This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012R0043
Council Regulation (EU) No 43/2012 of 17 January 2012 fixing for 2012 the fishing opportunities available to EU vessels for certain fish stocks and groups of fish stocks which are not subject to international negotiations or agreements
Nõukogu määrus (EL) nr 43/2012, 17. jaanuar 2012 , millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse
Nõukogu määrus (EL) nr 43/2012, 17. jaanuar 2012 , millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse
ELT L 25, 27.1.2012, p. 1–54
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 23/02/2012
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32012R0043R(01) | (EL, BG, SL, EN) | |||
Modified by | 32012R0692 | Lisamine | artikkel 12.1 punkt G) | 23/02/2012 | |
Modified by | 32012R0692 | Muudatus | lisa I P. A | 01/01/2012 | |
Modified by | 32012R0692 | Lisamine | artikkel 13 BI | 01/01/2012 | |
Modified by | 32012R1040 | Asendamine | lisa II A.P.1.D Tekst | 10/11/2012 | |
Modified by | 32012R1040 | Asendamine | lisa I P.B Tekst | 10/11/2012 |
27.1.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 25/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 43/2012,
17. jaanuar 2012,
millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu peab komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
(2) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt peavad meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, olema võetud arvestades kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid. |
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed iga kalavaru või kalavarurühma kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
(4) |
Et tagada ühetaolised rakendamistingimused, mis käsitlevad konkreetsele liikmesriigile loa andmist tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. |
(5) |
Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (2). |
(6) |
Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 volitused kõnealuse lubatud kogupüügi taseme määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi taset kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju. |
(7) |
Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida püügikvoodi süsteemi, et vältida vette tagasi heitmist ning sellega kaasnevat muidu kasutatava kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu õhutavad püügikvoodi süsteemid kalureid püügi selektiivsust parandama. Et tagasiheidet oleks võimalik tõhusalt reguleerida, peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine. See peaks võimaldama kõik pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osad täpselt salvestada. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine praegu selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük) eeldusel, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) nõuded on täidetud. |
(8) |
Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega ja asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega. |
(9) |
Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks merluusivaru, norra salehomaari varu, Biskaia lahe ja La Manche’i lääneosa merikeelevaru, Šotimaast läände jääva heeringavaru, Kattegati, Šotimaast läände jäävate ning Iiri mere tursavaru lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 811/2004 (millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks), (4) nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks), (5) nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 388/2006 (millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (6) nõukogu 7. mai 2007. aasta määruses (EÜ) nr 509/2007 (millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (7) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1300/2008 (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava) (8) ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (9) („tursapüügi kava”). |
(10) |
Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis i määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta. |
(11) |
Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (10) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud meetmeid. |
(12) |
Mõnede liikide, näiteks mõnede hailiikide jaoks võib isegi piiratud püügitegevus kaasa tuua tõsise ohu nende säilimisele. Selliste liikide püügivõimalused tuleks nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada. |
(13) |
Norra salehomaari püütakse mitmeid liike hõlmavates põhjalähedastes püügipiirkondades koos mitme teise liigiga. Iirimaast lääne poole jäävas püügipiirkonnas ehk Porcupine’i madalal soovitab teadusnõuanne selle liigi püüki 2012. aastal mitte suurendada. Varude taastamise jätkamise toetamiseks on asjakohane piirduda kõnealuse piirkonna teatud osades ja teatud ajavahemikel püügivõimaluste puhul üksnes selliste pelaagiliste liikidega, millega koos norra salehomaari ei püüta. |
(14) |
Kuna puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et pollaki lubatud kogupüügi piirkonnad vastavad konkreetsetele bioloogilistele varudele ja et selle liigi levik on ühtlane alates Briti saartest põhjas kuni Ibeeria poolsaareni lõunas, on püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks asjakohane lubada teatud lubatud kogupüügi piirkondade vahelist paindlikkust. |
(15) |
On vaja kehtestada 2012. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (11). |
(16) |
Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (12), eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta. |
(17) |
Selleks, et vältida püügitegevuse katkemist ning tagada ELi kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2012. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist. |
(18) |
Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ELi laevadele rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalast väljaspool olevate teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused.
2. Lõikes 1 osutatud püügivõimalused hõlmavad järgmist:
a) |
2012. aasta püügipiirangud ning |
b) |
püügikoormuse piirangud ajavahemikul 1. veebruar 2012 – 31. jaanuar 2013. |
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse ELi laevade suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;
b) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;
c) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;
d) „kvoot”– ELile või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;
e) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;
f) „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (13);
g) „ELi laevastikuregister”– kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikega 3 komisjoni loodud register;
h) „kalapüügipäevik”– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.
Artikkel 4
Püügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas määratletud geograafilised alad;
b) „Skagerrak”– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;
c) „Kattegat”– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;
d) „VII (Porcupine’i madal – üksus 16)”– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
53° 30′ N 15° 00′ W,
53° 30′ N 11° 00′ W,
51° 30′ N 11° 00′ W,
51° 30′ N 13° 00′ W,
51° 00′ N 13° 00′ W,
51° 00′ N 15° 00′ W,
53° 30′ N 15° 00′ W;
e) „Cádizi laht”– ICES IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole 7° 23′ 48″ W;
f) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 216/2009 (15) II lisas määratletud geograafilised alad.
II JAOTIS
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle eraldamine
ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
Artikkel 6
Erisätted teatava lubatud kogupüügi kohta
1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi selliselt, et
a) |
see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning |
b) |
selle tulemuseks on:
|
3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2012 järgmise teabe:
a) |
vastuvõetud lubatud kogupüük; |
b) |
asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüük põhineb, ning |
c) |
üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2. |
Artikkel 7
Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele
1. Teatavate kalavarude puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele oma lipu all sõitvatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas. Täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.
2. Lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist lubatakse üksnes järgmistel tingimustel:
a) |
laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal; |
b) |
ühele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale laevale antud täiendav püügiosa ole rohkem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest ning mingil juhul ei tohi see suurendada kõnealusele laevale eraldatud põhiosa rohkem kui 30 % ning |
c) |
kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva poolt püütud asjaomane saak arvestatakse maha kogu talle eraldatud püügiosast. |
Olenemata punktist b võib liikmesriik erandkorras lubada oma lipu all sõitvale laevale täiendava püügiosa, mis on suurem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest, tingimusel, et:
i) |
sellist liiki laevade hinnanguline tagasiheide on väiksem kui 10 %; |
ii) |
saab tõendada, et sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV süsteemi kontrollialase potentsiaali hindamiseks, ning |
iii) |
nimetatud katsetustes osalevate kõikide laevade täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest. |
Sel määral, kui kooskõlas punktiga a tehtud salvestistega kaasneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46 määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.
3. Kui liikmesriik tuvastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida lõikes 2 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2012. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.
4. Enne lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist esitab liikmesriik komisjonile järgmise teabe:
a) |
tema lipu all sõitvate täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri; |
b) |
nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid; |
c) |
nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon; |
d) |
iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide, ning |
e) |
katsetustes osalevate laevade poolt 2011. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki. |
5. Komisjon võib nõuda, et hinnang lõike 2 punktis b osutatud laevade hinnangulise tagasiheite kohta saadetaks teaduslikule nõuandeorganile läbivaatamiseks. Kui hinnangut ei kinnitata, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kirjalikult meetmetest, mille eesmärk on tagada, et asjaomased laevad järgivad lõike 2 punktis b kehtestatud hinnangulise tagasiheitega seotud tingimust.
Artikkel 8
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:
a) |
saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või |
b) |
saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud. |
Artikkel 9
Püügikoormuse piirangud
Alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid järgmiselt:
a) |
IIA lisa kohaldatakse tursavarude majandamiseks Kattegatis, ICES VIIa ja VIa rajoonis ning ICES Vb rajooni ELi vetes. |
b) |
IIB lisa kohaldatakse merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes; |
c) |
IIC lisa kohaldatakse ICES VIIe rajoonis merikeelevarude majandamise suhtes. |
Artikkel 10
Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
a) |
määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist (16); |
c) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist; |
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist; |
e) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist. |
2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.
Artikkel 11
Kalapüügi keeluaeg
1. Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. juulini 2012 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel ja harilik ogahai.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
1 |
52° 27′ N |
12° 19′ W |
2 |
52° 40′ N |
12° 30′ W |
3 |
52° 47′ N |
12° 39,600′ W |
4 |
52° 47′ N |
12° 56′ W |
5 |
52° 13,5′ N |
13° 53,830′ W |
6 |
51° 22′ N |
14° 24′ W |
7 |
51° 22′ N |
14° 03′ W |
8 |
52° 10′ N |
13° 25′ W |
9 |
52° 32′ N |
13° 07,500′ W |
10 |
52° 43′ N |
12° 55′ W |
11 |
52° 43′ N |
12° 43′ W |
12 |
52° 38,800′ N |
12° 37′ W |
13 |
52° 27′ N |
12° 23′ W |
14 |
52° 27′ N |
12° 19′ W |
3. Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 Porcupine'i madalalt läbisõidul hoida pardal nimetatud lõikes osutatud liike.
Artikkel 12
Keelud
1. ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
a) |
hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) ELi ja ELi välistes vetes; |
b) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus käesoleva määruse I lisa B osas on ette nähtud teisiti; |
c) |
euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes; |
d) |
harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes; |
e) |
musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes; |
f) |
logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes. |
2. Juhusliku püügi korral ei tohi lõikes 1 osutatud liike kahjustada. Need tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 13
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 14
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2371/2002. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 15
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Artiklit 9 kohaldatakse siiski 1. veebruarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. jaanuar 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
N. WAMMEN
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(4) ELT L 150, 30.04.2004, lk 1.
(5) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.
(6) ELT L 65, 07.03.2006, lk 1.
(7) ELT L 122, 11.05.2007, lk 7.
(8) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.
(9) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.
(10) EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3.
(11) ELT L 214, 19.08.2009, lk 16.
(12) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(13) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.03.2009, lk 1).
(16) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).
LISADE NIMEKIRI
I LISA. |
ELi laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa.
|
||||
IIA LISA. |
Laevade püügikoormus seoses Kattegati, ICES VIIa ja VIa rajooni ning ICES Vb rajooni ELi vete tursavarude majandamisega. |
||||
IIB LISA. |
Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes. |
||||
IIC LISA. |
Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICES VIIe rajoonis. |
I LISA
ELi LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
A OSA
Üldsätted
Käesoleva lisa B osa tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.
Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.
Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetusega tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabelit.
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
Amblyraja radiata |
RJR |
Tähtrai |
Ammodytes spp. |
SAN |
Tobiad |
Argentina silus |
ARU |
Põhjaatlandi hõbekala |
Beryx spp. |
ALF |
Limapead |
Brosme brosme |
USK |
Meriluts |
Caproidae |
BOR |
Hirvkalalased |
Centrophorus squamosus |
GUQ |
Hall lühiogahai |
Centroscymnus coelolepis |
CYO |
Portugali süvahai |
Chaceon maritae |
CGE |
Süvamere punakrabi |
Champsocephalus gunnari |
ANI |
Haugjääkala |
Chionoecetes spp. |
PCR |
Arktikakrabid |
Clupea harengus |
HER |
Heeringas |
Coryphaenoides rupestris |
RNG |
Kalju-tömppeakala |
Dalatias licha |
SCK |
Šokolaad-ogahai |
Deania calcea |
DCA |
Pikk-koon-hai |
Dipturus batis |
RJB |
Harilik rai |
Dissostichus eleginoides |
TOP |
Patagoonia kihvkala |
Dissostichus mawsoni |
TOA |
Antarktika kihvkalad |
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Anšoovis |
Etmopterus princeps |
ETR |
Suur tumehai |
Etmopterus pusillus |
ETP |
Ronkjas tumehai |
Euphausia superba |
KRI |
Tavaline hiilgevähk |
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
Galeorhinus galeus |
GAG |
Supi-nugishai |
Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
Pikklest |
Hippoglossoides platessoides |
PLA |
Harilik karelest |
Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
Harilik hiidlest |
Hoplostethus atlanticus |
ORY |
Atlandi karekala |
Illex illecebrosus |
SQI |
Lühiuimkalmaar |
Lamna nasus |
POR |
Harilik heeringahai |
Lepidonotothen squamifrons |
NOS |
Hall nototeenia |
Lepidorhombus spp. |
LEZ |
Megrimid |
Leucoraja circularis |
RJI |
Liivrai |
Leucoraja fullonica |
RJF |
Šagräänrai |
Leucoraja naevus |
RJN |
Kägurai |
Limanda ferruginea |
YEL |
Ruske soomuslest |
Limanda limanda |
DAB |
Harilik soomuslest |
Lophiidae |
ANF |
Merikuratlased |
Macrourus spp. |
GRV |
Pikksabad |
Makaira nigricans |
BUM |
Sinine marliin |
Mallotus villosus |
CAP |
Moiva |
Martialia hyadesi |
SQS |
Kalmaar |
Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
Kilttursk |
Merlangius merlangus |
WHG |
Merlang |
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
Micromesistius poutassou |
WHB |
Põhjaputassuu |
Microstomus kitt |
LEM |
Väikesuulest |
Molva dypterygia |
BLI |
Sinine molva |
Molva molva |
LIN |
Harilik molva |
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
Pandalus borealis |
PRA |
Harilik süvameregarneel |
Paralomis spp. |
PAI |
Krabid |
Penaeus spp. |
PEN |
Viburhännakud |
Platichthys flesus |
FLE |
Lest |
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
Pleuronectiformes |
FLX |
Lestalised |
Pollachius pollachius |
POL |
Pollak |
Pollachius virens |
POK |
Põhjaatlandi süsikas |
Psetta maxima |
TUR |
Harilik kammeljas |
Raja brachyura |
RJH |
Blondrai |
Raja clavata |
RJC |
Ogarai |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
JAD |
Norra rai |
Raja microocellata |
RJE |
Väikesilmrai |
Raja montagui |
RJM |
Tähnikrai |
Raja undulata |
RJU |
Musterrai |
Rajiformes |
SRX |
Railised |
Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
Süvalest |
Rostroraja alba |
RJA |
Valgerai |
Scomber scombrus |
MAC |
Makrell |
Scophthalmus rhombus |
BLL |
Sile kammeljas |
Sebastes spp. |
RED |
Meriahvenad |
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
Solea spp. |
SOO |
Merikeeled |
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
Squalus acanthias |
DGS |
Harilik ogahai |
Tetrapturus albidus |
WHM |
Valge odanina |
Thunnus maccoyii |
SBF |
Siniuim-tuun |
Thunnus obesus |
BET |
Suursilm-tuun |
Thunnus thynnus |
BFT |
Harilik tuun |
Trachurus spp. |
JAX |
Harilik stauriid |
Trisopterus esmarkii |
NOP |
Norra tursik |
Urophycis tenuis |
HKW |
Valge ameerikaluts |
Xiphias gladius |
SWO |
Mõõkkala |
Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.
Anšoovis |
ANE |
Engraulis encrasicolus |
Antarktika kihvkalad |
TOA |
Dissostichus mawsoni |
Arktikakrabid |
PCR |
Chionoecetes spp. |
Atlandi karekala |
ORY |
Hoplostethus atlanticus |
Atlandi merilest |
PLE |
Pleuronectes platessa |
Blondrai |
RJH |
Raja brachyura |
Euroopa merluus |
HKE |
Merluccius merluccius |
Hall lühiogahai |
GUQ |
Centrophorus squamosus |
Hall nototeenia |
NOS |
Lepidonotothen squamifrons |
Harilik heeringahai |
POR |
Lamna nasus |
Harilik hiidlest |
HAL |
Hippoglossus hippoglossus |
Harilik kammeljas |
TUR |
Psetta maxima |
Harilik karelest |
PLA |
Hippoglossoides platessoides |
Harilik merikeel |
SOL |
Solea solea |
Harilik molva |
LIN |
Molva molva |
Harilik ogahai |
DGS |
Squalus acanthias |
Harilik rai |
RJB |
Dipturus batis |
Harilik soomuslest |
DAB |
Limanda limanda |
Harilik stauriid |
JAX |
Trachurus spp. |
Harilik süvameregarneel |
PRA |
Pandalus borealis |
Harilik tuun |
BFT |
Thunnus thynnus |
Haugjääkala |
ANI |
Champsocephalus gunnari |
Heeringas |
HER |
Clupea harengus |
Hirvkalalased |
BOR |
Caproidae |
Kalju-tömppeakala |
RNG |
Coryphaenoides rupestris |
Kalmaar |
SQS |
Martialia hyadesi |
Kilttursk |
HAD |
Melanogrammus aeglefinus |
Kilu |
SPR |
Sprattus sprattus |
Krabid |
PAI |
Paralomis spp. |
Kägurai |
RJN |
Leucoraja naevus |
Lest |
FLE |
Platichthys flesus |
Lestalised |
FLX |
Pleuronectiformes |
Liivrai |
RJI |
Leucoraja circularis |
Limapead |
ALF |
Beryx spp. |
Lühiuimkalmaar |
SQI |
Illex illecebrosus |
Makrell |
MAC |
Scomber scombrus |
Megrimid |
LEZ |
Lepidorhombus spp. |
Meriahvenad |
RED |
Sebastes spp. |
Merikeeled |
SOO |
Solea spp. |
Merikuratlased |
ANF |
Lophiidae |
Meriluts |
USK |
Brosme brosme |
Merlang |
WHG |
Merlangius merlangus |
Moiva |
CAP |
Mallotus villosus |
Musterrai |
RJU |
Raja undulata |
Mõõkkala |
SWO |
Xiphias gladius |
Norra rai |
JAD |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
Norra salehomaar |
NEP |
Nephrops norvegicus |
Norra tursik |
NOP |
Trisopterus esmarkii |
Ogarai |
RJC |
Raja clavata |
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
Pikk-koon-hai |
DCA |
Deania calcea |
Pikklest |
WIT |
Glyptocephalus cynoglossus |
Pikksabad |
GRV |
Macrourus spp. |
Pollak |
POL |
Pollachius pollachius |
Portugali süvahai |
CYO |
Centroscymnus coelolepis |
Põhjaatlandi hõbekala |
ARU |
Argentina silus |
Põhjaatlandi süsikas |
POK |
Pollachius virens |
Põhjaputassuu |
WHB |
Micromesistius poutassou |
Railised |
SRX |
Rajiformes |
Ronkjas tumehai |
ETP |
Etmopterus pusillus |
Ruske soomuslest |
YEL |
Limanda ferruginea |
Sile kammeljas |
BLL |
Scophthalmus rhombus |
Sinine marliin |
BUM |
Makaira nigricans |
Sinine molva |
BLI |
Molva dypterygia |
Siniuim-tuun |
SBF |
Thunnus maccoyii |
Supi-nugishai |
GAG |
Galeorhinus galeus |
Suur tumehai |
ETR |
Etmopterus princeps |
Suursilm-tuun |
BET |
Thunnus obesus |
Süvalest |
GHL |
Reinhardtius hippoglossoides |
Süvamere punakrabi |
CGE |
Chaceon maritae |
Šagräänrai |
RJF |
Leucoraja fullonica |
Šokolaad-ogahai |
SCK |
Dalatias licha |
Tavaline hiilgevähk |
KRI |
Euphausia superba |
Tobiad |
SAN |
Ammodytes spp. |
Tursk |
COD |
Gadus morhua |
Tähnikrai |
RJM |
Raja montagui |
Tähtrai |
RJR |
Amblyraja radiata |
Valge ameerikaluts |
HKW |
Urophycis tenuis |
Valge odanina |
WHM |
Tetrapturus albidus |
Valgerai |
RJA |
Rostroraja alba |
Viburhännakud |
PEN |
Penaeus spp. |
Väikesilmrai |
RJE |
Raja microocellata |
Väikesuulest |
LEM |
Microstomus kitt |
B OSA
Kattegat, ICES alapiirkonnad I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV, CECAF ELi veed, Prantsuse Guajaana veed
|
|
|||||||
Saksamaa |
25 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
8 |
|||||||
Madalmaad |
20 |
|||||||
Ühendkuningriik |
42 |
|||||||
Euroopa Liit |
95 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
95 |
|
|
|||||||
Taani |
959 |
Analüütiline TAC |
||||||
Saksamaa |
10 |
|||||||
Prantsusmaa |
7 |
|||||||
Iirimaa |
7 |
|||||||
Madalmaad |
45 |
|||||||
Rootsi |
37 |
|||||||
Ühendkuningriik |
17 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 082 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 082 |
|
|
|||||||
Saksamaa |
329 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
7 |
|||||||
Iirimaa |
305 |
|||||||
Madalmaad |
3 434 |
|||||||
Ühendkuningriik |
241 |
|||||||
Euroopa Liit |
4 316 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
4 316 |
|
|
|||||||
Taani |
12 |
Analüütiline TAC |
||||||
Rootsi |
6 |
|||||||
Saksamaa |
6 |
|||||||
Euroopa Liit |
24 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
24 |
|
|
|||||||
Taani |
20 123 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Iirimaa |
56 666 |
|||||||
Ühendkuningriik |
5 211 |
|||||||
Euroopa Liit |
82 000 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
82 000 |
|
|
|||||||
Iirimaa |
3 861 |
Analüütiline TAC |
||||||
Madalmaad |
386 |
|||||||
Euroopa Liit |
4 247 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
4 247 |
|
|
|||||||
Ühendkuningriik |
Kehtestatakse (3) |
Ennetuslik TAC |
||||||
Euroopa Liit |
Kehtestatakse (4) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
Kehtestatakse (4) |
|
|
|||||||
Iirimaa |
1 237 |
Analüütiline TAC |
||||||
Ühendkuningriik |
3 515 |
|||||||
Euroopa Liit |
4 752 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
4 752 |
|
|
|||||||
Prantsusmaa |
490 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Ühendkuningriik |
490 |
|||||||
Euroopa Liit |
980 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
980 |
|
|
|||||||
Saksamaa |
234 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
1 302 |
|||||||
Iirimaa |
18 236 |
|||||||
Madalmaad |
1 302 |
|||||||
Ühendkuningriik |
26 |
|||||||
Euroopa Liit |
21 100 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
21 100 |
|
|
|||||||
Hispaania |
3 998 |
Analüütiline TAC |
||||||
Portugal |
4 362 |
|||||||
Euroopa Liit |
8 360 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
8 360 |
|
|
|||||||
Taani |
82 (7) |
Analüütiline TAC |
||||||
Saksamaa |
2 (7) |
|||||||
Rootsi |
49 (7) |
|||||||
Euroopa Liit |
133 (7) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 (7) |
|
|
|||||||
Belgia |
0 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Saksamaa |
1 |
|||||||
Prantsusmaa |
12 |
|||||||
Iirimaa |
17 |
|||||||
Ühendkuningriik |
48 |
|||||||
Euroopa Liit |
78 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
78 |
|
|
|||||||
Belgia |
0 |
Analüütiline TAC |
||||||
Saksamaa |
0 |
|||||||
Prantsusmaa |
0 |
|||||||
Iirimaa |
0 |
|||||||
Ühendkuningriik |
0 |
|||||||
Euroopa Liit |
0 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 (8) |
|
|
|||||||
Belgia |
5 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
14 |
|||||||
Iirimaa |
251 |
|||||||
Madalmaad |
1 |
|||||||
Ühendkuningriik |
109 |
|||||||
Euroopa Liit |
380 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
380 |
|
|
|||||||
Belgia |
449 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
7 357 |
|||||||
Iirimaa |
1 459 |
|||||||
Madalmaad |
1 |
|||||||
Ühendkuningriik |
793 |
|||||||
Euroopa Liit |
10 059 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
10 059 |
|
|
|||||||
Taani |
0 (9) |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
0 (9) |
|||||||
Saksamaa |
0 (9) |
|||||||
Iirimaa |
0 (9) |
|||||||
Hispaania |
0 (9) |
|||||||
Ühendkuningriik |
0 (9) |
|||||||
Euroopa Liit |
0 (9) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 (9) |
|
|
|||||||
Belgia |
6 |
Analüütiline TAC |
||||||
Taani |
5 |
|||||||
Saksamaa |
5 |
|||||||
Prantsusmaa |
30 |
|||||||
Madalmaad |
24 |
|||||||
Ühendkuningriik |
1 775 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 845 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 845 |
|
|
|||||||
Hispaania |
385 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
1 501 |
|||||||
Iirimaa |
439 |
|||||||
Ühendkuningriik |
1 062 |
|||||||
Euroopa Liit |
3 387 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
3 387 |
|
|
|||||||
Belgia |
470 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Hispaania |
5 216 |
|||||||
Prantsusmaa |
6 329 |
|||||||
Iirimaa |
2 878 |
|||||||
Ühendkuningriik |
2 492 |
|||||||
Euroopa Liit |
17 385 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
17 385 |
|
|
|||||||
Hispaania |
950 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
766 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 716 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 716 |
|
|
|||||||
Hispaania |
1 121 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
56 |
|||||||
Portugal |
37 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 214 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 214 |
|
|
|||||||
Belgia |
186 |
Analüütiline TAC |
||||||
Saksamaa |
213 |
|||||||
Hispaania |
199 |
|||||||
Prantsusmaa |
2 293 |
|||||||
Iirimaa |
518 |
|||||||
Madalmaad |
179 |
|||||||
Ühendkuningriik |
1 595 |
|||||||
Euroopa Liit |
5 183 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
5 183 |
|
|
|||||||
Belgia |
2 835 (10) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Saksamaa |
316 (10) |
|||||||
Hispaania |
1 126 (10) |
|||||||
Prantsusmaa |
18 191 (10) |
|||||||
Iirimaa |
2 325 (10) |
|||||||
Madalmaad |
367 (10) |
|||||||
Ühendkuningriik |
5 517 (10) |
|||||||
Euroopa Liit |
30 677 (10) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
30 677 (10) |
|
|
|||||||
Hispaania |
1 252 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
6 968 |
|||||||
Euroopa Liit |
8 220 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
8 220 |
|
|
|||||||
Hispaania |
2 750 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
3 |
|||||||
Portugal |
547 |
|||||||
Euroopa Liit |
3 300 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
3 300 |
|
|
|||||||
Belgia |
7 |
Analüütiline TAC |
||||||
Saksamaa |
8 |
|||||||
Prantsusmaa |
332 |
|||||||
Iirimaa |
985 |
|||||||
Ühendkuningriik |
4 683 |
|||||||
Euroopa Liit |
6 015 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
6 015 |
|
|
|||||||
Belgia |
185 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
11 096 |
|||||||
Iirimaa |
3 699 |
|||||||
Ühendkuningriik |
1 665 |
|||||||
Euroopa Liit |
16 645 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
16 645 |
|
|
|||||||
Belgia |
20 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
91 |
|||||||
Iirimaa |
542 |
|||||||
Ühendkuningriik |
598 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 251 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 251 |
|
|
|||||||
Saksamaa |
2 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
37 |
|||||||
Iirimaa |
92 |
|||||||
Ühendkuningriik |
176 |
|||||||
Euroopa Liit |
307 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
307 |
|
|
|||||||
Belgia |
0 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
3 |
|||||||
Iirimaa |
52 |
|||||||
Madalmaad |
0 |
|||||||
Ühendkuningriik |
34 |
|||||||
Euroopa Liit |
89 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
89 |
|
|
|||||||
Belgia |
186 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
11 431 |
|||||||
Iirimaa |
5 298 |
|||||||
Madalmaad |
93 |
|||||||
Ühendkuningriik |
2 045 |
|||||||
Euroopa Liit |
19 053 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
19 053 |
|
|
|||||||
Hispaania |
1 270 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Prantsusmaa |
1 905 |
|||||||
Euroopa Liit |
3 175 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
3 175 |
|
|
|||||||
Portugal |
Kehtestatakse (11) |
Ennetuslik TAC |
||||||
Euroopa Liit |
Kehtestatakse (12) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
Kehtestatakse (12) |
|
|
|||||||
Taani |
1 531 |
Analüütiline TAC |
||||||
Rootsi |
130 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 661 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 661 (13) |
|
|
|||||||
Belgia |
28 |
Analüütiline TAC |
||||||
Taani |
1 119 |
|||||||
Saksamaa |
128 |
|||||||
Prantsusmaa |
248 |
|||||||
Madalmaad |
64 |
|||||||
Ühendkuningriik |
348 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 935 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 935 (14) |
|
|
|||||||||||||||||
Belgia |
284 (15) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||||||||||||
Hispaania |
9 109 |
|||||||||||||||||
Prantsusmaa |
14 067 (15) |
|||||||||||||||||
Iirimaa |
1 704 |
|||||||||||||||||
Madalmaad |
183 (15) |
|||||||||||||||||
Ühendkuningriik |
5 553 (15) |
|||||||||||||||||
Euroopa Liit |
30 900 |
|||||||||||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
30 900 (16) |
|||||||||||||||||
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
|
|||||||||||||
Belgia |
9 (17) |
Analüütiline TAC |
||||||||||||
Hispaania |
6 341 |
|||||||||||||
Prantsusmaa |
14 241 |
|||||||||||||
Madalmaad |
18 (17) |
|||||||||||||
Euroopa Liit |
20 609 |
|||||||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
20 609 (18) |
|||||||||||||
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
|
|||||||
Hispaania |
7 870 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
756 |
|||||||
Portugal |
3 673 |
|||||||
Euroopa Liit |
12 299 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
12 299 |
|
|
|||||||
Eesti |
2 (19) |
Analüütiline TAC |
||||||
Hispaania |
778 (19) |
|||||||
Prantsusmaa |
19 (19) |
|||||||
Leedu |
7 (19) |
|||||||
Ühendkuningriik |
7 (19) |
|||||||
Muu |
2 (19) |
|||||||
Euroopa Liit |
815 (19) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
815 (19) |
|
|
|||||||
Belgia |
7 (20) |
Analüütiline TAC |
||||||
Taani |
51 |
|||||||
Saksamaa |
7 (20) |
|||||||
Rootsi |
20 |
|||||||
Ühendkuningriik |
7 (20) |
|||||||
Euroopa Liit |
92 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
92 |
|
|
|||||||
Belgia |
1 147 |
Analüütiline TAC |
||||||
Taani |
1 147 |
|||||||
Saksamaa |
17 |
|||||||
Prantsusmaa |
34 |
|||||||
Madalmaad |
590 |
|||||||
Ühendkuningriik |
18 994 |
|||||||
Euroopa Liit |
21 929 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
21 929 |
|
|
|||||||
Hispaania |
29 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
114 |
|||||||
Iirimaa |
190 |
|||||||
Ühendkuningriik |
13 758 |
|||||||
Euroopa Liit |
14 091 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
14 091 |
|
|
|||||||
Hispaania |
1 306 (21) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
5 291 (21) |
|||||||
Iirimaa |
8 025 (21) |
|||||||
Ühendkuningriik |
7 137 (21) |
|||||||
Euroopa Liit |
21 759 (21) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
21 759 (21) |
|
|
|||||||
Hispaania |
234 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
3 665 |
|||||||
Euroopa Liit |
3 899 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
3 899 |
|
|
|||||||
Hispaania |
79 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
3 |
|||||||
Euroopa Liit |
82 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
82 |
|
|
|||||||
Hispaania |
68 |
Analüütiline TAC |
||||||
Portugal |
205 |
|||||||
Euroopa Liit |
273 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
273 |
|
|
|||||||
Prantsusmaa |
Ennetuslik TAC |
|||||||
Euroopa Liit |
||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
|
|
|||||||
Prantsusmaa |
10 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Iirimaa |
275 |
|||||||
Ühendkuningriik |
408 |
|||||||
Euroopa Liit |
693 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
693 |
|
|
|||||||
Belgia |
42 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
18 |
|||||||
Iirimaa |
1 063 |
|||||||
Madalmaad |
13 |
|||||||
Ühendkuningriik |
491 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 627 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 627 |
|
|
|||||||
Prantsusmaa |
16 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Iirimaa |
62 |
|||||||
Euroopa Liit |
78 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
78 |
|
|
|||||||
Belgia |
828 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
2 761 |
|||||||
Ühendkuningriik |
1 473 |
|||||||
Euroopa Liit |
5 062 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
5 062 |
|
|
|||||||
Belgia |
46 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
83 |
|||||||
Iirimaa |
197 |
|||||||
Ühendkuningriik |
43 |
|||||||
Euroopa Liit |
369 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
369 |
|
|
|||||||
Belgia |
11 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
22 |
|||||||
Iirimaa |
77 |
|||||||
Madalmaad |
44 |
|||||||
Ühendkuningriik |
22 |
|||||||
Euroopa Liit |
176 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
176 |
|
|
|||||||
Hispaania |
66 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Prantsusmaa |
263 |
|||||||
Portugal |
66 |
|||||||
Euroopa Liit |
395 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
395 |
|
|
|||||||
Hispaania |
6 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Prantsusmaa |
190 |
|||||||
Iirimaa |
56 |
|||||||
Ühendkuningriik |
145 |
|||||||
Euroopa Liit |
397 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
397 |
|
|
|||||||
Belgia |
420 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Hispaania |
25 |
|||||||
Prantsusmaa |
9 667 |
|||||||
Iirimaa |
1 030 |
|||||||
Ühendkuningriik |
2 353 |
|||||||
Euroopa Liit |
13 495 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
13 495 |
|
|
|||||||
Hispaania |
252 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Prantsusmaa |
1 230 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 482 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 482 |
|
|
|||||||
Hispaania |
208 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Prantsusmaa |
23 |
|||||||
Euroopa Liit |
231 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
231 |
|
|
|||||||
Hispaania |
273 (25) |
Ennetuslik TAC |
||||||
Portugal |
9 (25) |
|||||||
Euroopa Liit |
282 (25) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
282 |
|
|
|||||||
Belgia |
6 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
1 375 |
|||||||
Iirimaa |
1 516 |
|||||||
Ühendkuningriik |
446 |
|||||||
Euroopa Liit |
3 343 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
3 343 |
|
|
|||||||
Belgia |
Analüütiline TAC |
|||||||
Taani |
||||||||
Saksamaa |
||||||||
Prantsusmaa |
||||||||
Madalmaad |
||||||||
Ühendkuningriik |
||||||||
Euroopa Liit |
||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 395 (28) |
|
|
|||||||
Taani |
Analüütiline TAC |
|||||||
Rootsi |
||||||||
Euroopa Liit |
||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
58 (30) |
|
|
|||||||
Belgia |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|||||||
Eesti |
||||||||
Prantsusmaa |
||||||||
Saksamaa |
||||||||
Iirimaa |
||||||||
Leedu |
||||||||
Madalmaad |
||||||||
Portugal |
||||||||
Hispaania |
||||||||
Ühendkuningriik |
||||||||
Euroopa Liit |
||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
9 915 (32) |
|
|
|||||||
Belgia |
Analüütiline TAC |
|||||||
Prantsusmaa |
||||||||
Madalmaad |
||||||||
Ühendkuningriik |
||||||||
Euroopa Liit |
||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
887 (35) |
|
|
|||||||
Belgia |
Analüütiline TAC |
|||||||
Prantsusmaa |
||||||||
Portugal |
||||||||
Hispaania |
||||||||
Ühendkuningriik |
||||||||
Euroopa Liit |
||||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
4 222 (38) |
|
|
|||||||
Taani |
512 |
Analüütiline TAC |
||||||
Saksamaa |
30 (39) |
|||||||
Madalmaad |
49 (39) |
|||||||
Rootsi |
19 |
|||||||
Euroopa Liit |
610 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
610 (40) |
|
|
|||||||
Iirimaa |
48 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Ühendkuningriik |
12 |
|||||||
Euroopa Liit |
60 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
60 |
|
|
|||||||
Belgia |
131 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
2 |
|||||||
Iirimaa |
67 |
|||||||
Madalmaad |
41 |
|||||||
Ühendkuningriik |
59 |
|||||||
Euroopa Liit |
300 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
300 |
|
|
|||||||
Prantsusmaa |
7 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Iirimaa |
37 |
|||||||
Euroopa Liit |
44 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
44 |
|
|
|||||||
Belgia |
1 502 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
3 005 |
|||||||
Ühendkuningriik |
1 073 |
|||||||
Euroopa Liit |
5 580 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
5 580 |
|
|
|||||||
Belgia |
27 (41) |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
293 (41) |
|||||||
Ühendkuningriik |
457 (41) |
|||||||
Euroopa Liit |
777 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
777 |
|
|
|||||||
Belgia |
663 |
Analüütiline TAC |
||||||
Prantsusmaa |
66 |
|||||||
Iirimaa |
33 |
|||||||
Ühendkuningriik |
298 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 060 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 060 |
|
|
|||||||
Belgia |
35 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Prantsusmaa |
71 |
|||||||
Iirimaa |
190 |
|||||||
Madalmaad |
56 |
|||||||
Ühendkuningriik |
71 |
|||||||
Euroopa Liit |
423 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
423 |
|
|
|||||||
Belgia |
53 |
Analüütiline TAC |
||||||
Hispaania |
10 |
|||||||
Prantsusmaa |
3 895 |
|||||||
Madalmaad |
292 |
|||||||
Euroopa Liit |
4 250 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
4 250 |
|
|
|||||||
Hispaania |
403 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Portugal |
669 |
|||||||
Euroopa Liit |
1 072 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 072 |
|
|
|||||||
Belgia |
26 |
Ennetuslik TAC |
||||||
Taani |
1 674 |
|||||||
Saksamaa |
26 |
|||||||
Prantsusmaa |
361 |
|||||||
Madalmaad |
361 |
|||||||
Ühendkuningriik |
2 702 |
|||||||
Euroopa Liit |
5 150 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
5 150 |
|
|
|||||||
Taani |
0 |
Analüütiline TAC |
||||||
Rootsi |
0 |
|||||||
Euroopa Liit |
0 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 |
|
|
|||||||
Belgia |
0 (42) |
Analüütiline TAC |
||||||
Taani |
0 (42) |
|||||||
Saksamaa |
0 (42) |
|||||||
Prantsusmaa |
0 (42) |
|||||||
Madalmaad |
0 (42) |
|||||||
Rootsi |
0 (42) |
|||||||
Ühendkuningriik |
0 (42) |
|||||||
Euroopa Liit |
0 (42) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 (42) |
|
|
|||||||
Belgia |
0 (43) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
||||||
Saksamaa |
0 (43) |
|||||||
Hispaania |
0 (43) |
|||||||
Prantsusmaa |
0 (43) |
|||||||
Iirimaa |
0 (43) |
|||||||
Madalmaad |
0 (43) |
|||||||
Portugal |
0 (43) |
|||||||
Ühendkuningriik |
0 (43) |
|||||||
Euroopa Liit |
0 (43) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 (43) |
|
|
|||||||
Hispaania |
Analüütiline TAC |
|||||||
Prantsusmaa |
388 (44) |
|||||||
Portugal |
||||||||
Euroopa Liit |
25 011 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
25 011 |
|
|
|||||||
Hispaania |
Analüütiline TAC |
|||||||
Portugal |
||||||||
Euroopa Liit |
30 800 |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
30 800 |
|
|
|||||||
Portugal |
Ennetuslik TAC |
|||||||
Euroopa Liit |
Kehtestatakse (52) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
Kehtestatakse (52) |
|
|
|||||||
Portugal |
Ennetuslik TAC |
|||||||
Euroopa Liit |
Kehtestatakse (56) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
Kehtestatakse (56) |
|
|
|||||||
Hispaania |
Kehtestatakse (58) |
Ennetuslik TAC |
||||||
Euroopa Liit |
Kehtestatakse (59) |
|||||||
Lubatud kogupüük (TAC) |
Kehtestatakse (59) |
(1) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.
(2) Clyde’i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre’i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.
(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
(5) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
— |
põhjas laiuskraad 52° 30′ N, |
— |
lõunas laiuskraad 52° 00′ N, |
— |
läänes Iirimaa rannik, |
— |
idas Ühendkuningriigi rannik. |
(6) Seda püügipiirkonda on suurendatud alaga, mille piirid on järgmised:
— |
põhjas laiuskraad 52° 30′ N, |
— |
lõunas laiuskraad 52° 00′ N, |
— |
läänes Iirimaa rannik, |
— |
idas Ühendkuningriigi rannik. |
(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud.
(8) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta.
(9) Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
(10) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).
(11) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(12) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.
(13) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
(14) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
(15) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(16) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
Eritingimus:
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE) |
Belgia |
37 |
Hispaania |
1 469 |
Prantsusmaa |
1 469 |
Iirimaa |
184 |
Madalmaad |
18 |
Ühendkuningriik |
827 |
Euroopa Liit |
4 004 |
(17) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(18) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
Eritingimus:
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14) |
Belgia |
2 |
Hispaania |
1 837 |
Prantsusmaa |
3 305 |
Madalmaad |
6 |
Euroopa Liit |
5 150 |
(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(20) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes.
(21) Eritingimus: millest võib VII püügipiirkonnas (Porcupine'i madalik – üksus 16) (NEP/*07U16) kasutada ainult järgmisi kvoote:
Hispaania |
380 |
Prantsusmaa |
238 |
Iirimaa |
457 |
Ühendkuningriik |
185 |
Euroopa Liit |
1 260 |
(22) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(23) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(24) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.
(25) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda ELi VIIIc püügipiirkonna vetes (POL/*08C.).
(26) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), blondrai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(27) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.
(28) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(29) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/03A-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.
(30) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(31) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(32) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(33) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda ELi VIId püügipiirkonna vetes (SRX/*07D.).
(34) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/07D.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(35) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(36) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*67AKD).
(37) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C.) püügist teatatakse eraldi.
(38) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(39) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 ELi vetes.
(40) Eritingimus: sellest võib üle 461 tonni püüda IIIa püügipiirkonnas.
(41) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimustele.
(42) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
(43) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
(44) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 () artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(45) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
(46) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*09).
(47) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(48) Eritingimus: kuni 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIc piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*08C).
(49) Assoori saarte ümbruse veed.
(50) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(51) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(52) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.
(53) Madeira ümbruse veed.
(54) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(55) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(56) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.
(57) Kanaari saarte ümbruse veed.
(58) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(59) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
IIA LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES KATTEGATI, ICES VIa JA VIIa RAJOONI NING ICES Vb RAJOONI ELi VETE TURSAVARUDE MAJANDAMISEGA
1. Reguleerimisala
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahenditest ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas. |
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2012. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõu kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga. |
2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 osutatud püügivahendite rühmade määratlusi ning sama lisa punkti 2 alapunktides a, c ja d osutatud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.
3. Load
Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, keelab ta mis tahes oma laeval kalastamise kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.
4. Maksimaalne lubatud püügikoormus
4.1. |
Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2012. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites. |
4.2. |
Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas esitatud maksimaalset lubatud püügikoormust. |
5. Haldamine
5.1. |
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele. |
5.2. |
Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada. |
5.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu. |
6. Püügikoormuse aruanne
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafiliste piirkondade rühma.
7. Andmete esitamine
Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.
(1) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).
IIA lisa 1. liide
Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades
Geograafiline piirkond: |
Kindlaksmääratud püügivahend |
DK |
DE |
SE |
||
|
TR1 |
197 929 |
4 212 |
16 610 |
||
TR2 |
830 041 |
5 240 |
327 506 |
|||
TR3 |
441 872 |
0 |
490 |
|||
BT1 |
0 |
0 |
0 |
|||
BT2 |
0 |
0 |
0 |
|||
GN |
115 456 |
26 534 |
13 102 |
|||
GT |
22 645 |
0 |
22 060 |
|||
LL |
1 100 |
0 |
25 339 |
Geograafiline piirkond |
Kindlaksmääratud püügivahend |
BE |
FR |
IE |
NL |
UK |
||
|
TR1 |
0 |
48 193 |
33 539 |
0 |
339 592 |
||
TR2 |
10 166 |
744 |
475 649 |
0 |
1 088 238 |
|||
TR3 |
0 |
0 |
1 422 |
0 |
0 |
|||
BT1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|||
BT2 |
843 782 |
0 |
514 584 |
200 000 |
111 693 |
|||
GN |
0 |
471 |
18 255 |
0 |
5 970 |
|||
GT |
0 |
0 |
0 |
0 |
158 |
|||
LL |
0 |
0 |
0 |
0 |
70 614 |
Geograafiline piirkond |
Kindlaksmääratud püügivahend |
BE |
DE |
ES |
FR |
IE |
UK |
||
|
TR1 |
0 |
9 320 |
0 |
1 324 002 |
428 820 |
1 033 273 |
||
TR2 |
0 |
0 |
0 |
34 926 |
14 371 |
2 972 845 |
|||
TR3 |
0 |
0 |
0 |
0 |
273 |
16 027 |
|||
BT1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
117 544 |
|||
BT2 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 801 |
4 626 |
|||
GN |
0 |
35 442 |
13 836 |
302 917 |
5 697 |
213 454 |
|||
GT |
0 |
0 |
0 |
0 |
1 953 |
145 |
|||
LL |
0 |
0 |
1 402 142 |
225 861 |
4 250 |
630 040 |
IIB LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICES VIIIc JA IXa PÜÜGIRAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.
2. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „püügivahendite rühm”– rühm, kuhu kuuluvad traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm; nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;
b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;
c) „piirkond”– ICES VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;
d) „2012. aasta püügiperiood”– ajavahemik 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013;
e) „eritingimused”– punktis 6.1 esitatud eritingimused.
3. Püügitegevuse piirangud
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
LOAD
4. Püügiloaga laevad
4.1. |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2011 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
4.2. |
Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12. |
III PEATÜKK
ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV
5. Päevade maksimaalne arv
5.1. |
2012. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis. |
5.2. |
Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka. |
6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused
6.1. |
Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul ELi laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:
|
6.2. |
Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist 2012. aastal lossida üle 5 tonni merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal). |
6.3. |
Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel. |
6.4. |
Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest. I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa
|
7. Kilovatt-päevade süsteem
7.1. |
Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust. |
7.2. |
Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva. |
7.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
7.4. |
Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi. |
8. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest
8.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Nimetatud kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
8.2. |
Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
8.3. |
Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
8.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2012 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
8.5. |
Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
8.6. |
Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi. |
8.7. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu 2012. aasta püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses 2013. aasta majandamisperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
9. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks
9.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
9.2. |
Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
9.3. |
Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
9.4. |
Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
9.5. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teaduslik vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
HALDAMINE
10. Üldine kohustus
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
11. Püügiperioodid
11.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks. |
11.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
11.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE
12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel
12.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris. |
12.2. |
Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2009 ja 2010 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest. |
12.3. |
Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
12.4. |
Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta. |
12.5. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
13. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
ARUANDEKOHUSTUS
14. Püügikoormuse aruanne
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
15. Andmete kogumine
Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.
16. Andmete esitamine
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2011. ja 2012. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa
Liikmesriik |
Püügivahend |
Aasta |
Koonddeklaratsioon |
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondamine (4) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest
|
|||||||||||
|
4 |
|
Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 |
|||||||||||
|
7 |
R |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi kestus |
Teatatud püügivahendid |
Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus |
Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv |
Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv |
Ülekantud päevad |
||||||||||||
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
(8) |
(8) |
(8) |
(9) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondamine (5) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
12 |
|
ELi kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. |
|||||||||||
|
14 |
L |
Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6) |
|||||||||||
|
2 |
L |
Püügiperioodi pikkus kuudes. |
|||||||||||
|
2 |
L |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest
|
|||||||||||
|
2 |
L |
Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse). |
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus. |
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid. |
|||||||||||
|
4 |
L |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”. |
(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).
(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).
(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).
IIC LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICES VIIe RAJOONIS
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt10 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad mõnda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007 käesoleva lisa punktis 2 osutatud püügivahenditest ning mis viibivad ICES VIIe rajoonis. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2012. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013. |
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügipäeviku kohaselt püüdnud 2004. aastal eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, tingimusel et:
Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest. |
2. Püügivahendid
Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste kalapüügivahendite rühmade suhtes:
a) |
piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; |
b) |
passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm. |
3. Püügitegevuse piirangud
Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi piirkonnas rohkem kui III peatükis sätestatud arvu päevi.
II PEATÜKK
LOAD
4. Püügiloaga laevad
4.1. |
Laevadel, mis kasutavad käesoleva lisa punktis 2 määratletud püügivahendeid ja mis püüavad käesoleva punktis 1.1 määratletud piirkonnas, peab olema kalapüügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7. |
4.2. |
Liikmesriik ei luba oma lipu all sõitvatel laevadel püüda kala kõnealuses piirkonnas ühegi punktis 2 osutatud rühmadesse kuuluva püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002–2011 selles piirkonnas kala püüdnud (välja arvatud püügitegevus seoses päevade ülekandmisega kalalaevade vahel), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük mõõdetuna kilovattides. |
4.3. |
Siiski võib laeval, mis on tõendatult püüdnud kala punktis 2 osutatud rühma püügivahenditega, olla luba kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne. |
4.4. |
Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole punktis 1 määratletud piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 2 osutatud rühma püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11. |
III PEATÜKK
ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV
5. Päevade maksimaalne arv
2012. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul liikmesriik võib tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest ja neid kasutatakse, on esitatud I tabelis.
I tabel
Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite rühmade kaupa
Püügivahend punkt 2 |
Nimetus Kasutatakse ainult punktis 2 määratletud püügivahendite määratlusi |
La Manche’i lääneosa |
2(a) |
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm |
164 |
2(b) |
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm |
164 |
6. Kilovatt-päevade süsteem
6.1. |
2012. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid määratud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada asjaomasel laeval viibida piirkonnas maksimaalse arvu päevi, mis erineb I tabelis püügivahendite rühmade puhul kehtestatud päevadest, tingimusel et järgitakse sellisele püügivahendite rühmale vastavat kilovatt-päevade üldkogust. |
6.2. |
Teatavale püügivahendite rühmale vastav kilovatt-päevade üldkogus on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada kõnealuseid püügivahendeid, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1. |
6.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
6.4. |
Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi. |
7. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest
7.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
7.2. |
Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
7.3. |
Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
7.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile 15. juuniks 2012 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
7.5. |
Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
7.6. |
Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastava püügivahendite rühma püügivahendeid. |
7.7. |
Liikmesriik ei või 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevi, kui komisjon ei ole vastu võtnud otsust, et hindab kõnealused lisapäevad ümber, võttes aluseks kasutatavate püügivahendite rühmad ja merepäevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse kõnealuste lisapäevade arvu ümberhindamiseks, võib ta enne komisjoni otsuse tegemist ajutiselt ümber jagada 50 % neist päevadest. |
8. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks
8.1. |
Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2012 kuni 31. jaanuar 2013 kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 2 määratletud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava püügi hulgale ja püükide koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis riiklike programmide suhtes on sätestatud määrustes (EÜ) nr 199/2008 ja (EÜ) nr 665/2008 (1). |
8.2. |
Vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ja meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
8.3. |
Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada sooviv liikmesriik esitab komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
8.4. |
Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendavaid päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt nimetatud liikmesriigile ning tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
8.5. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
HALDAMINE
9. Üldine kohustus
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
10. Püügiperioodid
10.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks. |
10.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
10.3. |
Kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 3 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida päevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laeva lahkumine piirkonnast ei ühti 24tunnise perioodi lõpuga. |
V PEATÜKK
ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE
11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel
11.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris. |
11.2. |
Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis. |
11.3. |
Punktis 10.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 2 nimetatud rühma kuuluvaid püügivahendeid. |
11.4. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad kõigepealt komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.
VI PEATÜKK
ARUANDEKOHUSTUS
13. Püügikoormuse aruanne
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse ICES VIIe rajooni.
14. Andmete kogumine
Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas.
15. Andmete esitamine
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2011. ja 2012. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa
Liikmesriik |
Püügivahend |
Aasta |
Koonddeklaratsioon |
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondamine (2) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest
|
|||||||||||
|
4 |
|
Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 |
|||||||||||
|
7 |
R |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi kestus |
Teatatud püügivahendid |
Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv |
Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv |
Ülekantud päevad |
|||||||||
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondamine (3) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
12 |
|
ELi kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. |
|||||||||||
|
14 |
L |
Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87. |
|||||||||||
|
2 |
L |
Püügiperioodi pikkus kuudes. |
|||||||||||
|
2 |
L |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest
|
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus. |
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid. |
|||||||||||
|
4 |
L |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”. |
(1) Komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).
(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(3) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.