This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014R0230-20171216
Regulation (EU) No 230/2014 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2014 establishing an instrument contributing to stability and peace
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 230/2014, 11. märts 2014 , millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 230/2014, 11. märts 2014 , millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
- Date of document:
- 16/12/2017
- Date of effect:
- 16/12/2017
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32017R2306
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32014R0230
02014R0230 — ET — 16.12.2017 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 230/2014, 11. märts 2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 077 15.3.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2306, 12. detsember 2017, |
L 335 |
6 |
15.12.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 230/2014,
11. märts 2014,
millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärgid
1. Käesoleva määrusega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, millega toetatakse aastatel 2014–2020 otseselt liidu välispoliitikat, suurendades liidu tegevuse tõhusust ja sidusust sellistes valdkondades nagu kriisile reageerimine, konfliktide ennetamine, rahu kindlustamine ja kriisiks valmisolek, ning ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtudega tegelemisel.
2. Liit võtab arengukoostöö meetmeid, samuti finants-, majandus- ja tehnilise koostöö meetmeid koos kolmandate riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riiklike ja kodanikuühiskonna osapooltega vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
Kui julgeolekusektori osalejatele antakse liidu abi, võib see artiklis 3a sätestatud erandlikel asjaoludel hõlmata ka sõjalisi osalejaid kas julgeolekusektori ulatuslikuma reformi elluviimiseks või suutlikkuse suurendamiseks arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamisel kolmandates riikides, kooskõlas üldeesmärgiga saavutada kestlik areng.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „kodanikuühiskonna osapooled” valitsusväliseid organisatsioone, põlisrahvaid esindavaid organisatsioone, kohalikke kodanike rühmitusi ja ettevõtjate liite, ühistuid, ametiühinguid, majandus- ja sotsiaalhuve esindavaid organisatsioone, detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevaid kohalikke organisatsioone (sealhulgas võrgustikud), tarbijaorganisatsioone, naiste- ja noorteorganisatsioone, õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioone, ülikoole, kirikuid ja usuühendusi ning kogudusi, meediat ja mis tahes valitsusväliseid ühendusi ning eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke fonde, mis võivad aidata kaasa arengule või sisepoliitika välismõõtme arendamisele. Käesolevas lõikes loetlemata isikuid või osapooli võib rahastada, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
4. Käesoleva määruse erieesmärgid on:
a) aidata kriisiolukorras või selle tekkimisel kiiresti tagada stabiilsus tõhusa reageerimisega, mis on välja töötatud, et aidata säilitada, luua või taastada tingimused, mis on olulised liidu välispoliitika ja -tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks kooskõlas ELi lepingu artikliga 21;
b) aidata ennetada konflikte ning tagada suutlikkus ja valmisolek tegeleda kriisieelsete ja -järgsete olukordadega ning kindlustada rahu ja
c) tegeleda konkreetsete ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtudega rahule, rahvusvahelisele julgeolekule ja stabiilsusele.
Artikkel 2
Liidu abi järjepidevus ja täiendavus
1. Komisjon tagab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmete vastavuse partnerriikide suhtes rakendatavale liidu üldisele strateegilisele poliitikaraamistikule ja eriti lõikes 2 osutatud meetmete eesmärkidele ja muudele asjaomastele liidu meetmetele.
2. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed võivad täiendada meetmeid, mida võetakse ELi lepingu V jaotise ja ELi toimimise lepingu neljanda osa alusel, ning need peavad olema nendega kooskõlas. Käesoleva määruse kohaste meetmete puhul tuleb nõuetekohaselt arvestada Euroopa Parlamendi seisukohtadega.
3. Käesoleva määruse alusel antav liidu abi täiendab liidu välisabivahenditest antavat abi, seda antakse ainult sel määral, mil kõnealuste vahenditega ei ole võimalik saavutada piisavat ja tõhusat reageerimist, ning see kavandatakse ja rakendatakse sellisel viisil, mis võimaldab nende vahendite alla kuuluva tegevuse jätkuvust, kui see on asjakohane.
4. Võimaluse korral hõlmatakse (sealhulgas programmide koostamisel) järgmised valdkondadevahelised küsimused:
a) demokraatia edendamine ja hea valitsemistava;
b) inimõigused ja humanitaarõigus, sealhulgas lapse õigused ja põlisrahvaste õigused;
c) mittediskrimineerimine;
d) sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine;
e) konfliktide ennetamine; ja
f) kliimamuutused.
5. Käesoleva määruse alusel ei rahastata meetmeid, mis kuuluvad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 ( 1 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL ( 2 ) reguleerimisalasse ja mida rahastatakse nende õigusaktide alusel.
6. Selleks et suurendada liidu ja siseriiklike abimeetmete tõhusust ja täiendavust ning hoida ära topeltrahastamist, edendab komisjon liidu ja liikmesriikide tegevuse tihedat koordineerimist nii otsustamise tasandil kui ka praktilises tegevuses. Selleks kasutavad liikmesriigid ja komisjon teabevahetuse süsteemi. Komisjon võib teha algatusi sellise koordineerimise edendamiseks. Lisaks tagab komisjon koordineerimise ja koostöö mitmepoolsete, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning muude rahastajatega.
II JAOTIS
LIIDU ABI LIIGID
Artikkel 3
Abi kriisiolukordadele või tekkivatele kriisiolukordadele reageerimiseks, et konflikte ennetada
1. Artikli 1 lõike 4 punktis a sätestatud erieesmärkide saavutamiseks annab liit tehnilist ja rahalist abi, reageerimaks järgmistele erandlikele ja ettenägematutele olukordadele:
a) pakiline olukord, kriisiolukord või tekkiv kriisiolukord;
b) olukord, mis ohustab demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute, eelkõige ebastabiilsetes olukordades soopõhisest vägivallast ohustatud üksikisikute julgeolekut ja turvalisust, või
c) olukord, mis ähvardab laieneda relvastatud konfliktiks või oluliselt destabiliseerida asjaomast kolmandat riiki või asjaomaseid kolmandaid riike.
Sellist abi võib kasutada ka olukordades, kus liit on rahvusvaheliste lepingute olulistele osadele tuginedes osaliselt või täielikult peatanud koostöö kolmanda riigiga.
2. Lõikes 1 osutatud tehniline ja rahaline abi võib hõlmata järgmist:
a) tehnilise ja logistilise abi andmise teel nende jõupingutuste toetamine, mida rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ning riiklikud ja kodanikuühiskonna osapooled teevad usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise edendamiseks;
b) naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise toetamine, eelkõige ebakindlas, konflikti- ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides;
c) rahvusvahelisele õigusele vastavaid volitusi omavate ajutiste riigihaldusorganite loomise ja toimimise toetamine;
d) demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomise toetamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on suurendada naiste rolli sellistes asutustes, edendada tõhusat tsiviiladministratsiooni ja tsiviiljärelevalvet julgeolekusüsteemi üle, samuti suurendada terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja kõigi salakaubaveo liikide vastu võitlevate õiguskaitse- ja õigusasutuste suutlikkust;
e) rahvusvahelistele inimõiguste- ja õigusriigialastele normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja ajutiste siseriiklike kohtute, õigus- ja lepituskomisjonide ning inimõigusi käsitlevate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ja kindlakstegemise mehhanismide toetamine;
f) vajalike meetmete toetamine, et alustada olulise infrastruktuuri, elamute, üldkasutatavate hoonete ja majandusvara taastamist ja uuesti ülesehitamist, samuti olulise tootmisvõimsuse taastamist, ning et taaskäivitada majandustegevus, luua töökohti ning tagada jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks vajalikud miinimumtingimused;
g) endiste võitlejate ja nende perekondade demobiliseerimise ja kodanikuühiskonda taasintegreerimisega ning, kui see on asjakohane, nende repatrieerimisega seotud tsiviilmeetmete, samuti laps- ja naisvõitlejate olukorraga tegelemise meetmete toetamine;
h) relvajõudude ümberkorraldamisest tuleneva sotsiaalse mõju leevendamise meetmete toetamine;
i) meetmete toetamine, et tegeleda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjast maha jäänud lõhkekehade sotsiaal-majandusliku mõjuga tsiviilelanikkonnale. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed võivad muu hulgas hõlmata ohualast koolitust, miinide avastamist ja kõrvaldamist ning sellega seoses varude hävitamist;
j) meetmete toetamine, et võidelda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tulirelvade, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu vastu;
k) meetmete toetamine, et tagada kriisi- ja konfliktiolukordades naiste ja laste erivajaduste piisav rahuldamine, arvestades sealhulgas ohuga, et nad satuvad soopõhise vägivalla ohvriks;
l) toetus relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimiseks ja reintegreerimiseks, sealhulgas meetmed naiste ja laste erivajadustega tegelemiseks;
m) inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmise ja edendamise meetmete ning sellega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine;
n) sotsiaalmajanduslike meetmete toetamine, et edendada loodusvarade läbipaistvat majandamist ja võrdset juurdepääsu neile kriisiolukorras või selle tekkimisel, sealhulgas rahu kindlustamisel;
o) meetmete toetamine, et tegeleda elanikkonna ootamatu liikumise võimaliku mõjuga, mis omab tähtsust poliitilise ja julgeolekuolukorra seisukohast, sealhulgas meetmed, millega käsitletakse vastuvõtvate kogukondade vajadusi kriisiolukorras või selle tekkimisel, kaasa arvatud rahu kindlustamisel;
p) meetmete toetamine, et edendada kodanikuühiskonna arengut ja korraldust ning selle osalemist poliitilises protsessis, sealhulgas meetmed naiste rolli suurendamiseks neis protsessides ning sõltumatu, pluralistliku ja professionaalse meedia edendamiseks;
q) meetmete toetamine stabiilsust ohustavatele loodusõnnetustele või stabiilsust ohustavatele inimtegevusest tingitud õnnetustele ja rahvatervist ohustavatele, pandeemiatega seotud ohtudele reageerimiseks liidu humanitaar- ja kodanikukaitse abi puudumisel või selle täiendamiseks.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukordade korral võib liit ühtlasi anda tehnilist ja rahalist abi, mida ei ole sõnaselgelt käsitletud käesoleva artikli lõikes 2. Selline abi on piiratud artikli 7 lõikes 2 osutatud eriabimeetmetega, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a) nad jäävad nii käesoleva määruse üldise kohaldamisala kui ka artikli 1 lõike 4 punktis a sätestatud erieesmärkide piiridesse;
b) nad on kestuselt piiratud artikli 7 lõikes 2 kehtestatud perioodiga ja
c) nad oleksid tavatingimustes rahastamiskõlblikud muude liidu välisabi vahendite või muude käesoleva määruse osade alusel, kuid tingituna vajadusest olukorrale kiiresti reageerida tuleks neid võtta kriisiolukorra või tekkiva kriisiolukorra meetmetena.
Artikkel 3a
Sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamisel
1. Et aidata kaasa kestlikule arengule, milleks on vaja tagada stabiilne, rahumeelne ja kaasav ühiskond, võib käesoleva määruse kohast liidu abi lõikes 3 sätestatud erandlikel asjaoludel kasutada selleks, et suurendada partnerriikide sõjaliste osalejate suutlikkust arengutegevuse ja arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetuseks.
2. Käesoleva artikli alusel antav abi võib hõlmata eeskätt suutlikkuse suurendamise programme, millega toetatakse arengut ja arenguks vajalikku julgeolekut, sealhulgas koolitamist, juhendamist ja nõustamist ning varustuse tarnimist, taristu parandamist ja kõnealuse abiga vahetult seotud muude teenuste osutamist.
3. Käesoleva artikli kohast abi antakse üksnes juhul, kui
a) nõudeid, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaste liidu eesmärkide piisavaks saavutamiseks, ei ole võimalik täita mittesõjaliste osalejate abil, ning toimivate riiklike institutsioonide olemasolu või inimõiguste ja põhivabaduste kaitse on ohus ning kui riiklikud institutsioonid ei suuda selle ohuga toime tulla, ning
b) asjaomane partnerriik ja liit on ühel meelel selles, et sõjalised osalejad on keskse tähtsusega kestliku arengu jaoks vajalike tingimuste säilitamiseks, loomiseks või taasloomiseks, muu hulgas kriisi ja ebakindluse või ebastabiilsuse olukorras.
4. Käesoleva artikli alusel antavat liidu abi ei kasutata sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamiseks muul eesmärgil kui arengutegevuse või arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetamiseks. Eelkõige ei kasutata liidu abi selleks, et rahastada
a) korduvaid sõjalisi kulutusi;
b) relvade ja laskemoona või muu surmava jõu kasutamiseks mõeldud varustuse tarnimist;
c) koolitust, mis on spetsiaalselt mõeldud relvajõudude võitlusvõime suurendamiseks.
5. Komisjon edendab käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel partnerriigi vastutust. Samuti loob komisjon vajalikud tingimused ja töötab välja head tavad, mis on vajalikud kestlikkuse tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis, ning edendab õigusriiki ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
6. Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaste meetmete jaoks asjakohased riskihindamis-, järelevalve- ja hindamismenetlused.
Artikkel 4
Abi konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ja kriisiks valmisolekuks
1. Liit annab tehnilist ja rahalist abi artikli 1 lõike 4 punktis b sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sellise abi raames toetatakse meetmeid, mille eesmärk on liidu ja tema partnerite suutlikkuse loomine ja suurendamine konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ning kriisieelsete ja -järgsete vajadustega tegelemiseks tihedas koostöös ÜRO ja muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja kodanikuühiskonna osapooltega, et toetada nende jõupingutusi järgmistes valdkondades:
a) varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi edendamine poliitika kujundamises ja rakendamises;
b) usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise hõlbustamine ja sellealase suutlikkuse loomine eelkõige seoses tekkivate kogukondadevaheliste pingetega;
c) stabiliseerimisele suunatud tsiviilmissioonides osalemiseks vajaliku suutlikkuse suurendamine;
d) piirkonna poliitilise ja julgeolekuolukorra seisukohast tähtsust omavate konfliktide ja katastroofide järgse taastumise edendamine;
e) loodusvarade kasutamise piiramine konfliktide rahastamisel ja sidusrühmade toetamine, et nad vastaksid selliste algatuste tingimustele nagu Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteem, eriti mis puudutab tõhusat siseriiklikku kontrolli loodusvarade tootmise ja kaubanduse üle.
2. Käesoleva artikli kohased meetmed:
a) hõlmavad oskusteabe edasiandmist, teabe ja hea tava jagamist, riski- või ohuhinnanguid, teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme, koolitust ja teenuste osutamist;
b) aitavad kaasa rahu kindlustamise küsimustes peetava struktuurse dialoogi edasiarendamisele;
c) võivad hõlmata tehnilist ja rahalist abi rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise toetamiseks.
Artikkel 5
Abi ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtude ning tekkivate ohtudega tegelemisel
1. Artikli 1 lõike 4 punktis c sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks annab liit tehnilist ja rahalist abi järgmistes valdkondades:
a) avaliku korra, üksikisikute julgeoleku ja turvalisuse, elutähtsa infrastruktuuri ja rahvatervise ohustamine;
b) keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud tahtlike, õnnetusest tingitud või looduslikku päritolu riskide maandamine ja nendeks valmisolek.
2. Lõike 1 punktis a osutatud abi hõlmab selliste meetmete toetamist, mis on suunatud:
a) nende õiguskaitse- ja õigusasutuste ning tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamisele, kes osalevad võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse (sealhulgas küberkuritegevus) ja kõigi salakaubaveo liikide vastu ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusas kontrollis;
b) nende ohtudega tegelemisele, mis ähvardavad elutähtsaid infrastruktuure, näiteks rahvusvaheline transport, sealhulgas reisijate- ja kaubavedu, energia- ja energiajaotuse valdkond ning elektroonilise teabe ja side võrgud. Sellistes meetmetes pööratakse erilist tähelepanu piirkondadevahelisele koostööle ja rahvusvaheliste nõuete rakendamisele ohuteadlikkuse, haavatavuse analüüsi, hädaolukorraks valmisoleku, selle eest hoiatamise ja selle tagajärgedega tegelemise valdkondades;
c) selle tagamisele, et piisavalt reageeritakse märkimisväärsetele rahvatervisega seotud ohtudele, sealhulgas ootamatutele epideemiatele, millel võib olla piiriülene mõju;
d) kliimamuutuste ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste tagajärgedega tegelemisele, millel võib olla destabiliseeriv mõju rahule ja julgeolekule.
3. Lõike 2 punktis a osutatud meetmete puhul:
a) eelistatakse piirkondadevahelist koostööd, mis hõlmab kahte või enamat kolmandat riiki, kes on näidanud üles selget poliitilist tahet tegeleda tekkivate probleemidega. Koostöö terrorismivastases võitluses võib toimuda ka üksikute riikide, piirkondade või rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega;
b) pööratakse erilist tähelepanu heale valitsemistavale ja neid võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
c) terrorismivastases võitluses osalevatele ametiasutustele suunatud abi puhul eelistatakse nende meetmete toetamist, mis hõlmavad terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist ja karmistamist, finants-, tolli- ja sisserändealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, õiguskaitsemenetluste väljatöötamist, mis on joondatud kõrgeimate rahvusvaheliste nõuetega, ning mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, demokraatliku kontrolli ja institutsiooniliste järelevalvemehhanismide tugevdamist ning vägivaldse radikalismi ennetamist;
d) uimastite probleemiga seotud abi puhul pööratakse asjakohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on uimastite nõudluse, tootmise ja tekitatud kahju vähendamisega seotud hea tava edendamine.
4. Lõike 1 punktis b osutatud valdkondades hõlmab abi selliste meetmete toetamist, mis on suunatud:
a) tsiviilvaldkonna teadusuuringute edendamisele alternatiivina kaitsealastele teadusuuringutele;
b) nende tsiviilrajatiste ohutuse suurendamisele, kus ladustatakse või käideldakse tsiviilvaldkonna uurimisprogrammide raames tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale või -aineid;
c) liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tsiviilinfrastruktuuri loomise ja asjaomaste tsiviiluuringute toetamisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ja hoonete demonteerimiseks, korrastamiseks või ümberkorraldamiseks, kui need rajatised ei ole enam kaitseprogrammi osad;
d) nende pädevate tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamisele, kes on seotud keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainete (kaasa arvatud nende tootmiseks või transpordiks vajaliku varustuse) salakaubaveo tõhusa kontrolli väljatöötamise ja jõustamisega;
e) õigusraamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse arendamisele kahesuguse kasutusega kaupade üle tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas piirkondliku koostöö meetmete võtmiseks;
f) tsiviilõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorras tegutsemise kavandamise, kriisile reageerimise ning korrastusmeetmetealase suutlikkuse arendamisele.
III JAOTIS
PROGRAMMIDE KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE
Artikkel 6
Üldine raamistik
Liidu abi andmine toimub kooskõlas määrusega (EL) nr 236/2014 järgmise kaudu:
a) eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid, millele on osutatud artiklis 7;
b) valdkondlikud strateegiadokumendid ja mitmeaastased sihtprogrammid, millele on osutatud artiklis 8;
c) iga-aastased tegevusprogrammid, üksikmeetmed ja erimeetmed;
d) toetusmeetmed.
Artikkel 7
Eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid
1. Artikli 3 ja asjakohasel juhul artikli 3a kohast liidu abi antakse eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide kaudu.
2. Komisjon võib võtta vastu artikli 3 lõikes 1 osutatud olukordades eriabimeetmeid, mis vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele. Selline eriabimeede võib kesta kuni 18 kuud ning seda võib selle rakendamisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra (mis teeb kogukestuseks maksimaalselt 30 kuud) eeldusel, et meetmele ette nähtud rahalised vahendid ei kasva.
Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud.
Esimeses ja teises lõigus nimetatud eriabimeetmete kestus kokku ei või olla pikem kui 36 kuud.
3. Kui eriabimeetme maksumus ületab 20 000 000 eurot, võetakse see vastu vastavalt määruse (EL) nr 236/2014 artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.
4. Enne kuni 20 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet nende meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud rahaliste vahendite kohta. Ühtlasi teavitab komisjon nõukogu enne oluliste sisuliste muudatuste tegemist juba vastu võetud eriabimeetmetes. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon arvesse nõukogu asjaomast poliitilist lähenemisviisi nii selliste meetmete kavandamisel kui ka rakendamisel.
5. Pärast eriabimeetme vastuvõtmist esitab komisjon võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kolme kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, andes ülevaate vastuvõetud meetmete laadist, taustast ja põhjendustest, sealhulgas sellest, kuidas kõnealused meetmed täiendavad liidu käimasolevat ja kavandatavat reageerimist.
6. Komisjon võib vastavalt määruse (EL) nr 236/2014 artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu vahereageerimisprogramme, et luua või taastada liidu väliskoostöö poliitika tõhusaks rakendamiseks vajalikud tingimused.
Vahereageerimisprogrammid tuginevad eriabimeetmetele.
7. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrakohaselt ja õigel ajal artikli 3 kohase liidu abi kavandamisest ja rakendamisest, sealhulgas kavandatud rahalistest vahenditest, samuti sisuliste muudatuste või sellise abi pikendamise korral.
Artikkel 8
Valdkondlikud strateegiadokumendid ja mitmeaastased sihtprogrammid
1. Valdkondlikud strateegiadokumendid moodustavad artiklite 4 ja 5 ning asjakohasel juhul artikli 3a kohase abi rakendamise üldise aluse. Valdkondlikud strateegiadokumendid annavad liidu ja asjaomaste partnerriikide või -piirkondade koostööks raamistiku.
2. Valdkondlike strateegiadokumentide ettevalmistamise ja täitmise käigus kohaldatakse järgmisi abi tõhususe põhimõtteid: partnerlus, koordineerimine ja, kui see on kohaldatav, ühtlustamine. Selleks peavad valdkondlikud strateegiadokumendid olema kooskõlas muude liidu välisabi vahendite alusel heaks kiidetud või vastu võetud programmdokumentidega ja vältima nende dubleerimist.
Üldiselt peavad valdkondlikud strateegiadokumendid põhinema liidu või vajaduse korral asjakohaste liikmesriikide dialoogil asjaomaste partnerriikide või -piirkondadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, selleks et tagada, et asjaomased riigid või asjaomased piirkonnad võtaksid programmide koostamise protsessis piisava isevastutuse.
Liit ja selle liikmesriigid konsulteerivad üksteisega programmide koostamise protsessi varases etapis, et edendada nende koostöömeetmete järjepidevust ja vastastikust täiendavust.
3. Igale valdkondlikule strateegiadokumendile lisatakse mitmeaastane sihtprogramm, milles esitatakse kokkuvõtlikult liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja liidu abi ajakava.
Mitmeaastases sihtprogrammis määratakse programmide lõikes kindlaks soovituslik rahaliste vahendite jaotus, võttes arvesse asjaomaste partnerriikide või -piirkondade vajadusi ja konkreetseid kitsaskohti. Rahaliste vahendite jaotuse võib vajaduse korral esitada vahemikuna.
4. Komisjon kinnitab valdkondlikud strateegiadokumendid ja võtab vastu mitmeaastased sihtprogrammid vastavalt määruse (EL) nr 236/2014 artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka valdkondlike strateegiadokumentide või mitmeaastaste sihtprogrammide sisulisele läbivaatamisele, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse.
5. Määruse (EL) nr 236/2014 artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust ei kohaldata valdkondlike strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide vähem oluliste muudatuste või tehniliste kohanduste suhtes, mille kohaselt rahalised vahendid paigutatakse ümber prioriteetsele valdkonnale ettenähtud rahaliste vahendite soovitusliku jaotuse piires või millega suurendatakse või vähendatakse rahaliste vahendite esialgset soovituslikku jaotust nii, et see ei ületa 20 % ega 10 000 000 eurot, tingimusel et sellised muudatused või tehnilised kohandused ei mõjuta nimetatud dokumentides kindlaks määratud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke.
Sellisel juhul tehakse sellised muudatused või tehnilised kohandused viivitamata teatavaks Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide esindajatele artiklis 11 osutatud komitees.
6. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui tungiva kiireloomulisuse tõttu on vajalik liidu kiire reageerimine, võib komisjon muuta valdkondlikke strateegiapabereid ja mitmeaastaseid sihtprogramme kooskõlas määruse (EL) nr 236/2014 artikli 16 lõikes 4 osutatud menetlusega.
7. Mis tahes programmitöös või programmide läbivaatamises, mis leiab aset pärast määruse (EL) nr 236/2014 artiklis 17 osutatud vahearuande avaldamist, võetakse arvesse selle aruande tulemusi, leide ja järeldusi.
Artikkel 9
Kodanikuühiskond
Kui see on võimalik ja asjakohane, konsulteeritakse käesoleva määruse alusel võetavate meetmete ettevalmistamise, kavandamise, rakendamise ja seire asjus kodanikuühiskonnaga.
Artikkel 10
Inimõigused
1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel võetavaid meetmeid, mis on seotud terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega, ning artikliga 3a hõlmatud meetmeid rakendatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigustealase õigusega ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.
2. Kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskavaga koostab komisjon tegevussuunised tagamaks, et inimõigusi võetakse arvesse lõikes 1 osutatud meetmete kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige et ära hoida piinamised või muu julm, ebainimlik või alandav kohtlemine ning järgida nõuetekohast menetlust, sh süütuse presumptsiooni, õigust õiglasele kohtumõistmisele ja õigust kaitsele. Inimõigusi võetakse selgelt arvesse ka küberjulgeolekut ja küberkuritegevuse vastast võitlust käsitlevates meetmetes.
3. Komisjon jälgib tähelepanelikult lõikes 1 osutatud meetmete rakendamist, et tagada sellise rakendamise käigus inimõigustealaste kohustuste järgimine. Komisjon käsitleb seda valdkonda oma korralistes aruannetes.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 11
Komiteemenetlus
Komisjoni abistab komitee (stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi komitee). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Artikkel 12
Euroopa välisteenistus
Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL, eelkõige selle artikliga 9.
Artikkel 13
Rahastamispakett
1. Käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 2 338 719 000 eurot.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.
3. Aastatel 2014–2020:
a) eraldatakse rahastamispaketist vähemalt 70 protsendipunkti artikli 3 kohastele meetmetele ning
b) üheksa protsendipunkti rahastamispaketist artikli 4 kohastele meetmetele.
4. Lõikes 1 osutatud rahastamispaketile lisatakse 100 000 000 eurot, mis eraldatakse artikli 3a kohaste meetmete võtmiseks.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta ( 3 )
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 230/2014 (millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted ( *1 ). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted (*1) ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
( 1 ) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, p. 924).
( 3 ) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
( *1 ) Vajaduse korral.
