Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32014D0887

2014/887/EL: Nõukogu otsus, 4. detsember 2014 , kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva 30. juuni 2005 . aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta

ELT L 353, 10.12.2014, p. 5–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/887/oj

Date of document:
04/12/2014
Date of effect:
04/12/2014; jõustumine dokumendi kuupäev vt artikkel 4
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Liidu Nõukogu
Responsible body:
Directorate-General for Justice and Consumers
Form:
Otsus
Additional information:
NLE 2014/0021, Komitee 2014/0046, Käesolevat õigusakti ei kohaldata Taani suhtes
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Proposal:
Link
Link
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Instruments cited:
Link

10.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 353/5

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2014,

kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva 30. juuni 2005. aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta

(2014/887/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit töötab selle nimel, et luua ühine õigusruum, mille aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte.

(2)

Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames 30. juunil 2005 sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooniga (edaspidi „konventsioon”) edendatakse oluliselt poolte autonoomiat rahvusvahelistes äritehingutes ja selliste tehingutega seotud õiguslike lahenduste prognoositavust. Eelkõige tagatakse konventsiooniga pooltele vajalik õiguskindlus, et nende kohtualluvuse kokkulepet võetakse arvesse ning et valitud kohtu tehtud otsust on rahvusvahelistes asjades võimalik tunnustada ja täita.

(3)

Konventsiooni artikliga 29 võimaldatakse sellistel piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel nagu Euroopa Liit konventsioonile alla kirjutada, konventsioon vastu võtta, heaks kiita või sellega ühineda. Kooskõlas nõukogu otsusega 2009/397/EÜ (1) kirjutas Euroopa Liit konventsioonile alla 1. aprillil 2009, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Konventsioon mõjutab kohtualluvust käsitlevaid liidu teiseseid õigusakte, mis põhinevad poolte õigusel valida pädev kohus ning kõnealuses kohtus tehtud otsuste tunnustamisel ja täitmisel, eelkõige nõukogu määrust (EÜ) nr 44/2001, (2) mis asendatakse alates 10. jaanuarist 2015 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 (3).

(5)

Määruse (EL) nr 1215/2012 vastuvõtmisega valmistas liit ette konventsiooni liidu nimel heakskiitmise, tagades ühtsuse tsiviil- ja kaubandusasjades kohtualluvust käsitlevate liidu eeskirjade ja konventsiooni eeskirjade vahel.

(6)

Konventsioonile alla kirjutades esitas liit konventsiooni artikli 30 kohase deklaratsiooni selle kohta, et tal on pädevus kõigis konventsiooniga hõlmatud küsimustes. Sellest tulenevalt on konventsioon liikmesriikidele siduv, kuna selle on heaks kiitnud liit.

(7)

Lisaks peaks liit konventsiooni heakskiitmise ajal esitama konventsiooni artikli 21 kohase deklaratsiooni selle kohta, et konventsiooni kohaldamisalast jäetakse välja kindlustuslepingud üldiselt, välja arvatud teatavad täpselt määratletud erandid. Kõnealuse deklaratsiooni eesmärk on säilitada kindlustusvõtjale, kindlustatule või kindlustusega seotud küsimustes soodustatud isikule määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaselt ette nähtud kaitsva kohtualluvuse eeskirjad. Väljajätmine peaks piirduma sellega, mis on vajalik kindlustuslepingute nõrgemate poolte huvide kaitsmiseks. Seetõttu ei peaks see hõlmama edasikindlustuslepinguid ega suurte riskidega seotud lepinguid. Samal ajal peaks liit tegema ühepoolse deklaratsiooni, milles teatab, et ta võib hilisemas etapis konventsiooni kohaldamisel saadud kogemustele tuginedes hinnata uuesti vajadust säilitada oma artikli 21 kohane deklaratsioon.

(8)

Määrus (EÜ) nr 44/2001 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning seetõttu osalevad nad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(9)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlev 30. juuni 2005. aasta Haagi konventsioon (edaspidi „konventsioon”) kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks (4).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma konventsiooni artikli 27 lõikes 4 osutatud heakskiitmiskirja.

Esimeses lõigus osutatud heakskiitmiskiri antakse hoiule kõige varem ühe kuu jooksul alates 5. juunist 2015 (5).

Artikkel 3

1.   Liit esitab konventsiooni artikli 27 lõikes 4 sätestatud heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal konventsiooni artikli 21 kohase deklaratsiooni kindlustuslepingute kohta.

Kõnealuse deklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

2.   Liit esitab konventsiooni artikli 27 lõikes 4 sätestatud heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal ühepoolse deklaratsiooni.

Kõnealuse deklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 4. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ORLANDO

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta otsus 2009/397/EÜ kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlevale konventsioonile Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise kohta (ELT L 133, 29.5.2009, lk 1).

(2)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(4)  Konventsiooni tekst on avaldatud ELT L 133, 29.5.2009, lk 3, koos allakirjutamise otsusega.

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab Euroopa Liidu Teatajas kuupäeva, mil konventsioon liidu jaoks jõustub.

I LISA

Deklaratsioon, mille Euroopa Liit esitab kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva 30. juuni 2005. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) heakskiitmise ajal kooskõlas konventsiooni artikliga 21

Käesoleva deklaratsiooni (millega jäetakse konventsiooni kohaldamisalast välja teatavat liiki kindlustuslepingud) eesmärk on kaitsta teatavaid kindlustusvõtjaid, kindlustatuid ja soodustatud isikuid, kes saavad ELi õiguse kohaselt erilist kaitset.

1.

Euroopa Liit esitab konventsiooni artikli 21 kohase deklaratsiooni selle kohta, et ta ei kohalda konventsiooni kindlustuslepingute suhtes, kui allpool esitatud punktis 2 ei ole sätestatud teisiti.

2.

Euroopa Liit kohaldab konventsiooni kindlustuslepingute suhtes järgmistel juhtudel:

a)

kui lepingu puhul on tegemist edasikindlustuslepinguga;

b)

kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud pärast vaidluse teket;

c)

kui, ilma et see piiraks konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohaldamist, kohtualluvuse kokkuleppe on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht on kindlustuslepingu sõlmimise ajal samas osalisriigis, ning nimetatud kokkuleppe kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse riigi kohtud isegi juhul, kui kahjustav sündmus leiab aset välisriigis, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus kõnealuse riigi õigusega;

d)

kui kohtualluvuse kokkulepe käsitleb kindlustuslepingut, mis hõlmab üht või mitut suure riskina käsitatavat järgmist riski:

i)

kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskidest tulenev mis tahes kaotus või kahjustus järgmise puhul:

a)

merelaevad, ranniku- või avamererajatised või jõe-, kanali- ja järvelaevad;

b)

õhusõidukid;

c)

raudteeveeremid;

ii)

kauba mis tahes kaotus või kahjustus veol või pagasis, v.a reisijate pagasis, sõltumata veoviisist;

iii)

mis tahes vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest, mis tuleneb järgmise kasutamisest:

a)

punkti i alapunktis a osutatud laevad ja rajatised;

b)

õhusõidukid, kuivõrd õhusõiduki registreerinud osalisriigi õigus ei keela kohtualluvuse kokkuleppeid selliste riskide kindlustamise puhul;

c)

raudteeveeremid;

iv)

mis tahes vastutus punktis ii osutatud kauba või pagasi kaotuse või kahjustumise eest, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest;

v)

mis tahes majanduslik kahju, mis on seotud punktis i osutatud laevade, rajatiste, õhusõidukite või raudteeveeremite kasutamise või käitamisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;

vi)

mis tahes risk või huvi, mis on seotud punktides i–v osutatud riskidega;

vii)

krediidiriskid ja garantiikindlustusriskid, kui kindlustusvõtja tegeleb kutsealaselt tootmis- või kaubandustegevusega või on mõne vaba elukutse esindaja ja risk seondub sellise tegevusega;

viii)

mis tahes muud riskid, kui kindlustusvõtja tegeleb äritegevusega, mille suurus ületab vähemalt kahe järgmise kriteeriumi piirmäärad:

a)

bilansimaht: 6,2 miljonit eurot;

b)

netokäive: 12,8 miljonit eurot;

c)

keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul: 250.

II LISA

Ühepoolne deklaratsioon, mille Euroopa Liit esitab kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva 30. juuni 2005. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) heakskiitmise ajal

Euroopa Liit esitab järgmise ühepoolse deklaratsiooni:

„Euroopa Liit teatab, et ta võib hilisemas etapis konventsiooni kohaldamisel saadud kogemustele tuginedes hinnata uuesti vajadust säilitada oma konventsiooni artikli 21 kohane deklaratsioon.”

Top