10.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/1

---

KOMISJONI OTSUS,

19. detsember 2007,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 573/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6396 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2008/22/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 573/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ), (1) eriti selle artiklit 23, artikli 31 lõiget 5, artikli 33 lõiget 6 ja artikli 35 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	On vaja sätestada tingimused, mida liikmesriigid peaksid järgima fondi meetmete rakendamisel, määrates eelkõige kindlaks, millistel asjaoludel võib vastutav asutus projekte otse ellu viia. Tuleks sätestada ka täiendavad õigusnormid volitatud asutuste kohta.

(2)	On vaja kindlaks määrata menetlus- ja/või tegutsemiskord, mille peaksid kehtestama ja mida peaksid järgima eri määratud asutused fondi rakendamisel.

(3)

On vaja sätestada vastutavate asutuste kohustused lõplike abisaajate ees rahastatavate projektide valimise ja heakskiitmise etapis ning seoses selliste aspektidega nagu lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite deklareeritud kulude kontroll, sealhulgas kulude hüvitamise taotluste halduskontroll ja üksikute projektide kohapealne kontroll.

(4)	Selleks et tagada aastaprogrammide kulutuste nõuetekohane auditeerimine, on vaja sätestada kriteeriumid, millele peaksid vastama kontrolljäljed, et neid saaks pidada piisavaks.

(5)	Projektide ja süsteemide auditeerimise eest vastutab auditeerimisasutus. Selleks et tagada auditeerimise piisav ulatus ja tõhusus ning samade normide järgimine kõigis liikmesriikides, on vaja sätestada tingimused, mida tuleks auditeerimisel järgida, sealhulgas valimi moodustamise alused.

(6)

Liikmesriigid peavad koos mitmeaastase programmiga esitama komisjonile oma haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse. Kuna kõnealune dokument on üks peamisi aluseid, millele komisjon tugineb ühenduse eelarve haldamisel koostöös liikmesriikidega, selleks et otsustada, kas liikmesriigid kasutavad asjaomast finantsabi vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja põhimõtetele, mis kaitsevad ühenduse finantshuve, on vaja üksikasjalikult sätestada andmed, mida see dokument peaks sisaldama.

(7)

Selleks et ühtlustada programmitööle esitatavad nõuded, fondi rakendamise järelmeetmed, kulutuste auditeerimine ja tõendamine, on vaja selgelt kindlaks määrata mitmeaastase programmi, aastaprogrammi, eduaruande, lõpparuande, maksetaotluste ja auditeerimisstrateegia, aasta auditeerimisaruande, kehtivusdeklaratsiooni ja kulude tõendamise sisu.

(8)	Kuna liikmesriigid peavad andma aru eeskirjade eiramisest, teostama järelevalvet rikkumiste üle ning nõudma tagasi fondist rahastamisel ebaõigesti makstud summad, on vaja kindlaks määrata komisjonile edastatavatele andmetele esitatavad nõuded.

(9)	Kogemused näitavad, et Euroopa Liidu kodanikud ei ole piisavalt teadlikud ühenduse osast rahastamisprogrammides. Seetõttu on asjakohane üksikasjalikult kindlaks määrata sellise suhtlemis- ja teabepuuduse leevendamiseks vajalikud teavitamis- ja avalikustamismeetmed.

(10)

Selleks et tagada potentsiaalseid rahastamisvõimalusi käsitleva teabe laialdane levimine kõigile huvitatud isikutele ja suurendada läbipaistvust, tuleks sätestada miinimummeetmed, mis on vaja võtta võimalike lõplike abisaajate teavitamiseks rahastamisvõimalustest, mida ühendus ja liikmesriigid pakuvad ühiselt fondi kaudu. Fondi kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada lõplike abisaajate nimekiri, projektide nimed ja projektidele eraldatud avaliku sektori vahendite summa.

(11)

Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (3) tuleb käesoleva otsuse kohaste teavitamis- ja avalikustamismeetmete ning auditeerimistegevuse kohta sätestada, et komisjon ja liikmesriigid peaksid takistama isikuandmete omavolilist avalikustamist või isikuandmetele juurdepääsu, ning määrata kindlaks, mis eesmärgil komisjon ja liikmesriigid võivad selliseid andmeid töödelda.

(12)

Elektrooniliste vahendite kasutamine teabe ja finantsandmete vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel tagab lihtsustamise, suurema tõhususe, läbipaistvuse ja aja kokkuhoiu. Komisjon võib nende eeliste täielikuks ärakasutamiseks juurutada ühise arvutisüsteemi, tagades samas andmevahetuse turvalisuse.

(13)

Selleks et tagada fondi tõhus ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele vastav rakendamine liikmesriikides, tuleks vastu võtta ühiseeskiri fondist tehtud kulutuste abikõlblikkuse kohta. Lõplike abisaajate ja määratud asutuste halduskoormuse vähendamiseks peaks kaudsete kulude kindlas mahus rahastamine olema teatud tingimustel abikõlblik.

(14)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on põhiõigusakt Ühendkuningriigile siduv, mistõttu on siduv ka käesolev otsus.

(15)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on põhiõigusakt Iirimaale siduv, mistõttu on siduv ka käesolev otsus.

(16)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 2 kohaselt ei ole käesolev otsus Taanile siduv ja seda otsust ei kohaldata Taanis.

(17)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas fondi korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

SISUKORD

I osa.

Sissejuhatus

1. peatükk.

Sisu ja mõisted

Artikkel 1.

Sisu

Artikkel 2.

Mõisted

II osa.

Nelja fondi ühised sätted

1. peatükk.

Määratud asutused

Artikkel 3.

Ühised asutused

Artikkel 4.

Volitatud asutus

Artikkel 5.

Ülesannete delegeerimine allhanke kaudu

2. peatükk.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 6.

Menetluskäsiraamat

Artikkel 7.

Fondi rakendamine vastutava asutuse poolt

Artikkel 8.

Tingimused, millal vastutav asutus tegutseb rakendusorganina

Artikkel 9.

Projektide valiku ja toetuslepingute sõlmimise menetlus, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

Artikkel 10.

Toetuslepingud lõplike abisaajatega, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

Artikkel 11.

Rakenduslepingud

Artikkel 12.

Lõpliku ühenduse toetuse kindlaksmääramine

Artikkel 13.

Tehniline abi

Artikkel 14.

Tehnilise abi kulud ühise asutuse korral

Artikkel 15.

Vastutava asutuse poolne kontroll

Artikkel 16.

Kontrolljälg

Artikkel 17.

Süsteemide auditeerimine ja projektide auditeerimine

Artikkel 18.

Sertifitseerimisasutuse poolne kontroll

3. peatükk.

Teave, mis tuleb esitada fondi kasutamise korral

Artikkel 19.

Proportsionaalsuse põhimõte

Artikkel 20.

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

Artikkel 21.

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse muutmine

Artikkel 22.

Programmdokumendid

Artikkel 23.

Aastaprogrammide finantsjaotuse muutmine

Artikkel 24.

Aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuanded

Artikkel 25.

Auditeerimisasutuse koostatavad dokumendid

Artikkel 26.

Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid

4. peatükk.

Aruandlus eeskirjade eiramise kohta

Artikkel 27.

Esialgne aruandlus – eeskirjade eiramine

Artikkel 28.

Järelmeetmete aruandlus – sisse nõudmata summad

Artikkel 29.

Kontaktid liikmesriikidega

Artikkel 30.

Teabe kasutamine

5. peatükk.

Teave ja avalikustamine

Artikkel 31.

Teave võimalikele lõplikele abisaajatele

Artikkel 32.

Teave lõplikele abisaajatele

Artikkel 33.

Vastutava asutuse kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

Artikkel 34.

Lõplike abisaajate kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

Artikkel 35.

Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused

6. peatükk.

Isikuandmed

Artikkel 36.

Isikuandmete kaitse

7. peatükk.

Elektrooniline andmevahetus

Artikkel 37.

Elektrooniline andmevahetus

Artikkel 38.

Andmevahetuseks vajalik arvutisüsteem

III osa.

Euroopa pagulasfondi erisätted

1. peatükk.

Abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 39.

Abikõlblikkuse eeskirjad

2. peatükk.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 40.

Erakorralised meetmed

Artikkel 41.

Kindel summa ümberasustatavatele isikutele

Artikkel 42.

Aastaprogrammide rakendamine

IV osa.

Lõppsätted

Artikkel 43.

Adressaadid

LISAD

I   OSA

SISSEJUHATUS

1.   PEATÜKK

Sisu ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesolevas otsuses kehtestatakse fondi rakenduseeskiri järgmiste valdkondade kohta:

a)	määratud asutused;

b)	haldus- ja kontrollisüsteemid;

c)	teave, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama fondi kasutamise kohta;

d)	aruandlus eeskirjade eiramise kohta;

e)	teave ja avalikustamine;

f)	isikuandmed;

g)	elektrooniline andmevahetus.

2.   Allpool sätestatud õigusnormide kohaldamine ei piira nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (4) kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„põhiõigusakt” – otsus nr 573/2007/EÜ;

—	„fond” – Euroopa pagulasfond, mis loodi põhiõigusaktiga;

—

„neli fondi” – Euroopa pagulasfond, välispiirifond, Euroopa tagasipöördumisfond ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond [Nimi on muutunud. Uus nimi on kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fond], mis loodi üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames otsusega nr 573/2007/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ (6) ja nõukogu otsusega 2007/435/EÜ; (7)

—	„vastutav asutus” – põhiõigusakti artikli 25 lõike 1 alusel liikmesriigi määratud organ;

—	„sertifitseerimisasutus” – põhiõigusakti artikli 25 lõike 1 punkti b alusel liikmesriigi määratud organ;

—	„auditeerimisasutus” – põhiõigusakti artikli 25 lõike 1 punkti c alusel liikmesriigi määratud organ;

—	„volitatud asutus” – põhiõigusakti artikli 25 lõike 1 punkti d alusel liikmesriigi määratud organ;

—	„määratud asutused” – kõik põhiõigusakti artikli 25 alusel liikmesriigi määratud asutused;

—	„meetmed” – fondi toetatavad meetmed, mis on määratud põhiõigusakti artiklites 3 ja 5;

—	„projekt” – konkreetne, praktiline vahend, mida lõplikud abisaajad kasutavad mis tahes meetme täielikuks või osaliseks rakendamiseks;

—	„lõplik abisaaja” – projektide rakendamise eest vastutav juriidiline isik, näiteks valitsusväline organisatsioon, föderaalne, riiklik, piirkondlik või kohalik asutus, muu mittetulunduslik organisatsioon, era- või avalik-õiguslik äriühing või rahvusvaheline organisatsioon;

—	„projektipartner” – iga juriidiline isik, kes viib projekti ellu koos lõpliku abisaajaga, eraldades projektile vahendeid ja saades lõpliku abisaaja kaudu osa ühenduse toetusest;

—	„strateegiasuunised” – komisjoni otsusega 2007/815/EÜ (8) vastu võetud fondi sekkumistegevuse raamistik;

—	„prioriteet” – strateegiasuunistes prioriteedina määratletud meetmed;

—	„konkreetne prioriteet” – strateegiasuunistes konkreetse prioriteedina määratletud meetmed, mida võib põhiõigusakti artikli 14 lõike 4 kohaselt kaasrahastada suuremal määral;

—	„esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine” – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust see järeldus hiljem üle vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta;

—	„eeskirjade eiramine” – ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet põhjendamatu kuluartikli tõttu;

—

„kelmusekahtlus” – eeskirjade eiramine, mis annab alust haldus- või kohtumenetluse algatamiseks riiklikul tasandil, selgitamaks välja, kas tegemist on tahtliku tegevuse või tegevusetusega, ning ennekõike, kas tegemist on Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (9) artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud kelmusega;

—	„pankrot” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (10) artikli 2 punktis a määratletud maksejõuetusmenetlus;

—	„toetusleping” – leping või samaväärne õigusakt, mille alusel annavad liikmesriigid lõplikule abisaajale toetust fondi toetatava projekti elluviimiseks.

II   OSA

NELJA FONDI ÜHISED SÄTTED

1.   PEATÜKK

Määratud asutused

Artikkel 3

Ühised asutused

Liikmesriigid võivad neljast fondist kahe või enama jaoks määrata sama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või sertifitseerimisasutuse.

Artikkel 4

Volitatud asutus

1.   Ülesannete delegeerimisel järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, mis eeldab tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli olemasolu, ning tagatakse mittediskrimineerimise ja ühenduse rahastamise nähtavuse põhimõtte järgimine. Delegeeritavad rakendusülesanded ei tohi põhjustada huvide konflikti.

2.   Vastutava asutuse poolt volitatud asutusele delegeeritud ülesannete ulatus ja täitmise üksikasjalik kord tuleb ametlikult kirjalikult dokumenteerida.

Delegeerimisakt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	viide asjaomasele ühenduse õigusaktile;

b)	volitatud asutusele usaldatud ülesanne;

c)	volitatud asutuse õigused, kohustused ja vastutus;

d)	volitatud asutuse kohustus kehtestada tema kohustuste täitmiseks kohandatud organisatsiooniline struktuur ning haldus- ja kontrollisüsteem ning kohustus neid ülal pidada;

e)	kinnitus, et tagatakse usaldusväärne finantsjuhtimine ning delegeeritud ülesannete õiguspärane ja korrektne täitmine.

3.   Põhiõigusakti artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatud kohustust kanda hoolt komisjoniga suhtlemise eest ei delegeerita. Volitatud asutus suhtleb komisjoniga vastutava asutuse kaudu.

4.   Kui volitatud asutus ei ole riiklik haldusorgan või liikmesriigi eraõiguse alusel loodud asutus, mis on kohustatud pakkuma avalikku teenust, ei või vastutav asutus delegeerida sellisele asutusele täidesaatvat võimu, millega kaasneb laiaulatuslik kaalutlusõigus, mis eeldab poliitiliste valikute tegemist.

5.   Ülesannete delegeerimine volitatud asutustele ei mõjuta vastutava asutuse vastutust. Vastutav asutus jääb delegeeritud ülesannete eest vastutama.

6.   Kui vastutav asutus on delegeerinud ülesanded volitatud asutusele, kohaldatakse kõiki käesolevas otsuses vastutava asutuse kohta käivaid sätteid mutatis mutandis volitatud asutuse suhtes.

Artikkel 5

Ülesannete delegeerimine allhanke kaudu

Määratud asutused võivad korraldada oma ülesannete täitmiseks osalise allhanke, kuid nad jäävad vastutavaks allhankesse kaasatud ülesannete täitmise eest vastavalt põhiõigusakti artiklitele 27, 29 ja 30.

2.   PEATÜKK

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 6

Menetluskäsiraamat

Liikmesriigid koostavad põhiõigusakti artikli 31 lõike 2 kohaselt ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades käsiraamatu, milles nähakse ette menetlused ja tegutsemiskord järgmistes valdkondades:

a)	määratud asutuste toimimine;

b)	ülesannete vajalikku eraldamist tagav kord;

c)	vajaduse korral volitatud asutuste ja teiste allhanke korras täidetavate ülesannete järelevalve;

d)	mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kehtestamine;

e)	auditeerimisstrateegia ja aasta auditeerimiskavade kehtestamine;

f)	projektide valimine, toetuste eraldamine ning projektide järelevalve ja finantsjuhtimine;

g)	eeskirjade eiramise, finantskorrektsioonide ja tagasinõuete haldamine;

h)	auditeerimise ettevalmistamine ja teostamine;

i)	auditeerimisaruannete ja deklaratsioonide koostamine;

j)	kulude tõendamine;

k)	programmi hindamine;

l)	aruandlus komisjonile;

m)	kontrolljälg.

Artikkel 7

Fondi rakendamine vastutava asutuse poolt

1.   Vastutav asutus võib fondi rakendamiseks tegutseda lepinguid sõlmiva organina ja/või rakendusorganina.

2.   Vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina juhul, kui ta viib projekte ellu peaasjalikult iga-aastase avatud pakkumiste teel.

Vastusena sellele konkursikutsele ei tohi taotlust esitada ei vastutav asutus ega ükski volitatud asutus.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, sealhulgas selliste mitmeaastaste projektide pikendamisel põhiõigusakti artikli 14 lõike 6 kohaselt, mis valiti välja pärast eelmist pakkumiskutset, või eriolukorras võib toetust anda ilma pakkumiskutseta.

3.   Vastutav asutus tegutseb rakendusorganina juhul, kui ta otsustab projektid ellu viia otseselt, sest projektide iseärasuste tõttu, näiteks de jure monopoolse seisundi tõttu või turvalisuse huvides, ei ole teistsugune rakendamine võimalik. Lõpliku abisaaja kohta käivaid eeskirju kohaldatakse sellisel juhul mutatis mutandis vastutava asutuse suhtes.

Artikkel 8

Tingimused, mida vastutav asutus peab järgima rakendusorganina tegutsedes

1.   Põhjendused vastutava asutuse tegutsemiseks projektide rakendusorganina määratakse kindlaks ja esitatakse komisjonile asjaomases aastaprogrammis.

2.   Vastutav asutus tagab projektide elluviimisel kulutustele vastava tulu saamise põhimõtte järgimise ja ennetab huvide konflikti tekkimist.

3.   Vastutav asutus võib artikli 7 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud projekte ellu viia kas otse ja/või koos riigiasutusega, mis on selleks pädev oma tehnilise kompetentsuse, suure spetsialiseerituse või haldusvolituste tõttu. Peamised rakendamises osalevad riigiasutused tuleb kirja panna ka asjaomases aastaprogrammis.

4.   Haldusotsus fondi toetatava projekti kaasrahastamise kohta peab sisaldama teavet, mis on vajalik kaasrahastatavate toodete ja teenuste üle järelevalve teostamiseks ning tehtud kulutuste kontrollimiseks. Kõik artikli 10 lõikes 2 sätestatud toetuslepingu tingimused tuleb täpselt kindlaks määrata samaväärses õigusaktis.

5.   Lõpparuanne aastaprogrammi rakendamise kohta peab sisaldama teavet selliste menetluste ja tavade kohta, mida kasutati ülesannete piisava eraldamise, tõhusa kontrolli ja Euroopa ühenduste finantshuvide rahuldava kaitse tagamiseks, ning selgitusi selle kohta, kuidas on ära hoitud huvide konflikti tekkimine.

6.   Kui vastutavalt asutuselt oodatakse fondist kaasrahastatavate projektide puhul pidevat tegutsemist rakendusorganina, siis:

a)	ei tohi auditeerimisasutus ja vastutav asutus olla sama asutuse osad, välja arvatud juhul, kui on tagatud tema auditeerimistegevuse sõltumatus ja ta annab aru ka mõnele teisele asutusele või organile väljaspool seda asutust, mille osad tema ja vastutav asutus on;

b)	ei tohi vastutava asutuse põhiõigusakti artiklis 27 määratud ülesannete teostamist kahjustada see, kui vastutav asutus rakendab projekte ka otse.

7.   Kui volitatud asutuselt oodatakse fondist kaasrahastatavate projektide puhul tegutsemist rakendusorganina, ei tohi see volitatud asutus olla ainus lõplik abisaaja nende assigneeringute arvel, mida ta oli volitatud juhtima.

Artikkel 9

Projektide valiku ja toetuslepingute sõlmimise menetlus, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

1.   Artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed avalikustatakse viisil, mis tagab võimalike abisaajate suurima võimaliku tähelepanu. Iga pakkumiskutse sisu muudatus avaldatakse samadel tingimustel.

Pakkumiskutses määratakse kindlaks:

a)	eesmärgid;

b)	valikukriteeriumid, mis peavad olema kooskõlas põhiõigusakti artikli 14 lõikega 5, ja vajalikud tõendavad dokumendid;

c)	ühenduse- ja vajaduse korral riigipoolse rahastamise kord;

d)	ettepanekute esitamise kord ja tähtaeg.

2.   Projektide valimise ja toetuslepingute sõlmimise tarvis tagab vastutav asutus võimalike abisaajate teavitamise järgmistest rakendatavate projektide eritingimustest:

a)	kulude abikõlblikkuse eeskirjad;

b)	rakendamise tähtaeg ning

c)	finants- ja muu teave, mida tuleb säilitada ja edastada.

Vastutav asutus peab enne toetuslepingu sõlmimise otsuse tegemist olema kindel, et lõplikud abisaajad ja/või projektipartnerid on suutelised neid tingimusi täitma.

3.   Vastutav asutus tagab, et toetuskõlblikeks hinnatud projektide puhul on toimunud pakkumiskutses kindaksmääratud kriteeriume arvestades nende ametlik, tehniline ja eelarve analüüs ning projektide kvalitatiivne hindamine. Teiste projektide tagasilükkamise põhjused tuleb dokumenteerida.

4.   Liikmesriigid määravad asutuse, kellel on õigus sõlmida projektide toetuslepinguid, ning tagavad huvide konflikti ärahoidmise kõigil juhtudel ja eelkõige juhul, kui taotlejad on riigiasutused.

5.   Toetuslepingu sõlmimise otsuses märgitakse ära vähemalt lõpliku abisaaja ja/või projektipartneri nimi, projekti olulised üksikasjad ja selle eesmärgid, fondi kaasrahastamise piirsumma ning toetuse suurim osatähtsus abikõlblikes kogukuludes.

6.   Igale taotlejale saadetakse kirjalik teade valikuprotsessi tulemuste kohta, milles selgitatakse tehtud otsust. Teates viidatakse asjakohasele kaebuste lahendamise korrale, kui see on sätestatud riigi õigusaktis.

Artikkel 10

Toetuslepingud lõplike abisaajatega, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

1.   Vastutav asutus kehtestab projekti haldamise üksikasjaliku korra, mis hõlmab muu hulgas järgmisi teemasid:

a)	toetuslepingute sõlmimine väljavalitud lõplike abisaajatega;

b)	lepingute järelmeetmed ja lepingute muutmine, süsteemi loomine projektide üle haldusjärelevalve teostamiseks (kirjavahetus, muudatuste ja meeldetuletuste esitamine ja järelevalve, aruannete laekumine ja töötlemine jne).

2.   Toetuslepingus määratakse muu hulgas kindlaks:

a)	toetuse piirsumma;

b)	ühenduse toetuse ülemmäär vastavalt põhiõigusakti artikli 14 lõikele 4 või artikli 21 lõikele 3;

c)	rahastatava projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava;

d)	vajaduse korral ülesanded, mille täitmiseks lõplik abisaaja kavatseb sõlmida allhankelepingu kolmandate isikutega, ja nendega kaasnevad kulud;

e)	projekti puhul kokkulepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sealhulgas kaudsete kulude osatähtsus protsentides, mis on määratud 11. lisas toodud kulude abikõlblikkuse eeskirjas;

f)	lepingu rakendamise ajakava ja rakendussätted (aruandluskohustus, muudatuste tegemine ja lepingu lõpetamine);

g)	projekti eesmärgid ja kasutatavad näitajad;

h)	abikõlblike kulude mõiste;

i)	toetuse maksmise tingimused ja raamatupidamisnõuded;

j)	kontrolljäljega seonduvad tingimused;

k)	asjakohased andmekaitse sätted;

l)	avalikustamist reguleerivad sätted.

3.   Lõplikud abisaajad tagavad, kui see on asjakohane, et kõigil projektipartneritel on nendega samad kohustused. Partnerid võtavad oma vastutuse lõpliku abisaaja kaudu, kes vastutab lõplikult enda ja kõigi projektipartnerite poolt lepingutingimuste täitmise eest.

Lõplikud abisaajad säilitavad selliste raamatupidamisdokumentide kinnitatud koopiaid, mis kinnitavad asjaomase projektiga seoses partnerite saadud tulu ja nende kantud kulusid.

4.   Toetuslepingutes sätestatakse sõnaselgelt komisjoni ja kontrollikoja pädevus kontrollida kõigi lõplike abisaajate, projektipartnerite ja allhankijate dokumente ning teostada kontrolli nende tööruumides.

Artikkel 11

Rakenduslepingud

Toetuslepingutes sätestatakse, et lõplikud abisaajad ja/või projektipartnerid peavad projekte ellu viies sõlmima pärast pakkumismenetlust hankelepingu pakkujaga, kes esitab majanduslikult kõige soodsama pakkumise, ning et tagatakse mis tahes huvide konflikti ärahoidmine, ilma et see piiraks ühenduse ja liikmesriigi hankemenetluse normide kohaldamist. Lepingu väärtusega kuni 5 000 eurot võib siiski sõlmida pakkumiskutseta üheainsa pakkumise alusel, ilma et see piiraks ühenduse ja liikmesriigi hankemenetluse normide kohaldamist.

Artikkel 12

Lõpliku ühenduse toetuse kindlaksmääramine

Lõplikule abisaajale tehtava lõppmakse arvutamisel on ühenduse kogutoetus igale projektile väiksem järgmisest kolmest summast:

a)	toetuslepingus märgitud piirsumma;

b)	kaasrahastamise ülemmäär, mis saadakse projekti abikõlblike kogukulude korrutamisel põhiõigusakti artikli 14 lõikes 4 ja artikli 21 lõikes 3 ettenähtud protsendiga (st 50 %, 75 % või 80 %), ja

c)	summa, mis saadakse 11. lisa punktis I.3.3 määratletud mittetulunduslikkuse põhimõtte kohaldamisel.

Artikkel 13

Tehniline abi

1.   Komisjoni algatusel antavat tehnilist abi, mis on määratletud põhiõigusakti artiklis 15, võib fondist rahastada 100 % ulatuses.

2.   Liikmesriikide algatusel antavat tehnilist abi, mis on määratletud põhiõigusakti artiklis 16, võib fondist rahastada 100 % ulatuses.

3.   Komisjoni või liikmesriikide algatusel antavaks tehniliseks abiks võivad olla hankelepingud, eksperditasud ja/või halduskulud, kui need vastavad III osa 1. peatükis määratud abikõlblikkuse eeskirjadele.

Artikkel 14

Tehnilise abi kulud ühise asutuse korral

1.   Kui üks või mitu määratud asutust on neljast fondist kahele või enamale fondile ühised, võib assigneeringud iga asjaomase aastaprogrammi tehnilise abi kulude katmiseks osaliselt või täielikult liita.

2.   Tehnilise abi kulud jaotatakse asjaomaste fondide vahel eelistatavalt lihtsa ja representatiivse jaotusvalemi alusel. Valemi kasutamine ei tohi suurendada iga asjaomase aastaprogrammi tehnilise abi kulude piirsummat.

Artikkel 15

Vastutava asutuse poolne kontroll

1.   Kontroll, mida vastutav asutus peab põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti g kohaselt teostama või mis peab toimuma tema vastutusel, hõlmab vastavalt vajadusele projekti administratiivseid, finantsilisi, tehnilisi ja materiaalseid aspekte.

Kontroll peab tagama, et deklareeritud kulud on reaalsed ja projekti eesmärgiga põhjendatud, et rahastatud projektid on ellu viidud vastavalt toetuslepingutele, et ühenduse toetus ja eelkõige põhiõigusakti artiklis 14 määratletud rahastamisstruktuur on kooskõlas eeskirjadega, et lõpliku abisaaja poolt esitatud kulude hüvitamise taotlused on õiged, et projektid ja kulud on kooskõlas ühenduse ja liikmesriigi õigusnormidega ning et välditakse kulude mitmekordset rahastamist teiste ühenduse ja liikmesriigi toetuskavade raames ning teiste programmiperioodide arvelt.

Kontroll hõlmab lisaks:

a)	lõplike abisaajate saadetud kulude hüvitamise taotluste haldus- ja finantskontrolli;

b)	lõplike abisaajate deklareeritud kulude, tulu ja sihtotstarbelisest tulust kaetavate kulude asjakohasuse, täpsuse ja abikõlblikkuse kontrolli, mis põhineb vähemalt toetuslepingule lisatud eelarve kõiki jagusid hõlmavate tõendavate dokumentide representatiivsel valimil;

c)

üksikute projektide kohapealset kontrolli, mis põhineb vähemalt eri liiki ja erineva suurusega projektide kõige sobivamat valikut esindaval valimil ning võtab arvesse mis tahes juba kindlakstehtud ohte, et saaks olla mõistlikult kindel raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute õiguspärasuses ja korrektsuses, arvestades vastutava asutuse kindlakstehtud ohuastet.

Punktides a ja b nimetatud kontroll ei ole vajalik, kui lõplik abisaaja on kohustatud esitama sõltumatu audiitori auditeerimistõendi, mis hõlmab kõiki punktides a ja b nimetatud aspekte.

2.   Iga kontroll dokumenteeritakse, märkides teostatud tööd, kuupäeva, tulemused ja avastatud vigade suhtes võetud meetmed. Vastutav asutus tagab, et kõik kontrolliga seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist. See tähtaeg peatub kohtumenetluse ajaks või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

3.   Kui vastutav asutus tegutseb aastaprogrammi puhul rakendusorganina, nagu on määratletud artikli 7 lõikes 3, tuleb lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus järgida ülesannete piisava eraldamise põhimõtet.

Artikkel 16

Kontrolljälg

1.   Põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti k kohaldamisel peetakse kontrolljälge piisavaks, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	see võimaldab võrrelda komisjonile esitatud summasid üksikasjalike raamatupidamisdokumentide ja tõendavate dokumentidega, mis sertifitseerimisasutusel, vastutaval asutusel, volitatud asutustel ja lõplikel abisaajatel on fondist kaasrahastatud projektide kohta;

b)	see võimaldab kontrollida avaliku sektori panuse väljamaksmist lõplikule abisaajale, fondist antud ühenduse toetuse eraldamist ja ülekandmist ning projekti kaasrahastamise allikaid;

c)	see võimaldab kontrollida aastaprogrammi jaoks kehtestatud valikukriteeriumide rakendamist;

d)	see sisaldab iga projekti kohta vastavalt vajadusele tehnilisi näitajaid ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetluse kohta käivaid dokumente ning aruandeid korraldatud kontrollide ja auditite kohta.

2.   Vastutav asutus tagab kõigi fondi rahadest tehtud maksetega seotud dokumentide asukoha registreerimise.

Artikkel 17

Süsteemide auditeerimine ja projektide auditeerimine

1.   Põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punktides a ja b nimetatud auditeerimine hõlmab liikmesriikides kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteeme ning auditeerimisasutuse kinnitatud meetodil väljavalitud projektide valimit.

Valikumeetod peab:

a)	kaasama eri liiki ja erineva suurusega projektide sobiva valiku;

b)	võtma arvesse riigi või ühenduse kontrollide käigus kindlakstehtud ohutegureid ja kontrolli kulutasuvust.

Valim peab hõlmama vähemalt võrdeliselt ka projekte, mida vastutav asutus on rakendanud rakendusorganina tegutsedes.

Valikumeetod tuleb dokumenteerida.

2.   Haldus- ja kontrollisüsteemide auditeerimisel tuleb enne 2013. aastat kontrollida vähemalt üks kord iga järgmist protsessi: programmitöö, ülesannete delegeerimine, projektide valik ja toetuslepingute sõlmimine, projektide järelevalve, maksed, kulude tõendamine, aruandlus komisjonile, võimalike eeskirjade eiramiste avastamine ja käsitlemine ning programmide hindamine.

3.   Projekti auditeerimine toimub kohapeal lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite valduses olevate dokumentide ja andmete alusel. Auditeerimise käigus kontrollitakse:

a)	kas projekt vastab aastaprogrammi valikukriteeriumidele, on ellu viidud vastavalt toetuslepingule ja vastab kõikidele tema toimimisele, kasutusele ja eesmärkidele esitatud tingimustele;

b)	kas deklareeritud kulud vastavad lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite valduses olevatele raamatupidamisdokumentidele ja tõendavatele dokumentidele ning kas need andmed vastavad vastutava asutuse või mis tahes volitatud asutuse käsutuses olevatele tõendavatele dokumentidele;

c)	kas kuluartiklid vastavad 11. lisas sätestatud abikõlblikkuse nõuetele, riikliku valikumenetluse puhul kindlaksmääratud nõuetele, toetuslepingu tingimustele ja tegelikult teostatud töödele, ning kui see on asjakohane, teistele ühenduse ja liikmesriigi õigusnormidele;

d)	kas projekti kasutus või kavandatud kasutus on kooskõlas põhiõigusakti artiklites 3, 5 ja 16 sätestatud eesmärkide või meetmetega, ja kas see vajadusel katab sihtelanikkonna;

e)	kas avaliku sektori toetus või eratoetus on makstud lõplikule abisaajale põhiõigusakti artikli 14 lõike 2 kohaselt;

f)	kas on olemas piisav kontrolljälg;

g)	kas puudub huvide konflikt ja on saavutatud head tulemused, seda eelkõige juhtudel, kus vastutav asutus tegutseb projekti rakendusorganina.

4.   Põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punkti b kohaldamisel arvatakse auditeeritavate kulude hulka vaid kulud, mis kuuluvad lõike 3 kohaselt auditeerimisele. Kui auditeerimine toimub enne projekti lõpetamist, arvestatakse auditeeritud kulude määra arvutamisel vaid tegelikult auditeeritud kulusid.

5.   Kui avastatud probleemid tunduvad olevat oma laadilt süstemaatilised ja võivad seetõttu ohustada teisi projekte, peab auditeerimisasutus korraldama selliste probleemide ulatuse kindlakstegemiseks lisauurimise, sealhulgas vajaduse korral lisaauditeerimise. Asjassepuutuvad asutused peavad võtma vajalikud ennetus- ja parandusmeetmed.

6.   Auditeerimisasutus koostab komisjonile deklareeritud kulude auditeerimise tulemuste alusel järeldused ja esitab need komisjonile iga-aastases auditeerimisaruandes. Kui aastaprogrammi veamäär ületab olulisusnivood, mis on 2 % ühenduse toetusest, analüüsib auditeerimisasutus selle vea olulisust ja võtab vajalikke meetmeid, sealhulgas esitab asjakohased soovitused, mis edastatakse vähemalt iga-aastases auditeerimisaruandes.

Artikkel 18

Sertifitseerimisasutuse poolne kontroll

1.   Kui auditeerimisasutuse järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta on märkustega või eitav, peab sertifitseerimisasutus kontrollima, kas see teave on esitatud komisjonile. Lisaks tagab ta, et vastutav asutus võtab kasutusele asjakohase tegevuskava, et taastada tõhusalt toimiv haldus- ja kontrollisüsteem ning hinnata talitushäire mõju kuludeklaratsioonile.

2.   Kui auditeerimisasutus ei kinnita mõnda maksetaotlust või tagasimaksedeklaratsiooni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande jaoks, tagab sertifitseerimisasutus õige maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni viivituseta koostamise.

3.   PEATÜKK

Teave, mis tuleb esitada fondi kasutamise korral

Artikkel 19

Proportsionaalsuse põhimõte

1.   Põhiõigusakti artikli 9 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik temale kättesaadavat fondi kasutamise alast teavet komisjonile edastada käesolevas peatükis nimetatud dokumentides proportsionaalselt asjaomasele liikmesriigile eraldatud ühenduse toetuse suurusega, ja kui see on asjakohane, võib selle teabe esitada kokkuvõtlikult.

2.   Komisjoni nõudel peab liikmesriik siiski esitama üksikasjalikumat teavet. Komisjon võib nõuda sellist teavet, kui see tundub olevat vajalik selleks, et komisjon saaks tõhusalt täita oma põhiõigusaktis ja finantsmääruses sätestatud kohustusi.

Artikkel 20

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

1.   Põhiõigusakti artikli 31 lõikes 4 ja artikli 32 lõikes 2 nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus esitatakse tuginedes 1. lisas toodud näidisele.

2.   Vastutav asutus tõendab volitatud asutuse rakendatavate süsteemide kirjelduse. Iga määratud asutus kinnitab teda käsitleva haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse täpsust. Lisaks kinnitab kirjelduse täielikkust ka auditeerimisasutus.

3.   Komisjon võib kirjeldust läbi vaadates nõuda selgituste esitamist ja soovitada meetmeid, et tagada kooskõla põhiõigusakti sätetega. Vajadusel võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada kohapealse kontrolli.

4.   Kui vastutav asutus on neljast fondist kahe või enama jaoks sama või kui kahe või enama fondi puhul kasutatakse ühiseid süsteeme, võib esitada ühiste haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse, rõhutades vajadusel mis tahes eripära.

Artikkel 21

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse muutmine

1.   Vastutav asutus peab:

a)	aastaprogrammi kavandit esitades teatama, kas haldus- ja kontrollisüsteemides on tehtud muudatusi;

b)	teavitama komisjoni mis tahes olulisest muudatusest hiljemalt pärast sellise muudatuse jõustumist;

c)	komisjoni nõudel esitama mitme olulise muudatuse korral parandatud ja täiendatud kirjelduse.

2.   Olulised muudatused on muudatused, mis avaldavad tõenäoliselt mõju ülesannete eraldamisele, projekti valiku, toetuslepingu sõlmimise, kontrolli- ja maksesüsteemide tõhususele ning teabevahetusele komisjoniga. Olulisteks muudatusteks on eelkõige muudatused määratud asutustes, raamatupidamissüsteemis ning makse- ja sertifitseerimisprotsessides.

3.   Haldus- ja kontrollisüsteemide muutmisel järgitakse artiklis 20 sätestatud korda.

Artikkel 22

Programmidokumendid

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artiklis 18 nimetatud mitmeaastase programmi vastavalt 2. lisas esitatud näidisele.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artiklis 20 nimetatud aastaprogrammid vastavalt 3. lisas esitatud näidisele.

3.   Mitmeaastase programmiga seotud rahastamiskavades liigendatakse eelarvelised summad strateegiasuunistes määratud prioriteetide järgi.

Aastaprogrammidega seotud rahastamiskavades liigendatakse eelarvelised summad põhiõigusakti artikli 3 lõikes 1 määratletud meetmete valdkonna järgi, arvestades ka prioriteete.

Artikkel 23

Aastaprogrammide finantsjaotuse muutmine

1.   Liikmesriik peab komisjoni poolt põhiõigusakti artikli 20 lõike 5 kohaselt kinnitatud aastaprogrammi muutmiseks esitama muudetud aastaprogrammi kavandi komisjonile enne võrdlusaastale järgneva aasta 1. maid. Komisjon vaatab muudetud programmi läbi ja kiidab võimalikult kiiresti heaks põhiõigusakti artikli 20 lõikes 5 sätestatud korras.

2.   Finantsjaotuse muudatus, mis tehakse ilma aastaprogrammi lõike 1 kohaselt muutmata, ei tohi ületada 10 % fondi kogutoetusest ja seda võib lubada vaid vastutavast asutusest mitteolenevatel põhjustel tekkinud olukorras. Selliseid muudatusi tuleb piisavalt selgitada aastaprogrammi rakendamise eduaruandes ja/või lõpparuandes.

Artikkel 24

Aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuanded

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artikli 39 lõikes 4 nimetatud eduaruanded aastaprogrammi rakendamise kohta ja maksetaotlused vastavalt 4. lisas esitatud näidisele.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artikli 40 lõike 1 punktis b nimetatud lõpparuanded aastaprogrammi rakendamise kohta ja maksetaotlused vastavalt 5. lisas esitatud näidisele.

3.   Edu- ja lõpparuannetega seotud finantstabelites liigendatakse summad nii strateegiasuunistes määratud prioriteetide kui ka põhiõigusakti artikli 3 lõikes 1 määratletud meetmevaldkondade järgi.

Artikkel 25

Auditeerimisasutuse koostatavad dokumendid

1.   Põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punktis c nimetatud auditeerimisstrateegia koostatakse vastavalt 6. lisas esitatud näidisele.

2.   Auditeerimisasutus esitab aasta auditeerimiskava 2009. aastast alates enne iga aasta 15. veebruari, välja arvatud juhul, kui viimase kahe komisjoni poolt heakskiidetud aastaprogrammi puhul ei ületa komisjoni aastamakse 1 miljonit eurot. Auditeerimiskava esitatakse auditeerimisstrateegia lisana vastavalt 6. lisas esitatud näidisele. Põhiõigusakti artikli 30 lõikes 2 sätestatud ühise auditeerimisstrateegia korral võib esitada ühise aasta auditeerimiskava.

3.   Põhiõigusakti artikli 30 lõike 3 punktides a ja b nimetatud auditeerimisaruanne ja arvamused [Termin on muutunud. Uus termin on järeldusotsused] peavad põhinema süsteemide ja projektide auditeerimisstrateegia kohasel auditeerimisel ning koostatakse vastavalt 7. lisa osades A ja B esitatud näidistele.

4.   Põhiõigusakti artikli 30 lõike 3 punktis c nimetatud kehtivusdeklaratsioon peab põhinema auditeerimisasutuse kogu auditeerimistegevuse ja vajaduse korral lisakontrolli andmetel. Kehtivusdeklaratsioon koostatakse vastavalt 7. lisa osas C esitatud näidisele.

5.   Kui kontrolli ulatus on piiratud või kui avastatud eeskirjade eiramiste arv ei võimalda anda põhiõigusakti artikli 30 lõike 3 punktis b nimetatud iga-aastast järeldusotsust või sama artikli punktis c nimetatud deklaratsiooni märkusteta, peab auditeerimisasutus seda põhjendama ning hindama probleemi ulatust ja selle finantsmõju.

Artikkel 26

Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid

1.   Põhiõigusakti artikli 39 lõikes 4 nimetatud teise eelmakse taotlusele lisatav tõendatud kuludeklaratsioon koostatakse ja esitatakse komisjonile 8. lisas esitatud kujul.

2.   Põhiõigusakti artikli 40 lõike 1 punktis a nimetatud lõppmaksega seotud tõendatud kuludeklaratsioon koostatakse ja esitatakse komisjonile 9. lisas esitatud kujul.

4.   PEATÜKK

Aruandlus eeskirjade eiramise kohta

Artikkel 27

Esialgne aruandlus – eeskirjade eiramine

1.   Liikmesriigid teatavad 4. ja 5. lisas esitatud näidistele vastavates aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuannetes komisjonile kõigist eeskirjade eiramise juhtumitest, mis on esimest korda halduslikult või kohtulikult tuvastatud.

Aruandes märgitakse ära:

a)	asjaomane fond, aastaprogramm ja projekt;

b)	säte, mida on rikutud;

c)	eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe saamise kuupäev ja allikas;

d)	kuidas eeskirjade eiramine toime pandi;

e)	vajaduse korral see, kas eiramine annab alust kelmusekahtluseks;

f)	kuidas eeskirjade eiramine avastati;

g)	eiramisega seotud ühenduse toetuse suurus.

Järgmistest juhtumitest ei tule siiski teatada, kui ei ole tegemist kelmusekahtlusega:

a)	kui eeskirjade eiramisega seoses Euroopa ühenduste üldeelarvest makstav summa on alla 10 000 euro;

b)	kui eeskirjade eiramise ainus põhjus on see, et aastaprogrammi kaasatud projekti ei viida osaliselt või täielikult ellu lõpliku abisaaja maksejõuetuse tõttu;

c)	kui lõplik abisaaja teavitab vastutavat asutust eiramisest ise, ilma et talle survet avaldataks, ja enne, kui vastutav asutus eiramise avastab, olgu enne või pärast avaliku sektori makse tegemist;

d)	kui vastutav asutus avastab ja parandab vea enne avaliku sektori makse tegemist lõplikule abisaajale ning enne asjaomase kulu lisamist komisjonile esitatavasse kuludeklaratsiooni.

2.   Komisjoni nõudel peavad liikmesriigid igal juhul esitama lisaandmeid järgmiste asjaolude kohta:

a)	vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;

b)	ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toime pandi;

c)	riigiasutused või -organid, kes eeskirjade eiramisest ametlikult teada andsid, ning haldus- või õigusmeetmeid võtvad asutused;

d)	eeskirjade eiramise esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

e)	asjaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eiramise laadi tõttu eeskirjade eiramise vastu võitlemisel olulised;

f)	projekti kogueelarve ja avaliku sektori kavandatav makse ning ühenduse ja riigi toetuste osatähtsus kaasrahastamisel;

g)	kui suure avaliku sektori maksega on eeskirjade eiramine seotud ja vastav ohustatud ühenduse toetus;

h)	kui kindlakstehtud isikutele või muudele subjektidele ei ole punktis g nimetatud avaliku sektori makset välja makstud, siis see, kui suures summas oleks eeskirjade eiramise avastamata jäämise korral alusetuid makseid tehtud;

i)	maksete peatamise võimalikkus ja sissenõudmise võimalused;

j)	põhjendamatu kulutuse laad.

3.   Kui puuduvad mõned lõikes 2 nimetatud andmed, eelkõige andmed eeskirjade eiramise viisi ja eeskirjade eiramise avastamise viisi kohta, peavad liikmesriigid võimaluse korral esitama puuduvad andmed järgmistes komisjonile esitatavates eeskirjade eiramise aruannetes.

Artikkel 28

Järelmeetmete aruandlus – sisse nõudmata summad

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni, viidates artikli 27 kohaselt esitatud varasemale aruandele, varem teatatud eeskirjade eiramiste suhtes algatatud menetlustest ja menetluse tagajärjel toimunud olulistest muudatustest. See teave esitatakse aastaprogrammide rakendamise edu- või lõpparuannetes 4. ja 5. lisas esitatud näidiste kohaselt.

Aruandes tuuakse ära summad, mis on juba sisse nõutud või mille sissenõudmine on tõenäoline.

2.   Komisjoni nõudel peavad liikmesriigid igal juhul esitama lisaandmeid järgmiste asjaolude kohta:

a)	ajutised meetmed, mida liikmesriigid on rakendanud alusetult makstud summade sissenõudmise tagamiseks;

b)	kohtu- ja haldusmenetlused, mis on algatatud eesmärgiga sisse nõuda alusetult makstud summad ja rakendada sanktsioone;

c)	sissenõudmismenetlusest loobumise põhjused;

d)	kriminaalsüüdistusest loobumise põhjused.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist selliseid menetlusi lõpetavatest haldus- ja kohtuotsustest või nende põhipunktidest ja märgivad eelkõige seda, kas tuvastatu põhjal võib kahtlustada kelmust.

Artikkel 29

Kontaktid liikmesriikidega

1.   Komisjon on asjaomaste liikmesriikidega ühenduses, et täiendada teavet artiklis 27 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 28 nimetatud menetluste ja sissenõudmisvõimaluste kohta.

2.   Lõikes 1 nimetatud ühenduse pidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samasugune või sarnane eiramine võib toimuda ka teistes liikmesriikides.

Artikkel 30

Teabe kasutamine

1.   Komisjon võib kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva otsuse alusel, riskianalüüside tegemiseks, saadud teabe põhjal aruannete koostamiseks ja selliste ettevaatusabinõude väljatöötamiseks, mis aitavad ohte tõhusamalt kindlaks teha.

2.   Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike korrapäraselt lõikes 1 nimetatud teabe kasutamisest.

5.   PEATÜKK

Teave ja avalikustamine

Artikkel 31

Teave võimalikele lõplikele abisaajatele

1.   Vastutav asutus tagab mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammidega seotud põhiliste näitajate ning asjaomase rahalise toetuse üksikasjade laialdase levitamise ja selle, et need tehakse kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele.

Vastutav asutus võib siiski avalikku julgeolekut silmas pidades otsustada hoida konfidentsiaalsena mitmeaastases programmis või aastaprogrammides ettenähtud asutusesisese juhtimiskorralduse ja muu fondi rakendamisega seotud teabe.

2.   Vastutav asutus esitab võimalikele lõplikele abisaajatele vähemalt järgmised andmed:

a)	abikõlblikkuse tingimused, mida tuleb täita aastaprogrammi raames toetuse saamiseks;

b)	rahastamistaotluste läbivaatamise menetluskord ja asjakohased tähtajad;

c)	rahastatavate projektide valiku kriteeriumid;

d)	nende isikute andmed, kes võivad anda teavet aastaprogrammide kohta.

Vastutav asutus teavitab lisaks võimalikke lõplikke abisaajaid artikli 33 lõike 2 punktis b sätestatud avalikustamisest.

Artikkel 32

Teave lõplikele abisaajatele

Vastutav asutus teatab lõplikele abisaajatele, et rahastamise heakskiitmine tähendab ka seda, et kiidetakse heaks nende lisamine artikli 33 lõike 2 punkti b kohaselt avaldatud lõplike abisaajate nimekirja.

Artikkel 33

Vastutava asutuse kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

1.   Vastutav asutus tagab teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise, et kindlustada võimalikult laialdane kajastus massiteabevahendites, selleks kasutab ta asjakohasel territoriaalsel tasandil mitmesuguseid sidevahendeid ja kommunikatsioonimeetodeid.

2.   Vastutav asutus korraldab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise:

a)	2008. aastast alates igal aastal vähemalt üks teavitamistegevus, mille käigus tutvustatakse mitmeaastast programmi või aastaprogrammi(de) tulemusi;

b)	lõplike abisaajate nimekiri, projektinimede ning neile eraldatud avaliku sektori ja ühenduse toetuse suuruse iga-aastane avalikustamine vähemalt veebilehel. Põhiõigusakti artiklis 6 määratletud sihtrühmadesse kuuluvaid üksikisikuid ei nimetata. Veebilehe aadress edastatakse komisjonile.

Artikkel 34

Lõplike abisaajate kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

1.   Lõplik abisaaja on kohustatud lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid kasutades teavitama üldsust fondist saadud toetusest.

2.   Lõplik abisaaja paneb üles alalise, silmapaistva ja suure tahvli hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise projekti lõpetamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	projektile eraldatud ühenduse kogutoetus on üle 100 000 euro ja

b)	tegu on mingi füüsilise eseme ostmise või infrastruktuuri- või ehitusprojekti rahastamisega.

Tahvlile märgitakse projekti liik ja nimi. Lisaks peab tahvli pinnast vähemalt 25 % hõlmama artiklis 35 nimetatud teave.

3.   Kui projekti rahastatakse fondist kaasrahastatava aastaprogrammi raames, tagab lõplik abisaaja projektis osalejate teavitamise sellisest rahastamisest.

4.   Kõik selliste projektidega seotud dokumendid, sealhulgas kõik osalemis- või muud tunnistused, peavad sisaldama märget, et asjaomast projekti kaasrahastab fond.

Artikkel 35

Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused

Kõik lõplikele abisaajatele, võimalikele lõplikele abisaajatele ja üldsusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed peavad sisaldama:

1)	10. lisas kirjeldatud graafilistele standarditele vastavat Euroopa Liidu embleemi ja viidet Euroopa Liidule;

2)	viidet fondile;

3)	vastutava asutuse märget, milles rõhutatakse ühenduse toetuse lisaväärtust.

Punkte 1 ja 3 ei kohaldata väikeste reklaamide ega neljast fondist kahe või enama fondiga seotud reklaamidele.

6.   PEATÜKK

Isikuandmed

Artikkel 36

Isikuandmete kaitse

1.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punktis h nimetatud teabe, komisjoni poolt kohapealse kontrolli käigus kogutud teabe ja 4. peatükis nimetatud teabe omavolilist üleandmist või ebaseaduslikku juurdepääsu sellisele teabele.

2.   Neljandas peatükis nimetatud teavet võib liikmesriikides või ühenduse institutsioonides edastada ainult sellistele isikutele, kelle kohustused eeldavad sellele juurdepääsu, kui sellist teavet esitav liikmesriik ei ole sõnaselgelt lubanud selle teabe edastamist teistele isikutele.

7.   PEATÜKK

Elektrooniline andmevahetus

Artikkel 37

Elektrooniline andmevahetus

Teavet edastatakse lisaks 3. peatükis nimetatud dokumentide nõuetekohaselt allkirjastatud paberversioonidele võimaluse korral ka elektroonilisel teel.

Artikkel 38

Andmevahetuseks vajalik arvutisüsteem

1.   Kui komisjon töötab fondi rakendamise eesmärgil välja arvutisüsteemi turvaliseks andmevahetuseks komisjoni ja iga liikmesriigi vahel, teavitatakse liikmesriike sellise arvutisüsteemi väljatöötamisest ja nad kaasatakse nende taotlusel sellise arvutisüsteemi väljatöötamisse.

2.   Komisjon ja määratud asutused ning organid, kellele ülesanded on delegeeritud, salvestavad 3. peatükis nimetatud dokumendid lõikes 1 nimetatud arvutisüsteemi.

3.   Liikmesriike võib lisaks kutsuda üles esitama vabatahtlikult artiklites 27 ja 28 nimetatud teavet, kasutades selleks olemasolevat erisüsteemi, mida komisjon kasutab struktuurifondide raames avastatud eeskirjade eiramiste kogumiseks.

4.   Ühise arvutisüsteemi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemide vahelise liidese kulud ning riiklike, piirkondlike ja kohalike süsteemide ühise süsteemi tehnilistele nõuetele kohandamise kulud on põhiõigusakti artikli 16 kohaselt abikõlblikud.

III   OSA

EUROOPA PAGULASFONDI ERISÄTTED

1.   PEATÜKK

Abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 39

Abikõlblikkuse eeskirjad

1.   Põhiõigusakti artikli 35 lõikes 4 nimetatud aastaprogrammide alusel rahastatavate meetmetega seoses tekkinud kulude abikõlblikkus otsustatakse 11. lisas sätestatud eeskirja alusel.

2.   Eeskirju kohaldatakse lõplikel abisaajatel tekkinud kulude suhtes ja neid kohaldatakse mutatis mutandis projektipartneritel tekkinud kulude suhtes.

3.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevas otsuses sätestatust rangemaid siseriiklikke abikõlblikkuse eeskirju.

Komisjoni ülesanne on hinnata, kas kohaldatavad siseriiklikud abikõlblikkuse eeskirjad vastavad sellele tingimusele.

2.   PEATÜKK

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 40

Erakorralised meetmed

1.   Erakorraliste meetmete rakendamise taotlus esitatakse vastutavale asutusele vastavalt 12. lisas esitatud näidisele.

2.   Kui komisjon rakendab erakorralisi meetmeid, muudetakse selle tagajärjel asjaomase liikmesriigi aastaprogrammi heakskiitvat rahastamisotsust. Muudatuses märgitakse ära asjaomasele liikmesriigile eraldatud summa, ajavahemik, mille puhul on kulud abikõlblikud, ja vajaduse korral erandi tegemine 11. lisas toodud kulude abikõlblikkuse eeskirjast seoses põhiõigusakti artiklis 5 nimetatud meetmetega.

3.   Aruanne nende meetmete rakendamise kohta lisatakse asjaomase aastaprogrammi rakendamise eduaruandele ja lõpparuandele.

4.   Esimene eelmakse, mis on 80 % erakorralisteks meetmeteks eraldatud summast, tehakse liikmesriigile 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud otsuse vastuvõtmist. Ülejäänud osa makstakse siis, kui tehakse asjaomase aastaprogrammi eelmakse.

Artikkel 41

Kindel summa ümberasustatavatele isikutele

1.   Ümberasustatavatele isikutele mõeldud kindla summa kohta, mis on sätestatud põhiõigusakti artikli 13 lõikes 3, peab vastutav asutus põhiõigusakti artiklis 43 nimetatud ajavahemiku jooksul:

a)	säilitama andmed, mis on vajalikud ümberasustatud isikute ja nende ümberasustamise kuupäeva nõuetekohaseks tuvastamiseks;

b)	säilitama vajalikud tõendid selle kohta, et need isikud kuuluvad ühte neljast põhiõigusakti artikli 13 lõikes 3 määratletud kategooriast.

2.   Isikud asustatakse ümber aastaprogrammile vastava kalendriaasta jooksul.

3.   Aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuannetes märgitakse ära ümberasustatud isikute arv põhiõigusakti artikli 13 lõikes 3 määratletud neljas kategoorias.

Artikkel 42

Aastaprogrammide rakendamine

1.   Erandina artiklist 23 ei tohi aastaprogrammi rakendamisel:

a)	kasutada põhiõigusakti artikli 13 lõikes 3 nimetatud ümberasustatavatele isikutele eraldatud ühenduse toetust teisteks meetmeteks;

b)	kasutada põhiõigusakti artiklis 21 nimetatud erakorraliste meetmete jaoks eraldatud ühenduse toetust teisteks meetmeteks.

2.   Põhiõigusakti artikli 14 lõikes 7 nimetatud iga-aastaste vahendite kogusumma arvutamisel seoses 15 % piirmääraga kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 4 kohaste meetmete puhul arvestatakse aastaprogrammi heakskiitvas komisjoni otsuses kindlaksmääratud summat, kuid ei arvestata erakorraliste meetmete jaoks eraldatud lisavahendeid.

IV   OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovakkia Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

---

(1)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(5)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

(6)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 45.

(7)  ELT L 168, 28.6.2007, lk 18.

(8)  ELT L 326, 12.12.2007, lk 29.

(9)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

(10)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust muudeti viimati määrusega (EÜ) nr 681/2007 (ELT L 159, 20.6.2007, lk 1).

---

---