8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 405/2008,

7. mai 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. mail 2008.

---

(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 406/2008,

7. mai 2008,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 28. aprill–2. mai 2008 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ajavahemikus 28. aprill–2. mai 2008 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 või komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1832/2006 (milles sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbriga 09.4332 (2007–2008) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)	Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 28. aprill–2. mai 2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2 või määruse (EÜ) nr 1832/2006 artiklile 5, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetu määrusega (EÜ) nr 371/2007 (ELT L 92, 3.4.2007, lk 6).

(3)  ELT L 354, 14.12.2006, lk 8.

---

---

8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 407/2008,

7. mai 2008,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumide suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 2007/2000 kehtestatakse peaaegu kõikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel soodustatud riikidest ja territooriumidelt pärit toodete piiramatu tollivaba sissepääs ELi turule.

(2)

15. oktoobril 2007 kirjutati Luxembourgis alla Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule. Kuni selle jõustumiseks vajaliku menetluse lõpuleviimiseni allkirjastati ja sõlmiti kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel, mis jõustus 1. jaanuaril 2008. (2)

(3)

Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute ning vahelepingutega kehtestatakse lepinguline kauplemiskord ühenduse ja Montenegro vahel. Kahepoolsed kaubandussoodustused on ühenduse seisukohast samaväärsed soodustustega, mida kohaldatakse ühepoolsete autonoomsete kaubandusmeetmete raames vastavalt määrusele (EÜ) nr 2007/2000.

(4)

Seetõttu on nimetatud arengut silmas pidades asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 2007/2000. Eelkõige on asjakohane jätta Montenegro välja tariifseid soodustusi saavate riikide loetelust, kui samadele toodetele antakse tariifseid soodustusi lepingulises korras. Lisaks sellele on vaja kohandada selliste konkreetsete toodete üldtariifikvootide mahtusid, millele antakse tariifikvoodid lepingulises korras.

(5)

Komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1398/2007 (3) jäeti Montenegro ja Kosovo (4) välja nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 (teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja ühenduse impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete importimise ühiseeskirjade kohta) (5) kohaldamisalast. Määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikkel 3 on seega aegunud ning tuleks välja jätta.

(6)	Montenegrole tehakse edaspidi ainult selliseid määrusega (EÜ) nr 2007/2000 ettenähtud soodustusi, mis on lepingulise korra alusel tehtavatest soodustustest soodsamad.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2007/2000 artiklis 10 nimetatud tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2007/2000 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Sooduskord 1.   Artikliga 4 kehtestatud erisätete kohaselt imporditakse ühendusse Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbia või Kosovo tolliterritooriumidelt pärinevaid tooteid, välja arvatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 1604, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvad kaubad, koguselisi piiranguid või samaväärseid meetmeid rakendamata ning tollimaksuvabalt ja muudest samalaadsetest maksudest vabastatult. 2.   Albaaniast, Horvaatia Vabariigist, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist või Montenegrost pärinevate toodete suhtes jäävad jätkuvalt kehtima käesoleva määrusega ettenähtud soodustused, kui nii on osutatud, või mis tahes käesolevas määruses sätestatud meetmed, mis on Euroopa Ühenduse ja kõnealuste riikide vaheliste kahepoolsete lepingutega ettenähtud kaubandussoodustustest soodsamad. 3.   Bosniast ja Hertsegoviinast või Serbia või Kosovo tolliterritooriumidelt imporditavate kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse artikliga 4 ettenähtud soodustusi.”.

2)	Artikkel 3 tunnistatakse kehtetuks.

3)	Artikli 4 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega: „d) 9 175 tonni (rümba mass) Serbia või Kosovo tolliterritooriumidelt pärinevatele „baby-beef”-toodetele.”.

4)

Artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbia või Kosovo tolliterritooriumidelt imporditavate kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse järgmisi iga-aastaseid tollimaksuvabu tariifikvoote: a) 12 000 tonni (netokaal) Bosniast ja Hertsegoviinast pärit suhkrutoodetele; b) 180 000 tonni (netokaal) Serbia või Kosovo tolliterritooriumidelt pärit suhkrutoodetele.”.

5)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Kaupade suhtes, mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kas teel või ühenduses ajutiselt ladustatud tolliladudes või vabatsoonides ning millele on enne nimetatud kuupäeva nõuetekohaselt ja vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (6) IV jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatule välja antud Montenegro päritolutõend, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EÜ) nr 2007/2000 nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).

(2)  ELT L 345, 28.12.2007, lk 1.

(3)  ELT L 311, 29.11.2007, lk 5.

(4)  Nagu see on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1244.

(5)  EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1398/2007 (ELT L 311, 29.11.2007, lk 5).

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

---

---

8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/11

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 298/05/COL,

22. november 2005,

ettepaneku kohta, milles käsitletakse piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu määrasid teatavates majandusharudes (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomist käsitlevat EFTA riikide kokkulepet, (3) eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomist käsitlevat EFTA riikide kokkuleppe protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 5,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ning tõlgendamiseks,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta,

VÕTTES ARVESSE EFTA kohtu otsust kohtuasjas E-6/98, (5) Norra valitsus versus EFTA järelevalveamet,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 25. septembri 2002. aasta otsust nr 172/02/COL, milles tehti ettepanek asjakohaste meetmete kohta seoses piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kavaga, (6) ja Norra ametivõimudelt saadud 29. oktoobri 2002. aasta kirja, milles asjakohased meetmed heaks kiideti,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 12. novembri 2003. aasta otsust nr 218/03/COL piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu kujul antava riigiabi kohta, (7)

OLLES KUTSUNUD ÜLES huvitatud isikuid esitama märkusi eespool nimetatud sätete kohaselt, (8)

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 teavitasid Norra ametivõimud oma kavatsusest vähendada Norra kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades – 2., 3. ja 4. tsoonis – asuvate ja teatavates majandusharudes tegutsevate ettevõtete sotsiaalkindlustusmaksu määra. Sellest teatati Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 26. aprilli 2004. aasta kirjaga, millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi kiri ning rahandusministeeriumi kiri, mõlema kuupäev oli 2004. aasta 23. aprill, järelevalveamet sai need kätte ja registreeris 27. aprillil 2004 (juhtum nr 278992).

Pärast mitmete kirjade vahetamist järelevalveameti ja Norra ametivõimude vahel ja nendevahelisi kohtumisi (9) ning arvestades suuri raskusi, mis järelevalveametil teatatud meetme EMP lepingu artikliga 61 kooskõlas olevaks tunnistamisel olid, otsustas järelevalveamet alustada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetlust.

Järelevalveameti 6. oktoobri 2004. aasta otsus nr 245/04/COL ametliku uurimismenetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes. (10) Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles tegema märkusi.

Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 12. novembri 2004. aasta kirjaga esitasid Norra ametivõimud uurimismenetluse alustamise otsuse kohta oma märkused (juhtum nr 299087). Järelevalveamet ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

2.   Kavandatava meetme kirjeldus

a)   Taust

28. veebruari 1997. aasta Norra sotsiaalkindlustusseaduse (Lov om folketrygd) kohaselt on kõik Norra tööandjad kohustatud tegema sissemakseid riiklikku sotsiaalkindlustusskeemi. Nende sissemaksete suurus arvutatakse töötajate brutopalga põhjal ning need on diferentseeritud töötaja elukohast sõltuvalt. Selleks on Norra geograafiliselt jagatud viieks tsooniks. 1. tsoon (11) koosneb riigi lõunapoolsema osa keskel asuvatest aladest ning hõlmab 76,6 % Norra kogurahvastikust. 2. tsoon (12) koosneb Lõuna-Norra aladest, mis ei jää selle keskossa, ning hõlmab 9,4 % Norra kogurahvastikust. 3. tsoon (13) katab enamjaolt teatavaid Lõuna-Norra mägipiirkondi ning hõlmab 2,6 % Norra kogurahvastikust. 4. tsooni (14) moodustavad Lõuna-Norra kõige põhjapoolsem osa ning 5. tsoonist lõuna poole jääv Põhja-Norra osa. 4. tsoon hõlmab 9,4 % kogurahvastikust. 5. tsooni (15) jäävad riigi kõige põhjapoolsemad osad.

19. novembril 1997. aastal alustas järelevalveamet ametlikku uurimismenetlust piirkondlikult diferentseeritud Norra sotsiaalkindlustusmaksu määrade suhtes. (16)2. juulil 1998 võttis järelevalveamet vastu otsuse, (17) milles leidis, et selline süsteem andis teatavatele ettevõtetele riigieelarve kaudu eelise, mida ei saanud põhjendada süsteemi üldise olemuse ja iseloomuga, ning mis kahjustas või ohustas konkurentsi Euroopa Majanduspiirkonnas. (18) Süsteem tuli viia kooskõlla EMP lepingu normidega.

2. septembril 1998 pöördusid Norra ametivõimud järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 lõike 1 alusel EFTA kohtusse ja nõudsid 2. juuli 1998. aasta otsuse tühistamist.

Kohus lükkas tühistamise taotluse 20. mail 1999 tagasi (19) ning toetas järelevalveameti otsust. Kohus kinnitas, et diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete süsteem kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

Järelevalveameti 2. juuli 1998. aasta otsuse järgimiseks tegid Norra ametivõimud ettepaneku võtta vastu piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmakseid käsitlev uus kord. 22. septembril 1999 sai uus kord järelevalveameti heakskiidu piiratud ajavahemikuks – kuni 31. detsembrini 2003. (20)

21. detsembril 2000 võttis Euroopa Komisjon vastu eitava otsuse vähendatud sotsiaalkindlustusmaksete kujul antava riigiabi kohta, millest oli teatanud Rootsi. (21) Komisjon märkis oma otsuses, et lisaks märkustele Rootsi asjas menetluse alustamise otsuse kohta kinnitasid Norra ametivõimud oma 27. juuli 2000. aasta kirjas ka seda, et Norras on kasutusel samasugune skeem.

Rootsi puhul tehtud otsust arvestades käsitleti Norras kehtivat süsteemi seejärel mitmel Norra ametivõimude ja järelevalveameti, samuti järelevalveameti ja Euroopa Komisjoni vahelisel kohtumisel. Norra ja Rootsi skeemi sarnasust silmas pidades ning selleks, et tagada EMPs kõigile võrdsed võimalused, pidas järelevalveamet vajalikuks uurida Norra skeemi nõuetele vastavust ja algatas Norra ametivõimudele saadetud 4. juuni 2002. aasta kirjaga (dokument nr 02-4189 D) Norra süsteemi järelevalve.

Oma 25. septembri 2002. aasta otsuses (22) oli järelevalveamet jõudnud järeldusele, et piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete skeem EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c ettenähtud erandi alla ei käi ja tegi ettepaneku võtta süsteemist tuleneva nõuetele mittevastava abi likvideerimiseks või selle nõuetele vastavaks muutmiseks asjakohaseid meetmeid, mis jõustuksid 1. jaanuaril 2004.

Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 29. oktoobri 2002. aasta kirjaga, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 31. oktoobril 2002 (dokument nr 02-7855 A), nõustusid Norra ametivõimud asjakohaste meetmete võtmisega.

Märtsis 2003 teatasid Norra ametivõimud järelevalveametile kolmeaastase üleminekuaja – ajavahemikuks 2004–2007 – kehtestamisest 3. ja 4. tsoonis kehtivate sotsiaalkindlustusmaksu määrade järkjärguliseks korrigeerimiseks (dokument nr 03-1846 A). Teatise kohaselt on sotsiaalkindlustusmaksu määrad järgmised. (23)

Tabel 1

	2003. aasta määr	2004. aasta määr	2005. aasta määr	2006. aasta määr	2007. aasta määr
1. tsoon	14,1	14,1	14,1	14,1	14,1
2. tsoon	10,6	14,1	14,1	14,1	14,1
3. tsoon	6,4	8,3	10,2	12,1	14,1
4. tsoon	5,1	7,3	9,5	11,7	14,1

15. aprilli 2003. aasta kirjaga (dokument nr 03-2467 A) teatasid Norra ametivõimud ka piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu säilimisest Põhja-Tromsis ja Finnmarkis (5. tsoon). See teatis võeti aga tagasi Euroopa Liidu juures asuva Norra suursaadiku 4. juuli 2003. aasta kirjaga (dokument nr 03-4403 A), sest EFTA riigid otsustasid EFTA riikide alalise komitee 1. juuli 2003. aasta ühise kokkuleppega (nr 2/2003/SC) ning viidates järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2, et 5. tsoonis praegu kehtiv skeem on selle tsooni erandlike tingimuste tõttu EMP lepinguga kokkusobiv.

Pärast 16. juuli 2003. aasta otsusega (24) ametliku uurimismenetluse alustamist ja kooskõlas EFTA kohtu kohtuasjas E-6/98 (25) tehtud otsusega jõudis järelevalveamet järeldusele, et 2., 3. ja 4. tsooni vähendatud sotsiaalkindlustusmaksu määr kujutas endast abi andmist. 12. novembri 2003. aasta otsusega nr 218/03/COL lubas järelevalveamet siiski 3. ja 4. tsoonis kehtestada piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu puhul teatatud kolmeaastase üleminekuaja. Selles otsuses märkis järelevalveamet, et sotsiaalkindlustusmaksu tõstmine ilma üleminekuajata mõjuks kahjustavalt tööhõivele. Järelevalveameti sõnul tähendaks sotsiaalkindlustusmaksu diferentseeritud määrade kaotamine järk-järgult kolme aasta jooksul seda, et ettevõtete aastaste kulude suurenemine jaguneks sellele ajavahemikule. Praeguse süsteemi kohene kaotamine oleks aga tähendanud asjaomastele ettevõtetele kuludega seotud šokki. Asjakohase üleminekuaja kehtestamine tundus vajalik šoki mõju leevendamiseks ja uue majanduskeskkonnaga kohanemiseks.

b)   Teatatud meetme kirjeldus, mida kohaldatakse piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu määrade puhul teatavates majandusharudes

1.   Meetme peamised tunnused

Aprillis 2004 teavitasid Norra ametivõimud järelevalveametit oma kavatsusest kohaldada mõnes majandusharus alates 1. jaanuarist 2005 määramata tähtajaga 1., 2., 3. ja 4. tsoonis kuni 2003. aasta lõpuni kehtinud piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu määrasid. Need määrad on esitatud eespool esimeses tabelis 2003. aasta juures. Teatest jäeti välja 5. tsoon, sest seal kehtiv määr on null EFTA riikide alalise komisjoni 1. juuli 2003. aasta otsuse nr 2/2003/SC kohaselt.

Teatatud meedet rakendatakse vaid teatavates majandusharudes, mis Norra ametivõimude sõnul ei konkureeri teiste EMP riikide ettevõtjatega. Norra ametivõimud väitsid, et sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade kavandatavast kohaldamisest kasu saavad majandusharud ei mõjuta kaubandust. Seepärast arvasid Norra ametivõimud, et teatatud meede ei kujutanud endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Norra ametivõimud hindasid konkurentsi sõltumatu nõustamisega tegeleva äriühingu ECON ja Norra advokaadibüroo koostöös koostatud majandusaruande põhjal (edaspidi „ECONi aruanne”). Alljärgnev loetelu majandusharudest, mida väidetavalt konkurents teiste EMP riikide ettevõtjatega ei mõjuta ja mis on seega teatatud meetmega hõlmatud, koostati ECONi aruandes esitatud hinnangu põhjal.

Tabel 2

NACE kood (26)	2. tsoon	3. tsoon	4. tsoon
01.300 Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus)	n.a.  (27)	n.a.	0
22.120 Ajalehtede kirjastamine	0/2	0/2	0/2
22.210 Ajalehtede trükkimine	0/2	0/2	0/2
35.111 Suuremate kui 100 registertonniste laevade ja laevakerede ehitus ja remont	0/2	0/2	0/2
35.113 Väiksemate kui 100 registertonniste laevade ehitus ja remont	0/2	0/2	0/2
40.120 Elektrienergia ülekandmine	0	0	0
45.110 Ehitiste lammutamine ja purustamine; pinnase eemaldamine	0	0	0
45.212 Üld- ja tsiviilehitustööd	0	0	0
45.221 Plekksepatööd	n.a.	n.a.	0
45.229 Muude katusekonstruktsioonide ja -katete paigaldus	n.a.	n.a.	0
45.230 Tee-ehitus, lennuväljade ja spordirajatiste ehitus	0	0	0
45.240 Vesiehitustööd	0	n.a.	n.a.
45.250 Muud eriehitustööd	0	0	0
45.310 Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus	0	0	0
45.320 Isolatsiooni paigaldus	n.a.	n.a.	0
45.330 Torustiku paigaldus	0	0	0
45.340 Muud ehituslikud paigaldustööd	0	n.a.	0
45.442 Klaasimine	n.a.	n.a.	0
45.450 Muu ehitiste viimistlus	0	n.a.	0
45.500 Ehitus- ja lammutusseadmete rentimine koos operaatoriga	n.a.	0	0
50.200 Mootorsõidukite hooldus ja remont	0	0	0
50.301 Mootorsõidukite, nende varuosade ja lisaseadmete komisjoni- ja hulgimüük	0	n.a.	0
50.302 Mootorsõidukite varuosade ja lisaseadmete jaemüük	0	0	0
50.500 Mootorikütuse jaemüük	0	0	0
51.170 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine	n.a.	n.a.	0/2
51.180 Teatavate mujal liigitamata toodete ja tooterühmade vahendamine	n.a.	n.a.	0
51.210 Teravilja, seemnete ja loomasööda hulgimüük	0	0	0
51.220 Lillede ja taimede hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.389 Mujal liigitamata molluskite hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.390 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük	n.a.	0	0
51.421 Rõivaste hulgimüük	0	0	0
51.434 Grammofoniplaatide, helilintide, CD-de, DVD-de ja videolintide hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.460 Farmaatsiatoodete hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.477 Sporditarvete, mängude ja mänguasjade hulgimüük	0	n.a.	n.a.
51.479 Mujal liigitamata maja- ja tarbekaupade hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.520 Metallide ja metallimaakide hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.532 Metsamaterjali hulgimüük	0	0	0
51.533 Värvide ja lakkide hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.539 Mujal liigitamata ehitusmaterjalide hulgimüük	0	n.a.	0
51.561 Paberi ja papi hulgimüük	0	n.a.	0
51.840 Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük	0	0	0
51.850 Muude kontorimasinate ja -seadmete hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.872 Laevanduses kasutatavate seadmete ja harrastuskalapüügi tarvete hulgimüük	n.a.	n.a.	0
51.900 Muu hulgimüük	0	0	0
52.110 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseerimata kauplustes	0/2	0/2	0/2
52.120 Muu spetsialiseerimata jaemüük	0/2	0/2	0/2
52.220 Liha ja lihatoodete jaemüük	0	n.a.	n.a.
52.230 Kala, koorikloomade ja limuste jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.241 Pagaritoodete ja maiustuste jaemüük	0	n.a.	0
52.271 Tervisetoidu jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.279 Muude mujal liigitamata toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	n.a.	n.a.	0
52.310 Apteegid	0	0	0
52.330 Kosmeetika- ja tualett-tarvete jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.410 Tekstiiltoodete jaemüük	0	0	0
52.420 Rõivaste jaemüük	0/2	0/2	0/2
52.431 Jalatsite jaemüük	0	0	0
52.441 Valgustite jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.442 Portselan- ja klaasnõude jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.443 Mööbli jaemüük	0/2	0/2	0/2
52.449 Mujal liigitamata mitteelektriliste majatarvete jaemüük	n.a.	0	0
52.451 Elektriliste kodumasinate, raadio- ja televisioonikaupade jaemüük	0	0	0
52.453 Muusikariistade ja -salvestiste jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.461 Rauakaupade, värvide ja klaasi jaemüük	0/2	0/2	0/2
52.463 Värvide ja lakkide jaemüük	0	0	n.a.
52.464 Puidu jaemüük	n.a.	n.a.	0/2
52.469 Mujal liigitamata rauakaupade, värvide ja klaasi jaemüük	n.a.	0	0
52.481 Kellade, foto- ja optikakaupade jaemüük	n.a.	0	0
52.482 Kuld- ja hõbeesemete jaemüük	n.a.	0	0
52.483 Sporditarvete, mängude ja mänguasjade jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.484 Lillede ja taimede jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.485 Arvutite, kontorimasinate ja telekommunikatsiooniseadmete jaemüük	n.a.	n.a.	0
52.489 Mujal liigitamata spetsialiseeritud jaemüük	n.a.	0	0
52.612 Tekstiilitoodete, rõivaste, jalatsite, reisitarvete ja nahktoodete jaemüük posti teel	0	n.a.	n.a.
52.619 Muu spetsialiseeritud jaemüük posti teel	0	n.a.	0
52.630 Muu jaemüük väljaspool kauplusi	n.a.	n.a.	0
52.720 Elektriliste kodumasinate parandus	n.a.	n.a.	0
55.301 Restoranide ja kohvikute pidamine	0	0	0
55.302 Kiirsöögikohtade pidamine	n.a.	0	0
55.401 Kõrtsid	0	0	0
55.510 Sööklad	0	n.a.	0
55.520 Toitlustamine	0	n.a.	0
60.220 Taksovedu	n.a.	0	0
63.110 Veoste käitlemine	0	n.a.	0
63.120 Ladustamine	n.a.	n.a.	0
63.211 Kaupade ja vedude vahendamine	0	0	0
63.212 Parklad ja parkimismajad	n.a.	n.a.	0
63.213 Tollilaod	n.a.	n.a.	0
63.219 Muud maismaavedudega seotud teenused	0	0	0
63.221 Sadamate haldamine	n.a.	n.a.	0
63.229 Muu veetranspordi abitegevus	n.a.	n.a.	0
63.230 Muu õhutranspordi abitegevus	0	0	0
63.302 Reisibürood	n.a.	0	0
63.401 Veoste ekspedeerimise teenused	0	0	0
63.409 Muud ekspedeerimisteenused	n.a.	n.a.	0
64.110 Riigi postiteenistus	0	0	0
64.120 Kulleriteenistus, v.a riigi postiteenistus	n.a.	0	0
64.210 Tavatelefoniteenused	0	n.a.	0
64.220 Mobiilsideteenused	0	n.a.	0
64.230 Interneti-teenused	n.a.	n.a.	0
64.240 Muu telekommunikatsiooniga seotud tegevus	n.a.	n.a.	0
65.120 Muu finantsvahendus	0	0	0
65.220 Muu laenuandmine	0	n.a.	0
65.239 Muu väärtpaberite haldus	n.a.	n.a.	0
66.010 Elukindlustus	n.a.	n.a.	0
66.030 Kindlustus, v.a. elukindlustus	0	0	0
67.130 Finantsvahenduse abitegevusharud	n.a.	n.a.	0
67.200 Kindlustuse ja pensionikindlustuse abitegevusharud	n.a.	0	0
70.111 Elamuehituskooperatiivid	n.a.	n.a.	0
70.112 Kinnisvara muu arendus ja müük	n.a.	n.a.	0
70.120 Enda kinnisvara ost ja müük	n.a.	0	0
70.202 Enda kinnisvara muu rendileandmine	0	0	0
70.310 Kinnisvara vahendus	n.a.	n.a.	0
70.321 Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel	n.a.	0	0
70.322 Majahoidja teenused	n.a.	n.a.	0
71.110 Autode väljaüürimine	n.a.	n.a.	0
71.320 Ehitusseadmete rentimine	n.a.	n.a.	0
71.340 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine	n.a.	n.a.	0
71.400 Mujal liigitamata tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine	0	n.a.	0
72.500 Kontori- ja raamatupidamismasinate ning arvutite hooldus ja remont	n.a.	n.a.	0
74.110 Õigusabi	n.a.	n.a.	0
74.121 Arvepidamine, raamatupidamine	0	0	0
74.122 Auditeerimine	0	0	0
74.130 Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused	n.a.	n.a.	0
74.140 Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid	0	n.a.	0
74.203 Geoloogilised uuringud	n.a.	n.a.	0
74.300 Teimimine ja analüüs	0	0	0
74.400 Reklaam	0	n.a.	0
74.501 Personaliotsing	0	0	0
74.600 Detektiivi- ja turvateenused	0	0	0
74.700 Puhastusteenused	0	0	0
74.810 Fotograafia	n.a.	n.a.	0
74.820 Pakendamine	n.a.	n.a.	0
74.851 Sekretäriteenused	n.a.	0	0
74.852 Tõlketeenused	n.a.	n.a.	0
74.871 Inkassoteenused, krediidi andmine	n.a.	n.a.	0
74.877 Näituste, messide ja konverentside korraldamine	n.a.	n.a.	0
74.879 Mujal liigitamata äritegevus	0	0	0
75.110 Üldine avalik haldus	0	0	0
75.120 Tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja muid teenuseid, v.a sotsiaalkindlustus, pakkuvate asutuste tegevuse korraldamine	0	0	0
75.130 Majandustegevuse tõhustamine, korraldamine ja selle toetamine	0	0	0
75.140 Avaliku haldusega seotud tegevusharud	0	n.a.	0
75.220 Kaitse	0	0	0
75.230 Justiits- ja kohtuteenistused	0	0	0
75.240 Korrakaitse- ja julgeolekuteenistused	0	0	0
75.250 Tuletõrje- ja päästeteenistus	0	0	0
75.300 Kohustuslik sotsiaalkindlustus	0	0	0
80.102 Põhiharidus	0	0	0
80.103 Puudega isikute eriõpe	0	0	0
80.210 Üldkeskharidus	0	0	0
80.309 Muudes kõrgkoolides antav haridus	n.a.	n.a.	0/2
80.410 Sõiduõpe	n.a.	n.a.	0
80.421 Rahvaülikoolid	0	0	0
80.423 Täiskasvanukoolituse ühingud	n.a.	0	0
80.424 Munitsipaalmuusikakoolid	n.a.	0	0
80.429 Muu õpe	0	0	0
85.114 Taastusraviasutused	0	0	0
85.116 Täiskasvanute psühhoneuroloogiahaiglad	0	0	n.a.
85.118 Hooldekodud	0	0	0
85.121 Üldarstiabi	n.a.	n.a.	0
85.122 Eriarstid, v.a psühhiaatrid	n.a.	n.a.	0
85.130 Hambaravi	0	0	0
85.142 Füsioteraapia	n.a.	n.a.	0
85.143 Koolitervishoiuteenus, rasedus- ja sünnitusaegne tervishoid ning lapse tervishoid	0	n.a.	n.a.
85.144 Muu ennetav tervishoid	n.a.	0	0
85.147 Kiirabi	0	0	0
85.149 Muud tervishoiualad	0	0	0
85.200 Veterinaaria	0	0	0
85.311 Laste hoolekandeasutused	0	n.a.	n.a.
85.312 Alkoholi- ja narkootikumisõltlaste raviasutused	0	0	0
85.319 Muud sotsiaalhoolekandeasutused	n.a.	0	0
85.321 Koduabi	n.a.	n.a.	0
85.322 Vanurite ja puuetega inimeste eluruumid	n.a.	n.a.	0
85.323 Laste hoolekanne	0	n.a.	0
85.324 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta alkohoolikutele ja narkomaanidele	n.a.	0	0
85.325 Perenõustamine	n.a.	n.a.	0
85.326 Sotsiaalhoolekandega tegeleva munitsipaalasutuse tegevus	n.a.	n.a.	0
85.327 Väikelaste haridus- ja kasvatusasutused	0	0	0
85.331 Kooliealiste laste kasvatus	n.a.	n.a.	0
85.333 Vanurite ja puuetega isikute päevahooldus	n.a.	n.a.	0
85.334 Tööturukoolitus	0	0	0
85.335 Kaitstud alaline töökoht	0	0	0
85.336 Sotsiaalhoolekande organisatsioonide tegevus	n.a.	n.a.	0
85.337 Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused	0	0	0
85.338 Omavalitsuse tervishoiu- ja sotsiaalosakondade pakutav töö ja töökoolitus	0	n.a.	n.a.
85.339 Muu sotsiaalhooldus ilma majutuseta	n.a.	0	n.a.
90.010 Reovee kogumine ja töötlemine	0	n.a.	0
90.020 Muude jäätmete kogumine ja töötlemine	0	0	0
91.110 Ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus	n.a.	0	0
91.200 Ametiühingute tegevus	n.a.	n.a.	0
91.310 Usuorganisatsioonide tegevus	0	0	0
91.330 Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus	0	n.a.	0
92.110 Kino- ja videofilmide tootmine	n.a.	n.a.	0
92.130 Kinofilmide linastamine	n.a.	n.a.	0
92.200 Raadio ja televisioon	0	n.a.	0
92.320 Kunstiasutuste tegevus	0	n.a.	0
92.330 Näituseväljakud ja lõbustuspargid	n.a.	n.a.	0
92.400 Uudisteagentuurid	n.a.	n.a.	0
92.510 Raamatukogud ja arhiivid	0	n.a.	0
92.521 Muuseumid	0	0	0
92.522 Ajalooliste kohtade ja ehitiste kaitse	n.a.	0	0
92.610 Spordiplatside ja staadionide käitamine	0/2	0	0
92.621 Spordiklubid ja -liidud	0	0	0
92.629 Mujal liigitamata sporditegevus	n.a.	n.a.	0
92.721 Aktiivset ja seikluslikku tegevust pakkuvad ettevõtted	n.a.	0	n.a.
92.729 Mujal liigitamata meelelahutusteenused	0	0	0
93.010 Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus	0	0	0
93.020 Juuksuri- ja muud iluraviteenused	n.a.	0	0
93.030 Matuseteenused	n.a.	n.a.	0
93.040 Füüsilise heaoluga seotud teenused	0	0	0

Selleks et eristada ettevõtteid, mis teiste EMP riikides asuvate ettevõtetega ei konkureeri, ettevõtetest, mida EMP-sisene konkurents mõjutab, on Norra ametivõimud ECONi aruande põhjal kehtestanud 0/2-ga tähistatud majandusharude puhul järgmised kriteeriumid.

—	NACE 22.120 ja 22.210: ajalehtede kirjastamine ja trükkimine Keele, kultuuri ja vahemaade tõttu käsitatakse kohalike ajalehtede kirjastamist ja trükkimist vaid kohalikul turul toimuvana. Ajalehte peetakse kohalikuks, kui see ei ole üleriigiline.

—

NACE 35.111 ja 35.113: suuremate ja väiksemate kui 100 registritonniste laevade ja laevakerede ehitus ja remont Kui tehases remonditakse Norra vetes kasutatavaid või suurtes raskustes olevaid laevu, arvatakse selline laevatehas kohalikul tasandil tegutsevaks ega peeta konkureerivaks teiste EMP riikide tehastega.

—

NACE 51.170: toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine Norra ametivõimud ei ole täpsemalt selgitanud selle tegevusharu ettevõtete puhul maksumäära vähendamise kõlblikkuse kriteeriume. ECONi aruande kohaselt ei olnud kättesaadava teabe põhjal võimalik konkureerivaid ettevõtteid eristada mittekonkureerivatest ettevõtetest.

—

NACE 52.110: toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseerimata kauplustes Ettevõtteid, mis asuvad teisel pool riigipiiri asuvatest konkurentidest vähemalt 150 kilomeetri kaugusel, ei peeta teiste EMP riikidega konkureerivaks. Norra ametivõimudelt saadud teabe kohaselt tuleb otsustava 150 km vahemaa määramiseks leida teisel pool riigipiiri kõige lähemal asuvad konkurendid – 52.110 klassi kuuluvad ettevõtted, mis tegelevad spetsialiseerimata jaemüügiga. Konkurentsitingimuste hindamiseks võrreldi eri kaugustel asuvaid ettevõtteid kõige lähema teisel pool piiri asuva konkurendiga. ECONi aruande järelduste põhjal väitsid Norra ametivõimud, et tõenäosus, et konkurendist enam kui 150 km kaugusele jäävad ettevõtted konkureerivad teiste EMP riikide ettevõtetega, on väike. Norra ametivõimud tunnistavad, et tegeliku konkurentsi olemasolu sõltub pakutavate kaupade sortimendist.

—

NACE 52.120, 52.420 ja 52.443: muu spetsialiseerimata jaemüük, rõivaste ja mööbli jaemüük Kuigi kaugus teisel pool piiri asuvatest konkurentidest on oluline, tunnistavad Norra ametivõimud, et absoluutset ja otsustavat piiri ettevõtete vahele, mida EMP-sisene kaubandus mõjutab ja mida see ei mõjuta, on raske tõmmata. Ettevõtted, mis asuvad umbes 200 km kaugusel teisel pool piiri asuvast suhteliselt suurest ostukeskusest, konkureerivad sellega; samas piirile lähemal asuvad ettevõtted, mille lähedal teisel pool piiri suurt ostukeskust ei ole, ECONi aruande kohaselt aga konkurentsi ei mõjuta. Samale hinnangule tuginedes kui NACE 52.110 puhul on Norra ametiasutused teatises selgitanud, et selle tegevusharu puhul tundub 200 km vahemaa olevat sobiv objektiivne kriteerium kaubanduse mõjutamise arvestamisel.

—

NACE 52.461 ja 52.464: rauakaupade, värvi ja klaasi ning puidu jaemüük Norra ametivõimud selgitasid, et ettevõtted, mis asuvad „riigipiirist väga kaugel” teiste EMP riikide ettevõtetega ei konkureeri. Esitatud teabe põhjal tähendab „riigipiirist väga kaugel” seda, et ühe päevaga edasi-tagasi sõit ei tasu ära, kusjuures vahemaa sõltub muu hulgas teetingimustest ja liiklusoludest. Sotsiaalkindlustusmaksu määra on vähendatud Rogalandi, Hordalandi, Sogn og Fjordane ja Møre og Romsdali maakonnas asuvate ettevõtete puhul, sest nad ei konkureeri teiste EMP riikide ettevõtetega. Teiste maakondade ettevõtted seda soodustust ei saa.

—	NACE 80.309: muudes kõrgkoolides antav haridus Teatis hõlmab ainult täiskasvanute koolituskursusi, mida kaubandus seega ei mõjuta. Norra ametivõimude sõnade kohaselt on kolledži või ülikooli tasemeõpe avatud konkurentsile ning tähistatud 2-ga.

—

NACE 92.610: spordiplatside ja staadionide käitamine Spordiklubi peetakse kohalikuks, kui see ei osale oma ala tippspordis. Muid spordirajatisi peetakse kohalikuks, kui neid kasutavad peamiselt kohalikud klubid, kohaliku omavalitsuse elanikud ja ühepäevareisil olevad külastajad, kellele ei tehta konkureerivaid pakkumisi teistest EMP riikidest.

2.   Nende ettevõtjate valimise meetod, keda hõlmatakse teatatud meetmega sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade kohta

Teatatud meetmega hõlmatakse paljusid eespool loetletud majandusharusid, mis on nimetatud ECONi aruandes. ECONi aruanne põhineb Norra 2., 3. ja 4. tsoonis asuvate ettevõtete ning muudes EMP riikides asuvate ettevõtete konkurentsitaseme (konkurranseflater) hindamisel. Selles on loetletud majandusharud, mida muudest EMP riikidest pärit konkurents ei mõjuta.

Tootmisvaldkonna puhul koostati majandusharude loetelu, mida konkurents teistest EMP riikidest ei mõjuta, Norra statistikaameti esitatud piirkondlike andmete põhjal asjaomaste tsoonide ekspordi ja impordi kohta. Nagu Norra ametivõimud oma 12. novembri 2004. aasta kirjas selgitasid, viis otsekaubanduse olemasolu pea kõigis tootmisvaldkondades (NACE klassid 15–37) ECONi järeldusele, et peaaegu kõiki neid sektoreid võib mõjutada konkurents teistes EMP riikides asuvate ettevõtete poolt. Norra ametivõimud selgitasid, et sellest hoolimata peetakse mõningaid üksikuid harusid (ajalehtede kirjastamine ja trükkimine, laevaehitus) toimivaks ainult kohalikul turul, seda nende olemuse ja iseloomu tõttu, mitte impordi/ekspordi analüüsi põhjal.

Teenindusettevõtete puhul (NACE klassid 50–99) uuriti konkurentsile avatust peamiselt eri majandusharude turuolukorra kohta teadaoleva ning 2., 3. ja 4. tsoonis asuvate Norra valitud ettevõtjate küsitluste põhjal.

Selle kohta, mis meetodil määrati konkurentsi olemasolu elektrienergia, gaasi- ja veevarustuse (NACE klass 40) ning ehituse valdkonnas (NACE klass 45), puudub aga sõnaselge viide, kuigi teatis hõlmab suurt hulka ehituse allharusid.

ECONi aruande kohaselt ei mõjuta EMP-sisene kaubandus selgelt kohalikke tegevusi. Selleks et tegevuse saaks ECONi aruande tähenduses selgelt kohalikuks liigitada, peab valdkonna majandustegevus vastama üheaegselt kahele tingimusele: antud valdkonna ettevõtted ei tegele ise piiriülese tegevusega ning konkreetne piirkonnas toimuv tegevus ei tõmba ligi kliente mujalt.

Aruandes väidetakse, et kindlaksmääratud konkurentsitasemeid võib kasutada ettepaneku tegemiseks kehtestada eeskirjad, mis säilitaksid võimaluse korral vana vähendatud määraga sotsiaalkindlustusmaksu skeemi majandusharude puhul, mis ei osale EMP-siseses konkurentsis. (28) ECONi aruanne ei sisalda aga ühtki ettepanekut eeskirjade kohta, nagu seda tavaliselt toetuskavade puhul tehtaks, sellekohast ettepanekut ei tehta ka teatises.

Aruande sissejuhatuses väidetakse, et kõikides aruandes käsitletud majandusharudes valitsevate konkurentsisuhete põhjalikuks analüüsimiseks ei olnud piisavalt aega ja vahendeid ning et see võis kaasa tuua teiste EMP riikide ettevõtete poolt osutatava konkurentsi nii üle- kui ka alahindamise. (29) ECON oli sellest hoolimata arvamusel, et aruande tulemuste põhjal võib saada üsna hea ülevaate EMP ettevõtete vahel valitsevast konkurentsist.

3.   Uurimismenetluse alustamise otsuses esitatud kaalutlused

6. oktoobril 2004 otsustas järelevalveamet alustada ametlikku uurimismenetlust ettepaneku suhtes kasutada teatavate majandusharude puhul piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu määrasid. Järelevalveamet arvas, et vähendatud sotsiaalkindlustusmaksu määra kavandatav 2., 3. ja 4. tsoonis rakendamine hõlmas väga suurt hulka majandusharusid ja ettevõtteid. Teatatud meede sarnaneb väga suurel määral varasema piirkondlikult diferentseeritud ja vähendatud sotsiaalkindlustusmaksu määrade skeemiga, mida järelevalveamet pidas kokkusobimatuks abiks. (30)

Peamine erinevus varem hinnatud skeemi ja nüüd teatatud meetme vahel seisneb vähendatud määrast kasu saavate majandusharude arvus. Majandusharude loetelu, mida EMP-sisene kaubandus väidetavalt ei mõjuta, koostati konkurentsitaseme hindamise põhjal ja esitati ECONi aruandes.

Järelevalveamet avaldas menetluse alustamise otsuses kahtlust ECONi aruandes kasutatud andmete kogumise meetodi suhtes, mis ei tundunud olevat järjekindel. Järelevalveamet tundis muret selle üle, et ECONi aruanne andis olukorrast ebatäieliku pildi ega sisaldanud tulevase olukorra põhjalikku analüüsi.

Järelevalveamet rõhutas oma kahtlusi selles, kas antud tegevusharus EMP-sisesele kaubandusele avalduva mõju kindlakstegemise viis vastab EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses kasutatud „kaubanduse mõjutamise” kriteeriumi tõlgendamisel kohtupraktikas kehtestatud tingimustele. Kohtupraktikale viidates tuletas järelevalveamet meelde eeskätt seda, et erinevalt ECONi aruandes kasutatud käsitlusviisist ei välista asjaolu, et abi antakse selgelt kohaliku tegevusega seoses või ainult kohalikul tasandil tegutsevatele ettevõtetele, iseenesest veel kaubanduse mõjutamist.

Lisaks kahtles järelevalveamet ka selles, kas teatatud meede sisaldas ikka vajalikke mehhanisme, tagamaks, et kaubandust ühelgi juhul ei mõjutata, kuna selle rakendamise puhul ei nähtud õigus- ja majandusliku kindluse tagamiseks ette ühtki üldist kaubanduse mõjutamise kaitsemeedet. Järelevalveamet tundis muret meetme ebamäärasuse üle, mis seisnes selle ajalises piiramatuses ning selles, et meetme puhul ei ole ette nähtud selle rakendamise kriteeriumide ja tingimuste läbivaatamise klauslit.

Selleks et muu hulgas anda Norrale võimalus selgitada ja paremini põhjendada seda, kas teatatud meetme rakendamine mõjutab kaubandust, otsustas järelevalveamet alustada ametlikku uurimismenetlust. Norra ametivõimude märkused selle otsuse kohta on esitatud järgmises jaotises.

4.   Norra ametivõimude märkused

12. novembri 2004. aasta kirjaga esitasid Norra ametivõimud märkused järelevalveameti otsuse kohta alustada ametlikku uurimismenetlust. Teatise sisule viidates selgitasid Norra ametivõimud, et tegevusharude klasside 52.120 (muu spetsialiseerimata jaemüük), 52.420 (rõivaste jaemüük) ja 52.443 (mööbli jaemüük) puhul hõlmas teatis kõigis kolmes meetmega hõlmatud tsoonis asuvaid ettevõtteid. Ebatäpsuse tõttu oli nimetatud vaid 4. tsooni ettevõtted.

Teiseks selgitasid Norra ametivõimud, et „mõned majandusharud ei ole ühes tsoonis konkurentsile avatud, kuid samad tegevusharud on mõnes teises tsoonis loetelust välja jäetud. […] See tuleneb sellest, et ECONi aruande kohaselt puudusid mõnes majandusharus ettevõtted, mis ületaks asjassepuutuvas tsoonis vähese tähtsusega abi künnist. […] Kui aga sellised ettevõtted palgakulude tõttu vähese tähtsusega abi künnise tulevikus ületavad, käsitatakse neid ettevõtteid samamoodi nagu teistesse teatatud tsoonidesse kuuluvate asjassepuutuvate majandusharude ettevõtteid.”

Kolmandaks leidsid Norra ametivõimud, et väited, millele järelevalveamet ametliku uurimismenetluse alustamise otsuses tugines, kajastasid mõnevõrra lihtsustatult andmete kogumiseks kasutatud meetodit ja ECONi aruande hindamist. Seda arvesse võttes väitsid Norra ametivõimud, et tootmisettevõtete puhul uuriti konkurentsile avatust piirkondlike ekspordi- ja impordiandmete põhjal. Norra ametivõimud selgitasid, et ECONi aruandes ei eeldatud, et nende andmete analüüsist peaks piisama nende majandusharude kindlakstegemiseks, mida ei mõjuta konkurents teiste EMP riikide ettevõtete poolt, vaid nendest peaks piisama selleks, et kinnitada, et teatavatele tegevusharudele antav abi võib kaubandust mõjutada.

Teenindusettevõtete puhul väitsid Norra ametivõimud, et konkurentsile avatust uuriti peamiselt eri majandusharudes valitseva turuolukorra kohta teadaoleva ning valitud ettevõtjate küsitluse põhjal. Üks tegevuse selgelt kohalikuks liigitamise tingimus oli see, et asjaomases teenindusvaldkonnas tegutsev ettevõte ei tohtinud ise piiriüleses tegevuses osaleda. See tingimus ei olnud aga piisav. ECONi aruandes hinnati ka seda, kas antud piirkonnas toimuv konkreetne teenindustegevus oli selline, mis meelitaks ligi teise piirkonna või teise EMP riigi kliente. Võimalikku tuleviku olukorda silmas pidades küsiti ettevõtjatelt, kuidas nende arvates mõjutab nende klientide tarbimist kohalike teenuste hinna tõstmine kindla protsendi võrra või Norra naaberriikides asuvate ettevõtete poolt pakutava sama teenuse hinna tõstmine.

Neljandaks olid Norra ametivõimud arvamusel, et järelevalveamet peab hindama seda, kas mõni teatatud meetmega hõlmatud tegevusharu või abisaaja võib saada abi, mis ei mõjuta EMP lepinguriikide vahelist kaubandust, või mitte.

II.   HINDAMINE

1.   Vorminõuded

Teatatud meedet ei ole jõustatud. Seega on Norra ametivõimud vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 oma kohustused täitnud.

2.   Teatatud meede

Norra ametivõimud teatasid oma „kavatsusest jätkata pärast 1. jaanuari 2005 enne 1. jaanuari 2004 kehtinud diferentseeritud sotsiaalkindlusmaksu skeemi tegevusharude puhul, mis ei ole avatud teiste EMP riikide ettevõtete poolsele konkurentsile”. Teatatud ei ole ühestki konkreetsest meetme rakendamist reguleerivast määrus- ega seaduseelnõust. Norra ametivõimud on teatanud aruandest, mille põhjal nad kavatsevad teatavate tegevusharude puhul võtta uuesti kasutusele vana piirkondlikult diferentseeritud ja vähendatud määradega sotsiaalkindlustusmaksu skeemi. Kuigi nad väidavad, et eeskirjade kohta ettepanekute tegemisel võiks kasutada kindlaksmääratud konkurentsitasemeid, ei sisalda ECONi aruanne ühtki ettepanekut eeskirjade kohta, nagu see on abikava puhul tavaline. Sellist ettepanekut ei tehta ka teatises.

Norra ametivõimude teatises esitatud ja ametliku uurimismenetluse käigus saadud teabe põhjal tundub, et Norra ametivõimud soovivad jätkata (või uuesti kasutusele võtta) vana piirkondlikult diferentseeritud ja vähendatud määradega sotsiaalkindlustusmaksu süsteemi, kuid piirduda selle rakendamisel ECONi aruandes loetletud tegevusharudega. Tuleb meenutada, et vana, sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade süsteem liigitati abikavaks. (31) Järelevalveamet ei näe selle kohaldamisala kitsendamisest hoolimata põhjust, miks ei peaks teatatud meedet liigitama abikavaks.

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõikes d sätestatud määratluse kohaselt on abikava mis tahes meede, mille alusel võib ilma selleks täiendavaid rakendusmeetmeid ette nägemata anda individuaalset abi meetmes üldiselt ja abstraktselt kindlaksmääratud ettevõtetele. See hõlmab ka iga meedet, mille alusel antakse ühele või mitmele ettevõttele konkreetse projektiga mitteseotud abi määramatuks ajavahemikuks ja/või määramatus koguses.

Teatatud meede tähendab sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määra rakendamist paljudes majandusharudes (ettepanek hõlmab enam kui 200 tegevusharu) tegutsevate ettevõtete puhul seoses nende töötajate elukohaga Norra 2., 3. ja 4. tsoonis. Sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade rakendamine ei ole abi individuaalne andmine ühele ettevõttele, vaid kindlaks määramata ajavahemiku jooksul toimuv korduv tegevus, millest saab kasu täpsustamata arv abisaajaid. Seepärast tuleb teatatud meedet pidada abikavaks.

3.   Käesoleva otsuse reguleerimisala

Alljärgnev hinnang kehtib vaid EMP lepingus käsitletud tegevuste suhtes. Järelevalveamet ei saa hinnata ühtki tegevust, mis jääb väljapoole selle lepingu reguleerimisala, näiteks NACE koodiga 75.220 riigikaitse.

Lisaks sellele ei ole järelevalveamet pädev kontrollima sellistele ettevõtjatele antavat abi, kes tegelevad eranditult toodetega, mida EMP leping ei hõlma, näiteks põllumajandus- ja kalandustoodetega. (32) Siia alla kuulub ka näiteks NACE koodiga 01.300 tähistatud tegevusharu ehk ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus). Käesolevas otsuses ei käsitleta nende majandusharude tegevust, mille puhul järelevalveamet ei ole pädev riigiabi olemasolu hindama. (33)

4.   Riigiabi olemasolu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on öeldud järgmist:

Kohtupraktika kohaselt peab meede selleks, et see abiks liigitada, vastama kõigile neljale EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud tingimusele: (34) 1) seda antakse riigi poolt või riigi vahenditest; 2) see annab selle saajale valikulise eelise; 3) see kahjustab või ohustab konkurentsi ja 4) mõjutab EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud keeldu eirates lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Norra vähendatud määradega sotsiaalkindlustusmaksu skeemi kohta on järelevalveamet teinud mitu otsust. (35) Skeemi (36) hindas ka EFTA kohus ja tuli järeldusele, et see skeem kujutab endast riigiabi.

Nagu eespool nimetatud, tahetakse käsitletava ettepanekuga võtta uuesti kasutusele varasem skeem, mis erineb vaid selle poolest, et seda on kitsendatud ning see hõlmab nüüd teatavaid tegevusharusid. Järelevalveameti seisukoht on, et varasema skeemi liigitamise kohta järelevalveameti ja EFTA kohtu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel tehtud järeldused kehtivad neljast kriteeriumist kolmega seoses samamoodi ka nüüd teatatud skeemi puhul.

Niisiis kaasneb teatatud skeemi puhul sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade rakendamisega riigi saamata jäänud tulu, mis tähendab riigi vahendite kasutamist. Lisaks sellele annab skeem soodustatud majandusharude ja piirkondade ettevõtetele mujal asuvate või teatatud majandusharudesse mittekuuluvate ettevõtetega võrreldes vahetu konkurentsieelise. Seda arvesse võttes tunneb järelevalveamet vajadust rõhutada, et meede on riigiabi vaid siis, kui seda rakendatakse majandustegevusega tegeleva ettevõtte suhtes, s.t ettevõtte tegevus seisneb antud turul konkureerivate kaupade või teenuste pakkumises. (37) Kohtupraktika kohaselt on ettevõte „iga majandustegevusega tegelev üksus, olenemata selle üksuse õiguslikust seisundist ja selle rahastamise viisist”. (38) Seepärast ei saa mittemajandusliku tegevusega, nagu riigihalduse, kohtute ja õigusalase tegevuse ega ka kohustusliku sotsiaalkindlustusega seotud tegevusega kaasneda riigiabi. Käesolevas otsuses selliseid tegevusi seega ei käsitleta.

Jääb aga küsimus, kas teatavate tegevusharude puhul, kus ei ole konkurentsi teiste EMP riikide ettevõtetega, teatatud skeemi alusel antud abi mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või mitte.

a)   Kas abi mõjutab kaubandust EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses?

Selleks et abimeetme saaks tunnistada EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel keelatuks, peab see mõjutama EMP lepinguriikide vahelist kaubandust. See tingimus ei erista abi põhjuse ja eesmärgi alusel, vaid määratleb riigiabi selle mõju kaudu. (39)

Allpool hindab järelevalveamet, kas teatatud skeemi puhul teatavate tegevusharudega piirdumise tõttu abi lepinguosaliste vahelist kaubandust ei mõjuta ning kas see ei kuulu seega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse.

1.   Õiguslikud nõuded

Kui riigilt saadav finantsabi ettevõtte seisundit teiste EMP-siseses kaubanduses konkureerivate ettevõtetega võrreldes tugevdab, tuleb seda kohtupraktika (40) kohaselt pidada kaubandust mõjutavaks.

Puuduvad künnised ja protsendid, millest allapoole jäädes võib meedet pidada lepinguosaliste vahelist kaubandust mittemõjutavaks. (41) Kohtupraktika kohaselt ei välista EMP-sisese kaubanduse mõjutamise võimalust ka see, et abisumma või ettevõte on suhteliselt väike. (42) Kui tegevusharu hõlmab suurt hulka väikesi ettevõtteid, võib kõigile või väga suurele hulgale selles tegevusharus tegutsevatele ettevõtetele potentsiaalselt antav abi mõjutada EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust ka siis, kui abisummad on väikesed. (43) Abi võib EMP-sisest kaubandust mõjutada ka siis, kui abisaaja ettevõte ise piiriüleses tegevuses ei osale. (44)

Abi olemus ei sõltu osutatud teenuste kohalikust või piirkondlikust iseloomust ega asjaomase tegevusharu ulatusest. (45) Meetmest kasu saajate tegevuse kohalik iseloom on üks mitmest tunnusest, mida selle hindamisel, kas meede mõjutab kaubandust või mitte, arvesse võtta, kuid sellest ei piisa selleks, et tunnistada abi kaubandust mittemõjutavaks, (46) sest ettevõttele riikliku toetuse andmise tõttu võivad siseriiklikud vahendid jääda samaks või väheneda, mille tulemusena vähenevad teiste ettevõtete võimalused tulla asjaomase EMP riigi turule. (47)

Kaubanduse mõjutamise hindamiseks ei pea järelevalveamet määrama abikava tegelikku mõju, vaid uurima, kas see võib mõjutada kaubandust EMPs. (48) Niisiis on kaubanduse mõjutamise kriteeriumi tõlgendatud tavaliselt mittepiiravalt selles mõttes, et meedet peetakse üldiselt riigiabiks, kui see võib mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. (49)

2.   Teatatud skeemi hindamine

Norra ametivõimude sõnul hõlmab teatatud skeem umbes 75 % ECONi aruandes käsitletud teenindussfäärist, väikest osa tootmisvaldkonnast ning mitmeid ehitusvaldkonna tegevusharusid. Teatise kohaselt ei osale need enam kui 200 majandusharu, nendest 13 teatava reservatsiooniga, EMP-siseses kaubanduses. Seepärast ei ole teatatud kava Norra ametivõimude arvates EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

—   ECONi aruanne ja skeemiga hõlmatud tegevusalade valimiseks kasutatud meetod

Teatatud skeem sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade kohta põhineb nn ECONi aruandel, mis on teatisele lisatud. Aruande kohaselt ei ole selle eesmärgiks aga hinnata, kas sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade skeem on EMP lepinguga kooskõlas või mitte, vaid selle eesmärgiks on konkurentsitaseme hindamine. (50)

Norra ametivõimud ei ole andnud teatises täiendavaid hinnanguid ega määratlenud täpsemalt teiste lepinguosaliste suhtes kehtivaid konkurentsitingimusi. Nad on vaid nimetanud, et rakendavad esialgseid sotsiaalkindlustusmaksu diferentseeritud määrasid ettevõtete suhtes, mille tegevusala ei ole ECONi aruande kohaselt konkurentsile avatud. Nad ei ole viidanud ühelegi õiguslikule tekstile, mille sätetega oleks ette nähtud sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade kasutamine.

Norra ametivõimud tunnistavad, et üksikute majandusharude hindamisel võib ECONi aruandes esitatud teabes olla hälbeid, mis „tõenäoliselt üldisel tasandil ühtlustuvad”. (51) Järelevalveamet ei saa aga seda seisukohta toetada. Abikava peab olema piisavalt täpne, tagamaks, et selle reeglite rakendamine iga potentsiaalse abisaaja suhtes ei riku EMP lepingu norme.

Järelevalveameti arvates ei taga meetod, mida kasutati riikidevahelise kaubanduse poolt väidetavalt mittemõjutatavate majandusharude valimiseks, seda, et abi ei anta ettevõtetele, mille tegevus mõjutab kaubandust EMPs.

Järelevalveamet kahtleb ECONi aruande jaoks kogutud andmete usaldusväärsuses, sest eeskätt teenindussfääri puhul põhinesid need peamiselt nende enda teadmistel turuolukorrast ja valitud ettevõtjate telefoniküsitlusel. Kogutud andmete aluseks ei ole empiirilised tõendid ning need andmed on üsna valikulise iseloomuga. Lisaks sellele tundub järelevalveametile talle kättesaadava teabe põhjal, et kogutud andmed ei ole kontrollitud.

ECONi aruande põhjal peetakse tegevust selgelt kohalikuks ja EMP-sisese kaubanduse poolt mittemõjutatuks, kui see vastab kahele tingimusele: asjassepuutuva majandusharu ettevõtted ei osale ise piiriüleses tegevuses ning konkreetne tegevus ei meelita ligi teiste piirkondade kliente.

ECONi aruandes ei hinnata loetletud tegevusalade ettevõtetele abi andmise puhul aga seda, kas „kaubanduse mõjutamise” kriteerium EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses on täidetud või mitte. Hinnatakse aga vahetu konkurentsi olemasolu konkreetses tegevusharus või piirkonnas. Nagu eespool öeldud, ei välista asjaolu, et abisaaja tegutseb kohalikul turul, EMP kaubanduse mõjutamist. Seega ei tähenda konkurentsi puudumine aruande tähenduses seda, et nende majandusharude ettevõtetele antav abi ei mõjuta lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Seega ei järgita ECONi aruandes teatises esitatud sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade skeemi aluseks olevate majandusharude kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi puhul EFTA kohtu ja Euroopa Kohtu praktikaga kehtestatud „kaubanduse mõjutamise” kriteeriumi tõlgendamisnõudeid, millest oli juttu eespool.

—   Skeem

Teatatud skeem hõlmab väga laia ja mitmekesist hulka ettevõtteid, (52) mis tegutsevad muu hulgas järgmistes majandusharudes: laevaehitus, tee-ehitus, lennuväljade ja spordirajatiste ehitus, hulgi- ja jaekaubandus, postiteenused ja telekommunikatsioon, finantsteenused, autode üürimine, auditeerimine, filmide tootmine ning raadio ja televisioon.

Sellistes valdkondades, kus siseturu loomiseks ja reguleerimiseks on vastu võetud teisesed õigusaktid, näiteks finantsteenused (NACE klass 65) ja telekommunikatsioon (NACE klass 64) jne, või valdkondades, kus kehtivad kindlad riigiabieeskirjad, näiteks laevaehitus (NACE klass 35), (53) ei pea järelevalveamet neid tegevusi üldiselt EMP-sisese kaubanduse eest kaitstuks.

Piiriülese tegevuse esmasteks näideteks on mobiilsideteenused (NACE kood 64.220), Interneti-teenused (NACE kood 64.230) ja kulleriteenused, v.a riigi postiteenistus (NACE 64.120). Enamik nende tegevustega tegelevatest ettevõtetest on rahvusvaheliselt tegevad. (54)

Ehitusvaldkonnas (NACE klass 45) peavad selliseid töid nagu kiirteede ehitus ja vesiehitustööd teostama suured spetsialiseerunud ettevõtted, mis konkureerivad teiste EMP ettevõtetega. (55)

Eriti mõnes teatatud majandusharus, mida iseloomustab reguleerimatus ja liberaliseerimine, mõjutab riigi rahaline sekkumine sageli kaubandust.

Teiste skeemiga hõlmatud majandusharude puhul on juba varem tehtud riigiabi käsitlevaid otsuseid, milles on selgelt nimetatud nende kaubandust mõjutavat iseloomu. Näiteks muu hulgas on ajalehtede kirjastamine (NACE klass 22) valdkond, mille suhtes komisjon tegi eelmisel aastal otsuse, milles ta väitis, et „[…] liikmesriikide vahel on olemas kaubandus kõnealuse meetmega hõlmatud kirjastustoodete puhul. [34] Seepärast võivad kõnealused meetmed moonutada konkurentsi äriühingute vahel, näiteks kui kirjastusettevõtted arendaksid oma tegevust eri liikmesriikides, tootes trükiseid eri keeltes, ning võistleksid autoriõiguste ja reklaami valdkonnas”. (56)

Teine näide valdkonnast, mille suhtes on tehtud riigiabi käsitlev otsus, mille kohaselt seal on olemas kaubandusmõju, on hulgikaubandus (NACE klass 51): (57)„farmaatsia- ja muude sellega seotud toodete kaubandusmaht […] 1991. aastal […] neljas EMP riigis (Austria, Soome, Rootsi, Norra) ületas nende toodete puhul 2,7 miljardit eküüd.”

Nagu eespool toodud näitest näha, ei ole skeemis esitatud majandusharude ettevõtted mitte ainult konkurentsile avatud, vaid juba konkureerivad teiste EMP riikide ettevõtetega. Nendes majandusharudes ettevõtetele antud abi mõjutab seega kaubandust. Järelikult sisaldab skeem EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. Seda arvesse võttes tuleb rõhutada, et Norra ametivõimud on teatanud ühest abikavast, milles käsitletakse sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrasid ja mis hõlmab enam kui 200 tegevusharu ja kuni 200 individuaalset teatist, iga tegevusala kohta üks.

Norra ametivõimude 12. novembri 2004. aasta kirjas on lühidalt märgitud, et „seda, kas abi, mis ei mõjuta EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust, võib mõni teatatud meetmes hõlmatud tegevusala või abisaaja saada või mitte, peab hindama järelevalveamet”. (58) Skeemi uurides peab järelevalveamet hindama aga skeemi üldisi omadusi, et teha kindlaks kas see sisaldab EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt „võib komisjon abikava puhul piirduda kõnealuse kava üldiste omaduste uurimisega, ilma et tal oleks kohustust uurida iga üksikut rakendamisjuhtumit”. (59) Seda tõlgendust on kinnitanud EFTA kohus. (60)

Seega peab järelevalveamet hindama kava kui sellist. Kui kavaga on ette nähtud riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, käsitletakse seda selle sätte kohaselt. Seepärast ei ole järelevalveamet kohustatud tõestama iga üksiku kavas sisalduva juhtumi puhul, et EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused on täidetud.

Käesolevat otsust silmas pidades ei ole pealegi otstarbekas selle hindamine, kas kava võib kõigil enam kui 200 kavas käsitletud tegevusharus kaubandust mõjutada või mitte. (61) Kohtupraktika kohaselt tuleb tagada, et iga üksik ettevõte, mis kavast kasu saab, ei mõjutaks kaubandust. (62) Järelevalveamet peab võimatuks selle tagamist, et kõik võimalikud abisaajad kõigil enam kui 200-l teatatud NACE tegevusalal ei ole ega saa olema EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses kaubandusele avatud.

Leidub ka muid majandusharusid, mille tegevus toimub enamasti kohalikul tasandil. Kuid nende puhul ei saa siiski a priori välistada seda, et kaubandust võidakse mõjutada. Näiteks kuuluvad sellised kohalikud teenusepakkujad nagu koolituskeskused või jaekaubandusega tegelevad kaubanduskeskused sageli suurematesse üle kogu EMP konkureerivatesse kettidesse. Lisaks sellele on Euroopa Kohus hiljuti otsustanud, et ka tavaliselt kohalikul tasandil osutatavad hambaraviteenused (NACE klass 85) (63) mõjutavad kaubandust.

Kuigi tavaliselt on jõutud otsusele, et meede mõjutab kaubandust, leiab järelevalveameti ja komisjoni otsustest ka mõne näite selle kohta, kus teatavatel tingimustel antud konkreetne abi kaubandust ei mõjuta. Seda leiti näiteks Brighton Pieri ja Dorsteni ujula kohta (64) tehtud komisjoni otsustes. Seda, et meede kaubandust ei mõjuta, leiti ka järelevalveameti otsuses, mis käsitles päevahooldusega tegelevate eraasutuste loomist Oslo avalikes kohtades, mille puhul doteeritakse kinnisvara eest makstavat üüri. (65) Mõlemat juhtumit iseloomustab asjaolu, et nende puhul käsitletakse individuaalse abi andmist niimoodi või piiritletakse kava rakendamine ja võimalikud abisaajad niivõrd selgelt, täpselt ja kindlalt, et sellega tagatakse see, et ei saa anda individuaalset abi, mis võiks mõjutada kaubandust.

ECONi aruandes, mille põhjal käesolev skeem koostati, analüüsiti peamiselt Norra majandusharude hetkeolukorda. Majandus aga areneb ja kaubanduse struktuur võib muutuda. Seega ei ole teada, milline on olukord tulevikus ja kas ECONi aruande tulemused, mille alusel Norra ametivõimud mõju puudumist kaubandusele põhjendavad, kehtivad ka tulevikus. Kuna abi andmise uutele asjaoludele kohandamiseks puudub järelevalvekord, ei ole võimalik tagada, et abi ei anta edaspidi mõnes kaubandust mõjutavas loetletud majandusharus tegutsevale ettevõttele. Seda arvesse võttes tuleb märkida, et sotsiaalkindlustusmaksu diferentseeritud määrade kohta tehtud ettepanek on ajaliselt piiramata.

Skeemi ulatus ei ole piisavalt täpne. Norra ametivõimud selgitasid teatise reguleerimisala alles oma 12. novembri 2004. aasta kirjas, millega nad esitasid märkused ametliku uurimismenetluse alustamise kohta. Teatise kohaselt ei ole mõni tegevusharu ühes tsoonis konkurentsile avatud, sest puuduvad selles tsoonis selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted, mis vähese tähtsusega abi künnist ületaksid. Norra ametivõimud on sellest hoolimata selgitanud, et nad käsitlevad neid ettevõtteid samamoodi kui teiste tsoonide asjaomase valdkonna ettevõtteid, kui nende ettevõtete palgakulud ületavad tulevikus vähese tähtsusega abi künnise. Neid tegevusharusid aga siiski järelevalveametile esitatud teatisesse ei lisatud.

Kuna teatises käsitletakse vaid tegevusharusid, puuduvad ka konkreetsed kriteeriumid meetme rakendamiseks kõlblike ettevõtete valimiseks ECONi aruandes määratud majandusharudes. Kaks samaaegset kriteeriumi, geograafiline asukoht ja tegevusharu, on järelevalveameti arvates sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade rakendamiseks liiga üldised. Eespool nimetatud otsuste kohaselt peab kava sisaldama täpseid ja selgeid kriteeriume, (66) tagamaks, et abi ei anta ühelegi ettevõttele, mis võiks mõjutada EMP-sisest kaubandust.

Norra ametivõimude esitatud teabe põhjal järeldab järelevalveamet seega, et sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade kohta tehtud ettepanek võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

b)   Järeldus

Eespool nimetatud põhjustel leiab järelevalveamet, et teatavates majandusharudes tegutsevate ettevõtete suhtes rakendatav sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade skeem kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

5.   Abi kokkusobivus

Norra ametivõimud väitsid teatises, et sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade ettepanek ei kujuta endast riigiabi. Pärast skeemi esialgset hindamist otsustas järelevalveamet nii sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade sarnasuse tõttu riigiabiga kui ka skeemi EMP lepingu riigiabi eeskirjadega kokkusobivuse suhtes tekkinud tõsiseid kahtlusi arvesse võttes alustada ametlikku uurimismenetlust. Hoolimata järelevalveameti poolt ametliku uurimismenetluse alustamise otsuses avaldatud kahtlustest, ei ole Norra ametivõimud esitanud ühtki väidet skeemi sobivuse kohta.

Järelevalveamet on arvamusel, et käesoleval juhul ei saa rakendada ühtki EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 nimetatud erandit.

Sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade süsteemi ei saa pidada kooskõlas olevaks ka EMP lepingu artikli 61 lõikega 3. Ettevõtte jooksvate kulude hulka kuuluva sotsiaalkindlustusmaksu vähendamine kujutab endast tegevusabi. Sellise abi andmine teatavate piirkondade ettevõtetele on põhimõtteliselt keelatud.

Sotsiaalkindlustusmaksu vähendatud määrade kohaldamist ei saa käsitleda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a raames, sest ükski Norra piirkondadest ei vasta erakordselt madala elatustaseme või vaeghõive tingimustele.

Sotsiaalkindlustuse vähendatud määrad ei aita kaasa üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimisele ega kõrvalda tõsist häiret mõne riigi majanduses, nagu nähakse ette EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c arvesse võttes oli järelevalveamet oma 12. novembri 2003. aasta otsuses nr 218/03/COL (milles käsitletakse piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu kujul antavat riigiabi) seisukohal, et Norra skeemi jätkamine ei ole kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c ega riigiabi suunistega. 2., 3. ja 4. tsoonis asuvate ettevõtete puhul, mis tegutsevad teatises loetletud majandusharudes, tähendab teatatud meede nende eeskirjade uuesti kasutusele võtmist, mille järelevalveamet 2002. aastal tunnistas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandile mittevastavuse tõttu kokkusobimatuks abiks. Teatatud skeemi põhilised omadused on samad, mis järelevalveameti eelmises otsuses käsitletud skeemil. Selle ainus erinevus seisneb selles, et praeguse teatatud skeemi kohaldamisala on kitsam ja piirdub ettevõtetega, mis tegutsevad enam kui 200-l eelnevalt kindlaksmääratud tegevusharus. Käesoleva otsusega kinnitab järelevalveamet oma eelmist hinnangut, mille kohaselt sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade rakendamine ei ole EMP lepingu riigiabi eeskirjadega kooskõlas.

6.   Järeldus

Eespool toodud hinnangu põhjal on järelevalveamet arvamusel, et sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade teatatud skeem, mida rakendatakse teatavate tegevusharude puhul, kujutab endast riigiabi, mis ei ole kooskõlas EMP lepingu normidega.

Järelevalveametile kättesaadava teabe kohaselt ei ole veel kohaldatud sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade teatatud skeemi, mida rakendatakse teatavate tegevusharude puhul, s.t et kava järgi võimalikele abisaajatele ei ole abi antud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teatavates majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul rakendatavaid sotsiaalkindlustuse piirkondlikult diferentseeritud määrasid käsitlev ettepanek, mida Norra ametivõimud kavatsevad rakendada, kujutab EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. Teatatud ettepanek ei ole EMP lepingu artikliga 61 kooskõlas.

Artikkel 2

Teatavates majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul rakendatavaid sotsiaalkindlustuse piirkondlikult diferentseeritud määrasid käsitlevat ettepanekut ei rakendata.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Järelevalveameti suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud: EÜT L 231, 3.9.1994, EMP kaasanne nr 32. Suuniseid muudeti viimati 17.6.2005. Edaspidi „riigiabi suunised”.

(5)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76.

(6)  EFTA järelevalveameti otsus nr 172/02/COL. Kõiki edaspidi nimetatud EFTA järelevalveameti otsuseid riigiabi kohta võib leida järelevalveameti kodulehelt: http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/stateaidregistry/

(7)  EFTA järelevalveameti otsus nr 218/03/COL, avaldatud: ELT L 145, 9.6.2005, lk 25–41.

(8)  EFTA järelevalveameti otsus nr 245/04/COL, avaldatud: ELT C 60, 10.3.2005, lk 9–25.

(9)  Järelevalveameti ja Norra ametivõimude kirjavahetuse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsust ametliku uurimismenetluse alustamise kohta, otsus nr 245/04/COL, avaldatud: ELT C 60, 10.3.2005, lk 9–25.

(10)  Avaldatud: ELT C 60, 10.3.2005, lk 9–25.

(11)  See tsoon hõlmab kõiki allpool tsoonide 2–5 all nimetamata omavalitsusi.

(12)  Sellesse tsooni kuuluvad järgmised omavalitsused: Nord-Trøndelagi maakonnas: Meråker, Frosta, Leksvik, Mosvik, Verran; Sør-Trøndelagi maakonnas: Ørland, Agdenes, Rissa, Bjugn, Rennebu, Meldal, Hordalandi maakonnas: Etne, Ølen, Tysnes, Kvinnherad, Jondal, Odda, Ullensvang, Eidfjord, Ulvik, Granvin, Kvam, MoMidtre Gauldal, Selbu; Møre og Romsdali maakonnas: Vanylven, Sande, Herøy, Norddal, Stranda, Stordal, Rauma, Nesset, Midsund, Sandøy, Gjemnes, Tingvoll, Sunndal, Haram, Aukra, Eide; kõik Sogn og Fjordane maakonna omavalitsused; Hordalandi maakonnas: Etne, Ølen, Tysnes, Kvinnherad, Jondal, Odda, Ullensvang, Eidfjord, Ulvik, Granvin, Kvam, Modalen, Fedje, Masfjorden, Bømlo; Rogalandi maakonnas: Hjelmeland, Suldal, Sauda, Kvitsøy, Utsira, Vindafjord, Finnøy; Vest-Agderi maakonnas: Åseral, Audnedal, Hægebostad, Sirdal; Aust-Agderi maakonnas: Gjerstad, Vegårshei, Åmli, Iveland, Evje og Hornnes, Bygland, Valle, Bykle; Telemarki maakonnas: Drangedal, Tinn, Hjartdal, Seljord, Kviteseid, Nissedal, Fyresdal, Tokke, Vinje, Nome; Buskerudi maakonnas: Flå, Nes, Gol, Hemsedal, Ål, Hol, Sigdal, Rollag, Nore ja Uvdal; Opplandi maakonnas: Nord-Fron, Sør-Fron, Ringebu, Gausdal, Søndre Land, Nordre Land; Hedmarki maakonnas: Nord-Odal, Eidskog, Grue, Åsnes, Våler, Trysil, Åmot.

(13)  Sellesse tsooni kuuluvad järgmised omavalitsused: Nord-Trøndelagi maakonnas: Snåsa; Sør-Trøndelagi maakonnas: Hemne, Snillfjord, Oppdal, Røros, Holtålen, Tydal; Opplandi maakonnas: Dovre, Lesja, Skjåk, Lom, Vågå, Sel, Sør-Aurdal, Etnedal, Nord-Aurdal, Vestre Slidre, Øystre Slidre, Vang; Hedmarki maakonnas: Stor-Elvdal, Rendalen, Engerdal, Tolga, Tynset, Alvdal, Folldal, Os.

(14)  Sellesse tsooni kuuluvad järgmised omavalitsused: Tromsi maakonnas kõik allpool tsooni 5 all nimetamata omavalitsused; kõik Nordlandi maakonna omavalitsused; Nord-Trøndelagi maakonnas: Namsos, Namdalseid, Lierne, Røyrvik, Namsskogan, Grong, Høylandet, Overhalla, Fosnes, Flatanger, Vikna, Nærøy, Leka; Sør-Trøndelagi maakonnas: Hitra, Frøya, Åfjord, Roan, Osen; Møre og Romsdali maakonnas: Smøla.

(15)  Sellesse tsooni kuuluvad kõik Finnmarki maakonna omavalitsused ja järgmised Tromsi maakonna omavalitsused: Karlsøy, Lyngen, Storfjord, Kåfjord, Skjervøy, Nordreisa ja Kvænangen.

(16)  Otsus nr 246/97/COL.

(17)  Otsus nr 165/98/COL.

(18)  Edaspidi „EMP”.

(19)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76.

(20)  Otsus nr 228/99/COL.

(21)  Avaldatud: EÜT L 244, 14.9.2001, lk 32.

(22)  Otsus nr 172/02/COL.

(23)  Teatavate majandusharude ettevõtjad maksavad täismäära 14,1 %, nagu on ka järelevalveameti 22. septembri 1999. aasta otsusega kinnitatud kavas. Norra ametivõimud teatasid järelevalveametile ka oma kavatsusest jätkata 2003. aasta määrade kasutamist mahus, mis vastaks vähese tähtsusega riigiabi andmise eeskirjale.

(24)  Otsus nr 141/03/COL.

(25)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76.

(26)  NACE majandusharude loetelu vastavalt Norra statistikaameti klassifikatsioonile.

(27)  Tabelis tähendab 0 seda, et asjaomases harus puudub Norra ametivõimude sõnul mõju kaubandusele; 0/2 tähendab seda, et mõned sellel tegevusalal tegutsevad ja vastavasse tsooni kuuluvad ettevõtjad konkureerivad omavahel.

Tähekombinatsioon „n.a.” tähendab „ei kohaldata”. See näitab, et ECONi aruande jaoks tehtud uuringute kohaselt puudusid selles valdkonnas ettevõtjad, kes oleksid ületanud vähese tähtsusega abi künnist asjaomases tsoonis.

(28)  Aruande kokkuvõte: „Kartleggingen skal kunne brukes til å utarbeide et forslag til regelverk som så langt som mulig viderefører ordningen med gradert arbeidsgiveravgift for bransjer eller vesentlige deler av bransjer som ikke er i konkurranse med virksomheter i andre EØS-land, og som dermed ikke påvirker samhandelen.”

(29)  Aruande punkt 1.2: „Det har verken vært tid eller ressurser til å gjennomføre en dyptgående analyse av konkurranseforholdene innen alle de bransjer som omfattes av rapporten. I de fleste tilfellene har vi måttet bygge på faglige vurderinger støttet av intervjuer med utvalgte bedrifter. Skjevheter i informasjonen kan derfor forekomme i våre vurderinger av enkeltbransjer. Imidlertid kan dette slå ut både i retning av å overvurdere konkurransen med andre EØS-land og å undervurdere den.”

(30)  Lisateabe allikana viidatakse käesoleva otsuse jaotisele I.2.a ning eriti järelevalveameti otsustele nr 172/02/COL ja nr 218/03/COL.

(31)  Viidatud on järelevalveameti otsusele nr 218/03/COL, milles järelevalveamet nõustub kolmeaastase üleminekuaja kehtestamisega sotsiaalkindlustusmaksu piirkondlikult diferentseeritud määrade kaotamiseks.

(32)  Vt h EMP lepingu 3. ja 9. protokolli, artikli 8 lõiget 3 ja artikleid 17–20 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklit 24.

(33)  Vt ka jaotist 4 allpool.

(34)  Kohtuasi C-345/02, Pearle BV, Hans Prijs Optiek Franchise BV, Rinck Opticiëns BV ja Hoofdbedrijfschap Ambachten, EKL 2004, lk I-7139, punkt 33; kohtuasi C-142/87, Belgia vs. komisjon („Tubemeuse”), EKL 1990, lk I-959, punkt 25; ühendatud kohtuasjad C-278/92–C-280/92, Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 20; kohtuasi C-482/99, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 2002, lk I-4397, punkt 68; kohtuasi C-280/00, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, EKL 2003, lk I-7747, punkt 74.

(35)  Vt käesoleva otsuse jaotist I.2.a.

(36)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76.

(37)  Ühendatud kohtuasjad C-180/98–C-184/98, Pavlow jt, EKL 2000, lk I-6451, punkt 75.

(38)  Kohtuasi C-41/90, Höfner ja Elser, EKL 1991, lk I-1979, punkt 21.

(39)  Kohtuasi C-56/93, Belgia vs. komisjon, EKL 1996, lk I-723, punkt 79.

(40)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 59; kohtuasi 730/79, Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11.

(41)  Kohtuasi C-280/00, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, EKL 2003, lk I-7747, punkt 81; kohtuasi C-172/03, Wolfgang Heiser vs. Finanzamt Innsbruck, 2005, veel avaldamata, punkt 32.

(42)  Kohtuasi C-71/04, Administración del Estado vs. Xunta de Galicia, 2005, veel avaldamata, punkt 41; kohtuasi C-280/00, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, EKL 2003, lk I-7747, punkt 81; ühendatud kohtuasjad C-34/01–C-38/01, Enirisorse, EKL 2003, lk I-14243, punkt 28; kohtuasi C-142/87, Belgia vs. komisjon („Tubemeuse”), EKL 1990, lk I-959, punkt 43; ühendatud kohtuasjad C-278/92–C-280/92, Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 42.

(43)  Kohtuasi C-71/04, Administración del Estado vs. Xunta de Galicia, 2005, veel avaldamata, punkt 43; kohtuasi C-351/98, Hispaania vs. komisjon, EKL 2002, lk I-8031, punkt 64; kohtuasi C-372/97, Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3679, punkt 57.

(44)  Kohtuasi T-55/99, CETM vs. komisjon, EKL 2000, lk II-3207, punkt 86.

(45)  Kohtuasi C-280/00, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, EKL 2003, lk I-7747, punkt 77; kohtuasi C-172/03, Wolfgang Heiser vs. Finanzamt Innsbruck, 2005, veel avaldamata, punkt 33; kohtuasi C-71/04, Administración del Estado vs. Xunta de Galicia, 2005, veel avaldamata, punkt 40.

(46)  Ühendatud kohtuasjad T-298/97–T-312/97 jm, Alzetta a.o. vs. komisjon, EKL 2000, lk II-2319, punkt 91.

(47)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 59; kohtuasi C-303/88, Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punkt 27; ühendatud kohtuasjad C-278/92–C-280/92, Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 40; kohtuasi C-280/00, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, EKL 2003, lk I-7747, punkt 78.

(48)  Kohtuasi C-298/00 P, Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I-4087, punkt 49; kohtuasi C-372/97, Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3679, punkt 44.

(49)  Ühendatud kohtuasjad T-298/97–T-312/97 jm, Alzetta a.o. vs. komisjon, EKL 2000, lk II-2319, punktid 76–78.

(50)  Aruande punkt 1.1: „Det inngår imidlertid ikke i formålet til den foreliggende rapport å foreta en vurdering av om den differensierte arbeidsgiveravgiften er i strid med EØS-avtalens bestemmelser. Raporten er avgrenset til å kartlegge de relevante konkurranseflater.”

(51)  Vt Norra ametivõimude 23. aprilli 2004. aasta kirja lk 2 (juhtum nr 279843).

(52)  Norra ametivõimude teatises esitatud selgituse kohaselt on enamik, kuid mitte kõik tootmisharud avatud konkurentsile välisriigist ega peaks seega saama kasu teatatud sotsiaalkindlustusmaksu määra vähendamisest. Kuid EMP-sisesele konkurentsile ja kaubandusele ei ole väidetavalt avatud 75 % kõigist teenindussfääri tegevusaladest ning mitmed ehitusvaldkonna tegevusalad.

(53)  Kohtuasi C-71/04, Administración del Estado vs. Xunta de Galicia, 2005, veel avaldamata, punkt 47.

(54)  Ühendatud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04, Fesil a.o. vs. EFTA järelevalveamet, 2005, veel avaldamata, punkt 95.

(55)  Lisaks sellele puudub teatises selge viide selle valdkonna konkurentsile avatuse määramisel kasutatud meetodile, kuigi teatis sisaldab suurt hulka ehituse valdkonna allharusid.

(56)  Komisjoni otsus, 30.6.2004, Itaalia kirjastamist puudutavate teatatud meetmete kohta.

(57)  Komisjoni otsus farmaatsiasektorit käsitleva Kreeka abikava kohta, mida rahastatakse farmaatsia- ja muude sellega seotud toodete maksustamise abil, riigiabi nr C1A/92.

(58)  Vt Norra ametivõimude 12. novembri 2004. aasta kirja lk 3 (juhtum nr 299087).

(59)  Kohtuasi T-171/02, Regione autonoma della Sardegna vs. komisjon, 2005, veel avaldamata, punkt 102; kohtuasi 248/84, Saksamaa vs. komisjon, EKL 1987, lk 4013, punkt 18; kohtuasi C-75/97, Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punkt 48; kohtuasi C-278/00, Kreeka vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3997, punkt 24.

(60)  Kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 57.

(61)  Sellega seoses vt kohtujurist Geelhoedi arvamust kohtuasjas C-278/00, Kreeka vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3997, punkt 40.

(62)  Kohtuasi T-171/02, Regione autonoma della Sardegna vs. komisjon, 2005, veel avaldamata, punkt 104.

(63)  Kohtuasi C-172/03, Wolfgang Heiser vs. Finanzamt Innsbruck, 2005, veel avaldamata, punktid 29 ja 32.

(64)  Vastavalt komisjoni otsus riigiabi N 560/01 ja NN 17/02 kohta ning komisjoni otsus riigiabi N 258/2000 kohta.

(65)  Järelevalveameti 18. detsembri 2003. aasta otsus nr 291/03/COL, milles käsitletakse päevahooldusega tegelevate eraasutuste loomist Oslo avalikes kohtades, mille puhul doteeritakse kinnisvara eest makstavat üüri.

(66)  Kohtujurist Geelhoedi arvamus kohtuasjas C-278/00, Kreeka vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3997, punktid 45–46.

---

8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/30

---

EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS

nr 1/2006/SC,

27. aprill 2006,

finantsmehhanismi (2004–2009) raames toimuvate projektide auditi kohta

EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga (edaspidi „EMP leping”),

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemist käsitlevat lepingut (edaspidi „EMP laienemisleping”), (1)

võttes arvesse EMP laienemislepinguga EMP lepingusse lisatud EMP finantsmehhanismi käsitlevat protokolli 38a,

võttes arvesse Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelist lepingut Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2004–2009, (2)

võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 5. veebruari 2004. aasta otsust nr 1/2004/SC EMP finantsmehhanismi ameti loomise kohta ja Norra finantsmehhanismi,

võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 3. juuni 2004. aasta otsust nr 4/2004/SC finantsmehhanismi komitee loomise kohta,

võttes arvesse EFTA järelevalveameti ja kohtu komitee 22. detsembri 2005. aasta otsust nr 15/2005 EFTA audiitorite kogu volituste kohta (edaspidi „EMP EFTA riigid”),

ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:

Artikkel 1

Audiitorite kogul on ülim pädevus EMP 2004.–2009. aasta finantsmehhanismi (edaspidi „EMP finantsmehhanism”) raames toimuvate projektide auditeerimiseks. See hõlmab projektide auditeerimist abisaajariikides ning auditit, mis käsitleb projektide juhtimist abisaajariikide poolt ja EMP finantsmehhanismi rakendamist. Audiitorite kogu auditeerib ka EMP finantsmehhanismi haldamist EMP finantsmehhanismi ameti poolt.

Artikkel 2

Audiitorite kogu koosneb EMP lepingu osaliste EFTA riikide esindajatest, soovitavalt nende riikide kõrgeimate kontrolliasutuste liikmetest. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. EFTA ametnikku ei saa määrata audiitoriks enne kolme aasta möödumist tema ametisoleku lõppemisest mis tahes EFTA institutsioonis.

Artikkel 3

Isikud, kes on ametisse nimetatud EFTA järelevalveameti ja kohtu komitee 22. detsembri 2005. aasta otsuse nr 15/2005 kohaselt, määratakse oma ametiajaks ühtlasi audiitorite kogu liikmeteks, kes viivad läbi artikli 1 kohaseid auditeid.

Artikkel 4

Audiitorite kogu liikmed on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel 5

Audiitorite kogu liikmed teevad tihedat koostööd isiku või isikutega, kes on määratud vastavaid auditeid läbi viima Norra 2004.–2009. aasta finantsmehhanismi kohaselt mõlema finantsmehhanismiga seotud valdkondades.

Artikkel 6

Artiklis 1 osutatud auditite asjakohased ja proportsionaalsed kulud kaetakse EMP finantsmehhanismi halduseelarvest. Alaline komitee lepib audiitorite kogu eelarveprojekti ja finantsmehhanismi komitee soovituse põhjal kokku selleks eesmärgiks eraldatava summa osas.

Artikkel 7

Audiitorite kogu võib kaasata oma töösse väliseksperte. Väliseksperdid peavad vastama samadele sõltumatuse nõuetele ja täitma võrdselt nagu ka audiitorite kogu liikmed artikliga 5 ettenähtud koostöökohustust.

Artikkel 8

Audiitorite kogu esitab EFTA riikide alalisele komiteele aruande artiklis 1 osutatud auditi kohta. Ta võib esitada ka tegevusettepanekuid.

Artikkel 9

Audiitorite kogu teeb ettepaneku oma tegevussuuniste kohta seoses artiklis 1 osutatud auditiga ja esitab selle vastuvõtmiseks EFTA riikide alalisele komiteele.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub viivitamatult.

Artikkel 11

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

---

(1)  ELT L 130, 29.4.2004, lk 11, ja EMP kaasanne nr 23, 29.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 130, 29.4.2004, lk 81, ja EMP kaasanne nr 23, 29.4.2004, lk 58.

---

8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/32

---

EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS

nr 1/2007/SC,

25. oktoober 2007,

millega muudetakse alalise komitee otsust nr 5/2004/SC EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta

EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „EMP leping”,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemist käsitleva lepinguga, mida on muudetud Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemist käsitleva lepinguga, EMP lepingusse lisatud EMP finantsmehhanismi käsitlevat protokolli 38a,

võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 23. septembri 2004. aasta otsust nr 5/2004/SC EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta,

võttes arvesse asjaolu, et Liechtenstein saab nüüd esitada ametlikke andmeid oma sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Alalise komitee otsuse nr 5/2004/SC (EMP finantsmehhanismi kulude jagamise põhimõtte kohta) lisa lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmise tekstiga:

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub viivitamatult. Käesolevat otsust kohaldatakse esimest korda 2007–2008. aasta sissemakse suhtes.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

---

8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/33

---

EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS

nr 3/2007/AK,

6. detsember 2007,

milles käsitletakse üldsuse juurdepääsu EFTA dokumentidele ja millega tunnistatakse kehtetuks EFTA riikide alalise komitee otsus nr 3/2005/AK

EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,

võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee üldsuse juurdepääsu käsitlevat 9. juuni 2005. aasta otsust nr 3/2005/AK, mis tunnistatakse käesolevaga kehtetuks,

tõdedes, et üldsuse huvides on avalik juurdepääs dokumentidele selgelt määratletud õigusliku raamistiku raames ja arvestades kohaldatavaid siseriiklikke seaduseid,

võttes arvesse, et menetledes dokumentidele juurdepääsu taotlusi, tuleb kohaldada avatuse põhimõtet võimalikult ulatuslikult,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA sekretariaat teeb oma veebilehel avalikkusele kättesaadavaks käesoleva otsuse lisas loetletud dokumendid.

Artikkel 2

1.   Iga isik võib taotleda juurdepääsu EFTA sekretariaadi koostatud või vastu võetud EMPga seotud dokumentidele (edaspidi „dokumendid”), mis on EFTA sekretariaadi valduses.

2.   Juurdepääs dokumendile antakse juhul, kui ei kohaldata järgmistes artiklites nimetatud piiranguid.

Artikkel 3

1.   Juurdepääs dokumendile keelatakse, kui selle avalikustamine kahjustaks:

a)	avalikke huve seoses: avaliku julgeoleku, kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete, mõne EFTA riigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga;

b)	eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, eelkõige kooskõlas EFTA riikide isikuandmete kaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega.

2.   Juurdepääs dokumendile keelatakse, kui selle avalikustamine kahjustaks:

a)	füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit,

b)	kohtumenetlust ja õigusnõustamist,

c)	kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki.

3.   Juurdepääs keelatakse dokumendile, mis on koostatud sisekasutuseks ja milles käsitletakse teemat, mille kohta ei ole veel otsust langetatud, ning dokumendi avalikustamine kahjustaks otsustusprotsessi.

4.   Juurdepääs keelatakse dokumendile, mis sisaldab aruteludel ja eelkonsultatsioonidel sisekasutuseks mõeldud seisukohti, seda isegi pärast otsuse langetamist, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks otsustusprotsessi.

5.   Juhul, kui tegemist on EFTA sekretariaadile edastatud kolmandate isikute dokumentidega, konsulteerib EFTA sekretariaat nende kolmandate isikutega, et hinnata, kas tuleks kohaldada lõikes 1 või 2 sätestatud erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, kas dokument tuleb avalikustada või mitte.

6.   Lõigetele 2–4 vastavatel juhtumitel antakse dokumendile siiski juurdepääs täielikult või osaliselt, kui EFTA riigid on nõus, et ülekaalukas avalik huvi nõuab dokumendi avalikustamist.

Artikkel 4

EFTA liikmesriik võib taotleda, et EFTA sekretariaat ei avalikustaks kõnealusest liikmesriigist pärit dokumenti ilma tema eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

Juhul, kui mõni eranditest hõlmab ainult osa taotletud dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.

Artikkel 6

1.   Dokumendile juurdepääsu taotlused esitatakse mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, inglise keeles ning piisava täpsusega, et EFTA sekretariaat võiks dokumendi kindlaks teha.

2.   Kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub EFTA sekretariaat taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet vastavalt artiklile 11.

3.   Kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib EFTA sekretariaat taotlejaga mitteametlikult nõu pidada, et leida mõistlik lahendus.

Artikkel 7

1.   Dokumendile juurdepääsu taotlus menetletakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta.

2.   EFTA sekretariaat esitab taotluse EFTA riikidele heakskiitmiseks, välja arvatud juhul, kui on kindel, kas EFTA riigid lubavad dokumendile juurdepääsu. EFTA riigid peavad otsuse langetama viivitamata.

3.   Olles saanud vastuse EFTA riikidelt, peab EFTA sekretariaat taotlejat teavitama, et juurdepääs taotletud dokumendile anti, ja tagama juurdepääsu vastavalt artiklile 10 või teatama kirjalikult täieliku või osalise juurdepääsust keeldumise põhjused ning teavitama taotlejat tema õigusest suunata oma taotlus EFTA riikide alalisele komiteele.

4.   Kui EFTA sekretariaadil ei ole võimalik vastata taotlejale 12 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest, teavitatakse taotlejat viivitusest kirjalikult ja teatakse, millal võib otsust oodata. Taotlejat tuleb teavitada tema õigusest suunata taotlus EFTA riikide alalisele komiteele, kui ta ei ole saanud vastust mõistliku aja jooksul.

5.   Täieliku või osalise keeldumise korral võib taotleja 15 tööpäeva jooksul EFTA sekretariaadi vastuse saamisest suunata taotluse EFTA riikide alalisele komiteele.

6.   Kui EFTA sekretariaat ei vasta taotluse registreerimisest mõistliku aja möödumisel, on taotlejal õigus suunata taotlus EFTA riikide alalisele komiteele.

Artikkel 8

EFTA riikide alalisele komiteele suunatud taotlused menetletakse viivitamata. Kui juurdepääsust keeldutakse täielikult või osaliselt, teatatakse taotlejale keeldumise põhjused kirjalikult.

Artikkel 9

Teatud dokumendi liigitus (rangelt salastatud, salastatud, piiratud kasutusega) ei välista iseenesest avalikkuse juurdepääsu sellele dokumendile hilisemas etapis.

Artikkel 10

1.   Taotleja pääseb dokumentide juurde kas nendega kohapeal tutvumiseks või saades nendest koopia, sealhulgas võimaluse korral elektroonilise koopia. Taotlejalt võib nõuda koopiate tegemis- ja saatmiskulude tasumist. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Kohapealne dokumentidega tutvumine, vähem kui 20 A4 formaadis lehekülje koopiad ja, kui võimalik, vahetu juurdepääs elektroonilises vormis on tasuta.

2.   Kui EFTA sekretariaat on dokumendi juba avalikustanud ja see on taotlejale hõlpsasti kättesaadav, võib EFTA sekretariaat täita oma kohustuse tagada juurdepääs dokumentidele sellega, et teatab taotlejale, kuidas soovitud dokumenti omandada.

Artikkel 11

1.   EFTA sekretariaat peab avalikku registrit nende EFTA sekretariaadi koostatud dokumentide kohta, mis on seotud EMP lepinguga. Registrile pääseb juurde EFTA sekretariaadi veebilehe kaudu.

2.   Iga dokumendi kohta sisaldab register viitenumbrit, teemat ja/või dokumendi sisu lühikirjeldust ning kuupäeva, mil see saadi või koostati ja registrisse kanti. Viited esitatakse viisil, mis ei kahjusta artiklis 3 loetletud huvide kaitsmist.

3.   Avalikku registrisse ei kanta dokumente, mille liigitus on „salastatud” või „rangelt salastatud”, välja arvatud juhul, kui EFTA riigid vastupidises kokku lepivad.

4.   Lisaks tagatakse taotluse alusel juurdepääs neile EFTA sekretariaadi koostatud või vastu võetud EMPga seotud dokumentidele, mis on EFTA sekretariaadi valduses.

Artikkel 12

EFTA sekretariaat annab kodanikele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleb esitada.

Artikkel 13

Käesolev otsus ei piira olemasolevate autoriõigusalaste eeskirjade kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust avalikustatud dokumente reprodutseerida või kasutada.

Artikkel 14

EFTA riikide alalise komitee 9. juuni 2005. aasta otsus nr 3/2005/AK tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 15

Käesolev otsus jõustub 1. aprillil 2008.

Artikkel 16

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Artikkel 17

Käesolev otsus vaadatakse uuesti läbi aasta jooksul pärast selle kehtima hakkamist.

---

---