32012R0043

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 43/2012 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32012R0043

Nõukogu määrus (EL) nr 43/2012, 17. jaanuar 2012 , millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse

ELT L 25, 27.1.2012, p. 1–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 23/02/2012

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/43/oj

Date of document:: 17/01/2012
Date of effect:: 01/01/2012; Kohaldamine vt artikkel 15
Date of effect:: 28/01/2012; jõustumine avaldamise kuupäev +1 vt artikkel 15
Date of effect:: 01/02/2012; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 15
Date of end of validity:: No end date

Author:: Euroopa Liidu Nõukogu
Responsible body:: Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries
Form:: Määrus
Additional information:: NLE 2011/0255

Procedure number:

2011/0255/NLE

Link

European Parliament - Legislative observatory

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

12010E043 - P3

Proposal:

52011PC0586

Link

Select all documents based on this document

Link

Select all implementing acts based on this document

Link

Select all documents mentioning this document

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From
Corrected by	32012R0043R(01)	(EL, BG, SL, EN)
Modified by	32012R0692	Lisamine	artikkel 12.1 punkt G)	23/02/2012
Modified by	32012R0692	Muudatus	lisa I P. A	01/01/2012
Modified by	32012R0692	Lisamine	artikkel 13 BI	01/01/2012
Modified by	32012R1040	Asendamine	lisa II A.P.1.D Tekst	10/11/2012
Modified by	32012R1040	Asendamine	lisa I P.B Tekst	10/11/2012

Subsequent related instruments:

Amendment proposed by 52012PC0182

Instruments cited:

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Kalanduspoliitika

Directory code:

04.10.30.10 Kalandus / Ühine kalanduspoliitika / Kalavarude kaitse / Püügikvoodid ja kalavarude majandamine

HTML

PDF

Official Journal

27.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 25/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 43/2012,

17. jaanuar 2012,

millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu peab komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt peavad meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, olema võetud arvestades kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed iga kalavaru või kalavarurühma kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)	Et tagada ühetaolised rakendamistingimused, mis käsitlevad konkreetsele liikmesriigile loa andmist tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(5)

Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (2).

(6)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 volitused kõnealuse lubatud kogupüügi taseme määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi taset kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(7)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida püügikvoodi süsteemi, et vältida vette tagasi heitmist ning sellega kaasnevat muidu kasutatava kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu õhutavad püügikvoodi süsteemid kalureid püügi selektiivsust parandama. Et tagasiheidet oleks võimalik tõhusalt reguleerida, peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine. See peaks võimaldama kõik pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osad täpselt salvestada. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine praegu selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük) eeldusel, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) nõuded on täidetud.

(8)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega ja asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(9)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks merluusivaru, norra salehomaari varu, Biskaia lahe ja La Manche’i lääneosa merikeelevaru, Šotimaast läände jääva heeringavaru, Kattegati, Šotimaast läände jäävate ning Iiri mere tursavaru lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 811/2004 (millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks), (4) nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks), (5) nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 388/2006 (millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (6) nõukogu 7. mai 2007. aasta määruses (EÜ) nr 509/2007 (millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (7) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1300/2008 (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava) (8) ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (9) („tursapüügi kava”).

(10)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis i määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(11)	Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (10) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud meetmeid.

(12)	Mõnede liikide, näiteks mõnede hailiikide jaoks võib isegi piiratud püügitegevus kaasa tuua tõsise ohu nende säilimisele. Selliste liikide püügivõimalused tuleks nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(13)

Norra salehomaari püütakse mitmeid liike hõlmavates põhjalähedastes püügipiirkondades koos mitme teise liigiga. Iirimaast lääne poole jäävas püügipiirkonnas ehk Porcupine’i madalal soovitab teadusnõuanne selle liigi püüki 2012. aastal mitte suurendada. Varude taastamise jätkamise toetamiseks on asjakohane piirduda kõnealuse piirkonna teatud osades ja teatud ajavahemikel püügivõimaluste puhul üksnes selliste pelaagiliste liikidega, millega koos norra salehomaari ei püüta.

(14)

Kuna puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et pollaki lubatud kogupüügi piirkonnad vastavad konkreetsetele bioloogilistele varudele ja et selle liigi levik on ühtlane alates Briti saartest põhjas kuni Ibeeria poolsaareni lõunas, on püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks asjakohane lubada teatud lubatud kogupüügi piirkondade vahelist paindlikkust.

(15)

On vaja kehtestada 2012. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (11).

(16)

Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (12), eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(17)

Selleks, et vältida püügitegevuse katkemist ning tagada ELi kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2012. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(18)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ELi laevadele rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalast väljaspool olevate teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused.

2. Lõikes 1 osutatud püügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2012. aasta püügipiirangud ning

b)	püügikoormuse piirangud ajavahemikul 1. veebruar 2012 – 31. jaanuar 2013.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ELi laevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;

b) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

c) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

d) „kvoot”– ELile või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

f) „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (13);

g) „ELi laevastikuregister”– kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikega 3 komisjoni loodud register;

h) „kalapüügipäevik”– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas määratletud geograafilised alad;

b) „Skagerrak”– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c) „Kattegat”– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d) „VII (Porcupine’i madal – üksus 16)”– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53° 30′ N 15° 00′ W,

53° 30′ N 11° 00′ W,

51° 30′ N 11° 00′ W,

51° 30′ N 13° 00′ W,

51° 00′ N 13° 00′ W,

51° 00′ N 15° 00′ W,

53° 30′ N 15° 00′ W;

e) „Cádizi laht”– ICES IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole 7° 23′ 48″ W;

f) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 216/2009 (15) II lisas määratletud geograafilised alad.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle eraldamine

ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

Artikkel 6

Erisätted teatava lubatud kogupüügi kohta

1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi selliselt, et

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemuseks on:

i)	analüütilise hinnangu olemasolu korral varude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel aastal 2015 ja edaspidi, võimalikult suure tõenäosusega;

ii)	kui analüütiline hinnang puudub või on mittetäielik, varude kasutamine kalavarude majandamise suhtes kohaldatava ettevaatusprintsiibi kohaselt.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2012 järgmise teabe:

a)	vastuvõetud lubatud kogupüük;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüük põhineb, ning

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 7

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele

1. Teatavate kalavarude puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele oma lipu all sõitvatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas. Täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

2. Lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist lubatakse üksnes järgmistel tingimustel:

a)	laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

b)	ühele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale laevale antud täiendav püügiosa ole rohkem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest ning mingil juhul ei tohi see suurendada kõnealusele laevale eraldatud põhiosa rohkem kui 30 % ning

c)	kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva poolt püütud asjaomane saak arvestatakse maha kogu talle eraldatud püügiosast.

Olenemata punktist b võib liikmesriik erandkorras lubada oma lipu all sõitvale laevale täiendava püügiosa, mis on suurem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest, tingimusel, et:

i)	sellist liiki laevade hinnanguline tagasiheide on väiksem kui 10 %;

ii)	saab tõendada, et sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV süsteemi kontrollialase potentsiaali hindamiseks, ning

iii)	nimetatud katsetustes osalevate kõikide laevade täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

Sel määral, kui kooskõlas punktiga a tehtud salvestistega kaasneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46 määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

3. Kui liikmesriik tuvastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida lõikes 2 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2012. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

4. Enne lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist esitab liikmesriik komisjonile järgmise teabe:

a)	tema lipu all sõitvate täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)	nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)	nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)	iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide, ning

e)	katsetustes osalevate laevade poolt 2011. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

5. Komisjon võib nõuda, et hinnang lõike 2 punktis b osutatud laevade hinnangulise tagasiheite kohta saadetaks teaduslikule nõuandeorganile läbivaatamiseks. Kui hinnangut ei kinnitata, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kirjalikult meetmetest, mille eesmärk on tagada, et asjaomased laevad järgivad lõike 2 punktis b kehtestatud hinnangulise tagasiheitega seotud tingimust.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)	saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud

Alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid järgmiselt:

a)	IIA lisa kohaldatakse tursavarude majandamiseks Kattegatis, ICES VIIa ja VIa rajoonis ning ICES Vb rajooni ELi vetes.

b)	IIB lisa kohaldatakse merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)	IIC lisa kohaldatakse ICES VIIe rajoonis merikeelevarude majandamise suhtes.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist (16);

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11

Kalapüügi keeluaeg

1. Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. juulini 2012 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel ja harilik ogahai.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

3. Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 Porcupine'i madalalt läbisõidul hoida pardal nimetatud lõikes osutatud liike.

Artikkel 12

Keelud

1. ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) ELi ja ELi välistes vetes;

b)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus käesoleva määruse I lisa B osas on ette nähtud teisiti;

c)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

d)	harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

f)	logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes.

2. Juhusliku püügi korral ei tohi lõikes 1 osutatud liike kahjustada. Need tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2371/2002. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Artiklit 9 kohaldatakse siiski 1. veebruarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) ELT L 150, 30.04.2004, lk 1.

(5) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(6) ELT L 65, 07.03.2006, lk 1.

(7) ELT L 122, 11.05.2007, lk 7.

(8) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(9) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(10) EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3.

(11) ELT L 214, 19.08.2009, lk 16.

(12) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(13) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.03.2009, lk 1).

(16) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

LISADE NIMEKIRI

I LISA.

ELi laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa.

—	A osa. Üldsätted

—	B osa. Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAF ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

IIA LISA.

Laevade püügikoormus seoses Kattegati, ICES VIIa ja VIa rajooni ning ICES Vb rajooni ELi vete tursavarude majandamisega.

IIB LISA.

Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

IIC LISA.

Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICES VIIe rajoonis.

I LISA

ELi LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

A OSA

Üldsätted

Käesoleva lisa B osa tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetusega tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon maritae	CGE	Süvamere punakrabi
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaad-ogahai
Deania calcea	DCA	Pikk-koon-hai
Dipturus batis	RJB	Harilik rai
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Atlandi karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja circularis	RJI	Liivrai
Leucoraja fullonica	RJF	Šagräänrai
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Raja brachyura	RJH	Blondrai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Väikesilmrai
Raja montagui	RJM	Tähnikrai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Scomber scombrus	MAC	Makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus spp.	JAX	Harilik stauriid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.

Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Antarktika kihvkalad	TOA	Dissostichus mawsoni
Arktikakrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Blondrai	RJH	Raja brachyura
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik rai	RJB	Dipturus batis
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik stauriid	JAX	Trachurus spp.
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Liivrai	RJI	Leucoraja circularis
Limapead	ALF	Beryx spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Makrell	MAC	Scomber scombrus
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Musterrai	RJU	Raja undulata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogarai	RJC	Raja clavata
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Pikk-koon-hai	DCA	Deania calcea
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railised	SRX	Rajiformes
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabi	CGE	Chaceon maritae
Šagräänrai	RJF	Leucoraja fullonica
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tursk	COD	Gadus morhua
Tähnikrai	RJM	Raja montagui
Tähtrai	RJR	Amblyraja radiata
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Rostroraja alba
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesilmrai	RJE	Raja microocellata
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt

B OSA

Kattegat, ICES alapiirkonnad I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV, CECAF ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

III ja IV püügipiirkonna ELi veed

(ARU/34-C)

Taani

959

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

1 082

Lubatud kogupüük (TAC)

1 082

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

329

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

305

Madalmaad

3 434

Ühendkuningriik

241

Euroopa Liit

4 316

Lubatud kogupüük (TAC)

4 316

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(USK/3A/BCD)

Taani

Analüütiline TAC

Rootsi

Saksamaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

20 123

Ennetuslik TAC

Iirimaa

56 666

Ühendkuningriik

5 211

Euroopa Liit

82 000

Lubatud kogupüük (TAC)

82 000

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIb, VIIc; VIaS (1)

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

3 861

Analüütiline TAC

Madalmaad

386

Euroopa Liit

4 247

Lubatud kogupüük (TAC)

4 247

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VI püügipiirkond, Clyde (2)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse (3)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (4)

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIa (5)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 237

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

3 515

Euroopa Liit

4 752

Lubatud kogupüük (TAC)

4 752

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIe ja VIIf

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

490

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

490

Euroopa Liit

980

Lubatud kogupüük (TAC)

980

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIg (6), VIIh (6), VIIj (6) ja VIIk (6)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

234

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 302

Iirimaa

18 236

Madalmaad

1 302

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

21 100

Lubatud kogupüük (TAC)

21 100

Liik

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

3 998

Analüütiline TAC

Portugal

4 362

Euroopa Liit

8 360

Lubatud kogupüük (TAC)

8 360

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

82 (7)

Analüütiline TAC

Saksamaa

2 (7)

Rootsi

49 (7)

Euroopa Liit

133 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (7)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIb; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W ning XII ja XIV püügipiirkond

(COD/5W6-14)

Belgia

Ennetuslik TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIa; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′W.

(COD/5BE6A)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (8)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIa

(COD/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

251

Madalmaad

Ühendkuningriik

109

Euroopa Liit

380

Lubatud kogupüük (TAC)

380

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(COD/7XAD34)

Belgia

449

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

7 357

Iirimaa

1 459

Madalmaad

Ühendkuningriik

793

Euroopa Liit

10 059

Lubatud kogupüük (TAC)

10 059

Liik

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Püügipiirkond

Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skagerraki, I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi veed; CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 püügipiirkonna ELi veed

(POR/3-1234)

Taani

0 (9)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

0 (9)

Saksamaa

0 (9)

Iirimaa

0 (9)

Hispaania

0 (9)

Ühendkuningriik

0 (9)

Euroopa Liit

0 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (9)

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

1 775

Euroopa Liit

1 845

Lubatud kogupüük (TAC)

1 845

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

385

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 501

Iirimaa

439

Ühendkuningriik

1 062

Euroopa Liit

3 387

Lubatud kogupüük (TAC)

3 387

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VII

(LEZ/07.)

Belgia

470

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

5 216

Prantsusmaa

6 329

Iirimaa

2 878

Ühendkuningriik

2 492

Euroopa Liit

17 385

Lubatud kogupüük (TAC)

17 385

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

950

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

766

Euroopa Liit

1 716

Lubatud kogupüük (TAC)

1 716

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 121

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

Euroopa Liit

1 214

Lubatud kogupüük (TAC)

1 214

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

186

Analüütiline TAC

Saksamaa

213

Hispaania

199

Prantsusmaa

2 293

Iirimaa

518

Madalmaad

179

Ühendkuningriik

1 595

Euroopa Liit

5 183

Lubatud kogupüük (TAC)

5 183

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VII

(ANF/07.)

Belgia

2 835 (10)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

316 (10)

Hispaania

1 126 (10)

Prantsusmaa

18 191 (10)

Iirimaa

2 325 (10)

Madalmaad

367 (10)

Ühendkuningriik

5 517 (10)

Euroopa Liit

30 677 (10)

Lubatud kogupüük (TAC)

30 677 (10)

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 252

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6 968

Euroopa Liit

8 220

Lubatud kogupüük (TAC)

8 220

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 750

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

547

Euroopa Liit

3 300

Lubatud kogupüük (TAC)

3 300

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

332

Iirimaa

985

Ühendkuningriik

4 683

Euroopa Liit

6 015

Lubatud kogupüük (TAC)

6 015

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

185

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

11 096

Iirimaa

3 699

Ühendkuningriik

1 665

Euroopa Liit

16 645

Lubatud kogupüük (TAC)

16 645

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIIa

(HAD/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

542

Ühendkuningriik

598

Euroopa Liit

1 251

Lubatud kogupüük (TAC)

1 251

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

176

Euroopa Liit

307

Lubatud kogupüük (TAC)

307

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIIa

(WHG/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

(WHG/7X7A-C)

Belgia

186

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

11 431

Iirimaa

5 298

Madalmaad

Ühendkuningriik

2 045

Euroopa Liit

19 053

Lubatud kogupüük (TAC)

19 053

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIII

(WHG/08.)

Hispaania

1 270

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 905

Euroopa Liit

3 175

Lubatud kogupüük (TAC)

3 175

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(WHG/9/3411)

Portugal

Kehtestatakse (11)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (12)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (12)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

1 531

Analüütiline TAC

Rootsi

130

Euroopa Liit

1 661

Lubatud kogupüük (TAC)

1 661 (13)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

1 119

Saksamaa

128

Prantsusmaa

248

Madalmaad

Ühendkuningriik

348

Euroopa Liit

1 935

Lubatud kogupüük (TAC)

1 935 (14)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

284 (15)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

9 109

Prantsusmaa

14 067 (15)

Iirimaa

1 704

Madalmaad

183 (15)

Ühendkuningriik

5 553 (15)

Euroopa Liit

30 900

Lubatud kogupüük (TAC)

30 900 (16)

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
Euroopa Liit	4 004

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

9 (17)

Analüütiline TAC

Hispaania

6 341

Prantsusmaa

14 241

Madalmaad

18 (17)

Euroopa Liit

20 609

Lubatud kogupüük (TAC)

20 609 (18)

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
Euroopa Liit	5 150

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

7 870

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

756

Portugal

3 673

Euroopa Liit

12 299

Lubatud kogupüük (TAC)

12 299

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

2 (19)

Analüütiline TAC

Hispaania

778 (19)

Prantsusmaa

19 (19)

Leedu

7 (19)

Ühendkuningriik

7 (19)

Muu

2 (19)

Euroopa Liit

815 (19)

Lubatud kogupüük (TAC)

815 (19)

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IIIa; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed

(LIN/3A/BCD)

Belgia

7 (20)

Analüütiline TAC

Taani

Saksamaa

7 (20)

Rootsi

Ühendkuningriik

7 (20)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

1 147

Analüütiline TAC

Taani

1 147

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

590

Ühendkuningriik

18 994

Euroopa Liit

21 929

Lubatud kogupüük (TAC)

21 929

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

114

Iirimaa

190

Ühendkuningriik

13 758

Euroopa Liit

14 091

Lubatud kogupüük (TAC)

14 091

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 306 (21)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

5 291 (21)

Iirimaa

8 025 (21)

Ühendkuningriik

7 137 (21)

Euroopa Liit

21 759 (21)

Lubatud kogupüük (TAC)

21 759 (21)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

234

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 665

Euroopa Liit

3 899

Lubatud kogupüük (TAC)

3 899

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VIIIc

(NEP/08C.)

Hispaania

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

Analüütiline TAC

Portugal

205

Euroopa Liit

273

Lubatud kogupüük (TAC)

273

Liik

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse (22) (23)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (23) (24)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (23) (24)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Iirimaa

275

Ühendkuningriik

408

Euroopa Liit

693

Lubatud kogupüük (TAC)

693

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIa

(PLE/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

1 063

Madalmaad

Ühendkuningriik

491

Euroopa Liit

1 627

Lubatud kogupüük (TAC)

1 627

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIb ja VIIc

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(PLE/7DE.)

Belgia

828

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 761

Ühendkuningriik

1 473

Euroopa Liit

5 062

Lubatud kogupüük (TAC)

5 062

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIf ja VIIg

(PLE/7FG.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

197

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

369

Lubatud kogupüük (TAC)

369

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

(PLE/7HJK.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

176

Lubatud kogupüük (TAC)

176

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

263

Portugal

Euroopa Liit

395

Lubatud kogupüük (TAC)

395

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

190

Iirimaa

Ühendkuningriik

145

Euroopa Liit

397

Lubatud kogupüük (TAC)

397

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VII

(POL/07.)

Belgia

420

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

Prantsusmaa

9 667

Iirimaa

1 030

Ühendkuningriik

2 353

Euroopa Liit

13 495

Lubatud kogupüük (TAC)

13 495

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 230

Euroopa Liit

1 482

Lubatud kogupüük (TAC)

1 482

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VIIIc

(POL/08C.)

Hispaania

208

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

Euroopa Liit

231

Lubatud kogupüük (TAC)

231

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (25)

Ennetuslik TAC

Portugal

9 (25)

Euroopa Liit

282 (25)

Lubatud kogupüük (TAC)

282

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

VII, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(POK/7/3411)

Belgia

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

1 375

Iirimaa

1 516

Ühendkuningriik

446

Euroopa Liit

3 343

Lubatud kogupüük (TAC)

3 343

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

235 (26) (27) (28)

Analüütiline TAC

Taani

9 (26) (27) (28)

Saksamaa

12 (26) (27) (28)

Prantsusmaa

37 (26) (27) (28)

Madalmaad

200 (26) (27) (28)

Ühendkuningriik

902 (26) (27) (28)

Euroopa Liit

1 395 (26) (28)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 395 (28)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(SRX/03A-C.)

Taani

45 (29) (30)

Analüütiline TAC

Rootsi

13 (29) (30)

Euroopa Liit

58 (29) (30)

Lubatud kogupüük (TAC)

58 (30)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIa, VIb ja VIIa–c, e–k püügipiirkonna ELi veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

895 (31) (32) (33)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eesti

5 (31) (32) (33)

Prantsusmaa

4 018 (31) (32) (33)

Saksamaa

12 (31) (32) (33)

Iirimaa

1 294 (31) (32) (33)

Leedu

21 (31) (32) (33)

Madalmaad

4 (31) (32) (33)

Portugal

22 (31) (32) (33)

Hispaania

1 082 (31) (32) (33)

Ühendkuningriik

2 562 (31) (32) (33)

Euroopa Liit

9 915 (31) (32) (33)

Lubatud kogupüük (TAC)

9 915 (32)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna ELi veed

(SRX/07D.)

Belgia

80 (34) (35) (36)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

670 (34) (35) (36)

Madalmaad

4 (34) (35) (36)

Ühendkuningriik

133 (34) (35) (36)

Euroopa Liit

887 (34) (35) (36)

Lubatud kogupüük (TAC)

887 (35)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed

(SRX/89-C.)

Belgia

9 (37) (38)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 601 (37) (38)

Portugal

1 298 (37) (38)

Hispaania

1 305 (37) (38)

Ühendkuningriik

9 (37) (38)

Euroopa Liit

4 222 (37) (38)

Lubatud kogupüük (TAC)

4 222 (38)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(SOL/3A/BCD)

Taani

512

Analüütiline TAC

Saksamaa

30 (39)

Madalmaad

49 (39)

Rootsi

Euroopa Liit

610

Lubatud kogupüük (TAC)

610 (40)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIa

(SOL/07A.)

Belgia

131

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

300

Lubatud kogupüük (TAC)

300

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIb ja VIIc

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIId

(SOL/07D.)

Belgia

1 502

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 005

Ühendkuningriik

1 073

Euroopa Liit

5 580

Lubatud kogupüük (TAC)

5 580

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIe

(SOL/07E.)

Belgia

27 (41)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

293 (41)

Ühendkuningriik

457 (41)

Euroopa Liit

777

Lubatud kogupüük (TAC)

777

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIf ja VIIg

(SOL/7FG.)

Belgia

663

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

298

Euroopa Liit

1 060

Lubatud kogupüük (TAC)

1 060

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

(SOL/7HJK.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

Iirimaa

190

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

423

Lubatud kogupüük (TAC)

423

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIIa ja VIIIb

(SOL/8AB.)

Belgia

Analüütiline TAC

Hispaania

Prantsusmaa

3 895

Madalmaad

292

Euroopa Liit

4 250

Lubatud kogupüük (TAC)

4 250

Liik

Merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

Ennetuslik TAC

Portugal

669

Euroopa Liit

1 072

Lubatud kogupüük (TAC)

1 072

Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Taani

1 674

Saksamaa

Prantsusmaa

361

Madalmaad

361

Ühendkuningriik

2 702

Euroopa Liit

5 150

Lubatud kogupüük (TAC)

5 150

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(DGS/03A-C.)

Taani

Analüütiline TAC

Rootsi

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(DGS/2AC4-C)

Belgia

0 (42)

Analüütiline TAC

Taani

0 (42)

Saksamaa

0 (42)

Prantsusmaa

0 (42)

Madalmaad

0 (42)

Rootsi

0 (42)

Ühendkuningriik

0 (42)

Euroopa Liit

0 (42)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (42)

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

0 (43)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

0 (43)

Hispaania

0 (43)

Prantsusmaa

0 (43)

Iirimaa

0 (43)

Madalmaad

0 (43)

Portugal

0 (43)

Ühendkuningriik

0 (43)

Euroopa Liit

0 (43)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (43)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

VIIIc

(JAX/08C.)

Hispaania

22 409 (44) (46)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

388 (44)

Portugal

2 214 (44) (46)

Euroopa Liit

25 011

Lubatud kogupüük (TAC)

25 011

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

(JAX/09.)

Hispaania

7 969 (47) (48)

Analüütiline TAC

Portugal

22 831 (47) (48)

Euroopa Liit

30 800

Lubatud kogupüük (TAC)

30 800

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

X; CECAFi ELi veed (49)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse (50) (51)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (52)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (52)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

CECAFi ELi veed (53)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse (54) (55)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (56)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (56)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

CECAFi ELi veed (57)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse (58)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (59)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (59)

(1) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.

(2) Clyde’i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre’i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(5) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(6) Seda püügipiirkonda on suurendatud alaga, mille piirid on järgmised:

—	põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud.

(8) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta.

(9) Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(10) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(11) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(12) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(13) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(14) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(15) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(16) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
Euroopa Liit	4 004

(17) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(18) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
Euroopa Liit	5 150

(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(20) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes.

(21) Eritingimus: millest võib VII püügipiirkonnas (Porcupine'i madalik – üksus 16) (NEP/*07U16) kasutada ainult järgmisi kvoote:

Hispaania	380
Prantsusmaa	238
Iirimaa	457
Ühendkuningriik	185
Euroopa Liit	1 260

(22) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(23) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(24) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(25) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda ELi VIIIc püügipiirkonna vetes (POL/*08C.).

(26) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), blondrai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(27) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.

(28) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(29) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/03A-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(30) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(31) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(32) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(33) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda ELi VIId püügipiirkonna vetes (SRX/*07D.).

(34) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/07D.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(35) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(36) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*67AKD).

(37) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C.) püügist teatatakse eraldi.

(38) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(39) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 ELi vetes.

(40) Eritingimus: sellest võib üle 461 tonni püüda IIIa püügipiirkonnas.

(41) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimustele.

(42) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(43) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(44) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 () artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(45) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(46) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*09).

(47) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(48) Eritingimus: kuni 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIc piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*08C).

(49) Assoori saarte ümbruse veed.

(50) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(51) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(52) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(53) Madeira ümbruse veed.

(54) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(55) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(56) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(57) Kanaari saarte ümbruse veed.

(58) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(59) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES KATTEGATI, ICES VIa JA VIIa RAJOONI NING ICES Vb RAJOONI ELi VETE TURSAVARUDE MAJANDAMISEGA

1. Reguleerimisala

1.1.	Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahenditest ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2012. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõu kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 osutatud püügivahendite rühmade määratlusi ning sama lisa punkti 2 alapunktides a, c ja d osutatud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, keelab ta mis tahes oma laeval kalastamise kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4. Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.	Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2012. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.	Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas esitatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5. Haldamine

5.1.	Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafiliste piirkondade rühma.

7. Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

(1) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

Geograafiline piirkond:

Kindlaksmääratud püügivahend

(a)

Kattegat

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

830 041

5 240

327 506

TR3

441 872

490

BT1

BT2

115 456

26 534

13 102

22 645

22 060

1 100

25 339

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

(c)	ICES rajoon VII a

TR1

48 193

33 539

339 592

TR2

10 166

744

475 649

1 088 238

TR3

1 422

BT1

BT2

843 782

514 584

200 000

111 693

471

18 255

5 970

158

70 614

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

(d)	ICES rajoon VIa ja ICES rajooni Vb ELi veed

TR1

9 320

1 324 002

428 820

1 033 273

TR2

34 926

14 371

2 972 845

TR3

273

16 027

BT1

117 544

BT2

3 801

4 626

35 442

13 836

302 917

5 697

213 454

1 953

145

1 402 142

225 861

4 250

630 040

IIB LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICES VIIIc JA IXa PÜÜGIRAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm”– rühm, kuhu kuuluvad traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm; nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond”– ICES VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d) „2012. aasta püügiperiood”– ajavahemik 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013;

e) „eritingimused”– punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

LOAD

4. Püügiloaga laevad

4.1.

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2011 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

5.1.	2012. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.	Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul ELi laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)	asjaomase laeva poolt aastal 2009 või 2010 lossitud merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ning

b)	asjaomase laeva poolt aastal 2009 või 2010 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.	Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist 2012. aastal lossida üle 5 tonni merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.	Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.

Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Eritingimus	Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	ES	150
		FR	149
		PT	155
6.1.a ja 6.1.b	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	Tähtajatu

7. Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade 2009. ja 2010. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.	Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

8.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Nimetatud kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.	Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2012 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.	Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

8.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.	Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu 2012. aasta püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses 2013. aasta majandamisperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.	Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.	Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

9.5.	Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teaduslik vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

HALDAMINE

10. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11. Püügiperioodid

11.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.

12.2.

Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2009 ja 2010 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

13. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

14. Püügikoormuse aruanne

15. Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

16. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2011. ja 2012. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Aasta	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60 mm
LL	=	põhjaõngejadad

(3)

Aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012

(4)	Koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)	(8)	(8)	(8)	(9)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

CFR

ELi kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber.

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada.

3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60 mm
LL	=	põhjaõngejadad

6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse).

7)	Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

8)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICES VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt10 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad mõnda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007 käesoleva lisa punktis 2 osutatud püügivahenditest ning mis viibivad ICES VIIe rajoonis. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2012. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügipäeviku kohaselt püüdnud 2004. aastal eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, tingimusel et:

a)	sellised laevad püüavad 2012. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale ning

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2012 ja 31. jaanuariks 2013 aruande selliste laevade merikeele püügi kohta 2004. aastal ja 2012. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. Püügivahendid

Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste kalapüügivahendite rühmade suhtes:

a)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

b)	passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm.

3. Püügitegevuse piirangud

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi piirkonnas rohkem kui III peatükis sätestatud arvu päevi.

II PEATÜKK

LOAD

4. Püügiloaga laevad

4.1.	Laevadel, mis kasutavad käesoleva lisa punktis 2 määratletud püügivahendeid ja mis püüavad käesoleva punktis 1.1 määratletud piirkonnas, peab olema kalapüügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

4.2.

Liikmesriik ei luba oma lipu all sõitvatel laevadel püüda kala kõnealuses piirkonnas ühegi punktis 2 osutatud rühmadesse kuuluva püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002–2011 selles piirkonnas kala püüdnud (välja arvatud püügitegevus seoses päevade ülekandmisega kalalaevade vahel), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük mõõdetuna kilovattides.

4.3.

Siiski võib laeval, mis on tõendatult püüdnud kala punktis 2 osutatud rühma püügivahenditega, olla luba kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.4.

Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole punktis 1 määratletud piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 2 osutatud rühma püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

2012. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul liikmesriik võib tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest ja neid kasutatakse, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite rühmade kaupa

Püügivahend punkt 2

Nimetus

Kasutatakse ainult punktis 2 määratletud püügivahendite määratlusi

La Manche’i lääneosa

2(a)

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

164

2(b)

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm

164

6. Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

2012. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid määratud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada asjaomasel laeval viibida piirkonnas maksimaalse arvu päevi, mis erineb I tabelis püügivahendite rühmade puhul kehtestatud päevadest, tingimusel et järgitakse sellisele püügivahendite rühmale vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.

Teatavale püügivahendite rühmale vastav kilovatt-päevade üldkogus on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada kõnealuseid püügivahendeid, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.	Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

7.3.	Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile 15. juuniks 2012 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades asjaomaste püügivahendite rühmade kohta.

7.5.	Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.6.	Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastava püügivahendite rühma püügivahendeid.

7.7.

Liikmesriik ei või 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevi, kui komisjon ei ole vastu võtnud otsust, et hindab kõnealused lisapäevad ümber, võttes aluseks kasutatavate püügivahendite rühmad ja merepäevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse kõnealuste lisapäevade arvu ümberhindamiseks, võib ta enne komisjoni otsuse tegemist ajutiselt ümber jagada 50 % neist päevadest.

8. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1.

Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2012 kuni 31. jaanuar 2013 kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 2 määratletud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava püügi hulgale ja püükide koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis riiklike programmide suhtes on sätestatud määrustes (EÜ) nr 199/2008 ja (EÜ) nr 665/2008 (1).

8.2.	Vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ja meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.	Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada sooviv liikmesriik esitab komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendavaid päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt nimetatud liikmesriigile ning tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

8.5.	Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

HALDAMINE

9. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. Püügiperioodid

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 3 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida päevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laeva lahkumine piirkonnast ei ühti 24tunnise perioodi lõpuga.

V PEATÜKK

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 10.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 2 nimetatud rühma kuuluvaid püügivahendeid.

11.4.

12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad kõigepealt komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.

VI PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

13. Püügikoormuse aruanne

14. Andmete kogumine

15. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2011. ja 2012. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Aasta	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT	=	piimtraalid ≥ 80 mm
GN	=	nakkevõrk 220 m
TN	=	abar või takervõrk 220 mm

(3)

Aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012

(4)	Koond-deklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (3)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

ELi kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber.

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada.

(3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87.

(4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT	=	piimtraalid ≥ 80 mm
GN	=	nakkevõrk 220 m
TN	=	abar või takervõrk 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

(8)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) Komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(3) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

Top

All

Choose the experimental features you want to try