakse ka näiteid olulisest riigi toetusest laua- ja kööginõude tootjatele viimastel aastatel. ThinkDeski aruandes tuuakse esile finantskasu ja toetusmeetmed, mille Hiina ametiasutused keraamikasektorile tagavad. Lisaks viidatakse ülalnimetatud aruandes sellise majanduspoliitika olemasolule, mille eesmärk on toetada uuenduslikkust ja tehnoloogia ajakohastamist keraamikasektoris. Sellega seoses mainitakse teatavaid rahalise toetuse meetmeid, mida valitsus kõigil haldustasanditel pakub (25).

(55)

Taotleja tõestas, et teiste toetusmeetmete seas toetab valitsus eksporti käibemaksu vähendamise või ekspordikrediidi kindlustuse vormis riigi omandis oleva Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsiooni (Sinosure) kaudu ning Hiina keraamikatootjad on sellest kasu saanud (26). Peale selle on ThinkDeski aruanne kinnituseks väitele, et keraamikatööstuse olulisus kohaliku majanduse jaoks on toonud kaasa suure rahalise ja mitterahalise toetuse piirkondlikelt valitsustelt (27). Lisaks on äriühingutele antud rahalist toetust seoses turunduse, patentide ja kaubamärkidega (28).

(56)

Taotleja tugines aruandele ja ThinkDeski aruandele, et esitada väide riigi praeguse domineeriva rolli kohta Hiina majanduses, ning jõudis järeldusele, et keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris ilmnevad olulised turumoonutused.

(57)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis leiduvad toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis uuritakse valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt ning ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

(58)

Kooskõlas algatamisteate punktiga 5.2.2 ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga c paluti kõigil huvitatud isikutel uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule, ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Mitte ükski eksportiv tootja ei kasutanud seda võimalust. Lisaks paluti sõnaselgelt eksportivatel tootjatel esitada eksportivate tootjate küsimustikus väiteid ja kinnitavad tõendid, kui nad leiavad, et olulised moonutused ei mõjutanud täielikult või osaliselt nende kulusid. Üks eksportiv tootja väitis, et tema toorainekulud ei olnud moonutatud. Hoolimata aga enne kontrollimist sõnaselge palve esitamisest, ei esitanud see eksportiv tootja kohapeal mingeid kinnitavaid tõendeid. Nagu eespool põhjenduses 42 selgitatud, otsustas eksportiv tootja koostöö sootuks peatada.

(59)

Pärast avalikustamist kinnitas CCCLA, et WTO dumpinguvastane leping ei näe ette menetlustõkkeid riigi aruande kommenteerimise näol. Komisjon märkis, et see väide on seotud CCCLA seisukohaga WTO uue metoodika vastavuse kohta, mida käsitletakse allpool põhjendustes 126 ja 127. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(60)

Pärast avalikustamist väitis CCCLA samuti, et Hiina eksportivatele tootjatele ei pakutud mitte ühelgi hetkel võimalust näidata, et aruandes ja ThinkDeski aruandes nimetatud olulised moonutused ei ole neid individuaalselt mõjutanud. CCCLA väitis lisaks, et ELi uue dumpinguvastase metoodika (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2321) alusel ei olnud individuaalsetel eksportijatel enam võimalust tõestada, et neid on võimalik kohelda väidetavast riigis valitsevast olukorrast eraldi, erinevalt alusmääruse eelmise versiooni artikli 2 lõike 7 alusel HRV suhtes kohaldatavast metoodikast, mis võimaldas individuaalsetel eksportijatel saada turumajandusliku kohtlemise osaliseks juhul, kui nad seda tõestada suutsid. Seetõttu väitis CCCLA, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet, nõuetekohast menetlust ja kaitseõigust CCCLA ja kõigi Hiina eksportijate puhul ning ELi põhiõiguste harta artiklit 41.

(61)

Komisjon tuletab meelde, et hea halduse põhimõtet, kui see on niisuguse konkreetse õiguse väljendusvormiks nagu õigus sellele, et igaühe asja käsitletaks erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul, nagu on ette nähtud põhiõiguste harta artiklis 41, tuleb lugeda liidu õigusnormiks, mille eesmärk on anda üksikisikutele õigusi. Kohtupraktika kohaselt aga ei anna hea halduse põhimõte iseenesest üksikisikutele õigusi, välja arvatud juhul, kui see on konkreetsete õiguste väljendusvormiks (29). Seoses sellega tuleks märkida, et vastupidi CCCLA väidetele oli kõigil huvitatud isikutel võimalus kogu aegumise läbivaatamisega seotud uurimise ajal kommenteerida oluliste moonutuste esinemist, seost vaatlusaluse tootega ja moonutuste mõju nende äritegevusele. Eksportivad tootjad oleksid saanud vastata küsimustiku osale F-5. Üks eksportiv tootja oleks võinud püüda esitada tõendeid toetamaks oma väidet selle kohta, et toorainekulud ei ole moonutatud. Nagu märgitud põhjenduses 58, ei otsustanud ükski huvitatud isik seda teha. Seetõttu ei saa need huvitatud isikud kasutada ELi põhiõiguste harta artiklis 41 väljendatud hea halduse põhimõtet, toetamaks oma väidet oluliste moonutuste kohta asjaomaste eksportivate tootjate puhul. Peale selle ei ole teoreetilised argumendid, mis tuginevad dumpinguvastaste õigusaktide eri versioonide abstraktsele võrdlemisele, harta artikli 41 kontekstis asjakohased, sest komisjon on õiguslikult kohustatud järgima kehtivaid õigusakte. Komisjon märgib lisaks, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a teise lõigu kolmanda taandega võib normaalväärtuse arvutamiseks kasutada eksportijate omamaiseid kulusid „juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel […] kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud“. See tähendab, et juhul, kui see nõue on täidetud, võib eksportiva tootja individuaalset olukorda võtta arvesse selleks, et kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tema enda kulusid. Komisjon tuletab meelde, et igal juhul ei saa CCCLA kasutada menetlusõigust, mis ei mõjuta teda personaalselt ja negatiivselt, nii et CCCLA ei saa seega esitada väidet sellise konkreetse õiguse rikkumise kohta, mis puudutab personaalselt tema liikmeid.

(62)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et rikuti harta artiklit 41.

(63)

Hiina majandussüsteem tugineb sotsialistliku turumajanduse põhimõttele. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (30). Seetõttu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Avaliku omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll avalikul omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neil areneda kõrvuti riigi omandiga (31).

(64)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi roll on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitas põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (32) See näitab, et HKP-l on Hiina majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsustel on makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(65)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul domineerivaid majandustingimusi (33). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteem, finantssüsteem ning reguleeriva keskkonna tasand.

(66)

Esiteks juhib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majandust keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Nende kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades fikseeritakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemates planeerimistsüklites. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad äriühingud peavad oma äritegevust kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.2.5) (34).

(67)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite jaotamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.2.8) (35). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need (pangandusvälised) finantssektori osad on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (36).

(68)

Kolmandaks sekkub riik reguleeriva keskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (37). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning mitmesuguseid investeeringutega seotud stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (38).

(69)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, mis näevad ette mitmetahulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat jaotamist kooskõlas turupõhimõtetega (39).

(70)

HRVs moodustavad äriühingud, mis tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all, olulise osa majandusest.

(71)

Kuna Hiina keraamiliste laua- ja kööginõude tööstus on äärmiselt killustatud, on seoses riigi omandiga raske teha üldisi järeldusi sektori omandisuhete kohta. Taotleja taotluses analüüsiti üheksat nimekirjas olevat äriühingut, mille puhul on tegemist suhteliselt suurte köögi- ja lauanõude tootjatega, kes ekspordivad suure osa oma toodangust. Taotleja hinnangul oli neist üheksast äriühingust kaheksas analüüsimise ajal riigi osalus kuni 5 %, samal ajal kui erinevatel riigi omandis üksustel oli kokku ligikaudu 50 % suurune osalus üheksandas äriühingus (40). Riigi kapitali osakaal teistes juhtivates keraamilisi laua- ja kööginõusid tootvates äriühingutes (41) on 46,5 % äriühingus Jiangsu Gaochun (42), 30,34 % äriühingus Jingdezhen Redleaf Ceramics (43) ning 33 % äriühingus Sanyuan Ceramics (44). Komisjoni käsutuses ei ole andmeid teiste sektoris tegutsevate Hiina äriühingute kohta. Seega puuduvad tõendid, et keraamiliste laua- ja kööginõude tööstuses oleks märkimisväärne riigi omand.

(72)

Mis puutub riigi kontrolli, siis valitsus ja HKP säilitavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju äriühingute üle. Peale selle, et riik (ja mitmes mõttes ka HKP) määrab aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas individuaalsed äriühingud majanduspoliitikat ellu viivad, võtab ta endale ka õiguse osaleda äriühingute tegevust puudutavate otsuste langetamises. Asjaolusid, mis osutavad keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris riigipoolsele kontrollile äriühingute üle, on pikemalt kirjeldatud punktis 3.2.2.4.

(73)

Mis puutub riigipoolsesse poliitika järelevalvesse ja juhiste andmisse keraamikasektoris, siis selle analüüs on esitatud punktides 3.2.2.4 ja 3.2.2.5. Arvestades valitsuse tugevat kontrolli ja sekkumist keraamikasektoris, nagu allpool kirjeldatud, ei ole isegi eraomandis olevatel keraamiliste laua- ja kööginõude tootjatel võimalik turutingimustel tegutseda.

(74)

Ülaltoodule tuginedes järeldas komisjon, et keraamiliste laua- ja kööginõude turgu teenindavad HRVs olulises mahus äriühingud, mis on Hiina valitsuse kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(75)

Hiina riigil on võimalus riigi esindatuse kaudu äriühingutes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Eeskätt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (vähemalt kolme HKP liikmega, nagu HKP põhikirjas määratletud (45)) ning äriühing peab tagama partei organisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Samas, hiljemalt alates 2016. aastast on HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (46). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel äriühingus, kuhu nad kuulusid (47). Neid reegleid kohaldatakse üldiselt terves Hiina majanduses, kõigis sektorites, sealhulgas keraamikasektoris. Seetõttu on kindlaks tehtud, et need reeglid kehtivad ka keraamiliste laua- ja kööginõude tootjate ning neile sisendite tarnijate suhtes.

(76)

Eelkõige keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris on tihedad seosed keraamilisi laua- ja kööginõusid valmistavate Hiina äriühingute otsustusprotsesside ja riigi, eeskätt HKP vahel. ThinkDeski aruandes nimetatakse isikud, kes on kuues neist äriühingutest juhtival positsioonil ja kes täidavad või täitsid mõnda riiklikku või avalikku funktsiooni (48). Komisjon tegi muude allikate alusel kolme sellise juhtiva keraamilisi lauanõusid tootva äriühingu puhul kindlaks, et: valimisse kaasatud äriühingu Guangdong Songfa Ceramics Co., Ltd. ehk ühe suurema liidu turule eksportiva äriühingu juhatuse esimees ja peadirektor oli samal ajal ka 11. Hiina Rahvakongressi delegaat (49) ja 12. Guangdongi Provintsi Rahvakongressi liige (50); ühe teise, börsil noteeritud Guangdongi äriühingu, Great Wall of Cultural Group Holding Co., Ltd., esimees oli ülalnimetatud 12. Guangdongi Provintsi Rahvakongressi delegaat (51); börsil noteeritud äriühingu Guangdong Sitong Group Co., Ltd. esimees oli samal ajal ka riikliku poliitilise nõuandva konverentsi Chaozhou munitsipaalkomitee liige (52); peale selle täitis sama äriühingu aseesimees ja peadirektor samal ajal ka 13. Chaozhou Rahvakongressi alalise komitee liikme ametikohta (53). Lisaks tegi komisjon kindlaks, et kõik kandidaadid, kes valiti 2018. aastal äriühingu Songfa Ceramics Co., Ltd. juhatuse mittesõltumatuks direktoriks, olid HKP liikmed (54).

(77)

Komisjon leidis ka äriühingu Songfa Ceramics puhul, et 2017. ja 2018. aastal sai äriühing rahaülekandeid, mis on nende majandusaasta aruandes määratletud kui „toetus partei liikmete tegevusega seotud kulude eest seoses „kahe uut liiki organisatsiooniga““ (55). Mõiste „kaks uut liiki organisatsiooni“ viitab riigi poliitikale, mille eesmärk on luua rohujuuretasandi organisatsoonid (põhimõtteliselt parteirakukesed) äriühingutes ja „ühiskondlikes organisatsioonides“ (56). Olenemata Songfale tehtud rahaülekannete summadest, tõestab ainuüksi rahaülekannete tegemise fakt tihedat seost keraamikatooteid tootvate äriühingute ja HKP vahel ning HKP kohalolekut selles äriühingus.

(78)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.2.8) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju (57).

(79)

Ülaltoodu põhjal järeldab komisjon, et riigi kohalolek keraamiliste laua- ja kööginõude sektori äriühingutes, samuti finantssektoris ja muudes sisendit pakkuvates sektorites ning punktis 3.2.2.3 ja sellele järgnevates punktides kirjeldatud raamistik võimaldavad Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(80)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (58).

(81)

Hiina keraamikasektor, sh keraamiliste tarbekaupade, nt keraamiliste laua- ja kööginõude tootmine, on tööjõumahukas sektor, millel on Hiinas traditsiooniline väärtus, ning seoses sellega on Hiina riik hoolikalt jälginud, tüürinud ja hallanud selle sektori arengut mitmesuguste planeerimisdokumentide kaudu (59). Keraamiliste laua- ja kööginõude tootmist reguleerib kergetööstuse suhtes kohaldatav riiklik toimimisjuhend, mis lähtub 13. kergetööstuse arengukavast (2016–2020). Kõnealuses arengukavas on märgitud, et kõigis hõlmatud sektorites (sh laua- ja kööginõude sektoris) viiakse ellu HKP riiklikul kongressil ja 18. parteikongressi plenaaristungitel vastu võetud otsuste põhimõtteid. Kavaga kehtestatakse hõlmatud sektorite (sh keraamiliste laua- ja kööginõude sektori) suhtes mitu sätet, mis puudutavad pakkumise ja nõudluse juhtimist, äriühingu struktuuri korraldust, väärtusahela juhtimist, ekspordi reeglipärasusi ning tootmise ja investeeringute planeerimist. Kavas kehtestatakse asjaomaste sektorite jaoks lisandväärtuse aastakasvu eesmärk 6–7 %. Samuti loetletakse selles mitu toetusmeedet, mille eesmärk on juhtida kergetööstusettevõtteid rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamisel (60). Keraamikasektorile kehtivad väga üksikasjalikud ettekirjutused seoses tootearendusega. Muu hulgas annab riik keraamiliste laua- ja kööginõude puhul korralduse „töötada esmajärjekorras välja väikese ressursivajadusega tooted, nagu näiteks kõrge kategooria luuportselan, suure kvartsisisaldusega portselan, talki sisaldav portselan, suure päevakivisisaldusega portselan ja kodumajapidamises kasutatavad keskkonnsäästlikud keraamikatooted, milles ei ole lahustunud raskemetalle; suurendada äriühingute tooteuuenduse ja -disaini suutlikkust; suurendada toodete lisaväärtust; tugevdada kunstkeraamika traditsiooniliste töömeetodite pärandit ja tõhustada nende arendamist; arendada eelisjärjekorras kunstpeenkeraamika tooteid; töötada eelisjärjekorras välja kõrge puhtusastme, ülipeene struktuuriga keraamilisi materjale, millel on silmapaistvad omadused, nagu näiteks ülihea tugevus ja vastupidavus, kõrge temperatuuri kindlus, korrosioonikindlus, termilise šoki kindlus, sulametallikindlus jne, üliheade tulemustega keraamilisi soojusvahetusomadustega materjale, üliheade tulemustega uusi keraamilise membraaniga materjale, kodumajapidamistes kasutatavaid hea kvaliteediga keraamilisi materjale“ (61). Samuti sisaldab kava ettekirjutusi äriühingute eksporditegevuse kohta: „[…] Vallutada aktiivselt uusi ja arenevaid turge, nagu näiteks Lähis-Ida, Venemaa, Aafrika, Euroopa, Kagu-Aasia, Lääne-Aasia, Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika jne“; „tihendada rahvusvahelist koostööd tootmissuutlikkuse vallas, aidata margitooteid tootvatel äriühingutel „jõuda väljapoole“ [välisturgudele], luua logistika- ja jaotuskeskused suurtel müügiturgudel, […]“ (62). Ülalkirjeldatud eesmärkide saavutamise ühe meetmena näeb kava ette riiklikud vahendid turule sisenemise juhtimiseks, ennekõike õigusaktid, mis piiravad investeerimist teatud sektoritesse: „Riiginõukogu sätestab loetelu vormis selge sõnaga tootmisharud, valdkonnad ja ärisektorid, milles investeerimistehingud on keelatud või piiratud.“ Lisaks loetleb riik kavas toetusmeetmed, mis on kättesaadavad asjaomaste sektorite (seega ka keraamiliste laua- ja kööginõude tootmise) aitamiseks, nagu näiteks innovatsioonifondid, sooduslaenud, ekspordisoodustused, rahaülekanded, maksusoodustused, maakasutuskulude leevendamine või tööhõive stabiliseerimise kavad. Toimikus esitatud tõendid, mis tuginevad taotleja taotlusele ja mitme keraamilisi laua- ja kööginõusid tootva äriühingu aastaaruannetele, sisaldavad näiteid kõnealustest toetusmeetmetest (63).

(82)

Hiina valitsuse sekkumine keraamiliste laua- ja kööginõude sektorisse ei avaldu mitte ainult ülalkirjeldatud tsentraalses kavas, vaid ka väga erinevates ülevalt alla suunatud planeerimisdokumentides, mida antakse välja kõigil tasanditel alustades riiklikust tasandist ja lõpetades munitsipaaltasandiga. Märkimist vääriv näide on Guangdongi provints, kus asub kõige rohkem käesolevas uurimises koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid ning kus toodetakse kõige suurem osa Hiina keraamikakaupadest (64). Selles provintsis reguleeriti keraamikasektori tegevust aastatel 2016–2018 piirkondliku kavaga – Guangdongi keraamikatööstuse ümberkujundamise ja tehnoloogia ajakohastamise aja- ja tegevuskava (edaspidi „Guangdongi tegevuskava“) (65). Kooskõlas tsentraalsete planeerimisdokumentidega on Guangdongi tegevuskava peamised eesmärgid muu hulgas „tööstusstruktuuride pidev optimeerimine suure lisaväärtusega toodete osakaalu olulise […] suurendamise [kaudu]; vähemalt kahe riikliku näidiskeskuse ehitamine uue industrialiseerimismudeli jaoks; vähemalt järgmiste edendamine: kaks enam kui 50 miljardi jüaani suurust tööstusklastrit, 1–2 äriühingut (kontserni), mille põhitegevusest saadav aastatulu on üle 10 miljardit jüaani, ja 40 äriühingut, mille põhitegevusest saadav aastatulu on üle 1 miljardi jüaani“ (66). Kõnealune tegevuskava näeb lisaks ette „tootmisharu arengu parandamise“, muu hulgas „tööstusklastrite optimeerimise kaudu: kiirendades veelgi keraamikatoodete tootmise keskuste, nagu Foshan, Chaozhou, Meizhou ja Qingyuan ehitamist“, „avardades tootmisharu väärtusahelat: lõimudes aktiivselt üleilmse keraamikatööstuse väärtusahelasse“ [ja] „osaledes aktiivselt rahvusvahelises kogemuste vahetuses ja koostöös: rakendades täielikult kaht liiki ressursse (67) ja kaht liiki turgusid (68), viies ellu nn välja minemise strateegiat, parandades tootmisharu rahvusvahelist konkurentsivõimet“ (69). Guangdongi tegevuskavas kehtestatakse kooskõlas 13. riikliku kergetööstuse viisaastakuplaaniga spetsiaalsed tootearendusjuhised, mida Guangdongi tootjad peavad järgima. „Kodumajapidamistes kasutatava (kunst)keraamika puhul tuleb: töötada välja kvaliteetsed ja terviklikud tootekomplektid, samuti kodumajapidamistes kasutatav keraamika, mis on muudetud kunstitoodeteks, ja majapidamistoodeteks muudetud kunstkeraamika; töötada ühiselt välja sellised materjalid nagu klaaskeraamika, tugevdatud portselan, luuportselan, magneesiaportselan, suure kvartsisisaldusega portselan, kvaliteetne email jne; töötada välja kvaliteetsed glasuurvärvid“ (70). Lõpetuseks määratakse tegevuskavas kindlaks konkreetne rollijaotus seoses kava elluviimisega, määrates need täidesaatvad ülesanded järgmistele asutustele: provintsi majandus- ja infotehnoloogiakomisjon, mis „võtab terves provintsis juhtrolli keraamikatööstuse ümberkorraldamise ja ajakohastamise koordineerimisel ja juhtimisel“; provintsi keskkonnakaitseosakond, mis „teeb järelevalvet kohalike keskkonnakaitseametite üle, mis vastutavad kooskõlas seadusega keraamikatööstuse projektide puhul keskkonnakaitse hindamise ja heakskiitmise, keskkonnakaitselubade ning igapäevase keskkonnaalase järelevalve ja juhtimise eest, ning juhendab neid ameteid“; provintsi maa ja maavarade, rahanduse, maksunduse ja elektrienergia osakonnad, mis „täidavad oma kohustusi, et tagada asjakohaste poliitikameetmete nõuetekohane rakendamine“, ning iga linna pädev majandus- ja infotehnoloogiaamet, mis „tagavad aktiivse kooskõlastamise ja koostöö asjakohaste osakondade vahel, samuti ühise juhtimise, et hoolitseda selle eest, et olulisemate äriühingute ümberkujundamis- ja ajakohastamisprojektid saaksid kiiresti koostatud kooskõlas planeeritud ajakavaga“ (71).

(83)

Nagu eelmises, Guangdongi provintsi puudutavas põhjenduses kirjeldatud, juhitakse keraamikasektorit selles provintsis kuni päris kohaliku tasandini välja. Näiteks peavad Chaozhou linna, st ühe olulisema keraamikatootmise keskuse (72) (millele viidatakse Guangdongi tegevuskavas) keraamikakaupade tootjad täitma ka keraamikasektori kohalikku tegevuskava: Chaozhou linna keraamikatööstuse ümberkujundamise ning tehnoloogia ajakohastamise aja- ja tegevuskava (73) (edaspidi „Chaozhou tegevuskava“), millega omakorda täidetakse linna üldist tööstuskava (13. Chaozhou linna majandusliku ja sotsiaalse arengu viisaastakuplaan) (74). Chaozhou tegevuskava sisaldas eeskätt konkreetseid juhiseid selle kohta, mida linn peaks saavutama tööstuse struktuuri ja toodangu vallas; selle eesmärgid olid muu hulgas järgmised: 2018. aastaks tegutseb linnas vähemalt viis tootjat, mille aastatoodangu väärtus on üle 500 miljoni jüaani, või vähemalt 10 äriühingut, mis noteeritakse börsil (spetsiaalsete riiklike meetmete abiga) (75). Chaozhou tegevuskava reguleeris ka linna eesmärke seoses toodete struktuuriga: planeerimisperioodi lõpuks pidi vähemalt 10 % suurtest äriühingutest kasutama kõrgtehnoloogiat, samal ajal kui värskelt turule toodud tooted pidid moodustama käibest vähemalt 10 % (76).

(84)

Chaozhou ei ole ainuke linn, kus äriühingute tegevuse suhtes riiklikku planeerimist kohaldatakse: keraamikatootjad, kes tegutsevad Foshani linnas, mis on veel üks oluline keraamikatootmise keskus, millele viidatakse Guangdongi tegevuskavas, peavad täitma Foshani linnavalitsuse tänapäevase keraamikatööstuse arendamise plaani 2010–2020 (edaspidi „Foshani plaan“) (77). Selle dokumendi kohaselt tuleb kohalik tööstus ümber kujundada „kooskõlas põhimõttega „toetada paljusid äriühinguid, kujundada ümber ja ajakohastada osa äriühinguid ning elimineerida mitu äriühingut“, tagades praeguse keraamikatööstuse järkjärguline ümberkujundamine madalatasemelisest tootmisharust kõrgetasemeliseks tootmisharuks“ (78). Foshani plaanis on kohalike äriühingute jaoks kehtestatud järkjärgulised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed toodangueesmärgid: aastaks 2012 „säilitatakse tootmisharu stabiilne areng ja mõõdukas kasv, et küündida 72 miljardi jüaanini; tagada, et sektoris tegutseks kümme sellist äriühingut, mille aastatoodangu väärtus on üle 1 miljardi jüaani; järk-järgult arenevad välja ka ehituskeraamika, sanitaarkeraamika, kunstkeraamika, erikeraamika ja loovkeraamika kõrgetasemelised tootmisharud“; aastaks 2015 „säilitatakse tootmisharu stabiilne areng ja mõõdukas kasv, et küündida 80 miljardi jüaanini; tagada, et sektoris tegutseks kaks sellist äriühingut, mille aastatoodangu väärtus on üle 2 miljardi jüaani, ja 15 äriühingut, mille aastatoodangu väärtus on üle 1 miljardi jüaani; [ja] ehituskeraamika, sanitaarkeraamika, kunstkeraamika, erikeraamika ja loovkeraamika kõrgetasemeliste tööstuste suhteline osakaal keraamikatööstuses tervikuna kasvab olulisel määral“; samas näeb Foshani plaan keskmises ja pikas perspektiivis (2016–2020) ette järgmist: „tootmismahult säilitatakse Hiina keraamikatööstuses juhtpositsioon, samuti oluline osakaal maailma keraamikatööstuses [ning] sellised näitajad nagu keraamikatööstuse toodangu koguväärtus ja -maht, kasum, teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal, üldised majandusandmed jne saavutavad suhteliselt kõrge taseme tagamaks, et Foshanist saaks ka tegelikult maailma „keraamikapealinn““ (79).

(85)

Komisjon leidis, et ülaltoodud tõendid keraamiliste laua- ja kööginõude sektori kohta olid piisavad arvamaks, et avalik poliitika või avalikud meetmed mõjutavad vabaturujõudusid keraamikasektoris.

(86)

Igatahes väitis CCCLA toorainega seotud moonutustega seoses, et uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud tooraine puhul ei esine mingeid moonutusi. CCCLA ei esitanud oma väite tõestuseks mingeid tõendeid. Komisjon märgib, et ehkki ta ei pidanud uurimisaluse toote tootmisel kasutatud toorainega seoses sellist analüüsi tegema, tuvastamaks et avalik poliitika mõjutab vabaturujõudusid lauanõude sektoris, leidis ta väga arvukalt avaliku poliitika dokumente ja meetmeid, mis võivad mõjutada turujõudude vaba toimimist keraamiliste laua- ja kööginõude tootmises kasutatava tooraine turul.

(87)

Mis puutub kvartsi (HS-kood 250510), mida Hiina keraamikatööstuses laialdaselt kasutatakse, siis on Jiangxi (80) mineraalsete maavarade üldkavas aastateks 2016–2020 (81) pulbristatud kvarts märgitud kui üks mineraale, mille puhul kohaldatakse riiklikku poliitikajuhtimist, eeskätt tarnekindluse ja tarnesuutlikkuse suurendamiseks (82). Pulbristatud kvarts on lisatud ka riiklikku arenduse ja kasutuse kvantitatiivsesse reguleerimismehhanismi kui üks mineraale, mille kaevandamist ja arendamist propageeritakse (83). Keraamikatööstuses kasutatav kvartsliiv kajastub ka 13. riiklikus viisaastakuplaanis mineraalsete maavarade kohta 2016–2020 (84) kui üks mineraale, mille kohta kehtivad kaevanduste avamiseks miinimumsuuruse kriteeriumid (85).

(88)

Mis puutub bentoniiti (HS-kood 250810), mis on veel üks tooraine, mida kasutatakse teatavate keraamiliste laua- ja kööginõude tootmisprotsessis, siis Jiangxi mineraalsete maavarade üldkavas (vt eespool) loetletakse see tooraine ühe mineraalina, mille arendamist ja uurimist tuleb kiirendada, et „muuta selle maavaraga seotud eelis võimalikult kiiresti ka majanduslikuks eeliseks“ (86).

(89)

Mis puutub pigmentidesse (HS-kood 320710), mida keraamiliste laua- ja kööginõude tootmises laialdaselt kasutatakse, siis need kajastuvad tööstus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisuutlikkuse arengukavas (2016–2020) (87) kui üks naftakeemia- ja keemiatööstuse prioriteetseid arendusvaldkondi, ning riik näeb selles kavas ette, et „tuleb tagada stabiilne ftalotsüaniinpigmentide, heterotsükliliste orgaaniliste pigmentide ja muud liiki orgaaniliste pigmentide tootmine mahus ligikaudu 1 000 tonni“ (88).

(90)

Mis puutub kipsi (HS-kood 252010), siis see tooraine kajastub 13. riiklikus viisaastakuplaanis mineraalsete maavarade kohta (vt eespool) kui üks mineraale, mille kohta kehtivad kaevanduste avamise korral miinimumsuuruse kriteeriumid (89).

(91)

Kaoliin (HS-kood 2507), mis on üks keraamiliste laua- ja kööginõude tootmise peamisi tooraineid, on hõlmatud mitme piirkondliku ja kohaliku planeerimisdokumendiga, mis käsitlevad kaevandamise ja tootmise juhtimist. Ennekõike kehtestatakse Guangxi provintsi (90) mineraalsete maavarade kavas (2016–2020) (91) sätted, mis puudutavad Hepu kaoliiniressursside tööstusbaasi ja millega nähakse ette „Hepu kaoliinipinnase kaevandamise laiendamine, kaoliini süvatöötluse suutlikkuse ja taseme parandamine, ehitus-, sanitaar-, majapidamis- ja kunstkeraamika tootmise arendamine, kaoliinitööstuse arendamine paberi- ja värvitootmises ning mineraalsete toodete lisaväärtuse edasine suurendamine; 2020. aastaks 8–10 kaoliini süvatöötlemisega tegeleva põhiettevõtja loomineja Hepu piirkonna muutmine riigi tasandil üheks olulisemaks kaoliini tootmise kohaks“ (92). Samuti sisaldab kava sätteid, mille eesmärk on kujundada tööstusliku kaevandamise struktuure ja suutlikkust, sealhulgas seoses kaoliini pakkumisega: „Kooskõlas majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustega propageerime jõuliselt mineraalsete maavaradega seotud tootmisharude eriomaduste ja eeliste arendamist ning uute tootmisharude esile kerkimist. Keskendudes mineraalidele, nagu näiteks […] kaoliin, […] ja võttes arvesse maavaradega seotud tingimusi, propageerime piirkondades, kus on suur keskkonnakoormuse suutlikkus ja põhjalikud tugirajatised, suurte ja keskmise suurusega konkurentsivõimeliste kaevanduste ehitamist, tagame tööstuse tõhusa kontsentratsiooni ja tegevuse arengu, et parandada olulisemate mineraalide puhul tarnesuutlikkust, kaevandamist ja kasutamist.“ (93) Veel nähakse kavas kaevandusettevõtetele ette minimaalne tootmisvõimsus, kehtestades ettevõtte kategooria järgi minimaalsed kaevandusmahud, sh kaoliinitoodangu jaoks (94).

(92)

Kaoliini tootmise turgu reguleeritakse ka Guangdongi provintsi mineraalsete maavarade kavaga (2016–2020) (95); see on eriti tähtis, sest Guangdongi provints on keraamikatootmise jaoks väga oluline (vt põhjendus 82). Sarnaselt eespool kirjeldatud Guangxi provintsi kavaga sisaldab ka Guangdongi kava mitu sätet, mis puudutavad mineraalide (sh kaoliini) kaevandmise ja tootmise juhtimist ja planeerimist. Peamiste suunavate põhimõtete seas tuuakse eeskätt välja: „strateegiliste tegevuste ja eesmärkide kiirem elluviimine, et saavutada läbimurre mineraalide uuringutes, maavarade uurimise, kavandamise ja kaitse kavade täiustamine“ ja „pakkumise poolel struktuurireformide jätkuv toetamine“ (96).

(93)

Nagu ka keraamiliste laua- ja kööginõude tootmise puhul, hõlmavad kaoliini puudutavad planeerimisdokumendid peale asjaomase provintsi tasandi ka munitsipaaltasandit. Näiteks on Guangxi provintsis (vt eespool) asuval Beihai linnal oma kava, milles käsitletakse mineraalsete maavarade haldamist (97) ning mis sisaldab sätteid kaoliini kaevandamise ja tootmise kohta. Eeskätt nähakse kõnealuses kavas linna tööstusstruktuuri jaoks ette järgmised mineraalsete maavarade kaevandamise, tootmise ja kasutamise eesmärgid: „tagada aastaks 2020 kogu linna kaevandustööstuse stabiilne majanduslik areng, tagada, et mineraalitööstus saavutaks tootmisväärtuse mahus 450 miljonit jüaani ja tootmismahu 9 miljonit tonni“, ning järgmised tööstuseesmärgid mineraalide, sh kaoliini ja kvartsliiva, jaoks: „olemasoleva kaevandamissuutlikkuse alusel keskenduda klaasi tootmises kasutatava kaoliini ja kvartsliiva kaevandamisele ja kasutamisele [ning] luua Guangxi provintsis suurim kaoliini (portselansavi), kõrge puhtusastmega kvartsliiva ja muude rauasisalduseta mineraalsete toodete töötlus-, impordi- ja ekspordikeskus, suurim keraamikatootmise keskus ja suurim tsemenditootmise keskus“ (98). Kavas püstitatakse ka eesmärgid 2025. aastaks, sh kasutamise ja tootmise suurendamiseks: „arendada jõuliselt rauasisalduseta ja ehituses kasutatavate materjalide“ kaevandamist ja kasutamist; keskenduda süvatöötlusega tegelevate tootmisharude arendamisele, muu hulgas klaasi valmistamisel kasutatava kaoliini ja kartsliiva töötlemise arendamisele; püüda tagada, et mineraalitööstuse tootmisväärtus oleks 2025. aastaks 600 miljonit jüaani […]; tõhusalt ja märkimisväärselt laiendada ja arendada kaevandamist; suurendada olulisel määral mineraalsete maavarade majanduslikku ja intensiivset kasutamist.“ Selles kavas nähakse ette ka selge eesmärk kohalike ametiasutuste jaoks, mis peavad „saavutama mineraalitööstuse tervikliku juhtimise“ (99). Üks elemente, millele selline juhtimispoliitika tugineb, on kohaliku tööstuse struktuuri ja toodangu reguleerimine: „määratleda terve linna jaoks üks peamine kaevanduspiirkond: Hepu kaoliini kaevanduspiirkond suurusega 542,49 km2. Selles kaevanduspiirkonnas on praegu kuus suurt kaoliinikaevandust. 2020. aastaks on selle kaevanduspiirkonna kaoliinikaevanduste arv kaheksa või alla selle ja tootmiste suurus on kas suur või keskmine. Kaheksast kavandatud piirkonnast seitse on juba määratletud ja üks tuleb veel määratleda.“ (100)

(94)

Eespool viidatud planeerimisdokumentide põhjal näib, et Hiina valitsus suunab keraamiliste laua- ja kööginõude sektori arengut kooskõlas paljude poliitikavahendite ja -suunistega, mis käsitlevad muu hulgas: turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse juhtimist, tootevalikut, geograafilist asukohta, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil väga erinevaid sektori arendamise ja toimimise aspekte (101). Praegune ülevõimsuse probleem keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris, nagu kirjeldatud punktis 3.3.1, on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest (102).

(95)

Kokkuvõttes tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus on kehtestanud riikliku poliitika, mis mõjutab vabaturujõudusid keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris, sh selles sektoris kasutatavat toorainet.

(96)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei suuda Hiina pankrotisüsteem saavutada piisavalt selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb formaalselt samadel põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurust arvestades väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustes on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluste tulemust (103).

(97)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (104). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme pidevalt siiski ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (105). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks majanduskavade rakendamist (106).

(98)

Seetõttu ei toimi Hiina pankroti- ja asjaõigus nõuetekohaselt, põhjustades HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Nimetatud seadusi kohaldatakse ka keraamiliste laua- ja sööginõude tootmise suhtes. Peale selle on komisjon juba varem kindlaks teinud, et see sektor on saanud kasu maakasutusõigustega seotud toimingutest, mida mõjutasid riiklikud moonutused (107).

(99)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankroti- ja asjaõigust kohaldatakse keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris diskrimineerival viisil või selle täitmise tagamine ei ole piisav.

(100)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa Hiinas täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut põhilist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (108). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning peab kollektiivläbirääkimisi ja kaitseb töötajate õigusi väga vähe (109). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustus ja muud soodustused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna kohalikele elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole kohalikuks elanikuks registreeritud, on ebasoodsas tööolukorras ning tema sissetulek on väiksem kui elanikuks registreeritud töötajal (110). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(101)

Nagu eespool märgitud, moodustab tööjõud suure osa uurimisaluse toote tootmiskuludest, sest tegemist on tööjõumahuka protsessiga. Keraamikasektori, sh lauanõude tootmise suhtes kohaldatakse ka kirjeldatud Hiina tööõiguse süsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused keraamikasektorit nii otseselt (vaatlusalust toodet tootes) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile äriühingutelt, mille suhtes kohaldatakse sama tööjõusüsteemi).

(102)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et palgakulud on keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris moonutatud.

(103)

Hiina äriühingute juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(104)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (111) ning need pangad lähtuvad rahastamise pakkumisel muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (112) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud õiguslikku kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (113). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (114).

(105)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(106)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse mis tahes kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele.

(107)

Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja kulu ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdne.

(108)

Teiseks on laenamise kulud hoitud kunstlikult madalad, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liigselt kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, vaatamata kasumlikkuse järsule vähenemisele, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis toimivad mehhanismid ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(109)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused ikka veel tingitud vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Võrdlusmääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning näib, et suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(110)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas viitab kapitalipaigutuse tõhususe vähenemisele, kusjuures pole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on halbade laenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(111)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(112)

Sellisest finantssüsteemist saavad kasu ka keraamiliste laua- ja kööginõude tootjad ning tooraine ja muude sisendite tarnijad. Näiteks on teatud Hiina keraamiliste toidu- ja lauanõude tootjad saanud hiljuti mitteturumajanduslikku riigitoetust, millel olid mittetulunduslikel alustel antud rahalise toetuse tunnused (115). Seetõttu mõjutab viimati nimetatud toetus ja valitsuse üldine ulatuslik sekkumine ülalkirjeldatud finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(113)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et keraamiliste laua- ja kööginõude tootjatel on juurdepääs rahastamisele asutuste kaudu, mis viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või mis muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(114)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on iseloomulikud Hiina majandusele. Olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.2.2.2 –3.2.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ning Hiina süsteemi tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.2.2.6 –3.2.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(115)

CCCLA esitas oma 30. juuli 2018. aasta märkustes 18. juuli 2018. aasta märkuse kohta vastuväite alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise suhtes. CCCLA arvates peaks komisjon kõigepealt väidetavaid olulisi moonutusi Hiina keraamiliste lauanõude tööstuses kontrollima ja moonutused tuvastama, nagu on ette nähtud artikli 2 lõike 6a punktis a, enne kui hakkab alternatiivsetest allikatest tootmiskulude kohta teavet otsima. CCCLA selgitas oma 13. augusti 2018. aasta lisamärkustes, et Hiina eksportivad tootjad tavaliselt ei impordi vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatavat 15 toorainet, vaid ostavad need kohalikult turult. Lisaks väitis CCCLA, et „kaebuse esitaja ei olnud väitnud olulise moonutuse olemasolu Hiina tooraineturul ja komisjon ei tuvastanud seda ka oma nn riigiaruandes, mis puudutas võimalikku moonutust Hiinas seoses keraamikatööstuse toorainetega“. Seega ei olnud CCCLA hinnangul mingit põhjust asendada nende 15 tooraine puhul Hiina eksportijate tegelikud omamaised ostuhinnad Brasiiliast, Taist ja Türgist pärit impordi hindadega. Sedasama korrati ka 19. oktoobri 2018. aasta märkustes, mille kohaselt peaks komisjon uurima seda, millised on tegelikud ostuhinnad, mida Hiina eksportivad tootjad oma toorainete eest maksavad.

(116)

Komisjon palus CCCLA-l oma väidet põhjendada „täpsete ja asjakohaste tõenditega“, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandas taandes. Tõendeid ei esitanud aga ei CCCLA ega ükski CCCLAsse kuuluv valimisse kaasatud äriühing ning üks valimisse kaasatud äriühing lõpetas oma koostöö kohapealse kontrollimise ajal.

(117)

Komisjon tuletab meelde, et keraamiliste laua- ja kööginõude tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Valimisse kaasatud äriühingud said need sisendid Hiinast. Kui keraamiliste laua- ja kööginõude tootjad ostavad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatud) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanisüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(118)

Seetõttu ei saa kasutada vaatlusaluse toote omamaiseid müügihindu ning ka kõikide sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jne) kulud ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(119)

Pärast avalikustamistesitas CCCLA mitu märkust alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaldamise kohta komisjoni poolt.

(120)

CCCLA väitis kõigepealt, et komisjoni järeldused oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris ei vastanud objektiivsete allikate ja piisava tõendusjõu nõudele seetõttu, et need tuginesid ülekaalukalt komisjoni aruandele ja ThinkDeski aruandele. Komisjoni aruanne ei kujuta endast Hiina majanduse ja majanduspoliitika objektiivset analüüsi, vaid selle eesmärk oli lihtsalt aidata taotlejal esitada piisavad tõendid oluliste moonutuste kohta ja aidata komisjonil teha selles osas oma järeldused. Samamoodi aitas ThinkDeski aruanne CCCLA arvates taotlejal oma taotlust ette valmistada ning komisjonil teha järeldusi oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina keraamika- ja lauanõude tööstuses. Selles mõttes on mõlemad dokumendid CCCLA hinnangul koostatud konkreetse eesmärgiga, mistõttu ei saa neid pidada objektiivseks, ning tõenäoliselt on neist oluliste moonutuste esinemise analüüsis välja jäetud faktilisi elemente. Lisaks koostati need dokumendid tükk aega enne aegumise läbivaatamise algatamist ning CCCLA väitis, et komisjon ei teinud nende dokumentide sisule lisaks uusi järeldusi.

(121)

Komisjon tuletas meelde, et komisjoni aruanne kujutab endast tõendite kogumikku, mis lisatakse uurimistoimikusse, nagu ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c. Aruanne avaldati 21. detsembril 2017. aastal ja kõigil (st mitte ainult konkreetse dumpinguvastase uurimise huvitatud isikutel) oli võimalus esitada märkusi ning aruandes sisalduvaid tõendeid ümber lükata ja täiendada. Seni ei ole komisjon saanud mingisugust sellist teavet, mis seaks aruande objektiivsuse kahtluse alla. Ka CCCLA ise ei ole esitanud konkreetset teavet, mis lükkaks ümber aruandes sisalduvad tõendid või õiguslikud järeldused. Seetõttu ei ole komisjonile näidatud, miks aruanne ei ole objektiivne, ning väide selle kohta, et aruandele ei saa selles uurimises tugineda, lükati tagasi. Samamoodi oleks CCCLA võinud vaidlustada ka ükskõik millise ThinkDeski aruande faktilise või õigusliku aspekti, nagu ka teised kaebuse esitaja esitatud esildised. Kuna CCCLA ei esitanud mingeid andmeid selle kohta, miks aruandes sisalduv teave ei ole objektiivne, lükati väide selle kohta, et komisjon oleks pidanud ThinkDeski aruande kõrvale jätma, tagasi.

(122)

CCCLA viitas ka asjaolule, et mõlemad aruanded koostati tükk aega enne aegumise läbivaatamise algatamist. CCCLA väitis, et komisjon ei teinud mingeid uusi järeldusi peale nende, mis puudutasid kõnealuste dokumentide sisu.

(123)

Komisjon ei nõustu selle seisukohaga. Komisjon tegi käesolevas uurimises kindlaks, et aruandes sisalduvad tõendid on asjakohased ja kohaldatavad praeguse aegumise läbivaatamisega seotud uurimise raames, ning seega võttis komisjon neid tõendeid HRVs oluliste moonutuste esinemise hindamisel arvesse. Ka ThinkDeski aruande puhul võttis komisjon arvesse selle sisu, et uurida sellele tuginedes täiendavaid asjaolusid, mis on eriliselt asjakohased keraamiliste laua- ja kööginõude sektorile. Komisjon viitas ka märkimisväärsetele lisatõenditele ja uuringutulemustele, eeskätt punktis 3.2.2.5, seose kohta Hiinas esinevate horisontaalsete moonutuste ja asjaomase sektori vahel, mis ulatuvad palju kaugemale nii aruandes kui ka ThinkDeski aruandes sisalduvatest tõenditest. Need uuringutulemused võimaldasid komisjonil teha mitu lisajäreldust oluliste moonutuste olemasolu kohta keraamiliste laua- ja kööginõude sektoris. Seetõttu lükkas komisjon CCCLA väite tagasi.

(124)

CCCLA väitis ka, et järeldused oluliste moonutuste kohta tehti ilma kvantitatiivse analüüsita. CCCLA sõnul tuleks selliste moonutuste analüüsi toetada individuaalsete eksportivate tootjate teatatud hindade ja kulude ning vabaturul kehtivate hindade ja kulude võrdlusega, et anda hinnang moonutuste olulisuse kohta.

(125)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses lauses on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine“. Selle sätte teine lause annab komisjonile juhiseid selle kohta, kuidas tuleks hinnata oluliste moonutuste olemasolu: „[o]luliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju“, mis on loetletud artikli 2 lõike 6a punkti b taanetes. Seetõttu, nagu põhjenduses 48 selgitatud ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b, tugineb komisjoni hinnang selliste oluliste moonutuste olemasolu kohta üldisele hinnangule, mis anti nimetatud sätte taanetes käsitletud asjakohastele asjaoludele, mille abil saab reaalselt võrrelda eksportiva tootja hindu ja kulusid vabaturu moonutamata hindade ja kuludega. Nagu põhjenduses 48 veel sätestatud, võib üldises hinnangus moonutuste olemasolu kohta samuti arvesse võtta eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda ning tervet õigussüsteemi, mis annab valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel. Õigusaktis nõutud norm on ühe või mitme asjakohase, artikli 2 lõike 6a punkti b taanetes loetletud kriteeriumi „potentsiaalne“ mõju hindadesse ja kuludesse sekkumiseks, ning õigusaktis puudub igasugune nõue teha tegelik kvantitatiivne analüüs, mis tugineks võrdlusaluseks olevate moonutamata hindade ja kulude võrdlemisele eksportivate tootjate kulude ja hindadega, et teha järeldus oluliste moonutuste esinemise kohta asjaomases riigis ja sektoris. Seepärast lükati see väide tagasi.

(126)

Lisaks väitis CCCLA, et pärast Hiina WTOga ühinemise protokolli (edaspidi „protokoll“) punkti 15 kehtivuse lõppu ei tohiks EL normaalväärtuse kindlaksmääramisel kalduda kõrvale standardmetoodikast, st peaks kasutama üksnes eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, välja arvatud juhul, kui dumpinguvastases lepingus on lubatud teisiti. Ülaltoodut arvestades peaks EL kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2 järgima standardmetoodikat. Veel väitis CCCLA, et dumpinguvastane leping „ei näe ette selget võimalust, kuidas oluliste moonutuste esinemist kindlaks teha“. Kuna nii dumpinguvastases lepingus kui ka 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) puudub õiguslik alus sellise konkreetse sammu jaoks, ei ole oluliste moonutuste esinemist puudutavad järeldused ning seega normaalväärtuse arvutamine kooskõlas dumpinguvastase lepingu artiklitega 1, 2, 6.1 ja 18.1.

(127)

Praegusel juhul kohaldas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a asjakohaseid sätteid. ELi seadusandja võttis need sätted vastu täielikult WTO reeglitest tulenevaid ELi kohustusi arvesse võttes. Komisjon märkis, et WTO reeglites puudub absoluutne nõue selle kohta, et normaalväärtus tuleb alati arvutada omamaiste kulude ja hindade põhjal. Lisaks ei nõustunud komisjon seisukohaga, et protokolli punkt 15 ei ole enam Hiinat puudutavate dumpinguvastaste uurimiste puhul asjakohane, ja tuletas meelde, et WTO vaidluste lahendamise süsteemis on selles küsimuses pooleli vaidlus, milles ta kaitses seda seisukohta seoses vaidluse punkti d sõnastuse, selle eesmärgi ning seda sätet puudutavate varasemate läbirääkimistega. Komisjon lükkas seetõttu need väited tagasi.

(128)

Punktides 3.2.2.2–3.2.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist Hiina sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka keraamikasektorisse (sealhulgas uurimisaluse toote puhul), näitab, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(129)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmiskulude ja müügi alusel, mis kajastavad moonutamata hindu ja võrdlusaluseid, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmiskulude ja müügi alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(130)

Olles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b kindlaks teinud, et Hiina keraamiliste toidu- ja lauanõude sektoris mõjutavad hindu ja/või kulusid olulised moonutused, määras komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kindlaks sobiva võrdlusriigi tootmiskulude ja müügi alusel.

(131)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(132)

Nagu põhjenduses 31 on märgitud, teatas komisjon 18. juuli märkuses huvitatud isikutele, et ta on kindlaks teinud kolm võimalikku võrdlusriiki – Brasiilia, Tai ja Türgi – ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike. Nii CCCLA kui ka taotleja esitasid mitu märkust võimalike võrdlusriikide kohta, kuid kumbki neist ei pakkunud välja mõnda teist riiki.

(133)

Brasiilia, Tai ja Türgi on kõik liigitatud kui riigid, millel on HRVga sarnane majanduse arengu tase, st nad kõik on Maailmapanga andmete kohaselt suurema keskmise sissetulekuga riigid.

(134)

CCCLA märkis, (117) et 2017. aastal oli Türgi kogurahvatulu elaniku kohta palju suurem kui Hiina või Brasiilia oma. Samamoodi märkis taotleja, (118) et 2016. aastal oli Brasiilia SKP elaniku kohta väga sarnane Hiina omaga, samal ajal kui Türgi SKP elaniku kohta oli märkimisväärselt suurem. Seetõttu väitsid mõlemad pooled, et see kriteerium räägib Türgi vastu.

(135)

Alusmääruses viidatakse sobivale riigile, „mille majanduse arengu tase on sarnane“. Seetõttu ei suuna alusmäärus komisjoni valima riiki, mille kogurahvatulu või SKP elaniku kohta on võimalikult sarnane Hiina omaga. Pigem on asjakohaseks kriteeriumiks sarnane majanduse arengu tase. Sellise sarnasuse kindlakstegemiseks sobib kasutada Maailmapanga suurema keskmise sissetuleku liigitust asjakohasel perioodil, sest see liigitus tugineb potentsiaalselt sobivate sarnase arengutasemega riikide kindlakstegemisel mitmele objektiivsele majanduskriteeriumile. Kuna kõik kolm riiki olid Maailmapanga andmebaasis liigitatud samasse kategooriasse, loeti need kõik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumile vastavaks. Seega järeldas komisjon, et kõik kolm riiki täitsid võrdväärselt selle kriteeriumi, ja seetõttu lükati see märkus tagasi.

(136)

Peaaegu kõik maailma riigid toodavad mingis koguses uurimisalust toodet. Pärast kättesaadavate andmete, eeskätt andmebaasidest Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (119) ja Orbis Bureau van Dijk (edaspidi „Orbis“) (120) pärit andmete analüüsimist määras komisjon selles uurimises võimalikeks võrdlusriikideks Brasiilia, Tai ja Türgi.

(137)

CCCLA väljendas oma märkustes muret suurte erinevuste üle Brasiilia, Tai ja Türgi poolt teatatud tootmistegurite keskmistes impordihindades. CCCLA väitis, et need erinevused on peamiselt tingitud impordikogustest. Üldjuhul oli väiksematel impordikogustel kõrgem hind. CCCLA väljendas samuti kahtlusi harmoneeritud süsteemis (HS) kuuekohalise koodi tasandil väljendatud impordihindade täpsuse üle ja kutsus komisjoni üles kasutama kaheksakohalisi koode. Finantsandmete kättesaadavuse kohta märkis CCCLA, et Türgi ja Brasiilia kasumiandmed ning müügi-, üld- ja halduskulude andmed tuginevad vaid ühe või kahe äriühingu andmetele ning seega võivad neid mõjutada juhuslikud tegurid (näiteks margitoodete müük), samal ajal kui Tai näitajad tuginevad kaheksa äriühingu keskmistele andmetele. CCCLA väitis, et seega tuleks valida Tai.

(138)

Taotleja seevastu väitis, et võrdlusriigiks tuleks valida Brasiilia. Taotleja väitis, et kaheksast komisjoni kindlaks määratud Tai äriühingust kaks ei näi tootvat uurimisalust toodet ja et Tai kohta puuduvad värsked finantsandmed. Taotleja märkis ka, et esialgses uurimises ei suutnud üks Tai tootja esitada piisavalt üksikasjalikke andmeid. Taotleja väitis, et läbivaatamistaotluses välja pakutud Brasiilia tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum olid üldjoontes kooskõlas liidu tootjate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga, mida nad eeldaksid saada dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Taotleja märkis ka, et Tai tootjate keskmised müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi näitajad olid liiga väikesed ning et kahe puhul jäi teatatud kasumi tase allapoole esialgses uurimises kindlakstehtud sihtkasumit. Taotleja märkis, et tema välja pakutud Brasiilia tootja suudab ette valmistada ja esitada nõutavad kuluandmed.

(139)

Vastuseks nendele väidetele märkis komisjon, et erinevused keskmistes impordihindades ei tähenda iseenesest seda, et andmed ei ole usaldusväärsed. Kui tootmistegurite impordikogused on piisavalt tüüpilised ning ei ole mingeid muid asjaolusid, mis neid ebatüüpiliseks või sobimatuks muudaksid, ei ole mingit objektiivset põhjust neid andmeid ega ka ühtegi väljapakutud riiki välja jätta. Mis puutub asjaomase liigituse tasemesse, siis on komisjoni eesmärk kasutada toimikus kättesaadavale teabele tuginedes võimalikult sobivat ja üksikasjalikku taset. Hiina eksportivad tootjad on seni esitanud Hiina kaheksakohalised koodid, mis enamikul juhtudel vastavad tegelikult HSi kuuekohalistele koodidele, kuna viimased kaks numbrit on „00“. Komisjon tegi võimaluse korral kindlaks võrdlusriigi nomenklatuuris olevad samaväärsed kaheksakohalised koodid ja kasutas neid. Kuna ühegi konkreetse tootmisteguri kohta konkreetseid väiteid ei esitatud, kasutas komisjon andmeid nagu põhjenduses 155 täpsemalt selgitatud.

(140)

Lisaks ei tähenda asjaolu, et Tai puhul võeti ülejäänud kahe riigiga võrreldes aluseks rohkemate äriühingute finantsandmed (nt müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta), veel seda, et need andmed oleksid usaldusväärsemad. Igal juhul näeb alusmäärus ette, et „asjakohased andmed“ peavad olema „hõlpsasti kättesaadavad“, sätestamata siiski, et need andmed peaksid olema kõige ulatuslikumad. Lisaks võimaldab Türgi äriühingu auditeeritud majandusaasta aruande kättesaadavus jätta finantsnäitajatest kõrvale võimalike erakorraliste sündmuste või tegevuste mõju, juhul kui see on asjakohane. Seda ei ole võimalik aga öelda ülejäänud kahe riigi äriühingute kohta. Kõige üksikasjalikumad andmed olid seega kättesaadavad Türgi äriühingu puhul. Ülaltoodule tuginedes lükati CCCLA väited tagasi.

(141)

Seoses taotleja väitega Brasiilia tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta märkis komisjon, et küsimus sellest, kas müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi tasemed võrdlusriigis on kooskõlas liidu tootjate omaga või nende ootustega, ei ole kõige sobivama võrdlusriigi valimise jaoks asjakohane. Peale selle ei olnud vastupidi taotleja väitele läbivaatamistaotluses märgitud Brasiilia tootja finantsandmed ja kulunäitajad avalikult kättesaadavad. Seetõttu lükati taotleja väited tagasi.

(142)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus kättesaadavaid asjakohaseid andmeid kõigi tootmistegurite kohta kõigis kolmes potentsiaalses võrdlusriigis ning märkis järgmist.

(143)

Kõigi nende tegurite koosmõju alusel pidas komisjon Türgit käesoleva uurimise jaoks kõige sobivamaks võrdlusriigiks. Komisjon teavitas oma 9. oktoobri märkuses huvitatud isikuid kavatsusest kasutada Türgit võrdlusriigina ning kutsus huvitatud isikuid märkusi esitama.

(144)

Oma märkustes (123) pärast 9. oktoobri märkust väitis taotleja, et valides kõige sobivamat võrdlusriiki, kasutas komisjon ainult kahte neljast kriteeriumist, mis olid sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a. Taotleja palus komisjonil avalikustada kõigi tootmistegurite kohta lõplikud ja ajakohastatud võrdlusalused, mille alusel normaalväärtus kehtestatakse. Lisaks palus taotleja komisjonil hinnata ka seda, milline mõju on normaalväärtusele Türgi hiljutistel poliitilistel ja majanduslikel suundumustel, mis viisid Türgi liiri väärtuse olulise languseni.

(145)

Vastuses nendele märkustele kinnitas komisjon, et nagu põhjendustes 133–142 on juba selgitatud, analüüsiti võrdlusriigi valimisel põhjalikult kõiki kolme põhikriteeriumit. Neljas kriteerium piisava sotsiaal- ja keskkonnakaitse kohta on kohaldatav üksnes juhtudel, kui esimese kolme kriteeriumi alusel ei ole võimalik valida ühtegi riiki, ning kõnealuse uurimise puhul see nii ei olnud. Türgi liiri devalveerimine, nagu taotleja samuti märkis, toimus pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja seetõttu ei pidanud komisjon põhjendatuks uurida selle mõju normaalväärtusele. Taotleja taotlus saada teavet eri tootmistegurite näitajate ja allikate kohta ei kujutanud endast argumente võrdlusriigi valiku kohta ja seda käsitleti allpool tabelis 1.

(146)

CCCLA ei nõustunud oma märkustes (124) komisjoni järeldusega selles osas, et kõik kolm võimalikku võrdlusriiki täitsid esimese, sarnase majandusarengu taseme kriteeriumi võrdselt. CCCLA väitis, et tuginedes pelgalt Maailmapanga suurema keskmise sissetuleku liigitusele, oli komisjonil valida 56 riigi seast, millest paljusid (nt Ekvatoriaal-Guinea, Fidži, Marshalli Saared, Nauru, Saint Lucia jne) ei saa kindlasti pidada Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigiks. Peale selle ei nõustunud CCCLA komisjoniga selles, et ainult Türgi puhul oli olemas avalikult kättesaadav teave tööjõukulude kohta. CCCLA tugines oma väite põhjendamisel ühele teisele uurimisele, (125) milles pakuti võrdlusriigina välja Tai. Veel väitis CCCLA, et Türgi tootja suhteliselt kõrged müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi näitajad võrreldes Tai tootjate ja/või Hiina tootjate keskmiste näitajatega olid tegelikult tingitud asjaolust, et Türgi tootja müüb peamiselt margitooteid, mille hind on kõrgem. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei eksportinud margitooteid, erineb CCCLA hinnangul Hiina eksportivate tootjate kulu ja kasumi struktuur Türgi äriühingu omast, ning see muudab Türgi andmete kasutamise Hiina andmete asemel sobimatuks. CCCLA tugines oma väite põhjendamisel asjaolule, et esialgses uurimises korrigeeriti Brasiilia normaalväärtus margitoodete tõttu allapoole. Komisjon jäi seisukohale, et kõik riigid täitsid sarnase majandusarengu taseme kriteeriumi võrdselt, sest need kõik olid liigitatud suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Otsust sobivaima võrdlusriigi kohta ei tehtud siiski isoleeritult, vaid koos põhjenduses 131 loetletud kolme kriteeriumi hindamisega ja nagu 9. oktoobri märkuses selgitatud.

(147)

Mis puutub avalikult kättesaadavate andmetega seotud väitesse, siis rõhutas komisjon seda, et kõige sobivam võrdlusriik valitakse igal üksikjuhul eraldi, võttes muu hulgas arvesse muid uurimisaluse toote eripärasid, läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja muid konkreetseid juhtumi asjaolusid. Seetõttu ei tähenda ühe juhtumi puhul tehtud valik seda, et sama riik oleks mõne teise juhtumi korral samuti parim valik. Igal juhul ei olnud CCCLA mainitud juhtumi puhul Türgi võimalike kaalumisel olnud riikide seas ning seega ei tehtud valikut Tai ja Türgi vahel. Komisjon tuletab meelde, et võrdlusriik valitakse igal üksikjuhul eraldi. Pealegi, nagu põhjenduses 142 selgitatud, valis komisjon Türgi välja mitme teguri koosmõju põhjal, mille seas üks tegur oli tõepoolest sektoripõhiste andmete kättesaadavus äriühingu tasandi töötundide ja tööjõukulude kohta (erinevalt palgaandmetest). CCCLA ei esitanud Tai kohta mingeid samamoodi kättesaadavaid andmeid, samuti ei õnnestunud komisjonil selliseid üksikasjalikke andmeid saada.

(148)

Väide Türgi tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmete sobimatuse kohta margitoodete müümise tõttu ei olnud piisavalt põhjendatud. Eeskätt ei suutnud CCCLA näidata, miks ja mil määral tooks margitoodete müümine asjaomase äriühingu puhul kaasa suuremad müügi-, üld- ja halduskulud. Lisaks oli komisjon seisukohal, et toimikus ei ole piisavalt tõendeid kinnitamaks väidet selle kohta, et Türgi äriühing müüb üksnes või peamiselt margitooteid. Vastupidi, komisjon sai teada, et Türgi äriühingu veebisaidil olev teave viitab sellele, (126) et Kutahya Porselen Sanayi A.S. müüb nii margitooteid kui ka kaubamärgita tooteid. Seega lükati nii taotleja kui ka CCCLA väited tagasi.

(149)

Pärast avalikustamist väitis CCCLA, et Türgi liiri vahetuskurss euro suhtes devalveerus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 25 %. Sellises suurusjärgus devalveerumisel on Türgis väidetavalt väga suur mõju kuludele ja hindadele ning väga tõenäoliselt on tulemuseks moonutused, mis on „võrreldamatult suuremad kui mistahes moonutused, mida komisjon võib Hiina puhul eeldada“. Seetõttu ei tuleks Türgit sobivaks võrdlusriigiks valida.

(150)

Komisjon kinnitas uuesti, et võrdlusriigi valimisel lähtuti põhjenduses 131 nimetatud kriteeriumidest. Vääringu devalveerumise võimalik mõju ei ole nende kriteeriumide seas. Komisjon märkis samuti, et arvutas võrdlusalused kuiste vahetuskursside alusel ja tuletas nende põhjal terve läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmise. Selle tulemusel tasandus vahetuskursi kõikumiste võimalik mõju võrdlusaluse aastaväärtusele. Igal juhul ei ole CCCLA näidanud, kuidas Türgi liiri devalveerumine võinuks tegelikult mõjutada tootmistegurite ja Türgist pärit sisendite väärtust ning milline oleks olnud selle reaalne mõju neile väärtustele. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(151)

Pärast avalikustamist seadis CCCLA kahtluse alla Türgi tootja esitatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmete usaldusväärsuse, väites, et need ei saa olla realistlikud, sest müügi-, üld- ja halduskulud suurusjärgus 33,14 % tooksid tavaliselt kaasa pankroti, samas kui kõnealune Türgi äriühing teenis jätkuvalt kasumit suurusjärgus 17,8 %. CCCLA uuris, kas nende andmete asemel ei saaks kasutada mõne muu võrdlusriigi müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid.

(152)

Komisjon märkis kõigepealt, et CCCLA ei esitanud oma väidetele mingeid kinnitavaid tõendeid ega viidanud kõnealuse Türgi tootja auditeeritud majandusaasta aruande ühelegi konkreetsele osale, mis viitaks sellele, et see ei ole usaldusväärne. Komisjonil puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et selle Türgi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning teenitud kasumit võiksid mõjutada näiteks kõrvalekalded tootmisprotsessis. Igal juhul tuletas komisjon meelde, et äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed olid väljendatud müüdud kaupade kulude protsendina, mitte käibe protsendina. Lisaks, nagu põhjenduses 222 selgitatud, on osal valimisse kaasatud liidu tootjatel sarnasel tasemel müügi-, üld- ja halduskulud ning see on võrreldav nii valimisse kaasatud Hiina tootjate kui ka kasutatud Türgi äriühingu majandusaasta aruandes kajastuvaga. Seetõttu leidis komisjon Türgi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude andmed ning kasumi olevat mõistliku. Seetõttu lükati CCCLA väide tagasi.

(153)

Eelnevat analüüsi ja toimikus olevaid andmeid arvesse võttes kasutas komisjon Türgi ja Türgi äriühingu Kutahya Porselen Sanayi A.S. andmeid selleks, et selgitada kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a välja sobiva võrdlusriigi vastavad tootmis- ja müügikulud.

(154)

Komisjon andis 9. oktoobri märkuses teada, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a on tal kavas kasutada GTA andmebaasis toorainete koha olemasolevaid impordiandmeid, Türgi statistikaameti (edaspidi „Turkstat“) (127) esitatud teavet tööjõu, elektri ja maagaasi kohta ning Türgi äriühingu Kutahya Porselen Sanayi A.S. finantsandmeid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta, mis on kättesaadavad andmebaasis Orbis avaldatud äriühingu auditeeritud majandusaasta aruandes.

(155)

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud arvutamisel kasutatud tootmistegurid koos HS-koodide või riiklike koodidega, mida kasutatakse vastavalt Hiinas või Türgis, ning ühikuväärtustega, nagu esitatud GTA andmebaasis või Turkstati andmebaasis.

Tabel 1.

Tootmistegurid keraamiliste lauanõude puhul

(156)

Erinevused seoses tooraine kasutamisega olid äriühingute vahel märkimisväärsed, isegi ühe eksportivate tootjate kontserni raames, eeskätt eri liiki savide ja glasuuride puhul. Eelkõige tuvastas komisjon koostööd tegeva kontserni puhul, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ostis üks äriühing valmissegu, nn rohelist pastat, mis koosnes eri liiki savist, samal ajal kui teine äriühing ostis kõik toorained eraldi ja segas need ise kokku. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ostis see äriühing savi tootmiseks vähemalt 25 erinevat sisendmaterjali, mille seast viis kõige olulisemat moodustasid 92 % savi tooraine kogukulust. Samamoodi ilmnes, et kui üks äriühing ostis valmisvärve, soetas teine glasuuri valmistamiseks ligikaudu 40 erinevat sisendmaterjali, mille seas viis kõige olulisemat moodustasid 90 % glasuuri või värvi tooraine kogukulust. Komisjon võttis seetõttu aluseks viis kõige olulisemat toorainet nii savi kui ka värvide/glasuuride puhul. Sarnast lähenemisviisi kasutati ka seoses valuvormide tootmisega, kus üks sisendmaterjal 12-st moodustas enam kui 97 % valuvormide tooraine kogukulust. Seetõttu ei ole tabelis 1 loetletud vahematerjale, nagu glasuur, valuvormid ja värvid, vaid neist igaühe valmistamiseks kasutatud kõige olulisemad sisendmaterjalid.

(157)

Kõigi toorainete puhul määrati moonutamata ühikuhind kindlaks kõigist kolmandatest riikidest võrdlusriiki imporditud materjali kaalutud keskmise impordihinna alusel. Import HRVst aga jäeti välja, võttes arvesse olemasolevaid olulisi moonutusi selles riigis, nagu punktis 3.2.2.10 tõendatud. Vajaduse korral arvati alusandmetest välja põhjendamatult kõrgete ühikuhindadega ebatüüpilised mahud.

(158)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, oleks komisjon üldjuhul lisanud impordihinnale võrdlusriigi imporditollimaksu ning hinnangulised transpordikulud. Arvestades, et dumpingumarginaalid olid, nagu põhjenduses 174 selgitatud, juba nii kõrged, et kinnitasid dumpingu esinemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, ei olnud kõnealusel juhul selle kohanduse tulemusel dumpingumarginaali tõstmine käesoleva läbivaatamise tulemuse seisukohast asjakohane.

(159)

Kvartsplaati käsitleti tarbematerjalina ning see moodustas umbes [1–5 %] (128) Hunani kontserni tootmise kogukuludest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Neid kulusid ei asendatud eraldi tüüpilise võrdlushinnaga. Selle asemel kanti tarbematerjalide kulu protsent võrreldes eksportiva tootja toorainete kuluga üle moonutamata hindade alusel kindlaks tehtud toorainete kulule.

(160)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi majandussektorites. Komisjon kasutas töötleva tööstuse 2016. aasta palgaandmeid majandustegevuse kategooria C.23 (Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) (129) kohta kooskõlas NACE Rev. 2 klassifikaatoriga (130). 2016. aasta keskmist igakuist väärtust kohandati asjakohaselt inflatsiooni suhtes, kasutades omamaist tootjahinnaindeksit, (131) mida avaldab Türgi statistikaamet.

(161)

Türgis kehtiva elektrienergia hinna äriühingutele (tööstustarbijad) avaldab Türgi statistikaamet regulaarselt ilmuvates pressiteadetes. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid vastavas tarbimisvahemikus suhtes kuruș/kWh, (132) mis oli avaldatud 28. septembril 2018 (hõlmates läbivaatamisega seotud uurimisperioodi) (133).

(162)

Türgis kehtiva maagaasi hinna äriühingutele (tööstustarbijad) avaldab Türgi statistikaamet regulaarselt ilmuvates pressiteadetes. Komisjon kasutas tariifiskeemi, mis tugines samalaadsele tarbimise tasemele (134) ja hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (135).

(163)

Türgis kehtiva vee hinna tööstustarbijatele avaldab Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimisamet, (136) tuginedes kolme piirkondliku allika, st Istanbuli, Eskisehiri ja Antalya vee- ja kanalisatsiooniameti esitatud andmetele. Komisjon kasutas Eskisehiri piirkonna andmeid, sest Türgi äriühing, kelle müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid kasutati, asus selles piirkonnas.

(164)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda taande kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(165)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata väärtus, kasutas komisjon Türgi äriühingu Kutahya Porselen Sanayi A.S. finantsandmeid. Täpsemalt kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid, mis on esitatud äriühingu 2017. aasta auditeeritud majandusaasta aruandes ja 2018. aasta esimese kvartali aruandes. Tuginedes äriühingut käsitlevale kättesaadavale teabele, oli valdav osa äritegevusest seotud vaatlusaluse tootega, ja finantsaruandes sisalduva teabe põhjal ei esinenud sellel perioodil erakorralisi sündmusi, mis oleksid tinginud esitatud teabe korrigeerimise. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsenti korrigeeriti tehasehindade tasemele, lahutades müügi-, üld- ja halduskulude kogusummast ning tulust pakendamis- ja transpordikulud.

(166)

Selle tulemusel lisati tootmise moonutamata kulule juurde:

(167)

Komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamiseks järgmist metoodikat. Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Seejärel korrutas ta kasutustegurid, nagu täheldatud koostööd tegeva eksportiva tootja tootmisprotsessi tasandil materjalide, tööjõu, elektri ja vee puhul, võrdlusriigiks olevas Türgis täheldatud moonutamata ühikukuludega. Lisaks kasutas komisjon põhjenduses 159 viidatud tarbekaupadega (kvartsplaat) seoses moonutamata otseste tootmiskulude puhul protsenti, mis võrdus tootmise osakaaluga eksportiva tootja teatatud tootmiskuludes.

(168)

Teiseks kasutas komisjon eespool tuvastatud tootmiskulude puhul äriühingu Porselen Sanayi A.S. müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(169)

Selle alusel arvutas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja puhul iga tooteliigi normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(170)

Koostööd tegev eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidu sõltumatutele klientidele. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(171)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a tehasest hankimise tasandil arvutatud normaalväärtust liitu eksportimise hinnaga tehasest hankimise tasandil.

(172)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaste kohanduste kujul asjakohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kogu eksportmüük oli FOB-tasandil, seega kohandati ekspordihinda, võtmaks arvesse sisemaa-kaubaveo-, käitlemis- ja laadimiskulu, pakendamiskulu, pangatasusid ja krediidikulu (vahemikus 10–15 %).

(173)

Küsimus sellest, kas kohandada normaalväärtust ekspordi osalise käibemaksutagastuse arvesse võtmiseks, jäi lahtiseks, sest dumpingumarginaalides juba tehti kindlaks dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Dumpingumarginaali suurendamine käibemaksukohanduse tulemusel ei ole seega käesoleva läbivaatamise tulemuse seisukohast asjakohane.

(174)

Selle põhjal oli Hunan Hualiani kontserni kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsentides kontserni CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 35,1 %.

(175)

Eurostati kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote puhul Hiina keskmine liitu eksportimise hind (CIF) ligikaudu 1,8 eurot kilogrammi kohta. See on madalam kui koostööd tegeva eksportiva tootja keskmine hinnanguline CIF-taseme ekspordihind samal perioodil ([2,0–2,4 eurot kilogrammi kohta]) (137).

(176)

Kasutades arvutamisel koostööd tegeva eksportiva tootja keskmist normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda (kohandatud tehasehinna tasemele olemasolevate andmete põhjal (138)) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jäi dumpingumarginaal vahemikku (65–75 %). Juhul, kui komisjon kasutaks liidu tootmisharu poolt läbivaatamistaotluses kindlaks määratud normaalväärtust, oleks dumpingumarginaal veelgi kõrgem. See tähendab seda, et kättesaadavate faktide alusel toimus vaatlusaluse toote eksport Hiinast liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga.

(177)

Tuginedes koostööd tegeva eksportiva tootja, st Hunan Hualiani kontserni andmetele, jätkus dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingumarginaaliga 35 %. Samuti, tuginedes tervet riiki hõlmavatele statistilistele andmetele (Eurostat), toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote eksport Hiinast liitu dumpingumarginaaliga ligikaudu 70 %.

(178)

Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(179)

Peale dumpingu tuvastamist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Selleks analüüsis komisjon järgmisi täiendavaid asjaolusid: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportivate tootjate hinnakujundus muudel turgudel ning liidu turu atraktiivsus.

(180)

Hiina on maailma suurim keraamiliste toidu- ja lauanõude eksportija ning Hiinas on kümneid tuhandeid aktiivseid eri suuruses tootjaid (139). Taotleja väitis läbivaatamistaotluses, et Hiina tootmisvõimsus on 5,5 miljonit tonni ja vaba tootmisvõimsus küündis 2016. aastal üle 36 % ning prognooside kohaselt ei lange see 2021. aastaks allapoole 30 % (140). Nii suur tootmisvõimsus tähendab seda, et Hiina üksinda võiks mitmekordselt katta liidu kogutarbimise, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 634 000 tonni (vt põhjendus 205). Ülevõimsuse probleemi tunnistati ka mõne suure Hiina tootja finantsaruannetes (141).

(181)

Pärast meetmete kehtestamist jätkus keraamiliste lauanõude eksport liitu suurtes kogustes ja see moodustas endiselt ligikaudu 60 % liidu tarbimisest, nagu on selgitatud üksikasjalikumalt punktis 4.3.1. See viitab sellele, et keraamilisi lauanõusid eksportivatel Hiina tootjatel on tugevad ärisidemed oma liidus asuvate klientidega.

(182)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et Hiina on üks suuremaid keraamiliste lauanõude tootjaid maailmas ja tal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida, arvestades olemasolevaid tugevaid ärisidemeid, võidakse hõlpsalt liitu eksportida, kui meetmed kehtetuks tunnistataks.

(183)

Sarnaselt müügiga liitu müüdi kogu kolmandatesse riikidesse eksporditud kaup sõltumatutele klientidele ja FOB-hinna alusel. Seega kasutas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt ekspordihinnana ülejäänud maailmasse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavat hinda.

(184)

Normaalväärtus arvutati nii, nagu selgitatud põhjendustes 154–167.

(185)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust kolmandatesse riikidesse müüdud kauba ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Seetõttu kohandati FOB-ekspordihinda, võtmaks arvesse sisemaa-kaubaveo-, käitlemis- ja laadimiskulu, pakendamiskulu, pangatasusid ja krediidikulu (vahemikus 10–15 %).

(186)

Ülalkirjeldatud võrdluse tulemusena määrati koostööd tegevale eksportivale tootjale läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudne dumpingumarginaal 57 %.

(187)

GTA andmebaasi kohaselt (142) eksportis Hiina 1 523 910 tonni, st 3 755 428 981 jüaani eest, keskmise FOB-väärtusega 19,09 jüaani kg kohta.

(188)

Normaalväärtus arvutati nii, nagu selgitatud põhjendustes 154–167.

(189)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Seetõttu kohandati FOB-ekspordihinda, võtmaks arvesse sisemaa-kaubaveo-, käitlemis- ja laadimiskulu, pakendamiskulu, pangatasusid ja krediidikulu (vahemikus 10–15 %).

(190)

Ülaltoodud võrdlus näitas, et kogu riigi dumpingumarginaal kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) eksportimisel on vahemikus 15–24 %.

(191)

Komisjon leidis, et koostööd tegev eksportiv tootja eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaupa kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga. Komisjon leidis samuti, et tuginedes kättesaadavatele statistilistele andmetele, toimus Hiina eksport ülejäänud maailma samuti dumpinguhinnaga.

(192)

Seepärast oli komisjon seisukohal, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus dumping ka kolmandate riikide turgudel.

(193)

Euroopa Liit on üks suuremaid keraamiliste lauanõude turgusid maailmas. Nagu eespool põhjenduses 181 juba märgitud, jätkus vaatlusaluse toote eksport Hiinast liitu pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2012. aastal märkimisväärsetes kogustes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina keraamiliste lauanõude eksport liitu peaaegu 60 % liidu tarbimisest. See tõestab selgelt, et liit jäi Hiina keraamiliste laua- ja kööginõude turustamise atraktiivseks ja oluliseks sihtkohaks.

(194)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksportimine Hiinast liidu turule. Komisjon leidis samuti, et HRV oli suurim keraamiliste lauanõude eksportija maailmas ning tal oli märkimisväärne vaba tootmisvõimsus.

(195)

Lisaks leidis komisjon, et Hiina eksportivate tootjate hinnakujundus kolmandate riikide turgudel kinnitab liitu suunatud dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(196)

Komisjon tegi samuti kindlaks, et liidu turg jäi keraamilisi lauanõusid eksportivatele Hiina tootjatele atraktiivseks turuks ka pärast meetmete kehtestamisi.

(197)

Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et suure tõenäosusega suureneks dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel keraamiliste lauanõude dumpinguhinnaga eksport HRVst liitu.

(198)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistasid liidus samasuguseid tooteid rohkem kui 130 teadaolevat tootjat. Tootmine on koondunud Itaaliasse, Poolasse, Portugali, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Saksamaale, Tšehhi Vabariiki ja Ühendkuningriiki. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 279 339 tonni, võttes aluseks Eurostati ekstrapoleeritud andmed, mida on valimisse kaasatud liidu tootjate ja taotleja esitatud andmetele tuginedes kontrollitud ja kohandatud. Alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses käsitatakse liidu tootmisharuna liidu tootjaid, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu.

(199)

Pärast läbivaatamise algatamist väljendas üks liidu tootja kahtlust taotlejate poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmete usaldusväärsuse üle. Eeskätt väitis see äriühing, et taotleja kasutatud andmed ei ole kolmandate isikute jaoks läbipaistvad ega põhine valdavalt ametlikel Eurostati või Prodcomi andmetel, vaid andmetel, mis on saadud läbivaatamistaotlust toetavatelt liidu tootjate ühendustelt. Kõnealune äriühing väitis, et tuginedes ainuüksi Prodcomi andmetele, ei oleks taotlejal olnud alust läbivaatamistaotluseks, sest tema osaks oleks vaid 21,8 % liidu tootmisest.

(200)

CCCLA esitas samuti märkuse läbivaatamistaotluses kasutatud andmete usaldusväärsuse kohta. CCCLA väitis, et kasutatud hinnateave ei olnud usaldusväärne, kuna dumpingu, hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel ei võetud arvesse selliseid toote eripärasid nagu kaunistus, tarbijapoolne tajumine või kaubamärk.

(201)

Komisjon märkis esiteks, et tegi enne läbivaatamise algatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 põhjaliku analüüsi. Ta analüüsis taotluses esitatud andmeid ning võttis ühendust kõigi teadaolevate liidu tootjatega, et ka nemad esitaksid tootmisandmed ja oma seisukohad kaebuse kohta.

(202)

Teiseks kasutati kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 9 taotluses esitatud tootmisnäitajate arvutamisel sama metoodikat kui see, mida kohaldati esialgse uurimise ajal. Selgitused metoodika kohta esitati läbivaatamistaotluses, samuti edasistes esildistes, mille taotleja pärast läbivaatamise algatamist esitas.

(203)

Kolmandaks tuginesid taotleja poolt läbivaatamistaotluses tehtud arvutused tõesti piiratud arvul tooteliikidel ning neis ei võetud arvesse toodete täpsemaid eripärasid. Taotlejal ei oleks aga olnud võimalik sel ajal üksikasjalikumat arvutust esitada. Üksikasjalikud andmed hinnaerinevuste kohta, milles on võetud arvesse tooteliike ja eripärasid, ei ole avalikult ega hõlpsasti kättesaadavad. Läbivaatamise algatamise ajal ja tuginedes sel ajal kättesaadavatele andmetele, oli komisjoni arvates läbivaatamisega seotud uurimise algatamiseks piisavalt toetust (kindel positsioon) ja piisavalt tõendeid. Seepärast lükati need väited tagasi.

(204)

Liidu tarbimine tehti kindlaks Eurostati impordistatistika ja liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdud toodangu mahu põhjal nii, nagu taotleja esitatud andmetes kajastatud. Müügimahtu kontrolliti ja ajakohastati vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud teabega võrreldes.

(205)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

(206)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine 5,9 %.

(207)

Eurostati andmete põhjal kujunesid vaatlusaluse toote impordi maht, turuosa ja keskmised hinnad järgmiselt.

Tabel 2

(208)

HRVst liitu imporditud toodangu kogumaht suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 356 667 tonni. Ehkki import on jätkuvalt suur, on see alates ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 2012. aasta novembris vähenenud. Hiina impordi turuosa tegi pärast esialgset uurimist läbi samalaadse languse, kõikudes vaatlusalusel perioodil üksnes vähesel määral ja jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt stabiilselt 56,2 % tasemele. Põhjendatult võib eeldada, et turuosa vähenemine ja praegune stabiliseerumine on tingitud kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

(209)

Vaatlusalusel perioodil muutus HRVst liitu imporditud toodete hind järgmiselt.

Tabel 3

(210)

Vaatlusalusel perioodil kerkis Hiina impordi hind 10 %, 1 626 eurolt tonni kohta 1 791 euroni tonni kohta. Tegemist on vaatlusaluse toote koguimpordi keskmise impordihinnaga tonni kohta, mis tähendab, et muutused toodete valikus võivad seda suundumust mõjutada.

(211)

Liidu turu müügihindade võrdlemisel vaadati valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu sõltumatutele klientidele seatud kaalutud keskmist müügihinda ja valimisse kaasatud HRV eksportivate tootjate kaalutud keskmist hinda. Liidu tootjate asjakohaseid müügihindu kohandati vajaduse korral tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud liidus, komisjonitasud ning allahindlused ja soodustused.

(212)

CCCLA väitis oma märkustes, et Hiina tootjad müüvad üksnes geneerilisi tooteid, samal ajal kui liidu tootjad müüvad kvaliteettooteid ja margitooteid (143).

(213)

Esialgses uurimises kohandati liidu tootmisharu hindu, et võtta arvesse erinevusi kvaliteedis, kauplemistasandis ja kaubamärgis. Kvaliteedi puhul järeldati, et tarbija seisukohalt lähtudes konkureerivad madalama klassi tooted liidu turul A-kvaliteediklassi toodetega. Seetõttu kohandati madalama klassi toodete hinda A-klassi toodete hindadeni (144).

(214)

Praeguses läbivaatamisega seotud uurimises samalaadset kohandamist siiski ei tehtud. Leiti, et valimisse kaasatud Hiina ja liidu tootjad müüvad tooteid A, B või AB-kvaliteediklassi tasemel. Hiina tootjad tootsid küll kehvema kvaliteediga tooteid (C-klass ja madalam), kuid neid ei eksporditud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Liidu tootjad tootsid samuti madalama kvaliteediklassiga tooteid, kui nad kas eksportisid need kolmandatesse riikidesse või müüsid need väga madala hinnaga heategevusorganisatsioonidele või jäätmetena. Viimasel juhul ei võetud müüki ja hindu arvutustes arvesse.

(215)

Kvaliteedierinevus A-, B- ja AB-klassi vahel on marginaalne võrreldes erinevusega madalamate klassidega (C-klass ja madalam). Pealegi ei ole selline liigitamine universaalne ega põhine kogu tootmisharule kohaldatavatel standartidel, vaid on pigem ettevõttesisene. See tähendab seda, et üks tootja võib määrata tootele A-kvaliteediklassi, samal ajal kui mõni teine tootja määraks sellele oma tehases tootmise korral B-kvaliteediklassi. Uurimine näitas, et mõnel juhul müüs liidu tootja samade spetsifikatsioonide ja füüsikaliste omadustega toodet samale kliendile kui Hiina tootja, ehkki ei pruukinud sellele oma ettevõttesiseses tootmissüsteemis ilmtingimata sama kvaliteediklassi määrata. Arvestades, et A-, B- ja AB-kvaliteediklassiga toodete vahel ei olnud võimalik objektiivselt vahet teha, liigitati selliste kvaliteediklassidega tooted samasse kvaliteedikategooriasse. See tähendab seda, et liidu ja Hiina tootjad müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul sarnase kvaliteediga tooteid. Komisjon järeldas seega, et kvaliteediga seotud kohandused ei ole vajalikud.

(216)

Esialgses uurimises tehti samuti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi kauplemistasandis. Sel ajal müüsid valimisse kaasatud Hiina tootjad oma tooteid peaaegu eranditult hulgimüüjate tasandil, samal ajal kui ELi poolel toimus müük ka jae- ja muudel tasanditel. Kuna selline erinevus turustusahelas mõjutas hinnataset, kohandati selle arvesse võtmiseks liidu hindu (145).

(217)

Praeguse läbivaatamisega seotud uurimise puhul aga müüsid nii valimisse kaasatud Hiina tootjad kui ka valimisse kaasatud liidu tootjad enamiku oma toodetest hulgi- ja edasimüüjatele, samas aga ka olulise osa jaemüüjatele ja teistele. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et ükski kauplemistasandite vaheline hinnaerinevus ei järginud mingit loogilist suundumust. Seetõttu järeldati võrreldavaid kauplemistasandeid silmas pidades ning kauplemistasandi ja hinnakujunduse vahelise selge seosepuudumise tõttu, et liidu tootmisharu hindu ei ole vaja selle alusel kohandada.

(218)

Esialgses uurimises tehti kohandusi ka selleks, et neutraliseerida margitootega seotud hinnaelement. Sel ajal leiti, et Hiina eksportivad tootjad ei müünud margitooteid, vaid pigem oma kaubamärgi tooteid või geneerilisi tooteid, samal ajal kui ELi tootjad müüsid peamiselt margitooteid, aga ka geneerilisi tooteid. Kuna klientide jaoks esindavad margitooted tavaliselt teatud prestiiži, tagatud kvaliteeti ja disaini, on nende turuhind geneeriliste toodete omast kõrgem ehkki neil on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused. Selle hinnamõju neutraliseerimiseks kohandati liidu tootmisharu hindu (146).

(219)

Praeguses läbivaatamisega seotud uurimises on olukord esialgsega võrreldes siiski muutunud. Valimisse kaasatud Hiina tootjad ei müü üksnes geneerilisi tooteid, vaid ka margitooteid, samal ajal kui valimisse kaasatud ELi tootjad müüvad praegu rohkem kaubamärgita tooteid kui margitooteid. Lisaks on uurimine näidanud, et Hiina ja liidu tootjad müüvad mõnel juhul isegi identseid samade spetsifikatsioonide ja füüsikaliste omadustega tooteid samadele klientidele (vt põhjendus 215).

(220)

Komisjon lükkas seetõttu tagasi CCCLA väite, et Hiina tootjad müüvad üksnes geneerilisi tooteid, samal ajal kui liidu tootjad müüvad kvaliteettooteid ja margitooteid.

(221)

Üldisemalt ja nagu ka selgitatud esialgses uurimises, ei saa margitoote lisaväärtust üldjuhul täpselt mõõta, sest see oleneb paljudest teguritest, nagu näiteks kliendipoolne tajumine, kaubamärgi tuntus ja muud mittemõõdetavad tegurid (147). Näiteks mõne valimisse kaasatud liidu tootja puhul võib margitootel olla lisaväärtus selle nime tuntuse tõttu mingis konkreetses piirkonnas või liikmesriigis, samal ajal kui samad margitooted võivad olla vähem tuntud mõnes teises piirkonnas või liikmesriigis. Selliste valimisse kaasatud liidu tootjate puhul ei tähenda toodete kaubamärgistamine ilmtingimata kõrgemat hinda.

(222)

CCCLA väitis oma märkustes samuti, et müügi-, üld- ja halduskulude suur osakaal (st 40 %) viitab margitoodete müügile (148). Valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud andmetest ilmneb siiski, et ühel liidu tootjal, kes müüb peaaegu eranditult margitooteid, oli müügi-, üld- ja halduskulude tase peaaegu sama kui teisel liidu tootjal, kes müüb peaaegu eranditult kaubamärgita tooteid. Kõigi nelja valimisse kaasatud tootja müügi-, üld- ja halduskulude tase on tõepoolest sarnane ning see on sarnane ka valimisse kaasatud Hiina tootjate omaga ja käesolevas uurimises kasutatud Türgi äriühingu auditeeritud majandusaasta aruandes näidatud tasemega või nendest madalam. Nende tootjate puhul ei tähenda seega toodete kaubamärgistamine ilmtingimata suuremaid müügi-, üld- ja halduskulusid (vt ka põhjendused 146 ja 148).

(223)

Võttes arvesse, et valimisse kaasatud Hiina ja liidu tootjad müüvad nii margitooteid kui ka geneerilisi tooteid ning pidades silmas, et hinnati äriühingute positsiooni liidu turul, nende hinnastrateegiat ning müügi-, üld- ja halduskulude taset, lükati CCCLA väited seega tagasi ning komisjon järeldas, et liidu hindu ei ole kaubamärgistamisega arvestamiseks vaja kohandada.

(224)

Liidu tootmisharu hindu võrreldi Hiina eksportivate tootjate küsitud hindadega, mida kohandati CIF-hindade tasemele liidu piiril. CIF-hinnad kohandati seejärel ülespoole, et võtta arvesse impordijärgseid kulusid, st tollivormistus, käitlemis- ja laadimiskulud, kokkuleppelised tollimaksud ja dumpinguvastased tollimaksud. Ülalkirjeldatud meetodil põhinev võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hinnad alla 17,7 %.

(225)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasneva mõju uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(226)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaalide suurus ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hindamine põhines taotleja esitatud teabel, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste ja olemasoleva ametliku statistikaga.

(227)

Mikromajanduslike näitajate (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulu) analüüs tehti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kohapealsete kontrollkäikude ajal nõuetekohaselt kontrolliti.

(228)

Liidu tootmisharu on ülimalt killustatud, kuid selle võib üldjoontes jagada kaheks segmendiks: VKEd ja suuremad äriühingud. Mõne mikromajandusliku näitaja puhul (müügihind, rahavoog, investeeringud, keskmine palk töötaja kohta, varud, kasumlikkus ja tootmiskulu) on valimisse kaasatud äriühingute tulemusi kaalutud selle alusel, milline on selle segmendi osakaal, kuhu see konkreetne äriühing kuulus. Selleks kasutati mõlema segmendi tootmismahu osakaalu keraamiliste lauanõude sektoris tervikuna (42 % VKEde ja 58 % suurte äriühingute puhul). See tagas väiksemate äriühingute olukorra õige kajastamise, et vältida kahju üldanalüüsi tasakaalustamatust suurte äriühingute tulemuste tõttu.

(229)

Liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

(230)

Sellest järeldub, et vaatlusalusel perioodil suurenesid veidi tootmismaht (6 %) ja tootmisvõimsus (2 %), samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamine suurenes 4 %, ulatudes 85 %-ni.

(231)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tootmisharu müük liidus järgmiselt.

Tabel 6

(232)

Liidu tootmisharu müük liidu turul kasvas vaatlusalusel perioodil 11 %. Samal ajal suurenes liidu tootmisharu turuosa vaid pisut: 29,6 %-lt 31,0 %-ni.

(233)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive tase ja tootlikkus liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 7

(234)

Tööhõive paranes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kasvades 6 %. Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks. See on osaliselt tingitud liidu tootmisharu varasemate aastate jõupingutustest reageerida HRVst pärit dumpinguhinnaga impordist tulenevale survele, mistõttu tootlikkus oli saavutanud kõrge taseme juba enne vaatlusalust perioodi.

(235)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu toodang 6 %, samal ajal kui müük liidu sõltumatutele klientidele kasvas 11 %. Selle põhjuseks on liidu tootmisharu ekspordimüügi langemine. Liidu tootmisharu koges kasvu liidu turul, kuigi need tootmisrajatised, mida tootmisvõimsuse vähesem rakendamine esialgse uurimise ajal rohkem mõjutas, on ikka veel taastumas. Liidu tootmisharu turuosa püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena.

(236)

Nagu punktis 3 on selgitatud, jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping märkimisväärsel tasemel. Märgitakse, et Hiina tootjad lõid liidu tootmisharu müügihinnad märgatavalt allapoole.

(237)

Vaatlusaluse perioodi jooksul ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjust taastumise märke. Liidu tootmine, müük ja turuosa on kõik esialgse uurimise järel suurenenud, samal ajal kui HRVst pärit impordi maht ja selle turuosa on kahanenud. Ent ehkki liidu tootmine, tootmisvõimsus ja tööhõive on kasvamas, ei ole need ikka veel tasemel, mis saavutati 2008. aastal, st siis, kui algas esialgse uurimise vaatlusalune periood. Juba sel ajal leiti, et liidu tootmisharu oli haavatavas seisundis Hiinast liidu turule suunatud madala hinnaga impordi väga suure mahu tõttu, mis oli kasvanud märkimisväärselt aastatel 2002–2004 (149). Komisjon järeldas seetõttu, et liidu tootmisharu on oma tegutsemisruumi mõnevõrra tagasi võitnud, kuid ei ole varasemast ulatuslikust dumpingust ikka veel täielikult taastunud.

(238)

Vaatlusalusel perioodil muutusid valimisse kaasatud liidu tootjate varud järgmiselt.

Tabel 8

(239)

Liidu tootmisharu lõppvarud vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul absoluutarvudes 22 %. See ei ole siiski väga oluline näitaja, arvestades, et vaatlusalune tootmisharu toimib põhimõtteliselt tellimuste alusel.

(240)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid nii liidu tootmisharu hinnad kui ka tootmiskulud 12 %.

(241)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kõikus liidu tootmisharu kasumlikkus oma madalaima punkti, st 2,0 % (2016. aastal), ja kõrgeima punkti, st 3,7 % (2017. aastal), vahel, samal ajal kui 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes see 0,4 protsendipunkti. See jäi allapoole esialgse uurimise ajal saavutatud kasumlikkusest (3,5 % kõnealusel uurimisperioodil). Lisaks jäi kasumlikkus kõvasti alla sihtkasumi, mida esialgses uurimises peeti aktsepteeritavaks (st 6,0 %).

(242)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid liidu tootmisharu rahavood 21 %, samal ajal kui investeeringute tase kasvas 25 %. Samas tuleks märkida, et see kasv on tingitud ainult sellest, et ühel (suurel) äriühingul õnnestus teha oma tootmisvõimsuse suurendamiseks märkimisväärseid investeeringuid. Ülejäänud kolme äriühingu investeeringud jäid stabiilseks või vähenesid olulisel määral.

(243)

2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel oli langus investeeringutasuvuses, mis on määratletud kui kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest, suurem kui kasumlikkuse kahanemine terve vaatlusaluse perioodi vältel. Samal perioodil suurenes keskmine palk veidi, kuid vähem kui ühiku tootmiskulu.

(244)

Kahju analüüsist ilmneb, et vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukord paranes. Valdav osa kahjunäitajatest näitas positiivset suundumust. Seda, et liidu tootmisharu sai meetmetest kasu, tõendab muu hulgas tootmise, liidu müügimahu ja turuosa kasv ning kõrgemad müügihinnad. Eelöeldut arvestades järeldas komisjon seega, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(245)

Samas, isegi kui liidu tootmisharu on hakanud varasemast kahjust taastuma, toimub see aeglaselt. Võttes arvesse HRV jätkuvalt suurt impordimahtu liidu tootmisharu hindu alla löövate hindadega, jäi liidu tootmisharu kasumlikkus allapoole sihtkasumit, viidates sellele, et tootmisharu on haavatavas seisundis.

(246)

Pärast avalikustamist väitis CCCLA, et komisjon ei oleks pidanud sellele järeldusele tulema, sest peaaegu kõigi uurimises käsitletud majandusnäitajate suundumus on positiivne. Kuid nagu põhjendustes 244 ja 245 selgitatud, on liidu tootmisharu pärast meetmete kehtestamist taastunud vaid aeglases tempos. Meetmete kehtestamise ajal pärast esialgset uurimist kandis liidu tootmisharu olulist kahju ja oli seega väga suurtes majandusraskustes. Liidu tootmisharu makronäitajate positiivset suundumust suhtelises arvestuses ei tuleks seega käsitleda ilma, et arvestataks ka kõnealust kehva lähtepunkti absoluutarvudes praeguse uurimise alguses. Kuna liidu tootmisharu kasumlikkus on püsivalt väike ja HRV import liitu on jätkuvalt märkimisväärne, ei ole liidu tootmisharu praegu veel olukorras, kus ta suudaks hõlpsalt toime tulla dumpinguhinnaga impordi kordumisega suurenenud mahus. Sellele viidatakse ka punktis 5.4, kus kirjeldatakse simulatsiooni, millega hinnati seda, mis juhtuks liidu tootmisharuga siis, kui meetmetel lastakse aeguda. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(247)

Nagu punktis 3 märgitud, imporditi Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ning leiti, et meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Seega kontrollis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 olulise kahju kordumise tõenäosust, kui HRV-vastastel meetmetel lastakse aeguda.

(248)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, sealhulgas keraamiliste laua- ja kööginõude suhtes rakendatud dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides, Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine muude kolmandate riikide turgudel ja mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(249)

HRV on ülekaalukalt kõige suurem keraamiliste laua- ja kööginõude üleilmne eksportija. HRV eksport moodustab ligikaudu 70 % maailma koguekspordist. Tuginedes viimaste aastate ekspordi koguväärtusele, on Euroopa Liit HRV kõige olulisem eksporditurg. (150)

(250)

Nagu põhjendustes 180–182 selgitatud, on HRV tootjatel märkimisväärne tootmisvõimsus ja seega vaba tootmisvõimsus, mis ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurelt liidu kogutarbimist.

(251)

Liidu turg on suurim vaatlusaluse toote importija terves maailmas (151). Lisaks, nagu on näidatud tabelis 1, suurenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 598 829 tonnilt 634 255 tonnini. See näitab, et liidu tarbimine on jätkuvalt suur ja muudkui kasvab. Liidu turg on oma suhteliselt suure ulatuse ja stabiilselt kasvava tarbimisega Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

(252)

Enne meetmete kehtestamist moodustas Hiina import keskmiselt ligikaudu pool miljonit tonni, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 356 667 tonni. Asjaolu, et Hiina import jätkus ka pärast meetmete kehtestamist – kuigi väiksemal määral (vt tabel 2) –, kinnitab, et Hiina eksportivad tootjad peavad liidu turgu atraktiivseks ja jätkavad müümist liidu turul.

(253)

Lisaks on Hiina keraamiliste laua- ja kööginõude ekspordi suhtes kehtestanud kaubanduse kaitsemeetmed ka teised kolmandad riigid, mis viitab samasugusele hinnakujundusele, nagu täheldati Hiina ekspordi puhul liitu (152). Need kaubanduse kaitsemeetmed muudavad Hiina eksportijate jaoks eksportimise nendele turgudele raskemaks ja teevad veelgi atraktiivsemaks liidu turu, kuhu see eksport võidakse ümber suunata.

(254)

Veel üks asjaolu, mis tõestab liidu turu atraktiivsust, on Hiina eksportivate tootjate hinnakujundusstrateegia. Vaatlusalust toodet eksportivate ja valimisse kaasatud Hiina tootjate ekspordihinnad on kolmandate riikide turgudel kõrgemad kui liidu turul (vt põhjendus 188). Lisaks on need jätkuvalt tunduvalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina eksportivate tootjate keskmine ekspordihind liidu turul palju madalam kui liidu tootmisharu hind liidu turul. Hiina impordil on tegelikult liidu turul peaaegu madalaimad hinnad. Need üksikud kolmandad riigid, kes ekspordivad madalama hinnaga, moodustavad vaid murdosa koguimpordist liitu, ning nende kasvupotentsiaal ei ole võrreldav HRV tootmisrajatiste suurusega. Võib põhjendatult eeldada, et Hiina import hakkab jõudma liidu turule madalama hinnaga juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, võttes täielikult või osaliselt arvesse praeguste dumpinguvastaste tollimaksude suurust.

(255)

Arvestades HRV suurt vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja Hiina eksportivate tootjate hinnakujundust, nagu kokku võetud põhjendustes 249–254, on tõenäoline, et märkimisväärsed madala hinnaga keraamiliste laua- ja kööginõude kogused on liidus müügiks või sinna ümbersuunamiseks kättesaadavad juba lühiajalises perspektiivis juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(256)

Selleks et hinnata Hiina madala hinnaga impordi kasvu tõenäolist mõju liidu tootmisharule, võttis komisjon esmalt vaatluse alla potentsiaalse turuosa kaotuse. Komisjon koostas simulatsiooni selle kohta, milline oleks mõju juhul, kui asjaomased riigid suurendaksid oma eksporti liitu, saavutamaks samasugust osakaalu liidu turul kui see, mis neil oli esialgsel uurimisperioodil, st enne meetmete kehtestamist. See tähendaks valimisse kaasatud liidu tootjate toodangu vähenemist 12 000 tonni võrra ja HRVst pärit impordi suurenemist 67 800 tonni võrra. Nagu selgus esialgsest uurimisest, oli vaatlusaluse toote selline dumpinguhindadega impordi maht piisav, et põhjustada liidu tootmisharule olulist kahju.

(257)

Selles analüüsis arvestas komisjon, et HRV eksportivate tootjate hinnad ja liidu tootmisharu hinnad jäävad samaks mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti eeldas komisjon, et Hiina suurenenud turuosa tuleks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu arvelt. Tabelis 11 on näidatud, et HRV kaotatud turuosa pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist läks suuremalt jaolt üle liidu tootmisharule.

Tabel 11

(258)

Müügimahu vähenemine tooks kaasa madalamad tootmisvõimsuse rakendusastmed ja keskmise tootmiskulu suurenemise. See tooks omakorda kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemise ja selle kasumlikkuse kahanemise, seejuures oli kasumlikkus juba niigi sihtkasumist palju väiksem ja kahanes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kui valimisse kaasatud liidu tootjate toodangu kahanemise puhul kasutati konservatiivset prognoosi (pool põhjenduses 256 kindlaksmääratud võimalikust langusest, st 6 000 tonni), näitas mõju analüüs seda, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks kahju liidu tootmisharule 8,5 % käibest.

(259)

Alternatiivina võiks liidu tootmisharu otsustada alandada oma hinnatasemeid, et püüda säilitada müügimahtu ja turuosa. See tooks kaasa finantsolukorra edasise halvenemise ja arvestades niigi madalat kasumlikkuse taset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, hakkaks liidu tootmisharu veelgi suuremat kahju teenima.

(260)

Ülaltoodule tuginedes järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud olulise kahju kordumise.

(261)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas algsete meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvid tehti kindlaks mitmesuguste asjaomaste huvide, st ühelt poolt liidu tootmisharu ning teiselt poolt importijate ja muude isikute huvide hindamise põhjal.

(262)

Komisjon tuletas meelde, et esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, milles dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete mis tahes põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(263)

Sellele tuginedes uuriti, kas dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(264)

Uurimine näitas, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukord halveneks kiiresti, kuna väiksema müügimahu ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt. Teisalt võimaldaks meetmete kohaldamise jätkumine liidu tootmisharul veelgi rohkem taastuda varasemast dumpinguhindadega impordist põhjustatud kahjust ja kasutada ära oma potentsiaali liidu turul, kus tootjaid ei mõjuta ebaõiglased kauplemistavad.

(265)

Üks valimisse kaasamata liidu tootja ja CCCLA väitsid, et meetmete kehtivuse pikendamine ei oleks liidu tootjate huvides. Nende sõnul ei pakkunud dumpinguvastased tollimaksud leevendust liidu tootmisharule, mis ei suutnud oma turuosa ja müügimahtu suurendada ega hindu tõsta. Lisaks on dumpinguvastased tollimaksud tõstnud nende toodete hinda, mida liidu tootjad hangivad oma tootevaliku täiustamiseks.

(266)

Punktis 4 (põhjendused 198–245) esitatud kahju analüüs näitas, et tegelikult taastub liidu tootmisharu siiski HRVst pärit dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Liidu tootmisharu suurendas tõepoolest oma turuosa esialgses uurimises märgitud 20,9 %-lt (2011) 31 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt tabel 11), samal ajal kui valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurendada oma müügimahtu 2011. aasta 152 095 tonniga võrreldes 196 484 tonnini ning tõsta hindu 3 615 eurolt tonni kohta 3 853 eurole tonni kohta. See hinna tõstmine oli võimalik hoolimata sellest, et mõne liidu tootja jaoks, kes soovisid oma tootevalikut mitmekesistada, kasvas HRVst pärit toodete impordikulu. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(267)

Pärast avalikustamist osutas CCCLA asjaolule, et üks liidu tootja ei toetanud meetmete kehtestamist. CCCLA väitis, et kõnealune tootja ei tooda kõiki keraamiliste laua- ja kööginõude liike, et ta täiendab oma tootevalikut HRVst pärit toodetega ning sõltub HRVst pärit usaldusväärsest tarneallikast. CCCLA väitis ka, et kaks valimisse kaasatud importijat ütlevad, et liidu tootjad ei suuda liidu turu jaoks nõutavat kvaliteeti ja vajalikke koguseid pakkuda, muu hulgas näiteks suurte tööjõukulude tõttu. See näitab CCCLA hinnangul liidu toodete ja Hiina impordi vahelist vastastikust täiendavust ning Hiina import tekitab liidu tootmisharus erinevaid huvisid.

(268)

Komisjon märkis, et need väited langevad kokku kahe sõltumatu importija seisukohtadega, mida komisjon hindas põhjendustes 271–277. Uute asjaolude puudumise tõttu ei saa need seega mõjutada huvide tasakaalustamist liidu huvide analüüsi raames.

(269)

Ülaltoodu põhjal järeldati, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

(270)

Käesoleva uurimise algatamisel võeti ühendust 45 teadaoleva sõltumatu importijaga ning neid kutsuti üles tegema koostööd. Nagu märgitud põhjenduses 13, andis endast teada 15 importijat, kellest kaks kaasati valimisse ja kes täitsid küsimustiku vormi.

(271)

Mõlemad äriühingud olid meetmete jätkumise vastu, peamiselt seetõttu, et nad uskusid, et liidu tootjad ei suuda liidu turu jaoks nõutavat kvaliteeti ja vajalikke koguseid pakkuda. Nende arvates on liidu tootmine vähem paindlik ega suuda nii hästi nõudluse muutumisega kohanduda kui Hiina tootmine. Äriühingutelt uuriti ka seda, mis juhtuks tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral. Mõlemad äriühingud vastasid, et nende arvates tõuseksid Hiina toodete hinnad, samal ajal kui liidu kliendid nõuaksid madalamaid hindu. See tooks valimisse kaasatud äriühingute hinnangul importijate jaoks kaasa marginaalide kahanemise.

(272)

Esialgses uurimises leiti, et importijate kasumit ja tarneallikaid arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamisel olulist negatiivset mõju vaatlusaluse toote sõltumatute importijate olukorrale. Käesolevas uurimises näitas kontrollitud andmete analüüs, et vaatlusalune toode moodustab äriühingute müügist keskmiselt [30–40 %] (153). Mõlemad koostööd tegevad importijad teenisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumit ning HRVst pärit vaatlusaluselt tootelt oli keskmine kasum [5–9 %] (154). Ehkki keskmine kasum oli pisut väiksem kui esialgse uurimise ajal [6–10 %], oli see siiski korralik. Mõlema äriühingu puhul on vaatlusaluse toote impordi lähtekohaks peaaegu eranditult HRV.

(273)

Üks valimisse kaasamata sõltumatu importija väitis, et liidu tootjad ei tarni tooteid, mida see konkreetne importija hangib HRVst. Selle importija tooted on peamiselt kaunistatud esemed, mis on ükshaaval pakitud kinkekarpidesse, millel on sama disain kui portselanil. Importija sõnul on nende esemete tootmine väga tööjõumahukas ning oleks liidu suuremate tööjõukulude tõttu liidu tootmisharu jaoks liiga kulukas.

(274)

Siiski ilmnes uurimise käigus, et liidu tootjad suudavad toota ja tõepoolest ka toodavad kaunistatud esemeid, mis on pakitud ükshaaval või väikestes komplektides kaunistatud kinkekarpidesse. Sellegipoolest võib meetmete jätkuval kohaldamisel olla nende importijate finantsolukorrale, kes hangivad oma esemeid HRVst, negatiivne mõju. Kuna aga sellised esemed on spetsiifilist laadi ja moodustavad seega vaid väikse osa HRVst pärit koguimpordist, ei peaks sellel eeldatavasti olema märkimisväärset negatiivset mõju importijate üldisele olukorrale. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(275)

Valimisse kaasamata sõltumatu importija väitis samuti, et uurimises ei tehta vahet kaunistatud ja valgest portselanist toodete vahel. Importija sõnul on liidus vaid mõned üksikud väikesed keraamikakojad, mis toodavad kaunistatud esemeid, ja see tähendab, et import HRVst on sedalaadi nõudluse rahuldamiseks vajalik.

(276)

Samas näitas uurimine, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud kõigi toodete seas kaunistatud esemete osakaal 30 %. Peale selle võrreldi Hiina ja liidu tooteid tooteliigi alusel ning tooted liigitati rühmadesse järgmiste omaduste põhjal: keraamilise materjali liik, nõu liik, põhikuju, kaunistus ja glasuur. See tähendab näiteks seda, et liidus toodetud kaunistatud esemeid võrreldi HRVst imporditud kaunistatud esemetega, värvitud ja glasuuritud esemeid võrreldi värvitud ja glasuuritud esemetega ning valgeid esemeid võrreldi valgetega. Seega ei saa selle väitega nõustuda.

(277)

Võttes arvesse valimisse kaasatud importijate korralikke kasumimarginaale hoolimata dumpinguvastaste meetmete kohaldamisest ning importijate veendumust, et nende kasumimarginaalid väheneksid juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistataks, on tõenäoline, et olemasolevate meetmete jätkuval kohaldamisel ei oleks olulist kahjulikku mõju vaatlusaluse toote sõltumatute importijate tegevusele.

(278)

Nagu ka esialgses uurimises, ei andnud käesolevas uurimises endast teada ega teinud ka mingil muul viisil koostööd ükski lõppkasutajate huve esindav pool, näiteks tarbijate ühendus. Kasutajate koostöö jätkuva puudumise tõttu praeguse aegumise läbivaatamise käigus leidis komisjon, et tema esialgse uurimise järeldused kehtivad endiselt ja et meetmete jätkuv kohaldamine ei mõjutaks tarbijaid, nt kodumajapidamisi, negatiivselt või vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses.

(279)

Üks valimisse kaasamata liidu tootja väitis, et meetmete kehtetuks tunnistamine tuleks liidu tarbijatele kasuks, kuna i) toode on lõpptoode, mis tähendab seda, et tollimaksudel on otsene mõju tarbijatele, ii) Hiina tooted vastavad teistsugusele nõudlusele kui liidu tooted ja iii) HRV suure turuosa tõttu liidu turul mõjutavad tollimaksud suurt osa liidu tarbijatest. CCCLA väitis ka, et kuna keraamiliste laua- ja kööginõude puhul on tegemist lõpptootega, mõjutavad dumpinguvastased tollimaksud liidu tarbijaid otseselt, sest kulude hajutamiseks puudub vaheetapi tööstus. Üks valimisse kaasamata sõltumatu importija märkis, et dumpinguvastased tollimaksud motiveerisid neid tõesti tarbijahindu tõstma.

(280)

On väga ebatõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks kaasa hindade alandamise tollimaksude täies ulatuses. Isegi ebatõenäolise stsenaariumi korral, kus tarbijahindu alandataks praeguste dumpinguvastaste tollimaksude täissumma võrra, väheneks tarbijate aastakulu vähem kui 1 euro võrra (155). Kuna meetmeid ei saa käsitada tarbijatele olulist mõju omavana, lükkas komisjon need väited tagasi.

(281)

Liidu võistlevate huvide tasakaalustamisel pööras komisjon erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahju tekitava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada toimiv konkurents. Ühelt poolt kaitseks meetmete kohaldamise jätkamine liidu olulist tootmisharu, sh paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kahju võimaliku kordumise eest. Teisalt näitab importijate ja kasutajate olukorra hindamine, samuti kasutajate koostöö puudumine, et meetmete jätkuval kohaldamisel ei ole kindlasti neile ebaproportsionaalselt negatiivset mõju.

(282)

Komisjon järeldas seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit laua- ja kööginõude impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(283)

Eeltoodust tuleneb, et Hiinast pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid tuleks kohaldada ka edaspidi.

(284)

Äriühing võib taotleda individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (156). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(285)

Võttes arvesse määruse 2018/1046 (157) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(286)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,