1.

Euroopa Komisjon on avaldanud teatise riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta EÜ liikmesriikide kohtute poolt (2). See dokument, mis ei ole siduv, sisaldab põhimõtteid ja reegleid, millest Euroopa Komisjon juhindub riigiabi valdkonnas. Teatises selgitatakse ka seda, kuidas peaks toimuma koostöö Euroopa Komisjoni ja EÜ liikmesriikide kohtute vahel.

2.

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) leiab, et nimetatud teatis on EMPs oluline. Et säilitada võrdsed konkurentsitingimused ja tagada EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine kogu EMPs, võtab järelevalveamet vastu käesoleva peatüki, arvestades alati EFTA riikide kohtute sõltumatust.

3.

Järelevalveamet on endale võtnud kohustuse võtta ebaseadusliku ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatu abi suhtes range seisukoht. Vaatamata sellele, et seni on eraõiguslikul täitmise tagamisel liikmesriikide kohtutes olnud riigiabi valdkonnas suhteliselt piiratud roll, leiab järelevalveamet, et eraõiguslikud hagid võivad riigiabipoliitikat märkimisväärselt toetada. Menetlused liikmesriikide kohtutes võimaldavad kolmandatel isikutel käsitleda ja lahendada paljusid riigiabiga seotud probleeme otse riigi tasandil. Peale selle saavad liikmesriikide kohtud pakkuda hagejatele riigiabi eeskirjade rikkumise korral väga tõhusaid õiguskaitsevahendeid. See omakorda aitab kaasa rangemale distsipliinile riigiabi valdkonnas.

4.

Käesoleva peatüki peamine eesmärk teavitada liikmesriikide kohtuid ja kolmandaid isikuid õiguskaitsevahenditest riigiabi eeskirjade rikkumise korral ning anda neile juhiseid eeskirjade praktikas kohaldamiseks. Lisaks püüab järelevalveamet edasi arendada koostööd liikmesriikide kohtutega, tutvustades uusi praktilisi vahendeid, mis toetavad liikmesriikide kohtunikke nende igapäevatöös.

5.

Käesoleva peatükiga asendatakse EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk „Liikmesriikide kohtute ja EFTA järelevalveameti vaheline koostöö riigiabi valdkonnas” (3) ja see ei piira EFTA kohtu jaoks EMP lepingu sätete ega õigusnormide tõlgendamist.

6.

Liikmesriikide kohtud ja potentsiaalsed hagejad peavad kõigepealt vastama küsimusele, kas asjaomane meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

7.

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse kuulub „igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, [- - -] kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust”.

8.

Riigiabi mõiste ei piirdu subsiidiumidega (4). See hõlmab muu hulgas ka maksusoodustusi ja riiklikest vahendeist tehtud investeeringuid olukorras, kus erainvestor oleks toetamisest hoidunud (5). See, kas abi annab otseselt riik või seda antakse avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse vahendusel, mille riik on sel eesmärgil määranud või asutanud, ei ole siinjuures oluline (6). Ent riiklikku toetust saab pidada riigiabiks ainult juhul, kui sellega soodustatakse teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist (edaspidi „valikulisuse kriteerium”), vastandina üldistele meetmetele, mille suhtes EMP lepingu artikli 61 lõiget 1 ei kohaldata (7). Peale selle peab abi moonutama või ohustama moonutada konkurentsi ja kahjustama EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust (8).

9.

EFTA Kohtu ja Euroopa Ühenduse kohtute praktikas (9) ning järelevalveameti ja Euroopa Komisjoni tehtud otsustes on tihti ette tulnud küsimus, kas teatavaid meetmeid saab vaadelda riigiabina. Lisaks on järelevalveamet andnud üksikasjalikke juhiseid seoses mitmesuguste keerukate valdkondadega, nagu eraõigusliku investori põhimõtte (10) ja eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi (11) kohaldamine, tingimused, mille puhul riigigarantiisid tuleb vaadelda riigiabina, (12) riigimaa müügi käsitlemine, (13) ekspordikrediidikindlustus, (14) äriühingute otsene maksustamine, (15) riskikapitaliinvesteeringud (16) ning teadus- ja arendustegevuseks ja innovatsiooniks antav riigiabi (17). Ka komisjoni määrus abi kohta, mis ei ületa miinimumpiirmäära, (18) on inkorporeeritud EMP lepingusse. EFTA Kohtu ja Euroopa Kohtu praktika, järelevalveameti juhised ja otsuste tegemise praktika võib olla liikmesriikide kohtutele ja potentsiaalsetele hagejatele riigiabi mõiste selgitamisel suureks abiks.

10.

Kahtluste korral riigiabi määratlemisel võivad liikmesriikide kohtud käesoleva peatüki jaotise 2 alusel taotleda järelevalveametilt arvamust. See ei piira liikmesriikide kohtute võimalust esitada EFTA Kohtule järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 alusel taotlus nõuandva arvamuse saamiseks.

11.

Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 viimase lausega ei tohi EFTA riigid riigiabimeetmeid rakendada enne järelevalveameti eelneva heakskiiduta (rakendamiskeeld):

„EFTA järelevalveametit informeeritakse kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. Kui järelevalveamet arvab, et mingi selline plaan ei sobi kokku EMP lepingu toimimisega EMP lepingu artikli 61 järgi, algatab ta viivitamata lõikes 2 ettenähtud menetluse. Asjassepuutuv liikmesriik ei tohi rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus.” (19)

12.

Mitmel juhul saab aga riigiabi seaduslikult rakendada ka ilma järelevalveameti eelneva heakskiiduta.

13.

Riikide kohtute riigiabimenetlused võivad vahel käsitleda grupierandimääruse kohaldamist ja/või olemasolevat või heakskiidetud abi. Seoses sellise määruse või abikava kohaldamisega saab liikmesriigi kohus hinnata ainult seda, kas kõik määruse või abikava tingimused on täidetud. Kui see nii ei ole, ei saa liikmesriigi kohus hinnata abimeetme kokkusobivust, sest see on ainult järelevalveameti ülesanne (23).

14.

Kui liikmesriigi kohus peab otsustama, kas meetme puhul on tegemist heakskiidetud abiga, saab ta kontrollida ainult seda, kas kõik heakskiitmisotsuse tingimused on täidetud. Kui liikmesriigi kohtus tõstatatud küsimused on seotud järelevalveameti otsuse kehtivusega, peaks liikmesriigi kohus järgima järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 34 ettenähtud korda (24). Järelevalveameti otsuse kehtivuse vaidlustamine nõuandva arvamuse taotlemisega ei ole aga enam võimalik, kui hageja oleks kahtlemata võinud algatada selle otsuse vastu EFTA kohtus menetluse järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 alusel, kuid ei teinud seda (25).

15.

Liikmesriigi kohus võib järelevalveametilt paluda arvamust käesoleva peatüki jaotise 2 alusel, kui tal on kahtlusi seoses grupierandimääruse või olemasoleva või heakskiidetud abikava kohaldamisega.

16.

Nii liikmesriikide kohtutel kui ka järelevalveametil on riigiabiga seotud õigusaktide täitmise tagamisel väga olulised, kuid selgelt erinevad ülesanded (26).

17.

Järelevalveameti peamine ülesanne on uurida kavandatavate abimeetmete kokkusobivust EMP lepingu toimimisega, lähtudes selle artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidest. Kokkusobivuse hindamine on ainult järelevalveameti ülesanne, mis allub EFTA kohtu kontrollile. Liikmesriikide kohtutel ei ole õigust kuulutada riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõikega 2 või 3 kooskõlas olevaks (27).

18.

Liikmesriigi kohtu ülesanded sõltuvad asjaomasest abimeetmest ning sellest, kas meetmest on nõuetekohaselt teatatud ja kas järelevalveamet on selle heaks kiitnud:

19.

Isikute huvide eest seistes peavad liikmesriikide kohtud võtma täielikult arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kehtivust ning EMP turu huve.

20.

Liikmesriikide kohtute ülesandeid sellistel juhtudel kirjeldatakse üksikasjalikumalt käesoleva peatüki jaotistes 1.2 ja 1.3.

21.

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tulenevad EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeelust, mida peegeldab järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 viimane lause, asjaomaste isikute (nagu näiteks abisaaja konkurentide) otseselt kohaldatavad individuaalsed õigused (30). Need isikud võivad oma õigusi kasutada, esitades abi andnud liikmesriigi vastu hagi riigi pädevale kohtule. Liikmesriikide kohtute üks tähtsamaid ülesandeid riigiabi valdkonnas seisneb kõnealuste hagide menetlemises ja seega konkurentide õiguste kaitsmises EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt.

22.

EFTA riikide kohtutel on sama ülesanne. EMP õiguse siduvust EFTA riikides reguleerib vastavalt EMP lepingu protokollile nr 35 siiski konstitutsiooniõigus. Vastavalt protokollile nr 35 kohustuvad EFTA riigid võimalike vastuolude puhuks, mis võivad tekkida rakendatavate EMP eeskirjade ja muude õigusnormide vahel, vajaduse korral kehtestama õigusnormi, mis sätestaks sellistel juhtudel EMP sätete ülimuslikkuse. EFTA Kohtu praktika kohaselt peab eraisikutel ja ettevõtjatel olema õigus kasutada ja nõuda siseriiklikul tasandil kõiki EMP õigusest tulenevaid õigusi, (31) mis on või on muudetud vastava liikmesriigi õiguskorra osaks, kui need on piisavalt täpsed ja tingimusteta (32). Arvestades järelevalveameti ülesandeid ning pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat seoses EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sisalduva samaväärse sättega, vastab järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõige 3 EMP lepingu protokollis nr 35 sisalduvatele kaudsetele kriteeriumidele, olles tingimusteta ja piisavalt täpne.

23.

EFTA riikide õiguskorda inkorporeeritud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 viimase lause tõttu (33) on mõjutatud isikutel võimalus algatada liikmesriikide kohtutes menetlusi rakendamiskeelu rikkumise suhtes. Liikmesriigi kohus peaks seega kasutama kõiki asjakohaseid võimalusi ja õiguskaitsevahendeid ning kohaldama kõiki asjassepuutuvaid siseriikliku õiguse sätteid, et täita siseriiklikku õigust, millega rakendatakse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 viimane lause (34).

24.

Liikmesriikide kohtutel on siinkohal nii oluline roll ka seetõttu, et järelevalveameti enda võimalused konkurentide ja teiste kolmandate isikute kaitsmiseks ebaseadusliku abi eest on piiratud. Eelkõige ei saa järelevalveamet võtta vastu lõplikku otsust abi tagasinõudmiseks ainult selle põhjal, et sellest ei ole järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt teatatud (35). Seepärast peab järelevalveamet korraldama täieliku kokkusobivuse hindamise, hoolimata sellest, kas rakendamiskeelust on kinni peetud või mitte (36). Selline hindamine võib võtta aega ning järelevalveameti õigusi anda esialgseid korraldusi abi tagastamise kohta reguleerivad väga ranged juriidilised nõuded (37).

25.

Seetõttu pakuvad liikmesriikide kohtute menetlused hea võimaluse ebaseadusliku riigiabi põhjustatud kahju hüvitamiseks konkurentidele ja teistele kolmandatele isikutele. Liikmesriikide kohtute käsutuses on järgmised õiguskaitsevahendid:

26.

Neid õiguskaitsevahendeid vaadeldakse üksikasjalikumalt käesoleva peatüki jaotistes 1.2.1–1.2.6.

27.

Liikmesriikide kohtud on kohustatud kaitsma nende isikute õigusi, kelle huve rakendamiskeelu rikkumine kahjustab. Seetõttu peavad liikmesriikide kohtud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumise korral tegema kooskõlas siseriikliku õigusega kõik asjakohased õiguslikud järeldused (38). Kohtute kohustused ei piirdu siiski juba välja makstud ebaseadusliku abiga. Need hõlmavad ka juhtumeid, kus ebaseaduslikku abi alles kavatsetakse maksta. Liikmesriikide kohtute ülesannete hulka kuulub ka üksikisikute õiguste kaitse võimaliku rikkumise eest (39). Niisiis on liikmesriigi kohtul kohustus sellise ebaseadusliku abi väljamaksmist takistada.

28.

Liikmesriikide kohtute kohustus ebaseadusliku abi väljamaksmise takistamisel võib tekkida mitmesuguste menetluste käigus, sõltuvalt liikmesriikide õigusaktides ettenähtud õiguskaitsevahenditest. Väga sageli püüab hageja vaidlustada selle riikliku akti kehtivust, mille alusel ebaseaduslik riigiabi on määratud. Sellisel juhul järgneb ebaseadusliku makse takistamine tavaliselt loogiliselt sellele, et tehakse kindlaks abi andmise akti kehtetus, kuna EFTA riik on rikkunud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 (40).

29.

Ebaseaduslikult antud abi korral peab liikmesriigi kohus tegema kõik õiguslikud järeldused vastavalt liikmesriigi õigusele. Seepärast peab liikmesriigi kohus põhimõtteliselt nõudma abisaajalt ebaseadusliku riigiabi täielikku tagastamist (41). Abisaajale esitatud nõue ebaseaduslik abi täielikult tagastada on osa liikmesriigi kohtu kohustusest kaitsta hageja (st konkurendi) individuaalseid õigusi järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt. Liikmesriigi kohtu tagasinõudmiskohustus ei sõltu seega abimeetme kokkusobivusest EMP lepingu artikli 61 lõikega 2 või 3.

30.

Kuna liikmesriikide kohtud peavad nõudma ebaseadusliku abi täielikku tagastamist olenemata selle kokkusobivusest, võib abi tagastamine toimuda liikmesriigi kohtu kaudu kiiremini kui järelevalveametile esitatud kaebuse teel. Erinevalt järelevalveametist (42) saab liikmesriigi kohus piirduda kindlakstegemisega, kas asjaomane meede on riigiabi ja kas selle suhtes kohaldatakse rakendamiskeeldu, ning peabki sellega piirduma.

31.

Liikmesriikide kohtute tagasinõudmiskohustus ei ole siiski absoluutne. Vastavalt SFEI kohtuasjas (43) tehtud otsusele võib esineda erandlikke asjaolusid, mille puhul ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine ei ole asjakohane. Kohaldatavad õiguslikud nõuded peavad sarnanema järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklite 14 ja 15 alusel kohaldatavatele nõuetele (44). Teisisõnu: asjaolud, mis ei takistaks järelevalveametit abi tagasi nõudmast, ei saa õigustada ka liikmesriigi kohtu hoidumist abi täielikust tagasinõudmisest. Sellises olukorras kohaldab EFTA Kohus väga rangeid nõudeid (45). Kooskõlas EFTA Kohtu ja Euroopa Kohtu võetud seisukohaga ei või ebaseaduslikult antud abi saaja järelevalveameti tagasimaksekorraldust vaidlustades põhimõtteliselt tuua põhjenduseks õiguspäraseid ootusi (46). Nimelt, hoolikas ettevõtja oleks suutnud kindlaks teha, kas talle antud abist on teatatud või mitte (47).

32.

Liikmesriigi kohus võib jätta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohase tagastamise õigustatult nõudmata juhul, kui mõni kindel ja konkreetne asjaolu on tekitanud abisaajas õiguspäraseid ootusi (48). Selline olukord võib tekkida siis, kui järelevalveamet on ise otseselt kinnitanud, et kõnealune meede ei ole riigiabi või et selle suhtes ei kohaldata rakendamiskeeldu (49).

33.

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (50) vabanevad liikmesriikide kohtud ebaseadusliku riigiabi täieliku tagasinõudmise kohustusest juhul, kui liikmesriigi kohtu otsuse tegemise ajaks on järelevalveamet juba otsustanud, et abi on EMP lepingu toimimisega kokkusobiv. Kuna rakendamiskeelu eesmärk on tagada, et rakendada võib ainult kokkusobivat abi, ei ole see eesmärk enam ohus, kui järelevalveamet on kokkusobivust juba kinnitanud (51). Kui aga järelevalveamet otsust veel vastu võtnud ei ole, ei saa liikmesriigid taganeda kohustusest kaitsta üksikisikute õigusi kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3, hoolimata sellest, kas järelevalveameti menetlus on käimas või mitte (52).

34.

Ehkki pärast järelevalveameti positiivset otsust ei lasu liikmesriigi kohtul enam EMP õigusest tulenevat kohustust abi täielikuks tagasinõudmiseks, võib see tuleneda liikmesriigi õigusest  (53). Selline tagasinõudmiskohustus ei piira siiski EFTA riigi õigust abi hiljem uuesti rakendada.

35.

Kui liikmesriigi kohus on otsustanud, et ebaseadusliku abi andmisega on rikutud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3, peab ta kindlaks määrama abi väärtuse, et otsustada tagasinõutava summa suuruse üle. Selles suhtes peavad liikmesriigi kohut aitama EMP lepingu artikli 61 lõike 1 ja EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisega seotud EFTA Kohtu ja Euroopa Ühenduse kohtute praktika ning järelevalveameti juhised ja otsuste tegemise praktika. Kui liikmesriigi kohtul peaks tekkima abisumma arvestamisel raskusi, võib ta paluda abi järelevalveametilt, nagu selgitatud käesoleva peatüki jaotises 2.

36.

Ebaseaduslikust abist saadav majanduslik kasu ei piirdu abi nominaalsummaga. Peale selle saab abisaaja finantseelise ka abi enneaegsest rakendamisest. See tuleneb asjaolust, et kui järelevalveametit oleks abist teavitatud, oleks abi välja makstud hiljem (kui seda üldse oleks välja makstud). Seega oleks abisaaja pidanud laenama vajaliku summa kapitaliturgudelt ning maksnud selle eest ka turumääraga intressi.

37.

See ajaline eelis on põhjus, miks abi tagasinõudmise korral järelevalveameti poolt on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõikes 2 sätestatud mitte ainult nominaalse abisumma tagasinõudmine, vaid ka intressi sissenõudmine alates päevast, mil ebaseaduslik abi anti saaja käsutusse, kuni päevani, mil see tegelikult tagastatakse. Kohaldatav intressimäär on kindlaks määratud järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuses nr 195/04/COL (54).

38.

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (55) ja arvestades liikmesriikide kohtute ülesandeid järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 täitmisel peaksid liikmesriikide kohtud nõudma abi ennetähtaegsest rakendamisest tuleneva rahalise eelise eest hüvitist (edaspidi „intress ebaseaduslikult abilt”). See tuleneb asjaolust, et ebaseadusliku abi ennetähtaegse rakendamise tõttu kannatavad konkurendid sõltuvalt asjaoludest abi mõju tõttu varem. Seega on abisaaja saanud põhjendamatut kasu (56).

39.

Liikmesriikide kohtute kohustus intressi sisse nõuda võib tuleneda kahest olukorrast.

40.

Intressi sissenõudmise kohustuse täitmiseks peavad liikmesriikide kohtud kindlaks määrama sissenõutava intressisumma. Siin lähtutakse järgmistest põhimõtetest.

41.

Kahtluse korral võib liikmesriigi kohus paluda abi järelevalveametilt, nagu kirjeldatud käesoleva peatüki jaotises 2.

42.

Liikmesriikide kohtutelt võib nõuda ka nõuete rahuldamist sellise kahju hüvitamiseks, mille ebaseaduslik riigiabi on põhjustanud abisaaja konkurentidele ja muudele kolmandatele isikutele (63). Kahjunõuded on tavaliselt suunatud riigiabi andva ametiasutuse vastu. Need nõuded võivad olla hageja jaoks eriti olulised, sest erinevalt hagidest, mille eesmärk on lihtsalt abi tagasinõudmine, saab hageja nõude rahuldamise korral kahju eest otsest rahalist hüvitust. Järelikult sõltuvad need nõuded riigi õigusnormidest. Ses suhtes rõhutab järelevalveamet, et liikmesriigi kohus peaks kasutama kõiki asjakohaseid võimalusi ja õiguskaitsevahendeid ning kohaldama kõiki asjassepuutuvaid siseriikliku õiguse sätteid, et täita siseriiklikku õigust, millega rakendatakse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 viimane lause, ja kaitsma õigusi, mida see õigus annab üksikisikutele ja ettevõtjatele.

43.

Rakendamiskeelu rikkumine võib hoolimata võimalusest esitada kahjunõudeid liikmesriigi õiguse kohaselt põhimõtteliselt anda põhjust kahjunõuete esitamiseks, lähtudes EFTA Kohtu praktikast (64). EFTA riikidelt nõutakse üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamist nii EMP teisesest õigusest tulenevate kohustuste kui ka EMP lepingu põhiosa rikkumise korral (65). Selline vastutus tekib juhul, kui: i) rikutud õigusnorm annab õigusi üksikisikutele; ii) rikkumine on piisavalt tõsine ning iii) liikmesriigi kohustuste rikkumise ja kahjustatud isikute kahju vahel on otsene põhjuslik seos (66).

44.

Järelevalveamet on seisukohal, et esimene nõue (EMP õigusest tulenev kohustus kaitsta üksikisikute õigusi) on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumiste korral täidetud. EFTA Kohus on väitnud, et rikutud õigusnorm annab üksikisikule õigusi, kui ta on tingimusteta ja piisavalt täpne (67). Nagu eespool punktis 22 selgitatud, on järelevalveamet seisukohal, et see kriteerium on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 puhul täidetud.

45.

Ka EMP õiguse piisavalt tõsise rikkumise nõue on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 puhul üldiselt täidetud. EFTA Kohus on tulnud järeldusele, et see sõltub sellest, kas EMP lepingu osaline on oma seadusandlike volituste kasutamisel selgelt ja raskelt rikkunud oma kaalutlusõiguse piire. Et teha kindlaks, kas see tingimus on täidetud, tuleb arvesse võtta kõiki olukorda iseloomustavaid tegureid. Need on muu hulgas: rikutud õigusnormi selgus ja täpsus; selle normiga liikmesriigi ametiasutustele jäetud kaalutlusõiguse ulatus; kas rikkumine ja tekitatud kahju oli tahtlik või tahtmatu; ja kas õigusnormide mis tahes rikkumine oli vabandatav või mitte (68). Seoses järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 ei saa EFTA riikide ametiasutused siiski omal äranägemisel jätta riigiabi meetmetest teatamata. Neil on põhimõtteliselt absoluutne kohustus kõikidest sellistest meetmetest enne nende rakendamist teatada. Ehkki EFTA Kohus võtab vahel arvesse EMP õiguse rikkumise vabandatavust, (69) peavad EFTA riikide ametiasutused riigiabi puhul olema sellest kohustusest täielikult teadlikud ega saa tavajuhul väita, et nad ei olnud rakendamiskeelust teadlikud. Kahtluse korral võivad EFTA riigid õiguskindluse huvides alati meetmest järelevalveametile teatada (70).

46.

Kolmas nõue, et EMP õiguse rikkumine peab olema põhjustanud hagejale tegelikku ja kindlat rahalist kahju, saab olla täidetud mitmel viisil.

47.

Hageja väidab tihti, et asjaomane abi põhjustas otseselt kasumi saamata jäämist. Sellise nõude puhul peab liikmesriigi kohus võtma arvesse järgmist:

48.

Võimalus nõuda kahju hüvitamist on põhimõtteliselt sõltumatu mis tahes paralleelsest uurimisest, mis järelevalveamet on seoses sama abimeetmega korraldanud. Uurimine ei vabasta liikmesriigi kohut kohustusest kaitsta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 järgseid üksikisikute õigusi (73). Kuna hageja võib olla valmis näitama, et ta on kandnud abi enneaegse rakendamise, täpsemalt abisaaja ebaseadusliku ajalise eelise tõttu kahju, ei saa kahjunõuete rahuldamist välistada ka sel juhul, kui järelevalveamet on liikmesriigi kohtu otsuse tegemise ajaks abi juba heaks kiitnud (74).

49.

Riikide menetluseeskirjad lubavad mõnel juhul liikmesriigi kohtul hagejale välja makstava tegeliku kahjusumma kindlakstegemiseks lähtuda mõistlikest hinnangutest. Kui menetluseeskirjad seda lubavad ja tingimusel, et toimitakse tõhususe põhimõtte (75) kohaselt, võib selliseid hinnanguid kasutada ka seoses järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevate kahjunõuetega. Liikmesriikide kohtutel võib olla sellest meetodist kasu, kui neil on raskusi kahjusumma väljaarvutamisega.

50.

Käesoleva peatüki jaotise 2 kohaselt on seoses kahjunõuete suhtes kohaldatavate EMP õigusnormidega ja kahjusumma arvutamisega võimalik taotleda ka järelevalveameti abi.

51.

Nagu eespool kirjeldatud, on potentsiaalsetel hagejatel õigus esitada kahjunõudeid riigiabi andva asutuse vastu. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus hageja eelistab nõuda kahju hüvitamist otse abisaajalt.

52.

Kuna järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 ei nähta ette otseseid kohustusi abisaajale, ei ole sellistel nõuetel EMP õiguse kohaselt piisavalt alust (76). See ei piira siiski mingil viisil abisaaja vastu esitatud kahjunõuete rahuldamise võimalikkust liikmesriigi materiaalõiguse alusel. Potentsiaalsed hagejad peavad sellega seoses lähtuma lepinguvälise vastutuse suhtes kohaldatavatest riiklikest eeskirjadest (77).

53.

Liikmesriikide kohtute kohustus teha rakendamiskeelu rikkumisest vajalikke õiguslikke järeldusi ei piirdu lõplike otsuste tegemisega. Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriikide kohtud võtma ka ajutisi meetmeid, kui seda on vaja üksikisikute õiguste (78) ja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 tõhusa täitmise kaitseks.

54.

Liikmesriikide kohtute õigus võtta ajutisi meetmeid võib olla huvitatud isikute jaoks äärmiselt tähtis, kui on vaja kiiret abi. Tänu oma võimalusele ebaseadusliku abi korral kiirelt tegutseda ning oma lähedusele ja oma käsutuses olevate meetmete laiale valikule on liikmesriikide kohtutel väga hea võimalus võtta ajutisi meetmeid, kui ebaseaduslik abi on juba välja makstud või väljamaksmisel.

55.

Kõige lihtsamad juhtumid on need, mille puhul ebaseaduslikku abi ei ole veel välja makstud, kuid esineb oht, et väljamakse tehakse liikmesriigi kohtu menetluse jooksul. Sellisel juhul võib liikmesriigi kohtu kohustus takistada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumist (79) tuleneda nõue, et kohus annaks välja ajutise korralduse ebaseadusliku väljamakse takistamiseks kuni küsimuse lahendamiseni.

56.

Kui ebaseaduslik abi on juba välja makstud, näevad liikmesriigi kohtute järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohased ülesanded tavajuhul ette, et kohtud annaksid korralduse abi täielikuks tagastamiseks (koos intressiga ebaseaduslikult abilt). Tõhususe põhimõtte (80) kohaldamise tõttu ei tohi liikmesriigi kohus korralduse andmist menetlusega viivitades edasi lükata. Selline viivitamine mitte ainult ei kahjustaks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 kaitstavaid üksikisikute õigusi, vaid suurendaks ka otseselt abi ebaseaduslikkusest tulenevat kahjulikku mõju konkurentsile.

57.

Siiski võib vaatamata kõnealusele üldisele kohustusele ette tulla olukordi, kus liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse tegemine viibib. Sellisel juhul peab liikmesriigi kohus üksikisikute õiguste kaitsmiseks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt võtma kõik riiklike menetluseeskirjadega ettenähtud ajutised meetmed, et vähemalt ajutiselt lõpetada abi konkurentsivastane mõju („ajutine tagasinõudmine”) (81). Riiklike menetlusnormide kohaldamisel sellises olukorras tuleb järgida samaväärsuse ja tõhususe nõuet (82).

58.

Kui liikmesriigi kohus on EFTA Kohtu ja Euroopa Ühenduse kohtute praktika ja järelevalveameti otsuste tegemise praktika alusel esmapilgul põhjendatult veendunud, et meede kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi, on järelevalveameti arvates ja siseriikliku menetlusõiguse kohaselt kõige otstarbekam abinõu kohtu määrus ebaseadusliku abisumma ja intressi paigutamine külmutatud kontole, kuni küsimus on lahendatud. Seejärel peab liikmesriigi kohus oma lõpliku otsusega andma korralduse külmutatud kontol olevate vahendite tagastamiseks riigiabi andvale asutusele, kui abi ebaseaduslikkust kinnitatakse, või nende vahendite andmiseks abisaaja käsutusse.

59.

Ajutine tagasinõudmine võib olla väga tõhus vahend ka juhul, kui liikmesriigi kohtu menetlusega paralleelselt toimub ka järelevalveameti uurimine (83). Uurimine ei vabasta liikmesriigi kohut kohustusest kaitsta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 järgseid üksikisikute õigusi (84). Seepärast ei või liikmesriigi kohus lihtsalt menetlust kuni järelevalveameti otsuseni peatada, jättes hageja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohased õigused seniks kaitseta. Kui liikmesriigi kohus soovib enne lõpliku ja pöördumatu tagasimaksekorralduse vastuvõtmist oodata järelevalveameti korraldatud kokkusobivuse hindamise tulemust, peab ta võtma asjakohaseid ajutisi meetmeid. Ka siin näib olevat sobiv lahendus vahendite paigutamine külmutatud kontole. Juhul kui:

60.

Liikmesriikide kohtutel võib olla vaja tegelda riigiabi küsimustega ka juhul, kui järelevalveamet on juba andnud korralduse abi tagastamiseks. Ehkki enamiku juhtumite puhul on tegemist hagidega riiklike tagasimaksekorralduste tühistamiseks, võivad kolmandad isikud nõuda ka riikide ametiasutustelt kahjude hüvitamist seoses järelevalveameti tagasinõudmisotsuse rakendamata jätmisega.

61.

Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõikega 3 peavad EFTA riigid tagasinõudmisotsused viivitamata rakendama. Tagasinõudmine toimub liikmesriigi õigusaktide kohase menetluse alusel tingimusel, et see võimaldab kohest ja tõhusat tagasinõudmisotsuse täitmist. Kui mõni liikmesriigi menetlusnorm takistab kohest ja/või tõhusat tagasinõudmist, ei või liikmesriigi kohus sellist normi kohaldada (88).

62.

Liikmesriikide kohtutes võib vaidlustada tagasimaksekorraldusi, mille liikmesriikide ametiasutused on andnud välja järelevalveameti tagasinõudmisotsuse rakendamiseks. Selliste hagide suhtes kohaldatavaid eeskirju kirjeldatakse üksikasjalikult EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis ebaseadusliku ja kokkusobimatu riigiabi kohta, (89) mille peamised punktid on kokkuvõtlikult esitatud allpool.

63.

Eelkõige ei saa liikmesriikide kohtutele esitatud hagides vaidlustada järelevalveameti otsuste kehtivust juhul, kui hageja oleks saanud asjaomast otsust vaidlustada otse EFTA Kohtus (90). See tähendab ka, et kui otsust oleks saanud vaidlustada järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 alusel, ei või liikmesriigi kohus tagasinõudmisotsuse rakendamist järelevalveameti otsuse kehtivusega seotud põhjustel peatada (91).

64.

Liikmesriigi kohus peab põhimõtteliselt pakkuma õiguslikku kaitset juhul, kui ei ole ilmne, et hageja saab esitada järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 alusel hagi otsuse tühistamiseks (nt meede oli ulatuslik abikava ja hageja ei suuda näidata oma otsest seost sellega). Kui hagi puudutab järelevalveameti mõne otsuse kehtivust ja seaduslikkust, peaks liikmesriigi kohus järgima järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 34 ettenähtud korda.

65.

Sellises olukorras tuleb ajutiste meetmete võtmisel lähtuda väga rangetest õiguslikest nõuetest, mis on kindlaks määratud Euroopa Kohtu kohtuasjades Zuckerfabrik (92) ja Atlanta (93): liikmesriigi kohus võib tagasimaksekorralduste täitmise peatada ainult siis, kui i) kohtul on tõsiseid kahtlusi seoses ühenduse õigusakti kehtivusega; kui vaidlustatud õigusakti kehtivus ei ole juba EFTA Kohtus arutlusel, peab kohus järgima järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 34 ettenähtud korda; ii) küsimus peab olema kiireloomuline, mis tähendab, et ajutiste meetmete võtmine on möödapääsmatult vajalik, et vältida tõsist ja korvamatut kahju meetme kohaldamist taotlevale poolele, ning iii) kohus peab võtma nõuetekohaselt arvesse EMP huve. Kõiki neid tingimusi hinnates peab liikmesriigi kohus toimima kooskõlas EFTA Kohtu mis tahes otsusega, mis käsitleb järelevalveameti asjaomase otsuse õiguspärasust või ajutiste meetmete võtmise taotlust EMP tasandil (94).

66.

Sarnaselt rakendamiskeelu rikkumisega võib kooskõlas EFTA Kohtu praktikaga kahjunõudeid esitada ka siis, kui liikmesriikide ametiasutused jätavad täitmata tagasinõudmisotsuse, mille järelevalveamet on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 alusel vastu võtnud (95). Järelevalveamet on seisukohal, et selliseid kahjunõudeid käsitletakse eespool seoses rakendamiskeelu rikkumisega kirjeldatud põhimõtete alusel (96). Nimelt on i) EFTA riigi tagasinõudmiskohustuse ja rakendamiskeelu eesmärk üksikisikute samade õiguste kaitse ning ii) järelevalveameti tagasinõudmisotsused ei jäta riikide ametiasutustele mingit kaalutlusõigust ja seepärast tuleb tagasinõudmiskohustuse rikkumist põhimõtteliselt pidada piisavalt tõsiseks. Järelikult sõltub ka järelevalveameti tagasinõudmisotsuse rakendamata jätmise tõttu esitatud kahjunõude rahuldamine sellest, kas hageja suudab näidata, et tema kantud kahju tuleneb otseselt tagasimaksmise hilinemisest (97).

67.

Liikmesriikide kohtud peavad järgima rakendamiskeeldu ning kaitsma üksikisikute õigusi ebaseadusliku riigiabi korral. Põhimõtteliselt kohaldatakse selliste menetluste suhtes liikmesriigi menetlusnorme (98). Liikmesriigi õiguse kohaldamisel nendes olukordades lähtutakse siiski kahest väga olulisest tingimusest:

68.

Üldisemalt peavad liikmesriikide kohtud jätma liikmesriigi menetlusnormid kohaldamata, kui nende kohaldamine rikuks eespool punktis 67 kirjeldatud põhimõtteid.

69.

Tõhususe põhimõte mõjutab otseselt võimalike hagejate õigusi liikmesriikide kohtutes kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3. Sellega seoses nõutakse EMP õiguses, et hagi esitamise õiguse suhtes kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid ei tohi kahjustada õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (101). Liikmesriigi õigusnormid ei saa seetõttu anda hagi esitamise õigust ainult abisaaja konkurentidele (102). Ka kolmandatel isikutel, keda abimeetmest tulenev konkurentsi moonutamine ei mõjuta, võib olla teistsugune piisav huvi (nagu täheldatud maksuasjades) hagi esitamiseks liikmesriigi kohtule (103).

70.

Eespool viidatud kohtupraktika on eriti oluline riigiabi puhul, mis seisneb maksudest ja muudest finantskohustusest vabastamises. Sellistes asjades vaidlustavad isikud, kelle suhtes sama maksuvabastust ei kohaldata, järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 alusel oma maksukoormuse (104).

71.

Kolmandatest isikutest maksumaksjad võivad siiski toetuda rakendamiskeelule ainult siis, kui nende enda makstav maks moodustab ebaseadusliku riigiabi meetmest olulise osa (105). Selline olukord tekib siis, kui asjaomaste liikmesriigi õigusnormide kohaselt kasutatakse maksutulu ainult ebaseadusliku riigiabi rahastamiseks ning see mõjutab otseselt sellise riigiabi summat, mille andmisega rikutakse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 (106).

72.

Üldistest maksudest vabastamise puhul ei ole eespool esitatud kriteeriumid tavaliselt täidetud. Ettevõtja, kes peab selliseid makse maksma, ei saa seepärast üldjuhul väita, et kellegi teise maksuvabastus on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik (107). Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole ebaseadusliku maksuvabastuse laiendamine ka hageja suhtes järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 rikkumise puhul kohane lahendus. See meede ei kõrvaldaks ebaseadusliku abi konkurentsivastast mõju, vaid hoopis suurendaks seda (108).

73.

Tõhususe põhimõte võib mõjutada ka tõendite kogumise protsessi. Kui näiteks teatava nõude suhtes teeb tõendamiskohustus nõude põhjendamise hageja jaoks võimatuks või ülemäära raskeks (nt seetõttu, et tema valduses ei ole vajalikke dokumente), peab liikmesriigi kohus kasutama kõiki liikmesriigi menetlusõiguses olemasolevaid vahendeid, et tagada hagejale juurdepääs asjakohastele tõenditele. Kui liikmesriigi õigus seda ette näeb, võib see hõlmata liikmesriigi kohtu kohustust nõuda, et kostja või kolmas isik teeks vajalikud dokumendid hageja jaoks kättesaadavaks (109).

74.

EMP lepingu artikkel 3, mis on sõnastatud EÜ asutamislepingu artikli 10 eeskujul, kohustab lepinguosalisi võtma kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et kindlustada EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmine ning aidata kaasa lepingu raames toimuvale koostööle (110). Euroopa Kohtu praktika kohaselt nähakse EÜ artikliga 10 ette, et Euroopa Komisjon peab aitama liikmesriikide kohtuid ühenduse õiguse kohaldamisel (111). Samuti võib liikmesriikide kohtuid kohustada abistama Euroopa Komisjoni selle ülesannete täitmisel (112). Järelevalveamet on seisukohal, et tal on vastavalt EMP lepingu artikli 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 2 alusel sarnane kohustus teha EFTA riikide kohtutega lojaalset koostööd.

75.

Arvestades liikmesriikide kohtute keskset rolli riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel, püüab järelevalveamet liikmesriikide kohtuid aidata, kui need leiavad, et selline abi on menetletavas kohtuasjas otsuse tegemiseks vajalik. Ehkki juba EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis „Liikmesriikide kohtute ja EFTA järelevalveameti vaheline koostöö riigiabi valdkonnas” (113) pakuti liikmesriikide kohtutele võimalust paluda järelevalveametilt abi, ei ole kohtud seda võimalust korrapäraselt kasutanud. Seetõttu soovib järelevalveamet teha uue katse tihedamaks koostööks liikmesriikide kohtutega, pakkudes praktilisemat ja kasutajasõbralikumat tuge. Seejuures tugineb järelevalveamet oma teatisele EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide kohtute vahelise koostöö kohta EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel (114).

76.

Järelevalveamet saab liikmesriikide kohtuid aidata kahel viisil:

77.

Liikmesriikide kohtuid abistades peab järelevalveamet arvestama ametisaladuse kohustust ning kaitsma oma tegevust ja sõltumatust (115). Täites oma EMP lepingu artikli 3 järgset kohust liikmesriikide kohtute ees, peab järelevalveamet seepärast jääma neutraalseks ja objektiivseks. Kuna abi osutamisega liikmesriikide kohtutele täidab järelevalveamet oma kohust kaitsta avalikku huvi, ei kavatse järelevalveamet kaitsta liikmesriigi kohtutes menetletava asja poolte erahuve. Seetõttu ei kuula järelevalveamet liikmesriigi kohtule abi andes ära kohtuasja pooli.

78.

Liikmesriikide kohtutele käesoleva peatüki kohaselt antav abi on vabatahtlik ja ei piira ka kohtute võimalust või kohustust taotleda EFTA Kohtult järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 alusel nõuandvat arvamust EMP õiguse tõlgendamise või kehtivuse küsimustes.

79.

Järelevalveameti ülesanne aidata liikmesriikide kohtuid riigiabi eeskirjade kohaldamisel hõlmab järelevalveameti kohustust edastada kohtutele tema valduses olevat asjakohast teavet (116).

80.

Muu hulgas võib liikmesriigi kohus paluda järelevalveametilt järgmist teavet:

81.

Liikmesriikide kohtutega tehtava koostöö tõhususe tagamiseks käsitletakse teabenõudeid nii kiiresti kui võimalik. Järelevalveamet püüab esitada kohtutele nõutava teabe ühe kuu jooksul alates teabenõude kättesaamisest. Kui järelevalveametil on vaja paluda liikmesriigi kohtult täpsemaid selgitusi, loetakse perioodi alguseks päeva, kui selgitused järelevalveametini jõuavad. Kui järelevalveamet peab konsulteerima kolmandate isikutega, keda teabe edastamine otseselt mõjutab, algab ühekuuline periood konsulteerimise lõppedes. Selline olukord võib tekkida näiteks seoses teatava eraisikute esitatava teabega (118) või kui EFTA riigi kohus palub teise EFTA riigi esitatud teavet.

82.

Liikmesriikide kohtutele teavet esitades peab järelevalveamet kinni pidama füüsilistele ja juriidilistele isikutele EMP lepingu artikliga 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 14 ette nähtud garantiidest (119). Järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 14 sätestatakse, et järelevalveameti liikmed, ametnikud ning muud teenistujad ei tohi avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet. EMP lepingu artiklis 122 sätestatakse, et lepinguosaliste delegaadid, esindajad, eksperdid, samuti lepingu kohaselt tegutsevad ametnikud ja teised teenistujad ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada mingisugust ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud teavet. See kohustus võib hõlmata konfidentsiaalset teavet ja ärisaladusi.

83.

EMP lepingu artiklid 3 ja 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 14 ei keela järelevalveametil täielikult ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluva teabe edastamist liikmesriikide kohtutele. Euroopa Ühenduse kohtud on kinnitanud, et lojaalse koostöö kohustus nõuab, et Euroopa Komisjon annaks liikmesriigi kohtule mis tahes teavet, mida liikmesriigi kohus palub (120). Järelevalveamet, kes on võtnud sama seisukoha, leiab, et see hõlmab ka ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet.

84.

Kui järelevalveamet kavatseb liikmesriigi kohtule anda ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet, tuletab järelevalveamet kohtule meelde selle kohustusi, mis on ette nähtud EMP lepingu artikliga 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 14. Järelevalveamet küsib liikmesriigi kohtult, kas kohus saab tagada konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste kaitse ja teeb seda. Kui liikmesriigi kohus sellist garantiid anda ei saa, jätab järelevalveamet asjaomase teabe edastamata (121). Kui aga liikmesriigi kohus sellise garantii annab, edastab järelevalveamet soovitud teabe.

85.

Võib ette tulla ka teisi olukordi, mille puhul järelevalveametil võib osutuda võimatuks teabe avaldamine liikmesriigi kohtule. Eelkõige võib järelevalveamet keelduda teavet avaldamast, kui selle avaldamine ohustaks EMP lepingu toimimist. Nii oleks see siis, kui teabe avaldamine seaks ohtu järelevalveameti ülesannete täitmise (122) (nt kui teave on seotud järelevalveameti sisemise otsustusprotsessiga).

86.

Kui liikmesriigi kohtus menetletakse kohtuasja, mille suhtes tuleb kohaldada riigiabi eeskirju, peab kohus järgima kõiki asjakohaseid EMP õigusnorme riigiabi valdkonnas ning EFTA Kohtu ja Euroopa Ühenduse kohtute praktikat. Lisaks võib liikmesriigi kohus otsida juhiseid järelevalveameti otsuste tegemise praktikast ning riigiabi eeskirjade kohaldamist käsitlevatest järelevalveameti suunistest. Siiski võib ette tulla olukordi, mille puhul need abivahendid ei paku piisavalt juhtnööre. Võttes arvesse oma EMP lepingu artikli 3 järgseid kohustusi ning olulist ja keerukat rolli, mis on liikmesriikide kohtutel riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel, annab järelevalveamet kohtutele võimaluse taotleda riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimustes järelevalveameti arvamust (123).

87.

Järelevalveamet võib põhimõtteliselt anda arvamusi kõigi liikmesriikide kohtute menetluste käigus tekkinud majanduslike, faktiliste või õiguslike küsimuste kohta (124). EMP õiguse tõlgendamist vajavas küsimuses võib liikmesriigi kohus samuti taotleda EFTA Kohtult eelotsust järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 alusel.

88.

Võimalikud teemad, mille kohta järelevalveamet võib anda arvamuse, hõlmavad muu hulgas järgmisi küsimusi:

89.

Nagu mainitud eespool punktis 17, on järelevalveameti ainupädevuses hinnata, kas abimeede sobib EMP lepingu artikli 61 lõigete 2 ja 3 kohaselt kokku EMP lepingu toimimisega. Liikmesriikide kohtutel ei ole õigust abimeetme kokkusobivust hinnata. Järelevalveamet ei saa seetõttu küll esitada arvamust seoses abi kokkusobivusega, kuid see ei takista liikmesriigi kohtul taotleda menetlusteavet selle kohta, kas järelevalveamet juba hindab teatava abimeetme kokkusobivust (või kavatseb seda teha), ning kui jah, siis millal tõenäoliselt otsus tehakse (126).

90.

Oma arvamuses piirdub järelevalveamet palutud faktilise teabe või majandusliku või õigusliku selgitusega ega anna liikmesriigi kohtus arutlusel olevale kohtuasjale hinnangut. Lisaks sellele ei ole järelevalveameti arvamus liikmesriigi kohtule siduv.

91.

Liikmesriikide kohtutega tõhusa koostöö tagamiseks käsitletakse taotlusi järelevalveameti arvamuse saamiseks nii kiiresti kui võimalik. Järelevalveamet püüab esitada kohtutele arvamuse nelja kuu jooksul alates selle taotlemisest. Kui järelevalveametil on vaja paluda liikmesriigi kohtult täpsemaid selgitusi, loetakse perioodi alguseks päeva, kui selgitused järelevalveametini jõuavad.

92.

Siinkohal tuleb siiski märkida, et liikmesriikide kohtute üldine kohustus kaitsta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt üksikisikute õigusi, jääb jõusse ka sel perioodil, mil järelevalveamet valmistab ette nõutud arvamust. Nagu mainitud eespool punktis 59, kohaldatakse liikmesriigi kohtu kohustust kaitsta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt üksikisikute õigusi sõltumata sellest, kas järelevalveameti arvamus on juba saabunud või mitte (127).

93.

Nagu käesoleva peatüki punktis 77 juba osutatud, ei kuula järelevalveamet enne kohtule arvamuse esitamist pooli ära. Järelevalveameti arvamust tuleb riiklikus menetluses käsitleda kooskõlas liikmesriigi asjaomaste menetluseeskirjadega, mis peavad arvestama EMP õiguse üldpõhimõtteid.

94.

Liikmesriikide kohtud saavad pöörduda kõigi abitaotlustega vastavalt käesoleva peatüki jaotistele 2.1 ja 2.2 ning kõigi muude riigiabi käsitlevate kirjalike või suuliste küsimustega, mis võivad nende igapäevatöös ette tulla, järgmisel aadressil:

95.

Järelevalveamet avaldab kokkuvõtte käesoleva peatüki kohaselt toimunud koostööst liikmesriikide kohtutega. Samuti avaldab järelevalveamet oma arvamused ja tähelepanekud oma veebilehel.

96.

Käesoleva peatüki eesmärk on aidata liikmesriikide kohtutel kohaldada riigiabi eeskirju. See ei ole liikmesriigi kohtute jaoks siduv ega mõjuta nende sõltumatust. Käesolev peatükk ei mõjuta liikmesriikide õigusi ja kohustusi ega EMP õiguse alusel tegutsevate füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi.

97.

Käesoleva peatükiga asendatakse EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk „Liikmesriikide kohtute ja EFTA järelevalveameti vaheline koostöö riigiabi valdkonnas”.

98.

Järelevalveamet kavatseb viis aastat pärast käesoleva peatüki vastuvõtmist selle uuesti läbi vaadata.