18.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivis 93/119/EÜ loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel (3) määratakse kindlaks ühenduse ühised miinimumeeskirjad loomade kaitsmiseks tapmisel ja surmamisel. Direktiivi ei ole pärast selle vastuvõtmist oluliselt muudetud.

(2)

Surmamine võib tekitada loomadele valu, ängi ja hirmu või muid kannatusi ka kõige paremate tehniliste tingimuste puhul. Teatavad surmamisega seotud toimingud võivad tekitada stressi ning igal uimastamistehnikal on ka teatavad puudused. Ettevõtjad või loomade surmamisega tegelevad teised isikud peaksid võtma vajalikke meetmeid nende kontrolli all olevate loomade valu, ängi ja kannatuste vältimiseks, võttes arvesse valdkonna parimaid tavasid ja käesoleva määrusega lubatud meetodeid. Seetõttu loetakse, et olukorras, kus ettevõtjad või loomade surmamisega tegelevad teised isikud on jätnud täitmata ühe käesolevas määruses sätestatud nõude või tegutsevad viisil, mis on küll lubatud, kuid ei vasta saavutatud tehnilisele tasemele, tekitades sellega kas hooletusest või tahtlikult loomadele valu, ängi või kannatusi, oleksid valu, äng ja kannatused olnud välditavad.

(3)

Loomade kaitset tapmisel ja surmamisel on reguleeritud ühenduse õigusaktidega alates 1974. aastast ning direktiiviga 93/119/EÜ tugevdati seda kaitset oluliselt. Kõnealuse direktiivi rakendamises on siiski täheldatud suuri liikmesriikidevahelisi erinevusi ning tähelepanu on juhitud ka loomade heaoluga seotud olulistele asjaoludele ja erinevustele, mis võivad mõjutada ettevõtjate konkurentsivõimet.

(4)

Loomade heaolu on ühenduse väärtus, mida kinnitab Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokoll (nr 33) loomade kaitse ja heaolu kohta (edaspidi „protokoll (nr 33)”). Loomade kaitse tapmisel ja surmamisel on pannud avalikkuse muretsema ja see mure mõjutab ka tarbijate hoiakuid põllumajandustoodete suhtes. Lisaks aitab loomade kaitse tõhustamine tapmisel parandada liha kvaliteeti ning sellel on ka kaudne soodne mõju tapamajade tööohutusele.

(5)

Siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad loomade kaitset tapmisel ja surmamisel, mõjutavad konkurentsi ning seega Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas loetletud loomsete saaduste siseturu toimimist. On vaja kehtestada ühised eeskirjad, et tagada nende saaduste siseturu ratsionaalne areng.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (4) asutatud Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Käesolev määrus ei hõlma soovitusi lõpetada järk-järgult süsinikdioksiidi kasutamine sigade puhul ning lindude veevannis uimastamine kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Tulevikus on siiski vaja seda teemat edasi käsitleda. Sel eesmärgil peaks komisjon valmistama ette ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kodulindude uimastamise erinevate mooduste ning eelkõige lindude mitmekordse veevannis uimastamise kohta. Teatavaid soovitusi ei tuleks käesolevas määruses hõlmata põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või ühenduse suunistega. Samuti ei kaasatud käesolevasse määrusesse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.

(7)

2007. aastal võttis Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon vastu maismaaloomade tervishoiu eeskirja, mis sisaldab juhiseid loomade tapmise ning haigustõrje eesmärgil surmamise kohta. Nendes rahvusvahelistes juhistes on soovitusi loomade käitlemise, nende liikumise piiramise, uimastamise ja veretustamise kohta tapamajades ning loomade surmamise kohta nakkushaiguse puhangu korral. Neid rahvusvahelisi standardeid tuleks käesolevas määruses arvesse võtta.

(8)

Pärast direktiivi 93/119/EÜ vastuvõtmist on ühenduse tapamajade suhtes kohaldatavaid toiduohutusalaseid õigusakte põhjalikult muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (6). Nimetatud määrustes rõhutatakse toidukäitlejate vastutust toidu ohutuse tagamise eest. Tapamajade suhtes kohaldatakse ka vastuvõtmiseelset menetlust, mille käigus pädev asutus kontrollib tapamaja konstruktsiooni, planeeringut ja sisseseadet, et tagada kooskõla vastavate toiduohutusalaste tehniliste eeskirjadega. Loomade heaoluga seotud asjaolusid tuleks tapamajades, nende konstruktsioonis, planeeringus ja sisseseades paremini arvesse võtta.

(9)

Ka toiduahela ametlik kontrollimine on ümber korraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (8).

(10)

Põllumajanduslikel eesmärkidel peetavate loomade surmamise tingimused mõjutavad otseselt või kaudselt toidu-, sööda- ja muude toodete turgu ning asjaomaste ettevõtjate konkurentsivõimet. Seetõttu tuleks sellised surmamise toimingud hõlmata ühenduse õigusaktidega. Kuid traditsiooniliselt kasvatatavaid liike, näiteks hobuseid, eesleid, veiseid, lambaid, kitsi või sigu, võidakse pidada ka muudel eesmärkidel, näiteks lemmikloomana, näituseloomana, töö tegemiseks või sportimiseks. Kui nimetatud eesmärkidel peetavate loomade surmamisel saadakse toitu või muid tooteid, peab nimetatud loomade surmamine kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. Samal ajal ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse metsloomade või hulkuvate loomade surmamine, mida tehakse loomade arvu vähendamise eesmärgil.

(11)

Kaladel on suuri füsioloogilisi erinevusi võrreldes maismaaloomadega ning tehistingimustes kasvatatavate kalade tapmise ja surmamise tingimused on loomade omast väga erinevad, eriti kontrollimisprotsessi silmas pidades. Samuti on kalade uimastamist võrreldes muude tehistingimustes peetavate liikide uimastamisega palju vähem teaduslikult uuritud. Kalade kaitseks surmamisel tuleks välja töötada eraldi standardid. Seetõttu peaksid kalade suhtes kohaldatavad sätted käesoleval juhul piirduma üksnes kõige olulisemate põhimõtetega. Edaspidised ühenduse algatused peaksid toetuma Euroopa Toiduohutusameti korraldatud teaduslikule riskianalüüsile kalade tapmise ja surmamise kohta, ning võtma arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja haldusalaseid mõjusid.

(12)

Kui puuduvad majanduslikult otstarbekad viisid tugevates valudes vaevlevate tulundusloomade valude leevendamiseks, on nende surmamine eetiline kohustus. Enamikul juhtudel on loomade surmamisel võimalik arvesse võtta nõuetekohaseid heaolutingimusi. Kuid erakorraliste asjaolude puhul, näiteks õnnetused kõrvalisemates kohtades, kus puudub pädev personal ja varustus, võib optimaalsete heaolueeskirjade järgimine pikendada loomade kannatusi. Seetõttu on loomade huvides jätta hädatapmine käesoleva määruse teatavate sätete reguleerimisalast välja.

(13)

Mõnikord võivad loomad inimesele ohtlikud olla ja isegi nende elu ohustada, tekitades tõsiseid vigastusi või andes edasi surmavaid haigusi. Neid riske aitab tavaliselt vältida loomade liikumise nõuetekohane piiramine, kuid teatavate asjaolude korral tuleb sellised loomad ohu kaotamiseks surmata. Sellises hädaolukorras ei ole aga alati võimalik surmata parimate heaolutingimuste kohaselt. Seetõttu on selliste juhtumite jaoks vaja ette näha loomade uimastamise või kohese surmamise kohustusest erandi tegemise võimalus.

(14)

Surmamistingimused jahipidamisel või harrastuskalapüügil erinevad oluliselt põllumajandusloomade surmamise tingimustest ja jahipidamise suhtes kohaldatakse eri õigusakte. Seetõttu on asjakohane jätta jahipidamise või harrastuskalapüügi käigus toimuvad surmamised käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(15)

Protokollis (nr 33) rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuurisündmused, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.

(16)

Lisaks viitavad kultuuritraditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete saaduste turgu ega ole ajendatud tootmistegevusest, on asjakohane jätta loomade surmamine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(17)

Kodulindude, küülikute ja jäneste tapmine koduseks isiklikuks tarbimiseks ei ole tõenäoliselt nii ulatuslik, et võiks mõjutada kaubanduslike tapamajade konkurentsivõimet. Ka ei oleks meetmed, mida riiklikud ametiasutused sellise tegevuse avastamiseks ja kontrollimiseks oleksid sunnitud võtma, proportsionaalsed võimalike lahendamist vajavate probleemidega. Seetõttu on asjakohane jätta see tegevus käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(18)

Direktiiviga 93/119/EÜ on ette nähtud erand uimastamise suhtes, kui tapamajades toimetatakse loomade riituslikku tapmist. Kuna riitusliku tapmise suhtes kohaldatavate ühenduse sätete ülevõtmisel esineb erinevusi, mis on tingitud riigisisestest tingimustest, ning arvestades, et riiklikes eeskirjades võetakse arvesse asjaolusid, mis ulatuvad kaugemale käesoleva määruse eesmärkidest, on oluline säilitada erand loomade tapaeelse uimastamise suhtes, jättes igale liikmesriigile teatava subsidiaarsuse. Sellega tagatakse käesoleva määruse puhul usuvabaduse austamine ja õigus väljendada oma usku või uskumusi palvetalitustes, õpetamises, praktilises tegevuses ja kombestikus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 10.

(19)

On piisavalt teaduslikke tõendeid selle kohta, et selgroogsed loomad on aistimisvõimelised olendid, ja seega peaksid nad kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. Roomajaid ja kahepaikseid aga ühenduses tavaliselt tehistingimustes ei peeta ja seetõttu ei ole nende kaasamine määruse reguleerimisalasse asjakohane ega proportsionaalne.

(20)

Paljud surmamismeetodid põhjustavad loomadele valu. Seetõttu on vaja uimastamist, mis tekitab loomal teadvusetuse või kaotab ta tundlikkuse enne surmamist või selle ajal. Looma teadvusetuse ja tundlikkuse kaotuse mõõtmine on keerukas toiming ning selleks tuleb kasutada teaduslikult heaks kiidetud meetodeid. Menetluse praktilise läbiviimise tõhususe hindamiseks tuleb aga kasutada hinnangulistel näitajatel põhinevat seiret.

(21)

Uimastamise tõhususe seire põhineb peamiselt looma teadvuseloleku ja tundlikkuse hindamisel. Looma teadvuselolekut iseloomustab peamiselt tema emotsioonide tundmise võime ja kontroll vabatahtliku liikumise üle. Vaatamata mõnedele eranditele (elektriliselt liikumisvõimetuks muutmine või muud esilekutsutud halvatused) võib looma pidada teadvusetuks, kui ta kaotab oma loomuliku seisuasendi, ei ole ärkvel ega ilmuta positiivsete ega negatiivsete emotsioonide, näiteks hirmu või erutuse tunnuseid. Looma tundlikkus tähendab peamiselt tema võimet valu tunda. Üldiselt võib looma pidada tundlikkuse kaotanuks, kui sellised ergutid nagu heli, lõhn, valgus või füüsiline kontakt ei kutsu esile reflekse ega reageeringuid.

(22)

Põllumajandussaaduste tootmise ja lihatööstuse ees seisvate uute ülesannetega toimetulemiseks töötatakse pidevalt välja ja pakutakse turu jaoks uusi uimastamismeetodeid. Seetõttu on oluline anda komisjonile volitus kiita heaks uued uimastamismeetodid, mis aitavad säilitada loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.

(23)

Ühenduse suunised on kasulik vahend, millega antakse ettevõtjatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet parameetrite kohta, mida tuleb kasutada loomade kaitse kõrge taseme tagamiseks, samal ajal ettevõtjate jaoks võrdseid võimalusi säilitades. Seetõttu on vaja anda komisjonile volitus selliste suuniste koostamiseks.

(24)

Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamismeetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ängi või kannatusi. Teised uimastamismeetodid ei pruugi surma põhjustada ning loomad võivad edasise valuliku menetluse ajal tulla teadvusele või võib taastuda nende tundlikkus. Seetõttu tuleks uimastamismeetodeid täiendada teiste tehnikatega, millega tagatakse loomade surm enne nende teadvuseloleku taastumist. Seetõttu on oluline täpsustada, milliseid uimastamismeetodeid tuleb täiendada surmamismeetodiga.

(25)

Praktikas on loomade uimastamise tingimused ja tulemused erinevad, sõltudes paljudest teguritest. Seepärast tuleb uimastamise tulemusi korrapäraselt hinnata. Selleks peaksid ettevõtjad oma uimastamispraktika tõhususe kontrollimiseks looma representatiivse valimi, võttes arvesse loomarühma homogeensust ja muid olulisi tegureid, näiteks kasutatavaid seadmeid ja kaasatud personali.

(26)

Mõned uimastamismeetodid võivad spetsiifiliste põhiparameetrite kohaldamise korral osutuda piisavalt tõhusateks, et pöördumatult surmata loomi kõigil asjaoludel. Sellistel juhtudel muutuvad uimastamise kontrollid mittevajalikuks ja ebaproportsionaalseks. Seetõttu on asjakohane, et kui on piisavalt teaduslikke tõendeid selle kohta, et asjaomane uimastamismeetod põhjustab teatud kaubanduslikes tingimustes pöördumatult kõigi loomade surma, antakse võimalus teha uimastamise kontrollimise puhul erand.

(27)

Loomade heaolu sõltub suuresti igapäevasest töökorraldusest ja usaldusväärseid tulemusi on võimalik saada üksnes siis, kui ettevõtjad töötavad selle hindamiseks välja seirevahendid. Seetõttu tuleks kõikide tootmistsükli astmete jaoks välja töötada standardne riskipõhine töökord. See peaks sisaldama selgeid eesmärke, vastutavaid isikuid, tegutsemisviisi, mõõdetavaid kriteeriume ning seire ja aruandluse korda. Iga uimastamismeetodi puhul kehtestatud põhiparameetreid tuleks täpsustada nii, et oleks tagatud kõigi uimastamisele kuuluvate loomade nõuetekohane uimastamine.

(28)

Hea väljaõppe saanud ja vilunud personal aitab loomade käitlemise tingimusi paremaks muuta. Loomade heaolu alased teadmised tähendavad asjaomaste liikide peamiste käitumismallide ja vajaduste tundmist ning teadmisi teadvusetuse ja tundetuse tunnuste kohta. See hõlmab ka tehnilisi teadmisi uimastamisseadmete kasutamise kohta. Teatavaid tapatoiminguid sooritaval personalil ja karusloomade hooajalise tapmise üle järelevalvet tegevatel isikutel peaks seetõttu olema pädevustunnistused, mis kehtivad nende toimingute kohta, mida need isikud sooritavad. Pädevustunnistuse nõudmine muult loomade surmamisega seotud personalilt oleks seatud eesmärke arvesse võttes siiski ebaproportsionaalne.

(29)

Võib eeldada, et mitmeaastase töökogemusega personalil on teatav oskusteabe tase olemas. Seepärast tuleks käesolevas määruses selliste töötajate jaoks ette näha pädevustunnistuse nõudeid käsitlev üleminekusäte.

(30)

Uimastamisseadmed töötatakse välja ja projekteeritakse nii, et need toimivad konkreetses olukorras tõhusalt. Seepärast peaksid tootjad loomade optimaalse heaolu tagamiseks koostama kasutajate jaoks üksikasjalikud juhendid seadmete kasutamise tingimuste ja hooldamise kohta.

(31)

Tõhususe tagamiseks tuleks uimastamis- ja liikumise piiramise seadmeid nõuetekohaselt hooldada. Intensiivselt kasutatavatel seadmetel tuleb võib-olla vahetada teatavaid osi ja isegi vaid harva kasutatavate seadmete tõhusus võib väheneda korrosiooni või muude keskkonnategurite tõttu. Samuti vajavad teatavad seadmed täpset kalibreerimist. Ettevõtjad või loomade surmamisega tegelevad teised isikud peaksid seetõttu kõnealuseid seadmeid hooldama.

(32)

Loomade liikumise piiramine on vajalik käitajate ohutuse ja teatud uimastamistehnikate nõuetekohase kohaldamise eesmärgil. Liikumise piiramine põhjustab loomadele siiski tõenäoliselt ängi ning seepärast peaks selle kohaldamine olema võimalikult lühiajaline.

(33)

Uimastamistoimingu käigus tehtud vead võivad loomadele kannatusi põhjustada. Seetõttu nähakse käesolevas määruses ette asjakohaste uimastamise varuseadmete kättesaadavuse nõue, et loomade valu, äng ja kannatused oleksid minimaalsed.

(34)

Lõpptarbijale või lõpptarbijat otse varustavatele kohalikele jaemüüjatele väikestes kogustes värske liha otsetarnimise eesmärgil tapetavate kodulindude, küülikute ja jäneste kogus on liikmesriigiti erinev, kuna seda tegevust reguleerivad siseriiklikud eeskirjad on erinevad vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile d ja lõikele 4. Siiski on oluline tagada, et ka sellise tegevuse suhtes kohaldatakse teatud minimaalseid loomade heaolunõudeid.

(35)

Muudesse kategooriatesse kui kodulindude, küülikute ja jäneste hulka kuuluvate loomade koduse isikliku tarbimise eesmärgil tapmise suhtes kehtivad juba teatud ühenduse miinimumnõuded, nagu näiteks eelnev uimastamine, ning siseriiklikud eeskirjad. Seetõttu on asjakohane tagada, et ka käesolevas määruses sätestatakse teatud minimaalsed loomade heaolunõuded.

(36)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(37)

Ühendus püüab edendada kariloomade rangeid heaolustandardeid kogu maailmas, eelkõige seoses kaubandusega. Ühendus toetab Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni konkreetseid loomade heaolu alaseid standardeid ja soovitusi, sealhulgas neid, mis käsitlevad loomade tapmist. Neid standardeid ja soovitusi tuleks võtta arvesse, kui impordi eesmärgil tuleb kindlaks teha samaväärsus käesolevast määrusest tulenevate ühenduse nõuetega.

(38)

Ettevõtjate organisatsioonide koostatud heade tavade juhised on väärtuslikud vahendid selleks, et aidata ettevõtjatel täita teatavaid käesolevas määruses sätestatud nõudeid, näiteks nõudeid standardse töökorra väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

(39)

Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleks selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleks kasutada tapamajade heakskiitmise menetluses.

(40)

Liikuvad tapamajad vähendavad loomade pikkade vahemaade taha transportimise vajadust ja võivad seega aidata kaitsta loomade heaolu. Liikuvatel tapamajadel on võrreldes püsitapamajadega siiski tehnilisi piiranguid ja seega võib vajalikuks osutuda tehniliste eeskirjade vastav kohandamine. Seetõttu nähakse käesolevas määruses ette võimalus vabastada liikuvad tapamajad erandkorras tapamajade planeeringule, konstruktsioonile ja sisseseadele esitatud nõuetest. Selliste erandite vastuvõtmiseni on asjakohane lubada liikmesriikidel kehtestada või hoida alal siseriiklikud eeskirjad liikuvate tapamajade kohta.

(41)

Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline anda komisjonile volitus muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid, säilitades samal ajal loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.

(42)

Ühenduse suunised on kasulikud, et anda ettevõtjatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade kohta, mis aitaks tagada loomade kaitse kõrge taseme, säilitades samas ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused. Seetõttu on vaja anda komisjonile volitus võtta vastu sellised juhised.

(43)

Uimastuseta tapmisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata terava noaga. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult kannatusi. Veised, lambad ja kitsed on kõige tavalisemad loomaliigid, keda sel viisil tapetakse. Seetõttu tuleks uimastuseta tapetavate mäletsejaliste liikumist piirata individuaalselt ja mehhaaniliselt.

(44)

Tapamajades kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline anda komisjonile volitus muuta loomade tapaeelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.

(45)

Ühenduse suunised on kasulikud, et anda ettevõtjatele ja pädevatele asutustele konkreetset teavet loomade tapaeelse käitlemise ja nende liikumise piiramise kohta, mis aitaks tagada loomade kaitse kõrge taseme, säilitades samas ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused. Seetõttu on vaja anda komisjonile volitus võtta vastu sellised juhised.

(46)

Mõnes liikmesriigis saadud kogemused tõestavad, et erikvalifikatsiooniga isiku määramine loomade heaolu eest vastutavaks töötajaks, kes kooskõlastab ja jälgib loomade heaolu tagava töökorra rakendamist tapamajades, on parandanud loomade heaolu. Seepärast tuleks nimetatud meedet kohaldada kogu ühenduses. Loomade heaolu eest vastutaval töötajal peaks olema piisavalt volitusi ja tehnilist pädevust tapaliini töötajate asjakohaseks nõustamiseks.

(47)

Väikestelt tapamajadelt, mis tegelevad valdavalt toidu otsemüügiga lõpptarbijatele, ei nõuta käesoleva määruse üldpõhimõtete rakendamiseks vajalikku keerukat juhtimissüsteemi. Kohapealse loomade heaolu eest vastutava töötaja ametissemääramise nõue oleks seetõttu sellistel juhtudel seatud eesmärkide suhtes ebaproportsionaalne ja käesolevas määruses tuleks selliste tapamajade suhtes ette näha nimetatud nõudest erandi tegemise võimalus.

(48)

Loomade arvu vähendamine on sageli seotud kriisi ohjamisega, millel on mitu paralleelset prioriteeti, näiteks loomatervis, rahvatervis, keskkond või loomade heaolu. Kuigi loomade heaolu käsitlevate eeskirjade järgimine on oluline kõikidel loomade arvu vähendamise etappidel, võib juhtuda, et erandlike asjaolude korral võib nende eeskirjade järgimine ohustada inimeste tervist või oluliselt aeglustada haigustõrjet, põhjustades sellega suurema arvu loomade haigestumist ja surma.

(49)

Seetõttu tuleks erandkorras lubada pädevatel asutustel mitte järgida käesoleva määruse teatavaid sätteid – nimelt konkreetsete üksikjuhtumite puhul, mil loomatervisega seotud olukord nõuab loomade hädatapmist ja/või kui loomade optimaalse heaolu loomiseks sobivad alternatiivid ei ole kättesaadavad. Sellised erandid ei tohiks siiski asendada nõuetekohast planeerimist. Selleks tuleks planeerimise taset tõsta ning loomade heaolu tuleks nõuetekohaselt integreerida nakkushaiguste situatsiooniplaanidesse.

(50)

Loomahaigustest teatamise eesmärgil teatatakse haiguspuhangutest vastavalt nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivile 82/894/EMÜ (loomahaigustest teatamise kohta ühenduses), (9) kasutades selleks loomahaigustest teatamise süsteemi (ADNS). Praegu ei edastata ADNSi kaudu eraldi teavet loomade heaolu kohta, kuid tulevikus võib seda kõnealusel eesmärgil kohandada. Selle tulemusel tuleks ette näha erand loomade heaolu käsitlevast aruandluskohustusest loomade arvu vähendamise korral, et näha ette ADNSi edasist arendamist.

(51)

Kaasaegsed uimastamis- ja loomade liikumise piiramise seadmed muutuvad üha keerukamaks ja komplitseeritumaks ning nõuavad asjatundlikkust ja analüüsivõimet. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et pädevale asutusele tehakse kättesaadavaks piisavad teaduslikud tõendid, mida ametiisikud saaksid kasutada, kui on vaja hinnata loomade uimastamise meetodeid või seadmeid.

(52)

Kõikide uimastamismeetodite tõhusus põhineb põhiparameetrite kontrollil ja nende korrapärasel hindamisel. Loomade hukkamisel kasutatavaid käitlemis- ja järelevalvemenetlusi hõlmavate heade tavade juhiste väljatöötamine on oluline selleks, et ettevõtjaid loomade heaolu küsimustes asjakohaselt juhendada. Selliste juhiste hindamine nõuab teadusvaldkonna teadmisi, praktilisi kogemusi ja sidusrühmadevahelisi kompromisse. Igas liikmesriigis peaks kõnealust ülesannet täitma tugikeskus või võrgustik, mis teeb koostööd asjaomaste huvitatud isikutega.

(53)

Pädevustunnistuste väljastamine peaks olema ühtlustatud. Seetõttu peaksid pädevustunnistusi väljastavad asutused või üksused olema akrediteeritud kooskõlas kooskõlastatud standarditega, mida tuleks teaduslikult hinnata. Artikli 20 kohaselt teadusabi osutavad asutused peaksid vajaduse korral esitama oma arvamuse, mis käsitleb pädevustunnistusi väljastavate asutuste või üksuste suutlikkust ja sobivust.

(54)

Määrusega (EÜ) nr 882/2004 on ette nähtud teatavad meetmed, mida pädev asutus peab võtma nõuete rikkumise korral, eriti siis, kui on tuvastatud heaolu käsitlevate eeskirjade nõuete rikkumine. Järelikult on vaja ette näha üksnes täiendavad meetmed, mis tulenevad konkreetselt käesolevast määrusest.

(55)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 nõutakse Euroopa Toiduohutusametilt ameti tegevusvaldkondades töötavate organisatsioonide võrgustiku moodustamise edendamist, et hõlbustada teadusalast koostööd, teabevahetust, ühisprojektide väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste ja parimate tavade vahetamist toidualaste õigusaktide valdkonnas.

(56)

Pädevus- ja koolitustunnistuste väljastamine peaks olema ühtlustatud. Käesolevas määruses tuleks seetõttu ette näha liikmesriikide vastavad kohustused ja tunnistuste väljastamise, peatamise ja tühistamise kord.

(57)

Euroopa kodanikud eeldavad, et loomade tapmisel järgitakse loomade heaolu miinimumeeskirju. Teatud valdkondades sõltub loomadesse suhtumine riikides valitsevatest erinevatest arusaamistest ning mõnes liikmesriigis on vajadus säilitada või võtta vastu loomade heaolu eeskirju, mis on ulatuslikumad ühenduse tasandil heakskiidetutest. Loomade huvides ja tingimusel, et see ei mõjuta siseturu toimimist, on asjakohane võimaldada liikmesriikidele teatud paindlikkus säilitada või teatud spetsiifilistes valdkondades ka vastu võtta ulatuslikumaid siseriiklikke eeskirju.

Oluline on tagada, et liikmesriigid ei kasuta selliseid siseriiklikke eeskirju viisil, mis häirib siseturu nõuetekohast toimimist.

(58)

Mõnes käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas valdkonnas, eelkõige tehistingimustes kasvatatavate kalade ja selilipööramise abil veiste liikumise piiramise küsimuses, vajab nõukogu enne üksikasjalike eeskirjade kehtestamist täiendavat teaduslikku, sotsiaalset ja majanduslikku teavet. Seetõttu on vajalik, et komisjon esitaks nõukogule kõnealuse teabe, enne kui teeb ettepaneku käesoleva määruse kõnealuste valdkondade muutmiseks.

(59)

Tapamajade planeering, konstruktsioon ja sisseseade nõuab pikaajalist kavandamist ja investeerimist. Seepärast on vaja käesoleva määrusega ette näha asjakohane üleminekuperiood, mis võimaldab kõnealusel tööstusel kohaneda käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Üleminekuperioodi jooksul tuleks jätkata direktiivi 93/119/EÜ selliste nõuete kohaldamist, mis kehtivad tapamajade planeeringu, konstruktsiooni ja sisseseade suhtes.

(60)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida on võimalik kohaldada käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(61)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada ühtlustatud lähenemisviis seoses standarditega, millega kaitstakse loomade heaolu surmamisel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada erieeskirjad, milles käsitletakse loomade surmamist toidu, villa, naha, karusnaha või muude toodete saamise eesmärgil ning surmamisega seotud toiminguid. Käesolev määrus ei lähe selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(62)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10),

a)

kui loomad surmatakse

b)

kodulindude, küülikute ja jäneste suhtes, kui omanik tapab need väljaspool tapamaja koduseks isiklikuks tarbimiseks.

a)

loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja nõuetekohastes termilistes tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;

b)

loomad oleks kaitstud vigastuste eest;

c)

loomi peetaks ja käideldaks tingimustes, milles on arvestatud nende tavapärast käitumist;

d)

loomadel ei esineks välditava valu või hirmu või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;

e)

loomad ei peaks kannatama pikemaajalise toiduta ja veeta olemise tõttu;

f)

hoida ära loomade välditavat kokkupuudet teiste loomadega, mis võib ohustada loomade heaolu.

a)

võetakse arvesse tootjate soovitusi;

b)

määratakse iga kasutatud uimastamismeetodi jaoks põhiparameetrid, mis on sätestatud I lisa I peatükis, võttes aluseks kättesaadavad teaduslikud tõendid, et tagada meetodite tulemuslikkus loomade uimastamisel;

c)

täpsustatakse meetmed, mis võetakse, kui artiklis 5 osutatud kontrollide tulemusel ilmneb, et loom ei ole nõuetekohaselt uimastatud, või kui loomade tapmisel artikli 4 lõike 4 kohaselt ilmneb, et loomal esineb veel elusoleku tunnuseid.

a)

loomade pidamine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist;

b)

loomade liikumise piiramine uimastamise või surmamise eesmärgil;

c)

loomade uimastamine;

d)

uimastamise tõhususe hindamine;

e)

elusloomadele köidikahelate asetamine või nende ülesriputamine;

f)

elusloomade veretustamine;

g)

tapmine vastavalt artikli 4 lõikele 4.

a)

loomade liigid, kategooriad, kogused ja/või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;

b)

soovitatavad parameetrid, mis vastavad erinevatele kasutusolukordadele, sealhulgas I lisa I peatükis kirjeldatud põhiparameetrid;

c)

uimastamisseadmete tõhususe seire meetod, millega hinnatakse vastavust käesoleva määruse eeskirjadele;

d)

hooldusalased soovitused ja vajaduse korral soovitused uimastamisseadmete kalibreerimise kohta.

a)

konsulteerides asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide esindajate, pädevate asutuste ja teiste huvitatud isikutega;

b)

võttes arvesse artikli 20 lõike 1 punktis c osutatud teaduslikke arvamusi.

a)

iga tapaliini maksimaalne läbilaskevõime väljendatuna loomade arvuna tunnis;

b)

loomakategooriad ja kaal, mille puhul tohib kasutada olemasolevaid liikumise piiramise või uimastamisseadmeid;

c)

iga tapaeelse pidamise ala maksimaalne mahutavus.

a)

liikuvate tapamajade suhtes tehtavad erandid II lisas sätestatud reeglitest;

b)

teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused II lisas.

a)

teadvusel loomade ülesriputamine;

b)

loomade jalgade mehaaniline kinnipigistamine või kinnisidumine;

c)

seljaaju katkestamine, kasutades näiteks nuga või pussnuga;

d)

elektrivoolu kasutamine looma liikumatuks tegemiseks, nii et see ei uimasta ega surma loomi kontrollitult, eriti kui kasutatav elektrivool ei läbista peaaju.

a)

seiremenetluse eest vastutavate isikute nimed;

b)

teadvusetuse ja teadvusel oleku või tundlikkuse tunnuste tuvastamise näitajad loomadel; näitajad, mis on välja töötatud, et tuvastada elusoleku tunnuste puudumist loomadel, kes on tapetud artikli 4 lõike 4 kohaselt;

c)

kriteeriumid, mille abil tehakse kindlaks, kas punktis b osutatud näitajate tulemused on rahuldavad;

d)

asjaolud, mille esinemisel seire peab toimuma, ja/või aeg, millal seire peab toimuma;

e)

loomade arv seire käigus kontrollitavas valimis;

f)

asjakohased menetlused, millega tagatakse, et juhul, kui punktis c osutatud kriteeriume ei täideta, vaadatakse uimastamis- või surmamistoimingud läbi, et selgitada välja puuduste põhjused ja teha toimingutes vajalikud muudatused.

a)

täiskasvanud veised nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (11) tähenduses ja hobused: üks loomühik;

b)

muud veised: 0,50 loomühikut;

c)

sead eluskaaluga üle 100 kg: 0,20 loomühikut;

d)

muud sead: 0,15 loomühikut;

e)

lambad ja kitsed: 0,10 loomühikut;

f)

lambatalled, kitsetalled ja põrsad eluskaaluga alla 15 kg: 0,05 loomühikut.

a)

tagab toimingute tegemise vastavalt lõikes 1 osutatud tegevuskavale;

b)

võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada loomade heaolu parimates võimalikes tingimustes.

a)

loomade arvu vähendamise põhjused;

b)

surmatud loomade liik ja arv;

c)

kasutatud uimastamis- ja surmamismeetodid;

d)

esinenud raskuste kirjeldus ja kui see on asjakohane, siis ka lahendused, mis aitasid asjaomaste loomade kannatusi leevendada või minimeerida;

e)

kõik lõike 3 kohaselt tehtud erandid.

a)

teaduslik ja tehniline eksperdiabi, mis on seotud artikli 14 lõikes 2 osutatud tapamajade heakskiitmisega ja uute uimastamismeetodite väljatöötamisega;

b)

teaduslikud arvamused tootja juhendite kohta, mis käsitlevad loomade liikumise piiramise ja uimastamise seadmete kasutamist ja hooldamist;

c)

teaduslikud arvamused tema territooriumil käesoleva määruse kohaldamiseks välja töötatud heade tavade juhiste kohta;

d)

soovitused seoses käesoleva määruse kohaldamisega, eelkõige seoses inspekteerimiste ja audititega;

e)

arvamused erinevate organisatsioonide ja üksuste suutlikkuse ja sobivuse kohta täita artikli 21 lõike 2 sätestatud nõudeid.

a)

tagab, et surmamise ja sellega seotud toimingutega tegelev personal saab koolitust;

b)

väljastab pädevustunnistusi, mis kinnitavad, et on sooritatud sõltumatu lõpueksam, mis hõlmab asjakohaseid loomakategooriaid ja artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud toiminguid ning IV lisas esitatud teemasid;

c)

kiidab heaks punktis a osutatud koolituskursuste õppekavad ning punktis b osutatud eksamite sisu ja läbiviimise korra.

a)

millel on selleks vajalikud kogemused, personal ja vahendid;

b)

mis on sõltumatu ning mille tegevus seoses lõpueksami läbiviimise ja pädevustunnistuste väljastamisega ei too kaasa huvide konflikti.

a)

taotleja on registreeritud ühele lõike 1 punktis a osutatud koolituskursustest;

b)

taotleja hakkab töötama sellise teise isiku juuresolekul ja otsese järelevalve all, kellel on asjaomase konkreetse tegevuse jaoks välja antud pädevustunnistus;

c)

ajutise tunnistuse kehtivus ei ületa kolme kuud ning

d)

taotleja esitab kirjaliku avalduse, millega kinnitab, et talle ei ole asjaomase konkreetse tegevuse jaoks varem antud muud ajutist pädevustunnistust, või esitab pädevale asutusele tõendid, et ta ei saanud sooritada lõpueksamit.

a)

nõuda ettevõtjatelt standardse töökorra muutmist, eriti tootmise aeglustamist või peatamist;

b)

nõuda ettevõtjatelt artiklis 5 osutatud kontrollimiste sageduse suurendamist ja artiklis 16 osutatud seiremenetluste muutmist;

c)

tunnistada kehtetuks isikule käesoleva määruse kohaselt väljastatud pädevustunnistuse või peatada selle kehtivuse, kui kõnealuse isiku pädevus, teadmised või teadlikkus oma ülesannetest ei ole enam piisavad nende toimingute tegemiseks, mille kohta tunnistus väljastati;

d)

tunnistada kehtetuks artikli 21 lõikes 2 osutatud õiguse delegeerimise või peatada selle kehtivuse;

e)

nõuda artiklis 8 osutatud juhiste muutmist, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud teaduslikke arvamusi.

a)

loomade surmamine ja sellega seotud toimingud väljaspool tapamajasid;

b)

määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.6 määratletud tehistingimustes peetavate ulukite (sealhulgas põhjapõtrade) tapmine ja sellega seotud toimingud;

c)

tapmine ja sellega seotud toimingud vastavalt artikli 4 lõikele 4.

a)

A lisa:

b)

C lisa II jao punkt 3.A.2, punkti 3.B.1 esimene lõik, punkt 3.B.2, punkt 3.B.4 ning punktid 4.2 ja 4.3.