18.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/1

(1)

Tagamaks, et nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97 (2) hõlmab kaupade igasugust liikumist seoses liidu tolliterritooriumiga, on asjakohane selgitada „tollialaste õigusaktide” ja „vedajate” määratlust seoses kaupade sissetoomise ja väljaviimise mõistetega.

(2)

Selleks et veelgi tõhustada haldus- ja kriminaalmenetlust õigusrikkumiste käsitlemiseks, on vaja tagada, et vastastikuse abistamise teel saadud asitõendeid saab pidada taotluse esitanud asutuse liikmesriigi haldusasutustes ja kohtuorganites toimuvates menetlustes vastuvõetavaks.

(3)

Selguse, järjepidevuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja täpsemalt kindlaks määrata asutused, kellel peaks olema juurdepääs määruse (EÜ) nr 515/97 alusel loodud andmehoidlatele. Selleks tuleks kehtestada ühtne viitamine pädevatele asutustele. Kõnealuste asutuste otsene juurdepääs on oluline tingimus liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning haldusasutuste ja komisjoni vahelise koostöö tõhusaks rakendamiseks, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

(4)

Konteinerite liikumist käsitlevad andmed võimaldavad kindlaks teha pettusi seoses liidu tolliterritooriumile sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupadega. Sellised andmed aitavad ennetada, uurida ja viia läbi kriminaalmenetlust niisuguse tegevuse suhtes, millega rikutakse või tundub, et rikutakse tollialaseid õigusakte. Võimalikult terviklike andmekogumite loomiseks ja kasutamiseks, vältides samal ajal võimalikku kahjulikku mõju ekspedeerimisteenuste sektoris tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, on vaja, et vedajad esitavad liikmesriikidele andmeid konteinerite liikumise kohta sel määral, mil nad koguvad selliseid andmeid elektroonilises vormis oma elektrooniliste jälgimissüsteemide kaudu või määral, mil nad on kõnealused andmed enda nimel säilitanud. Sellised andmed tuleks edastada otse komisjoni poolt selleks loodud ühisesse andmehoidlasse.

(5)

Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks on liidul kohustus võidelda tollipettustega ja sel viisil aidata kaasa siseturu eesmärgile, et tooted oleksid ohutud ja ehtsate päritolusertifikaatidega.

(6)

Pettuste avastamine sõltub suurel määral asjakohaste operatiivsete andmekogumite kindlakstegemisest ja võrdlevast analüüsimisest. Seepärast tuleb liidu tasandil luua andmehoidla, mis sisaldab andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi, sealhulgas liikmesriikide piires toimuva kaupade transiidi ja otseekspordi kohta. Selleks peaks komisjon süsteemselt dubleerima impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlasse komisjoni hallatavatest allikatest pärit andmeid ning liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada komisjonile andmeid, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriigi piires ja otseeksporti, sõltuvalt andmete kättesaadavusest ja liikmesriikide infotehnoloogia infrastruktuurist.

(7)

2011. aastal võeti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 70/2008/EÜ (3) kasutusele elektroonilised tollisüsteemid, mille puhul importi ja eksporti toetavaid dokumente ei säilita enam tolliasutused, vaid ettevõtjad, ning see on kaasa toonud viivitusi Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste läbiviimises tollivaldkonnas, sest OLAF toetub selliste dokumentide hankimisel kõnealuste asutuste abile. Peale selle seab uurimiste edukale läbiviimisele täiendavaid piiranguid tollivõlgade sissenõudmise suhtes kohaldatav kolme aasta pikkune aegumistähtaeg. Tollivaldkonnas uurimiste läbiviimise kiirendamiseks tuleks lisaks komisjoni muudele võimalustele deklaratsioone käsitleva teabe hankimiseks, täpsustada menetlust, mille kohaselt komisjon võib taotleda liikmesriikidelt impordi- ja ekspordideklaratsioone toetavaid dokumente.

(8)

Konfidentsiaalsuse tagamiseks ja käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 515/97 alusel loodud andmehoidlatesse sisestatud andmete turvalisuse suurendamiseks tuleks ette näha kõnealustele andmetele juurdepääsu piiramine üksnes konkreetsete kasutajatega ja kindlaksmääratud eesmärkidel.

(9)

Määruses (EÜ) nr 515/97 nähakse ette andmete töötlemine. Selline töötlemine võib hõlmata ka isikuandmeid ja tuleks läbi viia kooskõlas liidu õigusega. Eelkõige peaks isikuandmete töötlemine toimuma kõnealuse määruse eesmärgiga kooskõlas oleval viisil ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001, (5) ning eelkõige kooskõlas liidu nõuetega, mis on seotud andmete kvaliteedi, proportsionaalsuse ja eesmärgipärasusega ning õigusega teabele, isikuandmetele juurdepääsule, nende muutmisele, kustutamisele ja kasutamise keelamisele, ning kooskõlas korralduslike ja tehniliste meetmete ning isikuandmete rahvusvahelise edastamisega. Selleks et ühtlasi tagada sisestatud andmete konfidentsiaalsus, tuleks lisada erisäte sisestatud andmetele juurdepääsu piiramiseks üksnes konkreetsete kasutajatega.

(10)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaitsma konfidentsiaalset äriteavet ning tagama konteinerite liikumise kohta esitatud konteinerite olekusõnumite andmehoidla ja impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla kaudu vahetatud teabe konfidentsiaalse käsitlemise.

(11)

Selleks et tagada ajakohane teave ja õigus läbipaistvusele ning määruses (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivis 95/46/EÜ sätestatud andmesubjektide õigus saada teavet, peaks komisjonil olema võimalik avaldada internetis ajakohastatud nimekirjad liikmesriikide määratud pädevatest asutustest ja komisjoni talitustest, kellel on lubatud TISile juurde pääseda.

(12)

Isikuandmete töötlemisel, kui kohaldatakse määrust (EÜ) nr 515/97 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, tuleks järgida inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud põhiõigust era- ja perekonnaelu austamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ja selle artiklis 8 tunnustatud õigust isikuandmete kaitsele. Kõnealused delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid peaksid samuti tagama, et isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(13)

Andmekaitse üle teostatava järelevalve järjepidevuse parandamiseks peaks Euroopa Andmekaitseinspektor tegema tihedat koostööd nõukogu otsuse 2009/917/JSK (6) alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et kooskõlastada TISi auditeid.

(14)

Andmete TISis säilitamist reguleerivate sätete tõttu kaob teave sageli põhjendamatult. See tuleneb asjaolust, et kaasnevast halduskoormusest ja asjakohaste ressursside puudumisest tingituna ei teosta liikmesriigid süsteemselt iga-aastast läbivaatamist. Seepärast on vaja andmete TISis säilitamist reguleerivat menetlust lihtsustada, tühistades kohustuse andmed igal aastal läbi vaadata ja kehtestades maksimaalselt viie aasta pikkuse säilitamisperioodi, mida võib, juhul kui see on põhjendatud, pikendada veel kahe aasta võrra ning mis vastab määruse (EÜ) nr 515/97 alusel loodud andmehoidlate puhul sätestatud perioodidele. Selline ajavahemik on vajalik õigusrikkumiste pikaajalise menetlemise tõttu ja põhjusel, et kõnealused andmed on vajalikud ühiste tollioperatsioonide ja uurimiste läbiviimiseks.

(15)

Pettuste analüüsimise võimaluste täiendavaks tõhustamiseks ja uurimiste läbiviimise hõlbustamiseks tuleks tolli uurimisjuhtumite andmebaasis säilitatavad käimasolevate uurimiste toimikutes sisalduvad andmed muuta ühe aasta möödumisel nende viimasest kasutamisest anonüümseks ja säilitada neid seejärel kujul, mille puhul andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik.

(16)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on liidus tollipettuste avastamise, uurimise ja ennetamise parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Vedajatel, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepinguliste kohustustega seoses konteinerite liikumist käsitlevate andmete esitamisega, peaks olema õigus konteinerite olekusõnumite esitamise kohustuse kohaldamist edasi lükata, et pidada oma lepingute üle uusi läbirääkimisi ja tagada, et edasised lepingud on kooskõlas kohustusega esitada liikmesriikidele andmeid.

(18)

Määrusega (EÜ) nr 515/97 antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse mõne sätte rakendamiseks. Lissaboni lepingu jõustumise tagajärjel tuleb komisjonile kõnealuse määruse alusel antud volitused viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklitega 290 ja 291.

(19)

Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige TISi sisestatava teabe täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELTLi artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks selliste põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingud, mille kohta tuleb TISi teavet sisestada. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning asjakohasel juhul ettevõtjate esindajatega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 515/97 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konteinerite olekusõnumite esitamise sageduse, konteinerite olekusõnumites toodud andmete vormi, konteinerite olekusõnumite edastamise meetodiga ja erielementidega, mis lisatakse TISi seoses kõikide kategooriatega, mille kohta andmeid tuleb sisestada. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7). Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(21)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud ning ta esitas oma arvamuse 11. märtsil 2014.

(22)

Määrust (EÜ) nr 515/97 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Ilma et see piiraks artikli 51 kohaldamist, võib taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud teave, sealhulgas dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud aktid või otsused, aruanded ja muud andmed, olla vastuvõetav asitõend samamoodi nagu siis, kui see oleks hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub:

3)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Ilma et see piiraks artikli 51 kohaldamist, võib edastava asutuse töötajate hangitud ja artiklites 13–15 sätestatud abi korras vastuvõtvale asutusele edastatud teave, sealhulgas dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud aktid või otsused, aruanded ja muud andmed, olla vastuvõetav asitõend samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub:

4)

Artiklit 18a muudetakse järgmiselt:

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18c

Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad andmete esitamise sagedust, konteinerite olekusõnumite andmete vormi ja konteinerite olekusõnumite edastamise meetodit.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega 29. veebruariks 2016.”

6)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18d

1.   Komisjon loob andmehoidla („impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla”) ja haldab seda andmehoidlat, milles hoitakse järgmist:

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlat hallatakse nagu on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (13) lisades 37 ja 38.

Komisjon dubleerib süsteemselt impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlasse andmeid, mis on pärit sellistest allikatest, mida komisjon haldab määruse (EL) nr 952/2013 alusel. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile andmeid, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriigi piires ja otseeksporti, sõltuvalt andmete kättesaadavusest ja liikmesriikide infotehnoloogia infrastruktuurist.

Komisjoni poolt määratud talitused ja siseriiklikud asutused, kellele osutatakse käesoleva määruse artiklis 29, võivad kasutada impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlat, et analüüsida impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas olevaid andmeid ja võrrelda neid konteinerite olekusõnumite andmehoidlasse esitatud konteinerite olekusõnumitega, ning võivad käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil tulemuste kohta teavet vahetada.

2.   Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlale on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 29 osutatud siseriiklikel asutustel. Komisjonis antakse impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvate andmete töötlemise õigus üksnes määratud analüütikutele.

Liikmesriikidel on otsene juurdepääs:

Pädevatel asutustel, kes on sisestanud andmeid käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud tolliinfosüsteemi või andmeid uurimistoimikust käesoleva määruse artikli 41a lõikes 1 osutatud tolli uurimisjuhtumite andmebaasi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 41b, on juurdepääs kõigile impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla andmetele, mis on seotud kõnealuse kande või kõnealuse uurimistoimikuga.

3.   Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvate andmete puhul kohaldatakse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.

Komisjoni käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses.

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla suhtes teostab Euroopa Andmekaitseinspektor eelkontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 27.

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvaid andmeid ei tohi säilitada üle viie aasta, mida võib põhjendatud juhtudel pikendada veel kahe aasta võrra.

4.   Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla ei sisalda andmete erikategooriaid määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 5 tähenduses.

Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest.

5.   Komisjon ja liikmesriigid kaitsevad konfidentsiaalset äriteavet. Komisjon ja liikmesriigid kohaldavad oma määratud ekspertide suhtes kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega kõige rangemaid tehnilisi, korralduslikke ja personalialaseid ametisaladuse hoidmise julgeolekueeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et järgitakse teiste liikmesriikide impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla kaudu vahetatud teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi.

Artikkel 18e

Komisjon võib seoses tollialaste õigusaktide rakendamist käsitlevate uurimistega paluda liikmesriikidel esitada impordi- ja ekspordideklaratsioone toetavad dokumendid ning selle jaoks ettevõtjate koostatud või kogutud lisadokumendid.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse pädevale asutusele. Kui liikmesriik on määranud rohkem kui ühe pädeva asutuse, täpsustab ta komisjoni taotlusele vastamise eest vastutava haldusasutuse.

Nelja nädala jooksul alates komisjoni taotluse kättesaamisest liikmesriik:

(13)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).”"

7)

Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 20 osutatud ühenduse programmide elluviimisel saavutatud tulemusi ja hangitud teavet, eelkõige asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste poolt edastatud dokumente, samuti teavet, mis on hangitud haldusuurimise, sealhulgas komisjoni talituste haldusuurimise käigus, käsitsetakse vastavalt artiklile 45.”

8)

Artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks need põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud toimingud, mis nõuavad teabe sisestamist TISi.

Kõnealused delegeeritud aktid võetakse vastu 29. veebruariks 2016.”

9)

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad artiklis 24 osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavaid andmeid ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmeid ei sisestata artikli 24 esimese lõigu punktis e osutatud kategoorias. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega 29. veebruariks 2016.”

10)

Artikli 29 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Juurdepääs TISi sisestatud andmetele antakse eranditult iga liikmesriigi määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni määratud talitustele. Siseriiklikud asutused on tolliasutused, kuid kõnealuste asutuste hulka võivad kuuluda ka muud asutused, kes liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks.

Andmeid esitanud TISi osapoolel on õigus määrata kindlaks, millistel käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud siseriiklikest asutustest on õigus saada juurdepääs andmetele, mille ta on TISi sisestanud.

2.   Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja enda määratud pädevatest siseriiklikest asutustest, kellel on juurdepääs TISile, märkides iga asutuse kohta, millistele andmetele tal võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.

Komisjon kontrollib asjaomaste liikmesriikidega määratud siseriiklike asutuste nimekirja, et määramine ei oleks ebaproportsionaalne. Pärast nimetatud kontrollimist kinnitavad või muudavad asjaomased liikmesriigid määratud siseriiklike asutuste nimekirja. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Samuti teatab komisjon kõigile liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, kellel on lubatud TISile juurde pääseda.

Komisjon avaldab sel viisil määratud siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste nimekirja teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas ning avalikustab nimekirja järgnevad ajakohastatud versioonid internetis.”

11)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

12)

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

13)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need sisestati, ning neid ei tohi säilitada üle viie aasta, mida võib põhjendatud juhtudel pikendada veel kahe aasta võrra.”

14)

Artiklisse 37 isatakse järgmine lõige:

„5.   Tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, kooskõlastab Euroopa Andmekaitseinspektor oma tegevuse nõukogu otsuse 2009/917/JSK (14) alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et tagada TISi kooskõlastatud järelevalve ja auditid.

(14)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).”"

15)

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

16)

Artiklit 41d muudetakse järgmiselt:

17)

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 23 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. oktoobrist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 23 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 23 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

18)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 43a

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (15) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 43b

Hiljemalt 9. oktoobriks 2017 viib komisjon läbi hindamise, mis käsitleb:

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

19)

Artiklisse 53 lisatakse järgmine lõige:

„Vedajate puhul, kes on 8. oktoobril 2015 seotud eraõiguslike lepingutega, mis takistavad neil täita oma artikli 18a lõikes 4 sätestatud konteinerite olekusõnumite esitamise kohustust, hakatakse seda kohustust kohaldama 9. oktoobrist 2016.”