This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document JOL_2005_038_R_0001_01
//: 2005/106/EC:#Council decision of 22 November 2004 on the signing and provisional application of an Additional Protocol to the Agreement establishing an association between the European Community and its Member States, of the one part, and the Republic of Chile, of the other part, to take account of the accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic to the European Union#Additional Protocol to the Agreement between the European Community and its Member States,of the one part, and the Republic of Chile, of the other part, to take account of the accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus,the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia,and the Slovak Republic to the European Union
//: 2005/106/EC:
Nõukogu otsus, of 22. november 2004, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli alla kirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle Liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu Lisaprotokoll, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Ühinemist Euroopa Liiduga
//: 2005/106/EC:
Nõukogu otsus, of 22. november 2004, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli alla kirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle Liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu Lisaprotokoll, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Ühinemist Euroopa Liiduga
ELT L 38, 10.2.2005, p. 1–196
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
10.2.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 38/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
of 22. november 2004,
ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli alla kirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga
(2005/106/EC)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese ja teise lausega,
võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
2003. aasta 22. detsembril volitas nõukogu komisjoni Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel pidama Tšiiliga läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli üle, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist Euroopa Liiduga. |
(2) |
Nimetatud läbirääkimised on lõpetatud ja lisaprotokoll parafeeriti 30. aprillil 2004. aastal. |
(3) |
Lisaprotokoll tuleks ühenduse ja liikmesriikide nimel alla kirjutada ning selle teatud sätete ajutine kohaldamine tuleks heaks kiita võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
1. Nõukogu eesistuja on käesolevaga volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingu lisaprotokollile, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga.
Lisaprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
2. Kuni lisaprotokolli jõustumiseni kohaldatakse ajutiselt selle artikleid 2, 3, 4, 5, 6, 11 ja 12.
Brüssel, 22. november 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
B. R. BOT
ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE
ja selle Liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu Lisaprotokoll, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Ühinemist Euroopa Liiduga
BELGIA KUNINGRIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
IIRIMAA,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI VABARIIK,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
edaspidi “liikmesriigid”,
EUROOPA ÜHENDUS,
edaspidi “ühendus”
ja
TŠIILI VABARIIK, edaspidi “Tšiili”,
ARVESTADES, ET ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vaheline assotsiatsioonileping, edaspidi “leping”, allkirjastati Brüsselis 18. novembril 2002. aastal ja mõnd selle sätet kohaldatakse lähtuvalt selle artikli 198 lõikest 3 alates 1. veebruarist 2003;
ARVESTADES, ET Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi (edaspidi “uued liikmesriigid”) Euroopa Liiduga ühinemist käsitlev leping (edaspidi “ühinemisleping”) allkirjastati Ateenas 16. aprillil 2003. aastal ja see jõustus alates 1. maist 2004,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGNEVAS:
I JAGU
LEPINGUOSALISED
Artikkel 1
Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad käesolevaga assotsiatsioonilepingu lepinguosalisteks.
II JAGU
KAUBAVAHETUS
Artikkel 2
Käesolevaga muudetakse lepingu I lisa vastavalt käesoleva protokolli I lisas sisalduvatele sätetele, et lisada lepingu I lisa 1. jaos viidatud tariifikvoodid.
III JAGU
PÄRITOLUREEGLID
Artikkel 3
Käesolevaga muudetakse lepingu III lisa artikli 17 lõiget 4 ja artikli 18 lõiget 2 vastavalt käesoleva protokolli II lisa sätetele.
Artikkel 4
Lepingu III lisa III liide asendatakse käesoleva protokolli III lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 5
Lepingu III lisa IV liide asendatakse käesoleva protokolli IV lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 6
1. Lepingu sätteid kohaldatakse Tšiilist mõnda uude liikmesriiki või mõnest uuest liikmesriigist Tšiilisse eksporditavatele kaupadele, mis vastavad lepingu III lisa sätetele ja on ühinemise päeval kas teel või ajutisel ladustamisel tollilaos või vabatsoonis Tšiilis või asjaomases uues liikmesriigis.
2. Sooduskohtlemine tagatakse sellistel juhtudel, kui nelja kuu jooksul alates ühinemisest esitatakse impordiriigi tollile päritolu tõendav dokument, mille ekspordiriigi pädev tolli või muu pädev valitsusasutus on tagasiulatuvalt kinnitanud.
IV JAGU
TEENUSKAUBANDUS JA ASUTAMINE
Artikkel 7
Lepingu VII lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli V lisa sätetega.
Artikkel 8
Lepingu VIII lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli VI lisa sätetega.
Artikkel 9
Lepingu IX lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli VII lisas esitatud informatsiooniga.
Artikkel 10
Lepingu X lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli VIII lisa sätetega.
V JAGU
RIIGIHANKED
Artikkel 11
1. Uute liikmesriikide käesoleva protokolli IX lisas loetletud üksused lisatakse käesolevaga lepingu XI lisa vastavatele jagudele.
2. Uute liikmesriikide käesoleva protokolli X lisas loetletud avaldamise vahendid lisatakse käesolevaga lepingu XIII lisa 2. liitele.
VI JAGU
MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON
Artikkel 12
Tšiili võtab endale kohustuse, et ta ei esita nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muuda ega tühista kontsessioone vastavalt GATTi 1994 artiklitele XXIV.6 ja XXVIII või GATSi artiklile XXI seoses uute liikmesriikide ühinemisega Euroopa Liiduga.
VII JAGU
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
1. Ühendus, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Tšiili Vabariik sõlmivad käesoleva protokolli oma vastavate sisemiste menetluste kohaselt.
2. Käesolev protokoll jõustub esimese kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest, või lepingu jõustumise kuupäeval olenevalt sellest, kumb on hilisem.
3. Olenemata lõikest 2 lepivad ühendus ja Tšiili kokku käesoleva protokolli artiklite 2, 3, 4, 5, 6, 11 ja 12 ajutises kohaldamises alates käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäevast. Artiklit 2 kohaldatakse alates 1. maist 2004.
4. Teatised saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva protokolli hoiulevõtja.
5. Kui lepinguosalised kohaldavad käesoleva protokolli sätet kuni protokolli jõustumiseni, mõistetakse selles sättes sisalduvat mis tahes viidet käesoleva protokolli jõustumise kuupäevale kui viidet kuupäevale, millisest alates kohaldatakse seda sätet vastavalt lepinguosaliste lõike 3 kohasele kokkuleppele.
Artikkel 14
Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Ühendus edastab Tšiilile kolme kuu jooksul alates käesolevale protokollile allakirjutamisest lepingu eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni-, tšehhi- ja ungarikeelse versiooni. Käesoleva protokolli jõustumisel muutuvad uutes keeltes koostatud versioonid autentseks samadel tingimustel nagu käesoleva protokolli senistes keeltes koostatud versioonid.
Artikkel 15
Käesolev protokoll moodustab lepingu lahutamatu osa. Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
I LISA
Muudatused ühenduse tariifide kaotamise ajakavas
1) |
Ühendus lubab tollimaksuvabalt järgmiste toodete ja koguste importi, mille algset kogust suurendatakse igal aastal 5 % |
CN-kood |
Kirjeldus |
Kogus |
0703 20 00 |
Küüslauk |
30 tonni |
ex 0806 10 10 |
Viinamarjad (1/1 kuni 14/7) |
1 500 tonni |
0810 50 00 |
Kiivi |
1 000 tonni |
2) |
Ühendus lubab tollimaksuvabalt järgmiste toodete ja koguste importi |
CN-kood |
Kirjeldus |
Kogus (1) |
0303 29 00 |
Muu külmutatud kala, v.a filee |
725 tonni |
0303 78 12 |
Argentiina heik |
|
0303 78 19 |
Heik — muu |
|
0304 20 53 |
Külmutatud makrellifilee |
|
0304 20 56 |
Külmutatud argentiina heigi filee |
|
0304 20 58 |
Muu külmutatud heigi filee |
|
0304 20 91 |
Külmutatud sinise grenaderi filee |
|
0304 20 95 |
Muu külmutatud filee |
|
0304 90 05 |
Surimi |
CN-kood |
Kirjeldus |
Kogus (2) |
1604 15 19 |
Makrelli pooltooted või -konservid |
90 tonni |
(1) Käesolev tariifikvoot kehtib 2004. aastal ja igal järgmisel kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2005 kuni selle kehtivuse lõppemiseni 31. detsembril 2012.
(2) Käesolev tariifikvoot kehtib 2004. aastal ja igal järgmisel kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2005 kuni selle kehtivuse lõppemiseni 31. detsembril 2006.
II LISA
Assotsiatsioonilepingu III lisas sisalduvate haldusmärgete uued keeleversioonid
1. |
Artikli 17 lõiget 4 muudetakse järgmiselt: |
“(…)
Tagantjärele välja antud kaupade liikumissertifikaatidele EUR.1 tuleb teha üks järgmistest märgetest:
ES |
“EXPEDIDO A POSTERIORI” |
CS |
“VYSTAVENO DODATEČNE” |
DA |
“UDSTEDT EFTERFØLGENDE” |
DE |
“NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT” |
ET |
“TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD” |
EL |
“ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ” |
EN |
“ISSUED RETROSPECTIVELY” |
FR |
“DÉLIVRÉ A POSTERIORI” |
IT |
“RILASCIATO A POSTERIORI” |
LV |
“IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI” |
LT |
“RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS” |
HU |
“KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL” |
MT |
“MAHRUG RETROSPETTIVAMENT” |
NL |
“AFGEGEVEN A POSTERIORI” |
PL |
“WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE” |
PT |
“EMITIDO A POSTERIORI” |
SI |
“IZDANO NAKNADNO” |
SK |
“VYDANÉ DODATOČNE” |
FI |
“ANNETTU JÄLKIKÄTEEN” |
SV |
“UTFÄRDAT I EFTERHAND”.” |
2. |
Artikli 18 lõiget 2 muudetakse järgmiselt: |
“(…)
Sel viisil väljaantud duplikaadile tuleb teha üks järgmistest märgetest:
ES “DUPLICADO”
CS “DUPLIKÁT”
DA “DUPLIKAT”
DE “DUPLIKAT”
ET “DUPLIKAAT”
EL “ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”
EN “DUPLICATE”
FR “DUPLICATA”
IT “DUPLICATO”
LV “DUBLIKĀTS”
LT “DUBLIKATAS”
HU “MÁSODLAT”
MT “DUPLIKAT”
NL “DUPLICAAT”
PL “DUPLIKAT”
PT “SEGUNDA VIA”
SL “DVOJNIK”
SK “DUPLIKÁT”
FI “KAKSOISKAPPALE”
SV “DUPLIKAT”.”
III LISA
”III liide
KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDIS
Trükkimisjuhised
1. |
Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on vahemikus - 5 mm kuni + 8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Paberile trükitakse roheline giljošš-mustriga taust, mis muudab silmnähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud. |
2. |
Ühenduse liikmesriikide ja Tšiili tolliasutused või pädevad valitsusasutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida volitatud trükikodadel. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud ka seerianumber, mille järgi seda saab identifitseerida. |
Täitmise kord
Eksportija või tema volitatud esindaja täidab nii kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
IV LISA
“IV liide
Kaubaarve deklaratsioon
Kaubaarve deklaratsiooni koostamise erinõuded
Kaubaarve deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, koostatakse kasutades üht seal esitatud keelelist versiooni ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti. Kaubaarve deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas vastavate joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Ingliskeelne versioon
The exporter of the products covered by this document (customs or competent governmental authorisation No ... (1) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ... preferential origin (2)
Hispaaniakeelne versioon
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera o de la autoridad gubernamental competente no ... (1) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial ... (2).
Taanikeelne versioon
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes eller den kompetente offentlige myndigheds tilladelse nr. ... (1) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ... (2).
Saksakeelne versioon
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewillingung der Zollbehörde oder der zuständigen Regierungsbehörde Nr. … (1) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nichts anderes angegeben, präferenzbegünstigte Ursprungswaren ... (2) sind.
Kreekakeelne versioon
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου ή της καθύλην αρμόδιας αρχής, υπ'αριθ. ... (1) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ... (2).
Prantsuskeelne versioon
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière ou de l'autorité gouvernementale compétente no … (1) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ... (2).
Itaaliakeelne versioon
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale o dell'autorità governativa competente n. … (1) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ... (2).
Hollandikeelne versioon
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning of vergunning van de competente overheidsinstantie nr. … (1) verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (2).
Portugalikeelne versioon
O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira ou da autoridade governamental competente no… (1) declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ... (2).
Soomekeelne versioon
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin tai toimivaltaisen julkisen viranomaisen lupa nro... (1) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (2).
Rootsikeelne versioon
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd eller behörig statlig myndighet nr. ... (1) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (2).
Tšehhikeelne versioon
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení celního nebo příslušného vládního orgánu ... (1) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v ... (2).
Eestikeelne versioon
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti või pädeva valitsusasutuse luba nr. ... (1) deklareerib, et need tooted on ... (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Lätikeelne versioon
Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas vai kompetentu valsts iestāžu pilnvara Nr. … (1), deklarē, ka, iznemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2).
Leedukeelne versioon
Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės arba kompetentingos vyriausybinės institucijos liudijimo Nr. … (1) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2)preferencinės kilmės prekės.
Ungarikeelne versioon
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1) vagy az illetékes kormányzati szerv által kiadott engedély száma: ….) kijelentem, hogy eltérő jelzs hiányában az áruk kedvezményes … származásúak (2).
Maltakeelne versioon
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni kompetenti tal-gvern jew tad-dwana nru. … (1) jiddikjara li, hlief fejn indikat b'mod car li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' origini preferenzjali … (2).
Poolakeelne versioon
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych lub upoważnienie właściwych władz nr … (1) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.
Sloveeniakeelne versioon
Izvoznik proizvodov, zajetih s tem dokumentom, (pooblastilo carinskih ali pristojnih državnih organov št. ... (1) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, imajo ti proizvodi ... preferencialno poreklo (2).
Slovakikeelne versioon
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia colnej správy alebo príslušného vládneho povolenia … (1) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).
…..…….…............................. (3)
(Koht ja kuupäev)
….………............................... (4)
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutanud isiku nimi)
(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(2) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva lisa artikli 37 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise “CM”.
(3) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(4) Vaata käesoleva lisa artikli 20 lõiget 5. Juhtudel, kus eksportija ei ole kohustatud alla kirjutama, kehtib allkirja väljajätmine ka allkirjastaja nime väljajätmise kohta.”
V LISA
(Lepingu VII LISA, millele on viidatud lepingu artiklis 99)
TEENUSTE ERIKOHUSTUSTE LOEND
A OSA
Ühenduse loend
Sissejuhatav märkus
1. |
Käesoleva loendi erikohustusi kohaldatakse üksnes nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse ühenduse asutamislepinguid, ning nendes asutamislepingutes sätestatud tingimustel. Neid kohustusi kohaldatakse üksnes ühenduse suhetele ühelt poolt oma liikmesriikidega ja teiselt poolt ühendusse mittekuuluvate riikidega. Need ei mõjuta ühenduse õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi. |
2. |
Liikmesriikide tähistamiseks kasutatakse järgmiseid lühendeid AT Austria BE Belgia CY Küpros CZ Tšehhi Vabariik DE Saksamaa DK Taani ES Hispaania EE Eesti FR Prantsusmaa FI Soome EL Kreeka HU Ungari IT Itaalia IE Iirimaa LU Luksemburg LT Leedu LV Läti MT Malta NL Madalmaad PT Portugal PL Poola SE Rootsi SI Sloveenia SK Slovaki Vabariik UK Ühendkuningriik |
3. |
Loendile on lisatud liikmesriikides kasutatavate mõistete sõnastik. Juriidilise isiku tütarettevõtja — juriidilise isiku tegeliku kontrolli all olev teine juriidiline isik. Juriidilise isiku filiaal — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega. |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Käesolev kava hõlmab kõiki sektoreid |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
HU: kaubanduslik kohalolek peaks olema piiratud vastutusega äriühingu, aktsiaseltsi või esinduse näol. Ei ole lubatud alustada filiaalina. |
Juriidilise isiku asutamine
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Välismaa äriühingu filiaale käsitlev seadus
|
Välismaa äriühingu filiaale käsitlev seadus
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Juriidilised isikud:
|
FI: väljaspool EMPd elaval välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana või osanikuna Soome usaldus- või täisühingus, peab olema kauplemisluba. Kui välisorganisatsioon või -fond, mis ei ole EMP resident, kavatseb tegelda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on vaja kauplemisluba. FI: kui vähemalt pooled juhatuse liikmed või tegevdirektor ei ole EMP residendid, on vaja luba. Äriühingute suhtes võib siiski teha erandeid. SK: välismaine füüsiline isik, kelle nimi kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovaki Vabariigi elamisloa. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kinnisvara ostmine: DK: mitteresidentidest füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostu piirangud. Välismaiste füüsiliste ja juriidiliste isikute põllumajandusmaaostu piirangud. EL: vastavalt seadusele nr 1892/89 peab kodanikul olema kaitseministri luba, et omandada maad piiriäärsetel aladel. Haldustavade kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks. CY: piiranguteta. HU: piiranguteta riigivara omandamise korral. LT: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. MT: piiranguteta kinnisvara omandamise korral. LV: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. PL: piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused (3. moodus). SI: Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil. Sloveenia Vabariigis välismaiste isikute asutatud filiaalid (4) võivad omandada ainult oma sellise majandustegevuse jaoks vajalikku kinnisvara, v.a maa, mille jaoks need on asutatud. Äriühingutel, kus kapitali- või häälteenamus kuulub otseselt või kaudselt mõne teise liikmesriigi juriidilistele isikutele või kodanikele, peab olema kinnisvara omamise eriluba. SK: puudub, v.a maa puhul (3. ja 4. moodus) |
Kinnisvara ostmine: AT: välismaised füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- ja kultuurihuve või mitte. IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab olema osaluse omandamiseks Iiri maaomandis maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes. CZ: füüsilistel ja juriidilistel isikutel kinnisvara omandamise piirangud. Välismaised isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Tšehhi juriidilisi isikuid või osaledes ühisettevõtetes. Välismaistel isikutel peab olema luba maa omandamiseks. HU: piiranguteta, kui kinnisvara omandavad välismaised füüsilised isikud. LV: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. PL: välismaalastel ja välismaistel juriidilistel isikutel peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. SK: füüsilistel või juriidilistel isikutel kinnisvara omandamise piirangud. Välismaised isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovaki juriidilisi isikuid või osaledes ühisettevõtetes. Välismaistel isikutel peab olema luba maa omandamiseks (3. ja 4. moodus). |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: piiranguteta kinnisvara ostmise korral. FI (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. FI (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Investeeringud: FR: välisostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:
FR: välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. ES: et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba. PT: välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Portugali valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. IT: hiljuti erastatud äriühingutele võib anda ainuõigused või neid pikendada. Mõnel juhul võib piirata hääleõigusi hiljuti erastatud äriühingutes. Viie aasta jooksul võib kaitse, transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tegutsevate äriühingute suurte aktsiapakkide omandamiseks nõuda riigivaraministeeriumi heakskiitu. FR: teatavates (5) kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. |
Investeeringud: CY: välisosalusega üksus peab olema tasunud kapitali võrdväärselt finantsnõuetega ja mitteresidendid peavad rahastama oma osaluse välisvaluutas. Kui mitteresidentide osalus on suurem kui 24 %, tuleb käibekapitali- või muid nõudeid täiendavalt rahastada kohalikest või välisvahenditest proportsionaalselt residentide ja mitteresidentide osalusega üksuse aktsiakapitalis. Välisäriühingute filiaalidesse tehtavaid alginvesteeringuid tuleb rahastada välisvahenditest. Kohalikest vahenditest on lubatud laenata käibekapitali rahastamiseks alles pärast projekti esmast rakendamist. HU: piiranguteta riigivara omandamise korral. LT: loteriide korraldamiseks tehtavad investeeringud on keelatud väliskapitaliinvesteeringute seaduse alusel. MT: äriühingute suhtes, mille osanikeks on mitteresidendist juriidilised või füüsilised isikud, kohaldatakse samasuguseid kapitalinõudeid nagu täielikult residentidele kuuluvate äriühingute suhtes, järgmiselt: eraettevõte — 500 liiri (vähemalt 20 % kapitalimaksena); riigi osalusega äriühing — 20 000 liiri (vähemalt 25 % kapitalimaksema). Mitteresidentide aktsiakapitaliosalus tasutakse välismaiste fondide abil. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
CY: Küprosel nõutakse mittekodanikust isiku osalemisel äriühingus või partnerettevõttes keskpanga luba. Välismaine osalus kohustuste lisas nimetatud kõikides sektorites/allsektorites on tavaliselt piiratud kuni 49 protsendini. Võimude otsus loa andmiseks välismaisele osalusele põhineb majandusvajaduste testil, mille suhtes rakendatakse järgmisi üldkriteeriume:
Erandjuhtudel võib loa anda suurema kui 49 % välisosaluse jaoks, kui kavandatav investeering rahuldab enamuse majandusvajaduste testi kriteeriumidest suures ulatuses. Riigi osalusega äriühingute puhul on väliskapitali osalus üldjuhul lubatud kuni 30 % ulatuses. Avatud investeerimisfondides on lubatud väliskapitali osalus kuni 40 %. Aktsiaseltsid peavad olema registreeritud vastavalt äriühingute seadusele. Samas seaduses nõutakse, et välismaised äriühingud, kes soovivad arendada oma äritegevust Küprosel, peavad end registreerima välismaise harukontorina. Registreerimisel nõutakse keskpanga eelnevat nõusolekut vastavalt valuutakontrolli seadusele. Kõnealuse nõusoleku suhtes kohaldatakse riiklikku välisinvesteeringute poliitikat, arvestades äriühingu kavandatavat tegevust Küprosel ning eespool nimetatud investeeringute üldkriteeriume. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
HU: piiranguteta riigi varade omandamise osas. MT: jätkuvalt kohaldatakse äriühingute seadust (386. peatükk), millega reguleeritakse teenuste osutamist kohaliku registreeritud äriühingu kaudu mittekodanike poolt ning välistehingute seadust (233. peatükk), millega reguleeritakse Malta väärtpaberibörsil registreerimata väärtpaberite emiteerimist, omandamist, müüki ja tagasiostmist. PL: väliskapitaliga äriühingu registreerimise volitust nõutakse juhul, kui tegemist on:
SI: finantsteenuste osutamiseks väljastatavad erikohustuste sektoris viidatud pädevad asutused volituse vastavalt erikohustuste sektoris viidatud tingimustele. Piirangud puuduvad uue äriühingu asutamise (“greenfield”investments) asutamisel. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Subsiidiumid Ühenduse ja liikmesriikide subsiidiumide eraldamist kõlblikkuse kriteeriumist lähtudes võib piirata juriidilistele isikutele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil või selle konkreetses geograafilises alapiirkonnas. Piiranguteta subsiidiumide osas uurimis- ja arendusteenustele. Piiranguteta liikmesriigis asutatud ühendusevälise äriühingu harukontoritele. Teenuse osutamine või selle subsideerimine avalikus sektoris ei ole käesoleva kohustuse rikkumine. Käesolevas lisas võetud kohustused ei nõua ühenduselt või liikmesriikidelt subsiidiumi eraldamist teenusele, mida osutatakse väljaspoolt selle territooriumi. Füüsilistele isikutele piiratud ulatuses kättesaadavaks tehtud subsiidiumide kättesaadavust võib piirata ühe liikmesriigi kodanikele. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1), 2) SK: jooksvate maksete suhtes kehtib piirang välisvaluuta omandamisel isiklikuks otstarbeks alalise elukohaga kodanikele. Kapitalimaksete osas nõutakse välisvaluuta volitust seoses finantskrediidi vastuvõtmisega välismaistelt subjektidelt, otseste kapitaliinvesteeringutega välismaal, kinnisvara omandamisega välismaal ja välisväärtpaberite ostmisega. |
Valuutarežiim (9)
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Ühenduse direktiivid diplomite vastastikuse tunnustamise kohta ei kehti kolmandate riikide kodanike suhtes. Ühenduse mittekodanike poolt seadusega reguleeritud kutsealadel teenuste osutamiseks nõutavate diplomite tunnustamine on iga liikmesriigi pädevuses, kui ühenduse seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ühe liikmesriigi poolt väljastatud luba praktiseerida kindlal, seadusega reguleeritud kutsealal ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Elukoha nõuded AT: harukontorite ja juriidiliste isikute tegevdirektoritel peab olema alaline elukoht Austrias; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või harukontori juures palgatöötajatena, peab olema alaline elukoht Austrias. MT: elamislubadega/dokumentidega seotud küsimusi reguleeritakse vastavalt immigratsiooniseaduses (217. peatükk) kehtestatud sisserände korrale. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas (5) tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse erivolitust. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
IT: tööstuse, kaubanduse ja käsitööndusega tegelemiseks peab olema elamisluba ja konkreetne tegevusluba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
FR: vastuvõtva liikmesriigi õigus ja rahvusvaheline õigus (sealhulgas EÜ õigus) on avatud seadusega reguleeritud õiguse ja õigusemõistmisega seotud kutsealade liikmetele. |
||||||||||||||||||||||||||
|
CZ: piirangud puuduvad välisriikide õiguse osas. Vastuvõtva liikmesriigi õigusega seotud tegevuste puhul on nõutav Tšehhi advokatuuri või Tšehhi Kaubandusadvokaatide Koja liikmesus. EE: puudub CPC 86190 osas. Piiranguteta CPC 861 osas, v.a CPC 86190. Kaubanduslik kohalolek üksnes eraettevõtjal või piiratud vastutusega õigusbüroodel, mille puhul on vajalik advokatuuri luba. Vastavalt advokatuuri põhimäärusele on õigusbüroo asutamise õigus üksnes Eesti kodanikel. Advokatuuri liikmetele esitatakse järgmised nõuded:
HU: kaubanduslik kohalolek partnerluse kujul koos ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. LV: piirangud õigusnõustamisel päritoluriigi õiguses ja rahvusvahelises avalikus õiguses puuduvad. CPC 861 teenuste jaoks, mis sisaldavad enamat kui nõustamist päritolumaa õiguses ja rahvusvahelises avalikus õiguses, nõutakse justiitsministri väljastatud tegevusluba ja läti keele oskust. Tegevusloa alusel tegutsev advokaat võib osutada kõiki õigusteenuseid, välja arvatud esindamine kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses esindajad võivad olla üksnes vandeadvokaadid. Kodakondsuse nõue vandeadvokaatidele ja vannutatud notaritele. Vandeadvokaadid ja vannutatud notarid peavad olema vähemalt 25aastased, valdama läti keelt, olema lõpetanud Läti ülikooli või muu ülikooli, mille õigusteaduskonda tunnustatakse võrdsena Läti ülikooli omaga, omama praktilist töökogemust. Vandeadvokaadid peavad sooritama eksami vastavalt vandeadvokaatide üldkogu ettekirjutustele. Vannutatud notarid peavad sooritama eksami vastavalt justiitsministri kehtestatud korrale koostöös vannutatud notarite üldkoguga. |
EE: puudub CPC 86190 osas. Piiranguteta CPC 861 osas, erinevalt CPC 86190. SI: advokatuuri liikmeks astujatelt, kes ei ole Sloveenia kodanikud ja kel on tegevusluba praktiseerimiseks mõnes teises liikmesriigis, nõutakse tunnistust Sloveenia õiguse tundmise kohta ja laitmatut sloveenia keele valdamist. SK: juristidelt ja kaubandusadvokaatidelt Slovakkia õiguse alal nõutakse kõrghariduse omandamist Slovakkia ülikoolides. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
PL: asutamine volituse alusel. Kodakondsuse nõue. SI: kaubanduslik kohalolek on lubatud üksnes eraettevõtjatel või piiratud vastutusega õigusbürool (partnerettevõttel). Partnerluses võivad osaleda üksnes tegevusloa alusel tegutsevad juristid. Vastuvõtva liikmesriigi õigusega seotud tegevuste puhul nõutakse advokatuuri (“Odvetni{ka zbornica Slovenije”) liikmesust. Õigusbüroo asutamisel on vajalik advokatuuri nõusolek. Advokatuuri liikmeks astujatelt, kes ei ole Sloveenia kodanikud ja kellel on tegevusluba praktiseerimiseks mõnes teises liikmesriigis, nõutakse tunnistust Sloveenia õiguse tundmise kohta ja laitmatut sloveenia keele valdamist. Notarid osutavad avalik-õiguslikku teenust. Kontsessiooniõigusi võib taotleda tegevusloa alusel. SK: Piirangud puuduvad välisriikide õiguse osas. Vastuvõtva liikmesriigi õigusega seotud tegevuste osas nõutakse Slovakkia advokatuuri või Slovakkia Kaubandusadvokaatide Koja liikmesust. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
SE: õigusteenuste osutamine kutsenimetuse “Advokat” all ei ole kõnealuse kutse praktiseerimine koostöös muude kutseala esindajatega kui “Advokat” ega piiratud vastutusega äriühinguna (aktsiaselts) lubatud, välja arvatud juhul, kui on täidetud teatud tingimused. LU: Nõustamisel vastuvõtva liikmesriigi õiguses ja rahvusvahelises õiguses (16) kehtib registreerimise nõue Luksemburgi Advokatuuris kutsenimetuse “Advocat” all. |
SE: Õigusteenuste osutamisel kutsenimetuse “Advokat” (jurist/advokaat/vandeadvokaat) all nõutakse Rootsi advokatuuri liikmesust. Kõnealuse liikmesuse tingimuseks on Rootsi või EMP (Euroopa Majanduspiirkond) kodakondsus ja elukoht. Kui isik, kes on volitatud kui “Advokat” EMP liikmesriigis, soovib püsivalt tegutseda õiguse alal Rootsis päritolumaal registreeritud kutsenimetuse all, peab ta end registreerima Rootsi advokatuuri juures. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LV: CPC 861 teenuste osas, mis sisaldavad enamat kui nõustamist päritolumaa õiguses ja rahvusvahelises avalikus õiguses, nõutakse justiitsministri väljastatud tegevusluba ja läti keele oskust. Tegevusloa alusel tegutsev jurist võib osutada kõiki õigusteenuseid, välja arvatud esindamine kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses võivad esindajad olla üksnes vandeadvokaadid. Kodakondsuse nõue vandeadvokaatidele ja vannutatud notaritele. Vandeadvokaadid ja vannutatud notarid peavad olema vähemalt 25aastased, valdama läti keelt, lõpetanud läti ülikooli või muu ülikooli, mille õigusteaduskonda tunnustatakse võrdsena läti ülikooli omaga, omama praktilist töökogemust. Vandeadvokaadid peavad sooritama eksami vastavalt vandeadvokaatide üldkogu ettekirjutustele. Vannutatud notarid peavad sooritama eksami vastavalt justiitsministri kehtestatud korrale koostöös vannutatud notarite üldkoguga. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, SE ja UK jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii, eespool nimetatud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES, SE ja UK: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. DE: piiranguteta tegevuste osas, mis on seadusega ette nähtud “Rechtsanwalt'is”. BE: Nõutakse majandusvajaduste testi, kui füüsilise isiku aastane brutopalk on allpool kehtestatud 30 000 euro suurust miinimumi. |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, SE ja UK jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii DK: õigusteenuste turustamise õigus on advokaatidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa taotlemiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. SE: õigusteenuste osutamisel kutsenimetuse “Advokat” (jurist/advokaat/vandeadvokaat) all nõutakse Rootsi advokatuuri liikmesust. Kõnealuse liikmesuse tingimuseks on Rootsi kodakondsus ja elukoht Rootsis. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LV: aktsiate omanikul või ettevõtte juhil peab olema vannutatud audiitori kvalifikatsioon Lätis. Vannutatud audiitoriteks võivad olla vähemalt 25aastased isikud, kes: a) omavad ülikoolikraadi majanduses või muul erialal, olles sooritanud eksami majanduse põhialustes; b) omavad vähemalt kolmeaastast auditeerimiskogemust, mida tunnustab Läti Vannutatud Audiitorite Liit; c) on sooritanud kvalifikatsioonieksami ja omandanud vannutatud audiitori tegevusloa vastavalt Läti Vannutatud Audiitorite Liidu nõuetele; d) omavad laitmatut reputatsiooni. SI: kaubanduslik kohalolek juriidilise isiku kujul. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud AT, BE, DE, DK, ES, LU, NL, UK, SE jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii, eespool nimetatud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: AT, BE, DE, DK, ES, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. AT: eksamineerimine Austria kutseorganis. Tööandja peab olema asjaomase kutseorgani liige asukohariigis, kus selline asutus on olemas. BE: nõutakse majandusvajaduste testi, kui füüsilise isiku aastane brutopalk on allpool kehtestatud 30 000 euro miinimumi. DE: piiranguteta tegevuste jaoks, mis on seadusega ette nähtud “Wirtschaftsprüfer'is”. LV: aktsiate omanikul või ettevõtte juhil peab olema vannutatud audiitori kvalifikatsioon Lätis. Vannutatud audiitoriteks võivad olla vähemalt 25aastased isikud, kes:
SI: piirangud füüsilistele isikutele, kes töötavad palgatöötajana üksnes juriidilise isiku juures. |
Piiranguteta, välja arvatud AT, BE, DE, DK, ES, LU, NL, UK, SE jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
AT: välismaalastest audiitorite (kes peavad olema volitatud vastavalt oma asukohariigi seadustele) osalemine aktsiakapitalis ja nende osakud äritegevuse tulemustes, mis kuuluvad mõnele Austria juriidilisele isikule, ei või ületada 25 protsenti; käesolev tingimus kehtib üksnes nende isikute suhtes, kes ei ole Austria kutseorgani liikmed. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
CY: juurdepääs on piiratud füüsilistele isikutele, kes on saanud volituse Rahandusministeeriumist. Volituse puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga käesolevas allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud (partnerlus). Juriidilise isiku õigustega liit ei ole lubatud. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
CZ: auditeerimisteenuseid võivad osutada füüsilised või juriidilised isikud, kes on registreeritud Audiitorite Koja registris. Juriidiliste isikute puhul on vähemalt 60 % aktsiakapitalist või hääleõigusest reserveeritud Tšehhi kodanikele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LV: aktsiate omanikul või ettevõtte juhil peab olema vannutatud audiitori kvalifikatsioon Lätis. Vannutatud audiitoriteks võivad olla vähemalt 25aastased isikud, kes:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LT: puudub, välja arvatud asjaolu, et vähemalt 75 % aktsiatest peab kuuluma audiitoritele või audiitoräriühingutele. Asutamine on lubatud iga liiki äriühingute kaudu, välja arvatud aktsiaselts (AB). Kvalifikatsiooninõuded, mis esitatakse kõnealustele audiitoritele või audiitoräriühingutele nende asukohariigis, ei tohi olla madalamad kui Leedus. PL: kodakondsuse nõue. Välismaalastest audiitorid võivad praktiseerida pärast oma kvalifikatsiooni kinnitamist. SI: kaubanduslik kohalolek juriidilise isiku kujul. Välismaalastest isikute osa audiitoräriühingutes ei tohi ületada 49 % aktsiakapitalist. Osutatakse üksnes audiitoräriühingute kaudu. SK: auditeerimisteenuseid võivad osutada füüsilised või juriidilised isikud, kes on registreeritud Audiitorite Koja registrisse. Juriidiliste isikute puhul on vähemalt 60 % aktsiakapitalist või hääleõigusest reserveeritud Slovakkia kodanikele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
IT: elukoha nõue “Ragionieri-Periti commerciali” jaoks. Audiitoräriühingud: haldajad ja audiitorid società di revisions, kelle suhtes ei kehti EMÜ kaheksanda direktiivi äriühinguõiguse sätted, peavad täitma elukoha tingimuse. FI: vähemalt üks audiitoritest Soome piiratud vastutusega äriühingus peab olema EMP (Euroopa Majanduspiirkond) liikmesriigi alaline elanik või volitatud audiitoräriühing. SE: üksnes EMPs kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute juures nagu piiratud vastutusega äriühingud. Üksnes kõnealused isikud võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (riigi huvides). LV: aktsiate omanikul või ettevõtte juhil peab olema vannutatud audiitori kvalifikatsioon Lätis. Vannutatud audiitoriteks võivad olla vähemalt 25aastased isikud, kes:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
PL: kodakondsuse nõue. Välismaalastest audiitorid võivad praktiseerida pärast oma kvalifikatsiooni kinnitamist. SI: piirangud füüsilistele isikutele, kes töötavad palgatöötajana üksnes juriidilise isiku juures. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii, eespool nimetatud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. BE: nõutakse majandusvajaduste testi, kui füüsilise isiku aastane brutopalk on allpool kehtestatud 30 000 euro miinimumi. DE: piiranguteta tegevuste jaoks, mis on seadusega ette nähtud “Wirtschaftsprüfer'is”. |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LV: aktsiate omanikul või ettevõtte juhil peab olema vannutatud audiitori kvalifikatsioon Lätis. Vannutatud audiitoriteks võivad olla vähemalt 25aastased isikud, kes:
SI: kaubanduslik kohalolek juriidilise isiku kujul. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud AT, BE, DE, DK, ES, LU, NL, UK, SE jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eripiiranguid: AT, BE, DE, DK, ES, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. AT: eksamineerimine Austria kutseorganis. Tööandja peab olema asjaomase kutseorgani liige asukohariigis, kus selline asutus on olemas. BE: nõutakse majandusvajaduste testi, kui füüsilise isiku aastane brutopalk on allpool kehtestatud 30 000 euro miinimumi. DE: piiranguteta tegevuste jaoks, mis on seadusega ette nähtud “Wirtschaftsprüfer'is”. |
Piiranguteta, välja arvatud AT, BE, DE, DK, ES, LU, NL, UK, SE jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
AT: tarbija nõudel võivad maksunõustajad ajutiselt liikuda Austria territooriumil, selleks et osutada eriteenust; siiski nõutakse reeglina maksustamisteenust osutatavatelt füüsilistelt isikutelt Austrias asuvat kutseala keskust (kaubanduslikku kohalolekut). HU: püsiva elukoha nõue |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud AT, BE, DE, DK, ES, LU, NL, UK, SE jaoks, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eripiiranguid: AT: eksamineerimine Austria kutseorganis. Tööandja peab olema asjaomase kutseorgani liige asukohariigis, kus selline asutus on olemas. AT, BE, DK, ES, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. DE: piiranguteta, välja arvatud välisriigi maksuseadusega seotud nõustamisteenuste jaoks, kus nõutakse ülikoolikraadi ja ametialast kvalifikatsiooni ning kolmeaastast ametialast kogemust asjaomases sektoris. |
Piiranguteta, välja arvatud AT, BE, DE, DK, ES, LU, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LV: nõutakse kolmeaastast kogemust Lätis projekteerimise valdkonnas ja ülikoolikraadi, et saada tegevusluba, mis võimaldaks tegutseda ärialal koos täieliku õigusliku vastutusega ja projekti allkirjaõigusega. SK: nõutakse Slovakkia arhitektide koja luba. Võib tunnustada välismaal väljastatud analoogsete institutsioonide luba. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitektuuriteenuseid üksnes täieõiguslike arhitektide kaudu. Kodakondsuse ja alalise elukoha nõue, millest võidakse teha ka erandeid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, LU, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eritingimusi: BE, DE, DK, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastased kogemused asjaomases sektoris. EE: ülikoolikraad ja viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. BE: nõutakse majandusvajaduste testi kui füüsilise isiku aastane brutopalk on allpool kehtestatud 30 000 euro suurust miinimumi. ES: akadeemiline ja ametialane kvalifikatsioon, mis on tunnustatud siseriiklike ametite poolt ning kutseliidu poolt antud tegevusluba. Piiranguteta CPC 86713, 86714, 86719 jaoks. |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, LU, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi tingimusi: DE: kolmanda riigi poolt kutsenimetust omavate ametialase kvalifikatsiooniga isikute kasutamine on võimalik üksnes vastastikusel kokkuleppel DE: välismaalt osutatud teenustele rakendatakse eranditult teenustasusid ja rahalisi tasusid vastavalt riiklikule korrale |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. EE: piiranguteta, välja arvatud kõnealusel elualal kutseliselt tegevate isikute jaoks, kus nõutakse ülikoolikraadi ja viieaastast töökogemust asjaomases valdkonnas. UK: nõutakse vastavust majandusvajaduste testile. HU: alalise elukoha nõue |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, NL, UK, SE puhul, mil järgitakse horisontaaljaotise punkti iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. EE: piiranguteta, välja arvatud kõnealusel elualal kutseliselt tegevate isikute jaoks, kus nõutakse ülikoolikraadi ja viieaastast töökogemust asjaomases valdkonnas. UK: nõutakse vastavust majandusvajaduste testile. |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, NL, UK, SE puhul, mil järgitakse horisontaaljaotise punkti iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES, NL, UK, SE: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastased kogemused asjaomases sektoris. EE: piiranguteta, välja arvatud kõnealusel elualal kutseliselt tegutsevate isikute jaoks, kus nõutakse ülikoolikraadi ja viieaastast töökogemust asjaomases valdkonnas. UK: nõutakse vastavust majandusvajaduste testile. |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES, EE, NL, UK, SE puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii ja järgmisi eripiiranguid: DE: kolmandast riigist saadud kutsenimetust omavate ametialase kvalifikatsiooniga isikute kasutamine on võimalik üksnes vastastikusele kokkuleppel DE: välismaalt osutatud teenustele rakendatakse eranditult teenustasusid ja rahalisi tasusid vastavalt riiklikule korrale. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
IT, PT: juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel. On lubatud füüsiliste isikute poolt moodustatud kutseliidud (mitte korporatsioonid). IE: juurdepääs partnerettevõtte või üksnes füüsilise isiku kaudu. SE: rakendatakse vajaduste testi, et otsustada erapraksisega seotud isikute arvu üle, keda toetatakse rahaliselt riiklike kindlustusskeemide kaudu. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
UK: arstide registreerimine riikliku tervishoiuteenistuse juures kuulub meditsiinilise tööjõu planeerimise alla. FR: osutatakse üksnes SELi (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions) või SCP kaudu. LV: puudub ämmaemandateenuste osas. Meditsiini- ja hambaraviteenuste osas kehtib kodakondsuse nõue. Välismaalasest arsti kutsealal praktiseerimiseks nõutakse kohaliku tervishoiuasutuse luba, mis antud piirkonnas põhineb majandusvajadustel arstide ja hambaarstide järele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
LT: puudub meditsiini- ja hambaraviteenuste osas, välja arvatud teenuse pakkumine, mis kuulub volituse alla, mille väljastamisel toetutakse tervishoiuteenuse kavale, sõltuvalt vajadusest, mis arvestab rahvaarvuga ja olemasolevate meditsiini- ja hambaraviteenustega. Ämmaemandateenuste osas juurdepääs üksnes eraettevõtjatel, võib rakendada majandusvajaduste testi. PL: kodakondsuse nõue. Välismaalasest arsti kutsealal praktiseerimisel nõutakse luba, välja arvatud ämmaemandad. SI: nõutakse Arstide Liidu liikmesust. Arstide Liidu liikmeks vastuvõtmise tingimuseks nendele arstidele, kes ei ole Sloveenia kodanikud, on tegevusloa olemasolu mõnes teises liikmesriigis ning hea sloveenia keele oskus. (21) Piiranguteta ämmaemandateenuste osas. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES puhul, kus järgitakse horisontaaljaotise punkti iii, eespool nimetatud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad ja ametialane kvalifikatsioon ning kolmeaastane kogemus asjaomases sektoris. BE: nõutakse majandusvajaduste testi, kui füüsilise isiku aastane brutopalk on allpool kehtestatud 30 000 euro miinimumi. DE: kodakondsuse nõudest arstidele ja hambaarstidele võib erandkorras loobuda riikliku tervishoiu huvides. |
Piiranguteta, välja arvatud BE, DE, DK, ES puhul, mil järgitakse horisontaaljaotise punkti iii. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DK, ES: ülikoolikraad ja erialane kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: Kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
AT: füüsilised isikud, v.a meditsiiniõed, psühholoogid ja psühhoterapeudid, võivad avada Austrias kutsealase praksise, kui asjaomane isik on kõnealusel kutsealal enne kutsealase praksise avamist töötanud vähemalt kolm aastat Austrias. LV: juurdepääs üksnes füüsilistele isikutele. Majandusvajadused määratud õdede koguarvuga antud piirkonnas, mida on kinnitanud kohalikud tervishoiuorganid. PL: kodakondsuse nõue ämmaemandatele ja õdedele. CY, CZ, EE, HU, MT, SI, SK: piiranguteta |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades ülaltoodud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon, erialane kvalifikatsioon ja kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
Farmatseudid (farmaatsiakaupade jaemüük — CPC 63211 osa) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DK, ES: ülikoolikraad ja erialane kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EL, IT, LU, NL, SE puhul ja nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: IT, NL: piiranguteta, v.a arvutiteadlaste, süsteemianalüütikute, programmeerijate, tarkvara analüütikute ja hooldusinseneride puhul: ülikoolikraad ja kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. SE: ülikoolikraad ja kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. IT: nõutav on vastavus majandusvajaduste testile. EL: piiranguteta, v.a arvutiteadlaste, süsteemianalüütikute, programmeerijate, tarkvara analüütikute puhul: ülikoolikraad ja viis aastat erialast kogemust valdkonnas. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EL, IT, LU, NL, SE puhul, ja nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub v.a CY, CZ, FR, IE, LT, MT, PL, SK: piiranguteta
|
1) 2) 3) Puudub, v.a CY, CZ, FR, IE, LT, MT, PL, SK: piiranguteta
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES ja FR puhul seoses teadlaste ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES, SE: ülikoolikraad või teadmisi näitav samaväärne tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. FR:
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES ja FR puhul seoses teadlaste ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Üksnes HU: teadusliku uurimisinstituudi poolt kutsutud rahvusvaheliselt tunnustatud mainega isikud kutse kestuse ajaks. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, FR ja LU puhul seoses teadlaste ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. FR:
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, FR ja LU puhul seoses teadlaste ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Üksnes HU: teadusliku uurimisinstituudi poolt kutsutud rahvusvaheliselt tunnustatud mainega isikud kutse kestuse ajaks. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub, v.a CY, CZ, FR, IE, LT, LV, MT, PL, SK: piiranguteta
|
1) 2) 3) Puudub, v.a CY, CZ, FR, IE, LT, LV, MT, PL, SK: piiranguteta
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES ja FR puhul seoses teadlaste ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. FR:
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES ja FR puhul seoses teadlaste ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Üksnes HU: teadusliku uurimisinstituudi poolt kutsutud rahvusvaheliselt tunnustatud mainega isikud kutse kestuse ajaks. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Renditeenused (koos juhiga) Laevade rent koos meeskonnaga (CPC 7213, 7223) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Juhiga kaubanduslike maanteesõidukite rentimine (CPC 7124) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub
|
1) 2) 3) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EL, IT, LU, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja vastavalt järgmistele eritingimustele: BE, DE, DK, ES, IT, UK, SE: vastav kvalifikatsioon ja kolm aastat erialast kogemust. IT, UK: nõutav on vastavus majandusvajaduste testile. EL: vastav kvalifikatsioon ja viis aastat erialast kogemust. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EL, IT, LU, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub
|
1) 2) 3) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiirangud: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EE, IT, LU, LV, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub
|
1) 2) 3) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EE, IT, LU, LV, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: IT, UK: piiranguteta, v.a juhid ja vanemkonsultandid, ellel on vajalik ülikoolikraad ja kolm aastat erialast kogemust BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. EE, LV: piiranguteta, v.a spetsialistid, kellel on vajalik ülikoolikraad ja viis aastat töökogemust seotud valdkonnas. SE: ülikoolikraad ja kolm aastat erialast kogemust. IT, UK: nõutav on vastavus majandusvajaduste testile. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub
|
1) 2) 3) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EE, IT, LU, LV, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: IT, UK: piiranguteta, v.a juhid ja vanemkonsultandid, kellel on vajalik ülikoolikraad ja kolm aastat erialast kogemust. EE, LV: piiranguteta, v.a spetsialistid, kellel on vajalik ülikoolikraad ja viis aastat töökogemust seotud valdkonnas. BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. SE: ülikoolikraad ja kolm aastat erialast kogemust. IT, UK: nõutav on vastavus majandusvajaduste testile. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EE, IT, LU, LV, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EE, LU, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES, UK, SE: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. EE: piiranguteta, v.a spetsialistid, kellel on vajalik ülikoolikraad ja viis aastat töökogemust seotud valdkonnas. BE: Kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. UK: nõutav on vastavus majandusvajaduste testile |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EE, LU, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
IT: agronoomi ja periti agrari tegevusvaldkonnas juurdepääs üksnes füüsilistel isikutel. Füüsiliste isikute kutseliidud (mitte äriühingud) lubatud. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, SK, SI: piiranguteta
|
1) 2) 3) CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, SK, SI: piiranguteta
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: Kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi FI: õigus otsida, valdusse võtta ja ekspluateerida maavarade leiukohti üksnes füüsilistel isikutel, kes elavad EMP riigis. Erandi elukohanõude suhtes kehtestab Kaubandus- ja Tööstusministeerium |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
1) Kõik liikmesriigid, v.a EE, HU: piiranguteta EE, HU: puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a HU, LV, LT, SI: piiranguteta HU, LV, LT, SI: puudub
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a HU, LV, LT, SI: piiranguteta HU, LV, LT, SI: puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
LT: hõlmab konsultatsiooniteenuseid, mis on seotud elektri, gaasikütuse, auru ja sooja vee tasulise ülekande ja jaotusega majapidamistele, tööstus- ja äri- ning teistele tarbijatele CPC 887 (27) SI: energiajaotuse kõrval teenused — ainult gaasiga seonduv (28) — CPC 887 osa) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Töölerakendamisteenused (CPC 87202) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Kontori abipersonali värbamise teenused (CPC 87203) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. EE: piiranguteta, v.a spetsialistid, kellel on vajalik ülikoolikraad ja viis aastat töökogemust seotud valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. DE: riiklikult määratud maamõõtjail kodakondsuse nõue. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: DE: kõigile välismaalt teostatavate uurimisteenuste tasudele rakendatakse riiklikku korda. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub
|
1) 2) 3) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas.. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) Puudub
|
1) 2) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Puudub
|
1) 2) 3) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Tõlketeenused (CPC 87905) (HU: v.a ametlik tõlkimine. PL: v.a vandetõlkide teenused. SK: v.a riiklik volitatud tõlkimine ja tõlge) |
1) 2) Puudub
|
1) 2) Puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EL, IT, IE, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii: EL: vastav kvalifikatsioon ja viis aastat erialast kogemust. IT, IE, SE, UK: vastav kvalifikatsioon ja kolm aastat erialast kogemust. BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi IT, UK: nõutav on vastavus majandusvajaduste testile. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, EL, IT, IE, UK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||||||
Sisekujundusteenused (CPC 87907) (22) |
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Posti- ja kullerteenused (32) Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (33) käitlemisega (34) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule. Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad monopoliseeritud teenuste valdkonda, st: kirjasaadetised hinnaga kuni viiekordneavalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi, (35) pluss kohtulike või haldusmenetluste käigus kasutatav tähitud posti teenus. |
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a CY, CZ, EE, HU, LT, LV, MT, PL, SK, SI: allsektoritele i-v, mille puhul kehtib universaalteenuse osutamise kohustus, võib kehtestada litsentseerimissüsteemi. Need litsentsid võivad tuua kaasa konkreetsete universaalteenuse osutamise kohustuste ja/või rahalise panuse kompensatsioonifondi. CY, HU, LV, MT, SI: piiranguteta. EE, LT: piiranguteta, v.a punkt v: puudub PL: piiranguteta, v.a punkt v: puudub, v.a kirjalik kirjavahetus (nt kirjad). CZ, SK: piiranguteta, v.a 2. ja 3. mooduse punkt v: puudub
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a CY, CZ, EE, HU, LT, LV, MT, PL, SK, SI: puudub CY, HU, LV, MT, SI: piiranguteta. EE, LT: piiranguteta, v.a punkt v: puudub PL: puudub, v.a kirjalik kirjavahetus (nt kirjad) CZ, SK: piiranguteta, v.a 2. ja 3. mooduse punkt v: puudub
|
Vastavuse tagamiseks postieeskirjadega ja konfliktide lahendamiseks (avalike või era-) äripartnerite vahel on loodud sõltumatud siseriiklikud reguleerimisasutused. Tagatud on õigus universaalpostiteenusele |
||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Telekommunikatsiooniteenusteks loetakse elektromagnetiliste signaalide (heli, andmepiltide ja nende mis tahes kombinatsiooni) edastamine välja arvatud ringhääling (41). Seetõttu ei hõlma käesoleva loendi kohustused telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust. Sellise sisu tootmine, mille edastamiseks kasutatakse telekommunikatsiooniteenuseid, on reguleeritud teistes asjakohastes sektorites võetud ühenduse ja liikmesriikide erikohustustega. |
|||||||||||||||||||||||
Siseriiklikud ja rahvusvahelised teenused Siseriiklikud ja rahvusvahelised teenused, mida osutatakse mis tahes võrgutehnoloogiat kasutades, müües ise või kasutades edasimüüjaid, avalikuks ja erakasutuseks järgmistes turusegmentides (need vastavad järgmistele CPC-numbritele: (7521, 7522, 7523, 7524 (26), 7525, 7526 ja 7529 (42), v.a ringhääling): |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
1) 2) PL: kaabeltelevisiooni- ja raadiovõrgu kaudu pakutavad telekommunikatsiooniteenused: piiranguteta
|
1) 2) 3) Puudub |
BE: litsentsimistingimused võivad käsitleda kogu teenusevajadust, sealhulgas rahastamise kaudu, läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil, ning see ei ole koormavam kui vajalik. |
||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
1) 2) Isikuotsing: piiranguteta, v.a üle-euroopalised isikuotsingusüsteemid.
|
1) 2) 3) Puudub
|
BE: litsentsimistingimused võivad käsitleda kogu teenusevajadust, sealhulgas rahastamise kaudu, läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil, ning see ei ole koormavam kui vajalik. |
|
|||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
(CPC 511, 512, 513, 514, 515, 516, 517, 518) |
|
|
|
||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DK, ES, FR ja NL puhul, kus: nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ning arvestades järgmisi eripiiranguid: NL: ülikoolikraad ja erialane kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. FR: piiranguteta, v. a meetmed, mis puudutavad tehnikute ajutist sisenemist riiki järgmistel tingimustel.
|
Piiranguteta, v.a BE, DK, ES, FR ja NL puhul, kus: nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a DE, SE ja UK: nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, üksnes CPC 5111, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: SE, UK: ülikoolikraad ja erialane kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. UK: nõutakse vastavust majandusvajaduste testile. DE: piiranguteta, v.a ehitusuuringutega seotud piiratud hulk teenuseid, mille puhul on nõutav ülikoolikraad ja erialane kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. |
Piiranguteta, v.a DE, SE ja UK: nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, üksnes CPC 5111 |
|
|
|||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) MT: piiranguteta
|
1) 2) 3) MT: piiranguteta
|
|
|
|||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, FR ja LU seoses professorite ajutise sisenemisega riiki, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. FR:
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, FR ja LU, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
Üksnes HU: rahvusvaheliselt tunnustatud mainega isikud, kelle on kutsunud kõrgharidusasutused lepingu kestuse ajaks. |
|
|
||||||||||||||||||
|
1) 2) CY, FI, MT, SE: piiranguteta
|
1) 2) CY, FI, MT, SE: piiranguteta
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades järgmisi eritingimusi: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: Kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
|
|||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
(SE: pakkumine ei hõlma riiklikke ehitustöid, mille omanikeks ja käitajateks on omavalitsused, riigi- või föderaalvalitsused või mida need valitsused sisse ostavad) |
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades järgmisi eritingimusi: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
Reoveeteenused CPC 9401, 18000 osa) |
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades järgmisi eritingimusi: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ning arvestades järgmisi eritingimusi: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ning arvestades järgmisi eritingimusi: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi näitav tehniline kvalifikatsioon ning kolm aastat erialast kogemust valdkonnas. BE: kui füüsilise isiku aastane brutopalk on alla 30 000 euro miinimumi, nõutakse majandusvajaduste testi. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii, ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. BE: nõutav vastavus majandusvajaduste testile, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro suurune künnis. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. BE: nõutav vastavus majandusvajaduste testile, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro miinimum. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. BE: nõutav vastavus majandusvajaduste testile, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro miinimum. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK ja ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. BE: nõutav vastavus majandusvajaduste testile, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro miinimum. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
|
|||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a HU: piiranguteta HU: puudub
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a HU: piiranguteta HU: puudub.
|
|
|
|||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a AT, BE, DE, DK, ES, IT, FI, IE, SE puhul: nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: AT, FI, IT, IE, SE: piiranguteta, v.a reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata) puhul, kus AT, IT, IE, SE nõuavad kutsetunnistust ja kolmeaastast erialast töökogemust. BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus. IT: nõutav vastavus majandusvajaduste testile |
Piiranguteta, v.a AT, BE, DE, DK, ES, IT, FI, IE, SE puhul: nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ning arvestades eespool toodud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. SE: Kutsetunnistus, asjakohane kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus. BE: nõutav majandusvajaduste test, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro miinimum. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, SE, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
|
|||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a AT, BE, DE, DK, ES ja FR esinejate ajutise riiki sisenemise puhul, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ja arvestades järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||
|
BE: nõutav majandusvajaduste test, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro miinimum. AT, ES: juurdepääs on üksnes isikutel, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega. FR: — Esinejatel on tööleping volitatud meelelahutusasutusega.
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||
(CPC 962) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii ning arvestades eespool toodud tingimusi ja järgmisi eripiiranguid: BE, DE, DK, ES: ülikoolikraad või samaväärne teadmisi tõendav tehniline kvalifikatsioon ja kolmeaastane erialane töökogemus sektoris. BE: nõutav majandusvajaduste test, kui füüsilise isiku aasta brutopalk on väiksem kui 30 000 euro miinimum. |
Piiranguteta, v.a BE, DE, DK, ES, nagu on märgitud horisontaaljaotise punktis iii |
|
||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(vt täiendavaid mõisteid transpordijaotise järel) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvusvahelised veod (kauba- ja reisijatevedu) CPC 7211 ja 7212, v.a kabotaaž |
|
|
Vt joonealust märkust (55) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Meretranspordiga seotud teenused |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Meretranspordi lastikäitlemisteenused |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hoiustamis- ja laoteenused CPC 742 (muudetud) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tollivormistusteenused (58) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Konteinerjaama- ja depooteenused (59) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mereagentuuriteenused (60) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(Meretranspordi) Ekspedeerimisteenused (61) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1) 3) Puudub, v.a meetmed, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), millega reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad siseriiklikele omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused. |
1) 3) Puudub, v.a meetmed, mis põhinevad kehtivatel või kavandatavatel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), millega reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad siseriiklikele omandilise kuuluvuse kriteeriumidele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused. |
Vt joonealune märkus (55) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT: Vastavalt Austria siseveekogudel laevatamise seadusele nõutakse füüsilistelt isikutelt laevaühingu asutamisel EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) kodakondsust. Juriidilise isiku asutamise korral peab enamik tegevdirektoritest, juhtkonnast ja nõukogust olema EMP kodanikud. Lisaks peab enamik aktsiatest kuuluma EMP kodanikele. CY, CZ, EE, HU, LT, MT, PL, SE, SI, SK: piiranguteta
|
CY, CZ, EE, HU, LT, MT, PL, SE, SI, SK: piiranguteta
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1) 2) Kõik liikmesriigid, v.a PL: piiranguteta PL: Puudub, v.a ühenduse lennuettevõtjate kasutuses olev õhusõiduk, mis peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis võimujal ühenduses. Vabastusi võib anda lühiajaliste rendilepingute korral või erakorralistel asjaoludel.
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a PL: piiranguteta PL: puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Müük ja turustamine |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvutipõhine ettetellimissüsteem (CRS) |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a HU: piiranguteta HU: puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
1) 2) 3) Kõik liikmesriigid, v.a HU: piiranguteta HU: puudub
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
DK: võimaldatakse ainult füüsilistele isikutele ja kohapeal asumise nõue. IT: võimaldatakse ainult füüsilistele isikutele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
71222 puhul (limusiiniteenused): DK: juurdepääs ainult füüsilistel isikutel ja kohapeal asumise nõue. FI: nõutav luba, ei laiene välismaal registreeritud sõidukitele. IT: juurdepääs ainult füüsilistel isikutel ja majandusvajaduste test. LV: nõutav luba (litsents), ei laiene välismaal registreeritud sõidukitele. PT: majandusvajaduste test
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veoeelne kontroll (CPC 749, (62) v.a FI: ainult CPC 7490) |
1) 2) 3) CY, CZ, HU, MT, PL, SE, SK: piiranguteta
|
1) 2) 3) CY, CZ, HU, MT, PL, SE, SK: piiranguteta
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
Meretranspordialased mõisted
1. |
Ilma et see piiraks nende tegevuste ulatust, mida asjaomase riigi õigusaktides võidakse lugeda kabotaažiks, ei hõlma käesolev loend merekabotaaži teenuseid, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu liikmesriigi ühest sadamast samas liikmesriigis asuvasse teise sadamasse ja liikmesriigis asuvast ühest ja samast sadamast algavad ja seal lõppevad veod, kui need veod jäävad selle liikmesriigi territoriaalvetesse. |
2. |
Muud kaubandusliku kohaloleku vormid rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamiseks — teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajate võime pakkuda kohapeal kõiki klientidele osaliselt või täielikult integreeritud veoteenuste osutamiseks vajalikke tegevusi, millest olulise osa moodustavad mereveoteenused. (Seda kohustust ei tõlgendata siiski piiriüleste tarnete alusel võetud kohustusi mis tahes viisil piiravana). Nendeks on järgmised tegevused, kuid loetelu pole ammendav:
|
3. |
Multimodaalsed veoettevõtjad — isik, kelle huvides antakse välja veokiri/multimodaalse veo dokument või mis tahes muu dokument kaupade multimodaalse veo lepingu tõenduseks ning kes vastutab kaupade vedamise eest vastavalt veolepingule. |
ÜHENDUS (jätkub)
A liide
SÕNASTIK
LIIKMESRIIKIDE PUHUL KASUTATUD MÕISTED
PRANTSUSMAA
SC Société civile
SCP Société civile professionnelle
SEL Société d'exercice libéral
SNC Société en nom collectif
SCS Société en commandite simple
SARL Société à responsabilité limitée
SCA Société en commandite par actions
SA Société anonyme
NB: Toutes ces sociétés sont dotées de la personnalité morale
SAKSAMAA
GmbH & CoKG Kommanditgesellschaft, bei der der persönlich haftende Gesellschafter eine GmbH ist (piiratud vastutusega äriühing).
EWIV Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuvigrupp)
ITAALIA
SPA Società per Azioni (aktsiaselts)
SRL Società a Responsabilità Limitata (piiratud vastutusega äriühing)
Itaalia puhul hõlmab EÜ pakkumine järgmisi erialateenuseid:
|
Ragionieri-periti commerciali Raamatupidajad, arvepidajad ja audiitorid |
|
Commercialisti Raamatupidajad, arvepidajad ja audiitorid |
|
Geometri Mõõdistajad |
|
Ingegneri Insenerid |
|
Architetti Arhitektid |
|
Geologi Geoloogid |
|
Medici Arstid |
|
Farmacisti Farmatseudid |
|
Psicologi Psühholoogid |
|
Veterinari Veterinaararstid |
|
Biologi Bioloogid |
|
Chimici Keemikud |
|
Periti agrari Põllumajanduseksperdid |
|
Agronomi Agronoomid |
|
Attuari Aktuaarid |
(1) Austria, Soome ja Rootsi puhul ei rakendata horisontaalpiiranguid kommunaalteenustena käsitletavate teenuste suhtes.
(2) Selgitav märkus: kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav sektorispetsiifiline kava otstarbekas.
(3) Erandeid kõnealustest nõuetest võib teha juhul, kui on võimalik tõendada, et elamisluba ei ole vaja.
(4) SI: vastavalt äriühingute seadusele ei käsitleta Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidilise isikuna, ent tegevuse poolest koheldakse neid samaväärselt tütarettevõtjaga.
(5) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, ehitusteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
a) |
residendist kodanikele kehtestatud piirangud seoses valuuta omandamisega isiklikel eesmärkidel; |
a) |
residendist kodanikele kehtestatud piirangud seoses valuuta omandamisega isiklikel eesmärkidel; |
b) |
Tšehhi residentidele valuutavahetusluba finantskrediidi saamiseks välissubjektidelt, otsesteks kapitaliinvesteeringuteks välismaal, kinnisvara omandamiseks välismaal ja välisväärtpaberite ostmiseks. |
a) |
residendist kodanikele kehtestatud piirangud seoses valuuta omandamisega isiklikel eesmärkidel; |
b) |
Tšehhi residentidele valuutavahetusluba finantskrediidi saamiseks välissubjektidelt, otsesteks kapitaliinvesteeringuteks välismaal, kinnisvara omandamiseks välismaal ja välisväärtpaberite ostmiseks. |
— |
valuuta riigist välja ülekandmine, |
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine, |
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel, |
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste ja tööjõu soetamisega, |
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine, |
— |
välisväärtpaberite omandamine ja ning välismaal kinnisvara soetamine, |
— |
valuuta riigist välja ülekandmine, |
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine, |
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel, |
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste ja tööjõu soetamisega, |
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine, |
— |
välisväärtpaberite omandamine ja ning välismaal kinnisvara soetamine, |
— |
muude samalaadsete kohustuste võtmine välismaal. |
— |
valuuta riigist välja ülekandmine, |
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine, |
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel, |
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste ja tööjõu soetamisega, |
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine, |
— |
välisväärtpaberite omandamine ja ning välismaal kinnisvara soetamine, |
— |
muude samalaadsete kohustuste võtmine välismaal. |
(8) SK: kanded betletud läbipaistvuse huvides.
(9) PL: turulepääsu käsitlevat joonealust märkust kohaldatakse ka võrdse kohtlemise suhtes.
(10) Ajutise viibimise kestuse määratlevad liikmesriigid ja nende olemasolu korral ühenduse õigusnormid riiki sisenemise, seal viibimise ja töötamise kohta. Täpne kestus võib varieeruda vastavalt käesolevas loendis nimetatud füüsiliste isikute erinevatele kategooriatele. Kategooria i puhul on viibimise kestus piiratud järgmiselt: EE – kolm aastat, mida võib pikendada kahe lisa-aastani, kusjuures üldtähtaeg ei ületa viit aastat; LV – viis aastat; LT – kolm aastat, mida võib pikendada juhtival kohal töötavatele isikutele kuni kahe lisa-aastani; PL ja SI – üks aasta, mida võib pikendada. Kategooria ii puhul on viibimise kestus piiratud järgmistes liikmesriikides järgmiselt: EE – 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul; PL – kolm kuud; LT – kolm kuud aastas; HU, LV, SI – 90 päeva.
(11) Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ühenduse ja liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustusega seotud nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalasseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
(12) Äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab juriidilise isiku, välja arvatud mitte-tulundusühingu alluvuses, mis on asutatud Tšiili territooriumil ning kes viiakse ajutiselt üle teenuse osutamiseks liikmesriigi territooriumil kaubandusliku kohaloleku kaudu; kõnealuse juriidilise isiku põhitegevuskoht peab asuma Tšiili territooriumil ja üleviimine peab toimuma selle juriidilise isiku allüksusesse (kontor, harukontor või tütarettevõte), mis tõhusalt osutab samasuguseid teenuseid sellise liikmesriigi territooriumil, millele kohaldatakse EÜ asutamislepinguid.
(13) Teenusleping peab olema kooskõlas ühenduse ja selle liikmesriigi seaduste, määruste ja nõuetega, kus teenuslepingut täidetakse.
(14) Välismaalastest juristid võivad piiranguteta osutada õigusnõustamisteenuseid, kui nad ei tegutse kutsenimetuse Advokat all ega EMP advokaadina oma päritolumaa kutsenimetuse all.
(15) Juurdepääs nende kutsealade puhul on reguleeritud Prantsusmaa 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259, millega avatakse juurdepääs tervele reale õiguse ja õigusemõistmisega seotud tegevustele.
(16) Rahvusvaheline õigus hõlmab ka EÜ õigust.
(17) Selgitav märkus: võttes arvesse fakti, et mis tahes auditeerimistegevuseks on vajalik kaubanduslik kohalolek, on piiriülene tegutsemisviis piiranguteta. Riiklikud kutseühingud võivad tunnustada üksnes registrisse kantud diplomeeritud audiitoreid. Kõnealuse teenuse osutamise eeltingimuseks on nõusolek.
(18) SI: vastavalt Sloveenia seadusele on auditeerimisteenused äriühingute aga mitte füüsiliste isikute pädevuses.
(19) Tunnustatakse välisriigi eksameid ja samaväärset pädevust andvat kogemust.
(20) Sellega osutatakse, et kõnealune teenus moodustab üksnes ühe osa laiaulatuslikust tegevuste loendist, mille suhtes kohaldatakse CPC registrit.
(21) Juriidilise isiku asutamisel kohaldatakse tervishoiuministri volitust. Sisenemisel riiklikku tervishoiuteenuste võrgustikku nõutakse Sloveenia Vabariigi tervisekindlustusasutuse kontsessiooni.
(22) Näitab, et kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(23) Kui apteegi asutamisele kohaldatakse majandusvajaduste testi, võetakse arvesse järgmisi põhikriteeriume: elanikkond, olemasolevate apteekide arv ja nende geograafiline paiknemistihedus. Neid kriteeriume rakendatakse võrdse kohtlemise alusel, v.a FR puhul
(24) Lisakohustus: ITs on lubatud füüsiliste isikute kutseliidud (mitte äriühingud).
(25) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ja ei mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.
(26) Kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(27) LV: kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(28) SI: kommunaalettevõtte olemasolu korral võib anda kontsessiooniõiguse Sloveenia Vabariigis asutatud eraettevõtjaile.
(29) Teenus ei hõlma kaevanduste käitamist.
(30) Sellise tarneviisiga tegelemine ei ole teostatav.
(31) Sellise tarneviisiga tegelemine ei ole teostatav.
(32) Kohustus on nimekirja kantud vastavalt ettepandud liigitusele, millest EÜ ja liikmesriigid on WTOd teavitanud 23. märtsil 2001. aastal (WTO dokument S/CSS/W/61)
(33) Postisaadetised – mis tahes liiki saadetised, mida käitlevad ettevõtjad, nii avalikud kui eraettevõtjad.
(34) Mõistet <käitlemine> tuleks käsitleda kogumist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana.
(35) Kirjasaadetis – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teate, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitleta kirjasaadetistena.
(36) Nt kiri, postkaardid.
(37) Siia alla kuuluvad raamatud, kataloogid.
(38) Ajakirjad, ajalehed, perioodikaväljaanded.
(39) Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, näiteks kogumine lähetamiskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.
(40) Vahenditega, sealhulgas ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse käesoleva teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada.
(41) Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.
(42) Kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(43) Sellise tarneviisiga tegelemine ei ole teostatav.
(44) V.a tubakas: ES, IT.
(45) V.a tubakas: ES, IT, FR.
(46) Välja arvatud relvad kõikides liikmesriikides. Välja arvatud lõhkeained, keemiatooted ja väärismetallid kõikides liikmesriikides, v.a AT, FI, SE. Välja arvatud pürotehnilised kaubad, süttivad kaubad, lõhkeseadeldised, laskemoon, sõjaline varustus, tubakas ja tubakatooted, toksilised ained, meditsiinilised ja kirurgiaseadmed, teatavad meditsiinilised ained ja esemed meditsiiniliseks kasutamiseks: AT. Välja arvatud pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade, lõhkeseadeldiste, tulirelvade, laskemoona, sõjalise varustuse, toksiliste ainete ja teatavate meditsiinilisted ainete turustamine Sloveenias.
(47) EE, LT ja LV on hõlmatud CPC viitenumbritega 633, 6111, 61221, 63234. Välja arvatud CPC 613: in LT. V.a alkohoolsed joogid: FI, S. Välja arvatud CPC 61112, 6121, 613, 63107, 63108, 63211: PL. Välja arvatud farmaatsiatooted (CPC 63211 osa) kõikides liikmesriikides, mis on kohustunud osutama erialateenuseid farmatseudi kutsenimetuse all. Jaotusteenused väljaspool kindlat asukohta (otsemüük) loetakse jaemüügiteenuste alla kuuluvateks. CPC 633 (personaal- ja majapidamiskaupade remonditeenused) on hõlmatud äriteenuste all. Sektor hõlmab üksnes kaupade jaotust. Need on esemelised ja transporditavad.
(48) Kui asutamise suhtes kohaldatakse majanduslike vajaduste testi, on peamisteks kriteeriumiteks: olemasolevate kaupluste arv ja mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline levik, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.
(49) Välja arvatud tubakas: ES, FR ja IT. Välja arvatud alkohoolsed joogid: IE.
(50) Need eeskirjad ei hõlma alalist müüki kindla asukohaga müügipunktist või tootmisettevõttest.
(51) Keskkonnateenuste liigitus on nimekirja lisatud vastavalt dokumendis Job 7612 (EÜ ja liikmesriikide teade) esitatud liigitamisettepanekule.
(52) Sellise tarneviisiga tegelemine ei ole teostatav.
(53) Kui liikmesriigi üksuse suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumid järgmised: voodikohtade arv ja/või statsionaarne meditsiiniaparatuur, võttes arvesse vajadust, rahvastikutihedust ja vanuserühmi, geograafilist levikut, konkreetsete ajaloolist ja kunstiväärtuslikku huvi pakkuvate piirkondade kaitset, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomist.
(54) Äriühinguseaduse 1995. aasta täiendus.
(55) ‘Ühendus võimaldab jätkuvalt teise lepinguosalise teenuste osutajate laevadele vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele, muu hulgas sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja mereveo abiteenuste kasutamisel ning sellega seotud tasude ja maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamisel. Sadamateenused hõlmavad ka järgmist:’ 1) lootsiteenused; 2) puksiirabi; 3) toiduainete, kütuse ja veega varustamine; 4) prügi ja ballastvee kõrvaldamine; 5) sadamakapteni teenused; 6) navigatsiooniabi; 7) laeva tegevuseks vajalikud kaldateenused, k.a kommunikatsioonid ning vee- ja elektrivarustus; 8) avariiremonditeenused; 9) ankurdamis-, kai- ja sildumisteenused
(56) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(57) Avaliku omandiga seotud tegevuse puhul võib kohaldada avaliku kommunaalteenuse kontsessiooni või litsentsimismenetlust.
(58) Tollivormistusteenused (või ka tollimaakleri teenused) – tegevused, mis hõlmavad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamist teise lepinguosalise nimel, olenemata sellest, kas see on teenuste osutaja põhitegevus või täiendab seda.
(59) Konteinerjaama- ja depooteenused – tegevused, mis hõlmavad konteinerite hoiustamist sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida/tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetise jaoks kättesaadavaks.
(60) Mereagentuuriteenused – tegevused, mis hõlmavad ühe või mitme laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamist agendina konkreetses geograafilises piirkonnas järgmistel eesmärkidel:
— |
meretransporditeenuste ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni ning äriühingute nimel konossementide väljaandmine, vajalike seotud teenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabega varustamine; |
— |
äriühingute nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või võttes vastu lasti. |
(61) Ekspedeerimisteenused – tegevused, mis hõlmavad kauba saatmise korraldamist ja järelevalvet lastisaatjate nimel, ostes transpordi- ja sellega seotud teenuseid, koostades dokumente ja varustades äriteabega.
(62) Osutab sellele, et kirjeldatud teenus on ainult osa kõikidest CPC viitenumbriga hõlmatud tegevustest.
(63) Majandusvajaduste test vastavalt teenuseosutajate arvule kohalikus geograafilises piirkonnas.
(64) Kui teenuste osutamise suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi, võetakse aluseks eelkõige asjaomasel marsruudil olemasolev ühiskondlik transport.
VI LISA
(Lepingu artiklis 120 osutatud lepingu VIII LISA)
FINANTSTEENUSEID KÄSITLEV ERIKOHUSTUSTE KAVA
A OSA
Ühenduse kava
Sissejuhatav märkus
1. |
Käesoleva kava erikohustusi kohaldatakse ainult ühenduse asutamislepingute reguleerimisalasse kuuluvate territooriumide suhtes ning kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustel. Kõnesolevaid kohustusi kohaldatakse ühelt poolt ainult ühenduse ja liikmesriikide vaheliste suhete suhtes ja teiselt poolt ühenduse ja sinna mittekuuluvate riikide vaheliste suhete suhtes. Need ei mõjuta ühenduse õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi. |
2. |
Liikmesriike tähistatakse järgmiste lühenditega: |
AT Austria
BE Belgia
CY Küpros
CZ Tšehhi Vabariik
DE Saksamaa
DK Taani
ES Hispaania
EE Eesti
FR Prantsusmaa
FI Soome
EL Kreeka
HU Ungari
IT Itaalia
IE Iirimaa
LU Luksemburg
LT Leedu
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
PT Portugal
PL Poola
SE Rootsi
SI Sloveenia
SK Slovaki Vabariik
UK Ühendkuningriik
Juriidilise isiku tütarettevõtja — juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tõhusa kontrolli all.
Juriidilise isiku filiaal — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega.
|
|||||||||||||||||||
Käesolev kava hõlmab kõiki sektoreid |
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
|
HU: kaubanduslik kohalolek peaks olema piiratud vastutusega äriühingu, aktsiaseltsi või esinduse näol. Algul ei ole lubatud alustada filiaalina. |
Juriidilise isiku asutamine
|
|
||||||||||||||||
|
Välismaa äriühingu filiaale käsitlev seadus
|
Välismaa äriühingu filiaale käsitlev seadus
|
|
||||||||||||||||
|
Juriidilised isikud:
|
FI: väljaspool EMPd elaval välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana või osanikuna Soome usaldus- või täisühingus, peab olema kauplemisluba. Kui välisorganisatsioon või -fond, mis ei ole EMP resident, kavatseb tegelda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on vaja kauplemisluba. FI: kui vähemalt pooled juhatuse liikmed või tegevdirektor ei ole EMP residendid, on vaja luba. Äriühingute suhtes võib siiski teha erandeid. SK: välismaine füüsiline isik, kelle nimi kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovaki vabariigi elamisloa. |
|
||||||||||||||||
|
Kinnisvara ostmine: DK: mitteresidentidest füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostu piirangud. Välismaiste füüsiliste ja juriidiliste isikute põllumajandusmaaostu piirangud. EL: vastavalt seadusele nr 1892/89 peab kodanikul olema kaitseministri luba, et omandada maad piiriäärsetel aladel. Haldustavade kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks. CY: piiranguteta HU: piiranguteta riigivara omandamise korral. LT: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. MT: piiranguteta kinnisvara omandamise korral. LV: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. PL: piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused (3. moodus). SI: Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil. Sloveenia Vabariigis välismaiste isikute asutatud filiaalid (4) võivad omandada ainult oma sellise majandustegevuse jaoks vajalikku kinnisvara, v.a maa, mille jaoks need on asutatud. Äriühingutel, kus kapitali- või häälteenamus kuulub otseselt või kaudselt mõne teise liikmesriigi juriidilistele isikutele või kodanikele, peab olema kinnisvara omamise eriluba. |
Kinnisvara ostmine: AT: välismaised füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- ja kultuurihuve või mitte. IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab olema osaluse omandamiseks Iiri maaomandis maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes. CZ: füüsilistel ja juriidilistel isikutel kinnisvara omandamise piirangud. Välismaised isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Tšehhi juriidilisi isikuid või osaledes ühisettevõtetes. Välismaistel isikutel peab olema luba maa omandamiseks. HU: piiranguteta, kui kinnisvara omandavad välismaised füüsilised isikud. LV: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. PL: välismaalastel ja välismaistel juriidilistel isikutel peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. |
|
||||||||||||||||
|
SK: puudub, v.a maa puhul (3. ja 4. moodus) |
SK: füüsilistel ja juriidilistel isikutel kinnisvara omandamise piirangud. Välismaised isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovaki juriidilisi isikuid või osaledes ühisettevõtetes. Välismaistel isikutel peab olema luba maa omandamiseks (3. ja 4. moodus). |
|
||||||||||||||||
|
|
IT: piiranguteta kinnisvara ostmise korral. FI (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. FI (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata. |
|
||||||||||||||||
|
Investeeringud: FR: välisostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:
FR: välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. ES: et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba. PT: välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Portugali valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. |
Investeeringud: CY: välisosalusega üksus peab olema tasunud kapitali võrdväärselt finantsnõuetega ja mitteresidendid peavad rahastama oma osaluse välisvaluutas. Kui mitteresidentide osalus on suurem kui 24 %, tuleb käibekapitali- või muid nõudeid täiendavalt rahastada kohalikest või välisvahenditest proportsionaalselt residentide ja mitteresidentide osalusega üksuse aktsiakapitalis. Välisäriühingute filiaalidesse tehtavaid alginvesteeringuid tuleb rahastada välisvahenditest. Kohalikest vahenditest on lubatud laenata käibekapitali rahastamiseks alles pärast projekti esmast rakendamist. HU: piiranguteta riigivara omandamise korral. LT: loteriide korraldamiseks tehtavad investeeringud on keelatud väliskapitaliinvesteeringute seaduse alusel. |
|
||||||||||||||||
|
IT: hiljuti erastatud äriühingutele võib anda ainuõigused või neid pikendada. Mõnel juhul võib piirata hääleõigusi hiljuti erastatud äriühingutes. Viie aasta jooksul võib kaitse, transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tegutsevate äriühingute suurte aktsiapakkide omandamiseks nõuda riigivaraministeeriumi heakskiitu. FR: teatavates (5) kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. |
MT: äriühingute suhtes, mille osanikeks on mitteresidendist juriidilised või füüsilised isikud, kohaldatakse samasuguseid kapitalinõudeid nagu täielikult residentidele kuuluvate äriühingute suhtes, järgmiselt: eraettevõte — 500 liiri (vähemalt 20 % kapitalimaksena); riigi osalusega äriühing — 20 000 liiri (vähemalt 25 % kapitalimaksena). Mitteresidentide aktsiakapitaliosalus tasutakse välismaiste fondide abil. |
|
||||||||||||||||
|
CY: Küprosel nõutakse mittekodanikust isiku osalemisel juriidilises isikus või ühenduses Keskpanga luba. Välismaine osalus kohustuste lisas nimetatud kõikides sektorites/allsektorites on tavaliselt piiratud kuni 49 %ni. Võimude otsus loa andmiseks välismaisele osalusele põhineb majandusvajaduste testil, mille suhtes rakendatakse järgmisi üldkriteeriume:
Erandjuhtudel võib loa anda suurema kui 49protsendilise välisosaluse jaoks, kui kavandatav investeering rahuldab enamikku majandusvajaduste testi kriteeriumidest suures ulatuses. |
Subsiidiumid Ühenduse ja liikmesriikide subsiidiumide eraldamist, lähtudes kõlblikkuse kriteeriumist, võib piirata juriidilistele isikutele, kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või selle konkreetses geograafilises alapiirkonnas. Piiranguteta uurimis- ja arendusteenuste subsiidiumidele. Piiranguteta liikmesriigis asutatud ühendusevälise äriühingu harukontoritele. Teenuse osutamine või selle subsideerimine avalikus sektoris ei ole käesoleva kohustuse rikkumine. Käesolevas lisas võetud kohustused ei nõua ühenduselt või liikmesriikidelt subsiidiumi eraldamist teenusele, mida osutatakse väljastpoolt selle territooriumi. Füüsilistele isikutele piiratud ulatuses kättesaadavaks tehtud subsiidiumide kättesaadavust võib piirata ühe liikmesriigi kodanikele. |
|
||||||||||||||||
|
Riigi osalusega äriühingute puhul on väliskapitali osalus üldjuhul lubatud kuni 30 % ulatuses. Avatud investeerimisfondides on lubatud väliskapitali osalus kuni 40 %. Aktsiaseltsid peavad olema registreeritud vastavalt äriühingute seadusele. Samas seaduses nõutakse, et välismaised äriühingud, kes soovivad oma äritegevust arendada Küprosel, peavad end registreerima välismaise harukontorina. Registreerimisel nõutakse Keskpanga eelnevat nõusolekut vastavalt valuutakontrolli seadusele. Kõnealuse nõusoleku suhtes kohaldatakse riiklikku välisinvesteeringute poliitikat, arvestades äriühingu kavandatavat tegevust Küprosel ning eespool nimetatud investeeringute üldkriteeriume. HU: piiranguteta riigi varade omandamise osas. MT: jätkuvalt kohaldatakse äriühingute seadust (386. peatükk), millega reguleeritakse teenuste osutamist kohaliku registreeritud äriühingu kaudu mittekodanike poolt, ning välistehingute seadust (233. peatükk), millega reguleeritakse Malta väärtpaberibörsil registreerimata väärtpaberite emiteerimist, omandamist, müüki ja tagasiostmist. |
|
|
||||||||||||||||
|
PL: väliskapitaliga äriühingu registreerimise volitust nõutakse juhul, kui tegemist on:
SI: finantsteenuste osutamiseks väljastavad erikohustuste sektoris viidatud pädevad asutused volituse vastavalt erikohustuste sektoris viidatud tingimustele. Piirangud puuduvad uue äriühingu asutamise (“greenfield”investments) asutamisel. |
|
|
||||||||||||||||
|
1), 2) SK: jooksvate maksete suhtes kehtib piirang välisvaluuta omandamisel isiklikuks otstarbeks alalise elukohaga kodanikele. Kapitalimaksete osas nõutakse välisvaluuta volitust seoses finantskrediidi vastuvõtmisega välismaistelt subjektidelt, otseste kapitaliinvesteeringutega välismaal, kinnisvara omandamisega välismaal ja välisväärtpaberite ostmisega. |
Valuutarežiim (9)
|
|
||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
Ühenduse direktiivid diplomite vastastikuse tunnustamise kohta ei kehti kolmandate riikide kodanike suhtes. Ühenduse mittekodanike poolt seadusega reguleeritud kutsealadel teenuste osutamiseks nõutavate diplomite tunnustamine on iga liikmesriigi pädevuses, kui ühenduse seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ühe liikmesriigi väljastatud luba praktiseerida kindlal, seadusega reguleeritud kutsealal ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis. |
|
||||||||||||||||
|
|
Elukohanõuded AT: harukontorite ja juriidiliste isikute tegevdirektoritel peab olema alaline elukoht Austrias; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või harukontori juures palgatöötajatena, peab olema alaline elukoht Austrias. MT: elamislubadega/dokumentidega seotud küsimusi reguleeritakse vastavalt immigratsiooniseaduses (217. peatükk) kehtestatud sisserände korrale. |
|
||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||
|
FR: tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas (13) tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse erivolitust. |
|
|
||||||||||||||||
|
IT: juurdepääsuks tööstuse, kaubanduse ja käsitööndusega seotud tegevustele kohaldatakse tegevuse taotlemisel elamisluba ja erivolitust. |
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||
|
|||||||||||||||
|
AT: Kohustuslikku õhusõidukindlustust võib anda üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal. CZ: ei ühelgi muul viisil kui:
|
|
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab lisakohustusi, mis on loetletud “EÜ poolsetes lisakohustustes”. |
||||||||||||
|
Vahendajalt on nõutav tegevusluba, kui tema vahendustegevus on seotud filiaaliga, mille registrijärgne asukoht on Tšehhi Vabariigis. |
|
|
||||||||||||
|
DK: kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud äriühingud. DK: ükski isik ega äriühing (sh kindlustusseltsid) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevate asutuste poolt litsentsitud kindlustusseltside ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. |
|
|
||||||||||||
|
DE: kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võib sõlmida ainult ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. |
|
|
||||||||||||
|
DE: kui välisriigi kindlustusselts on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu. IT: piiranguteta kindlustusmatemaatikutele. FI: ainult kindlustajad, kelle peakontor asub Euroopa Majanduspiirkonnas või kellel on filiaal Soomes, võivad pakkuda kindlustusteenuseid käsitusleppe alalõigu 3 punktis a nimetatud korras. |
|
|
||||||||||||
|
FI: kindlustusmaakleriteenuste suhtes kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonnas asuva alalise tegevuskoha nõuet. FR: maismaaveoriskide kindlustusteenust võivad osutada ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. |
|
|
||||||||||||
|
IT: kaupade veokindlustuse, sõidukikindlustuse ja Itaalias kehtiva riskivastutuskindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. See piirang ei kehti rahvusvaheliste vedude kohta, mis on seotud importkauba sisseveoga Itaaliasse. |
|
|
||||||||||||
|
SK: kaubanduslik kohalolek on nõutav, et tarnida:
SE: otsekindlustuslepingute tarnimine on lubatud Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse pakkuja kaudu, kui välisriigi teenusepakkuja ja Rootsi kindlustusselts kuuluvad samasse äriühingurühma või kui neil on omavaheline koostööleping. |
|
|
||||||||||||
|
AT: Kohustuslikku õhusõidukindlustust võib anda üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal. |
|
|
||||||||||||
|
CZ: Ei ühelgi muul viisil kui: välismaal ei või osta allpool määratletud kindlustusteenuseid.
|
|
|
||||||||||||
|
DK: kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud äriühingud. DK: ükski isik ega äriühing (sealhulgas kindlustusseltsid) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevate asutuste poolt litsentsitud kindlustusseltside ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. DE: Kohustuslikku õhusõidukindlustust võib anda üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. |
|
|
||||||||||||
|
DE: kui välisriigi kindlustusselts on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu. FR: maismaaveoriskide kindlustusteenust võivad osutada ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. IT: kaupade veokindlustuse, sõidukikindlustuse ja Itaalias kehtiva riskivastutuskindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. See piirang ei kehti rahvusvaheliste vedude kohta, mis on seotud importkauba sisseveoga Itaaliasse. SK: kindlustusteenuseid, mis kuuluvad 1. mooduse alla, välja arvatud õhu- ja mereveokindlustus, mis katab kaupu, õhusõidukeid, laevu ja nendega seotud vastutust, ei või osta välismaal. |
|
|
||||||||||||
|
CZ: ei ühelgi muul viisil kui:
|
SE: kahjukindlustusseltsid, mis ei ole Rootsis registreeritud, kuid tegutsevad Rootsis, maksustatakse mitte puhastulu, vaid otse kindlustustehingutelt saadava preemiatulu järgi. SE: kindlustusseltsi asutaja peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas elav füüsiline isik või Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud juriidiline isik. |
|
||||||||||||
|
Vahendajalt on nõutav tegevusluba, kui tema vahendustegevus on seotud filiaaliga, mille registrijärgne asukoht on Tšehhi Vabariigis. |
|
|
||||||||||||
|
FI: aktsiaseltsi tegevdirektor, vähemalt üks audiitor, vähemalt pooled agendid ning juhatuse ja nõukogu liikmed peavad elama Euroopa Majanduspiirkonnas, kui Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium ei ole andnud neile vastavat vabastust. FI: välisriikide kindlustajad ei saa Soomes filiaali litsentsi, et osutada seadusjärgseid sotsiaalkindlustusteenuseid (seadusjärgne pensionikindlustus, seadusjärgne õnnetusjuhtumi kindlustus). |
|
|
||||||||||||
|
FR: filiaalide asutamisel on nõutav filiaali esindajale antav eritegevusluba. EL: asutamise õigus ei kata kindlustusseltside esinduskontorite loomist ega muud kaubanduslikku kohalolekut, välja arvatud juhul, kui niisugused kontorid asutatakse agentuuridena, filiaalidena või peakontoritena. IT: juurdepääs kindlustusmatemaatiku teenusele toimub ainult füüsiliste isikute kaudu. Füüsiliste isikute kõrval on lubatud ka erialaühingud (mitte registreeritud äriühingutena). IT: tegevusloa andmine filiaalide asutamisel sõltub lõppkokkuvõttes järelevalve teostaja hinnangust. IE: asutamisõigus ei kata esinduste loomist. |
|
|
||||||||||||
|
SK: kindlustusteenuse osutamiseks on nõutav litsents. Välisriigi kodanik võib asutada aktsiaseltsina vormistatud kindlustusseltsi asukohaga Slovaki Vabariigis või võib tegelda kindlustusäriga nende filiaalide kaudu, mille registrijärgne asukoht on Slovaki Vabariigis vastavalt kindlustusseaduses sätestatud üldtingimustele. Kindlustusäri tähendab kindlustustegevust, mille hulka kuulub kindlustusmaaklerlus ja edasikindlustus. |
|
|
||||||||||||
|
Vahendustegevus, mis on suunatud kindlustuslepingu sõlmimisele kolmanda isiku ja kindlustusseltsi vahel, on lubatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad Slovaki Vabariigis ja toovad kasu kindlustusseltsile, millel on kindlustuse järelelvalve teostaja väljastatud litsents. |
|
|
||||||||||||
|
Kolmanda isiku ja kindlustusseltsi vahelise kindlustuslepingu sõlmimisele suunatud vahenduslepingu võib sõlmida kas kodumaine või välisriigi äriühing ainult pärast kindlustuse järelevalve teostaja väljastatud litsentsi saamist. |
|
|
||||||||||||
|
Litsentsitud kindlustusettevõtjate erikindlustusfondide rahalisi vahendeid, mis on saadud Slovaki Vabariigis elavate või registrijärgselt asuvate poliisivaldajate kindlustamisest või edasikindlustamisest, tuleb hoida Slovaki Vabariigi residendist pangas ja neid ei või kanda üle välisriigi panka. |
|
|
||||||||||||
|
SE: Kindlustuse maakleräriühingud, mis ei ole asutatud Rootsis, võivad luua kaubandusliku kohaloleku ainult filiaali kaudu. |
|
|
|
|||||||||||||
|
EL: Kreekas asutatud äriühingu juhatuse liikmete enamik peab koosnema ühenduse ühe liikmesriigi kodanikest. |
AT: filiaali juhatus peab koosnema kahest Austrias elavast füüsilisest isikust. DK: kindlustusfiliaali peaagent peab olema elanud Taanis vähemalt kaks viimast aastat, kui ta ei ole mõne ühenduse liikmesriigi kodanik. Erandi võib teha äri- ja tööstusminister. DK: äriühingu juhtide ja juhatuse liikmete suhtes kehtib riigis elamise nõue. Kuid äri- ja tööstusminister võib anda sellest nõudest erandkorras vabastuse. Vabastus antakse mittediskrimineerivatel alustel. IT: kindlustusmatemaatikutele kehtib riigis elamise nõue. |
|
||||||||||
|
|||||||||||||
|
IT: piiranguteta promotori di servizi finanziari'dele (finantsmüügimeestele). CZ: piiranguteta võõrandatavate väärtpaberitega ja muude vabalt kaubeldavate instrumentidega ning finantsvaradega kauplemisel, iga liiki väärtpaberite emiteerimises osalemisel, varahaldamisel, ning finantsvara eest arveldamis- ja kliiringuteenuste osutamisel. Ei ühelgi muul viisil kui: ainult Tšehhi Vabariigis asutatud pangad ja välispankade filiaalid, millel on korrespondentslitsents, võivad:
|
|
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab lisakohustusi, mis on loetletud “EÜ poolsetes lisakohustustes”. |
||||||||||
|
Tšehhi Riigipanga või Tšehhi Rahandusministeeriumi väljastatud välisvaluuta vahetusluba on nõutav ainult Tšehhi mittepanganduslikelt residentidelt, et:
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
IE: investeerimisteenuste osutamise või investeerimisalase nõustamise puhul on vajalik kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et üksus oleks asutatud ühingu, seltsi või füüsilisest isikust ettevõtjana ja igal nimetatud juhul pea-/registrijärgse kontoriga Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näit kui kolmandast riigist pärit teenusepakkujal ei ole Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas EÜ investeerimisteenuste direktiiviga. |
|
|
||||||||||
|
SK: piiranguteta võõrandatavate väärtpaberitega ja muude vabalt kaubeldavate instrumentidega ning finantsvaradega kauplemisel, iga liiki väärtpaberite emiteerimises osalemisel, varahaldamisel, ning finantsvara arveldamis- ja kliiringuteenuste osutamisel. |
|
|
||||||||||
|
Ei ühelgi muul viisil kui:
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
Ei ühelgi muul viisil kui: ainult Tšehhi Vabariigis asutatud pangad ja välispankade filiaalid, millel on vastav litsents, võivad: |
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
Tšehhi mittepangandusresidentidelt on nõutav Tšehhi Riigipanga või Rahandusministeeriumi väljastatud luba, et: |
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
FI: riigiasutuste makseid (kulutusi) tuleb teha Sampo Panga kaudu. Erilisel põhjustel võib Rahandusministeerium teha sellest nõudest erandeid. SK: varahaldus on piiranguteta. |
|
|
||||||||||
|
Ei ühelgi muul viisil kui:
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||||
|
CZ: ei ühelgi muul viisil kui:
|
|
|
||||||||||
|
Börsi väärtpaberidiileritelt ja aktsiamaakleritelt, vabavahetusturu korraldajatelt, investeerimisäriühingutelt ja investeerimisfondidelt on nõutav tegevusluba, mille andmine sõltub loataotleja kvalifikatsioonist, isiklikust usaldusväärsusest ning juhtimis- ja ainelistest eeldustest. |
|
|
||||||||||
|
Kõigi maksete arveldamise- ja kliiringuteenuste üle teostab järelevalvet ja kontrolli Tšehhi Riigipank nende tõrgeteta ja säästliku toimimise tagamiseks. |
|
|
||||||||||
|
DK: finantsasutused võivad tegeleda väärpaberikaubandusega Kopenhaageni börsil ainult Taanis asutatud tütarettevõtjate kaudu. FI: vähemalt pooled asutajad, juhatuse liikmed, nõukogu liikmed ja saadikud, tegevdirektor, prokuuraomanikud ja isik, kellel on krediidiasutuse allkirjaõigus, peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna elanikud, kui Rahandusministeerium ei ole neile erandeid teinud. Vähemalt üks audiitor peab olema Euroopa Majanduspiirkonna elanik. |
|
|
||||||||||
|
FI: tuletisinstrumentide börsi maakler (üksikisik) peab olema Euroopa Majanduspiirkonna elanik. Sellest nõudest võib teha erandi Rahandusministeeriumi seatud tingimustel. FI: riigiasutuste makseid (kulutusi) tuleb teha Sampo Panga kaudu. Erilisel põhjustel võib Rahandusministeerium teha sellest nõudest erandeid. |
|
|
||||||||||
|
EL: selleks et asutada filiaale ja nendena tegutseda, tuleb importida minimaalne kogus välisvaluutat, konverteerida see eurodesse ja hoida Kreekas seni, kui välispank Kreekas tegutseb:
IT: lävemüügi teostamiseks peavad vahendajad kasutama tegevusloaga finantsmüügimehi, kelle elukoht on mõne Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil. IT: välismaa vahendajate esinduskontorid ei või harrastada investeerimisteenuste osutamisele suunatud tegevust. |
|
|
||||||||||
|
IT: kliiringuteenuseid, sealhulgas lõpparveldusfaasis, võivad osutada ainult Itaalia Pangalt nõuetekohase tegevusloa saanud ja kontrollitud üksused kooskõlas Consob'iga. IT: väärpaberite avalikku pakkumist võivad läbi viia ainult nõuetekohase tegevusloaga üksused. IT: keskseid hoiustamise, säilitamise ja haldamise teenused võivad osutada ainult Consob'ilt nõuetekohase loa saanud ja kontrollitud üksused kooskõlas Itaalia Pangaga. |
|
|
||||||||||
|
IT: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis ei ole direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiselt investeerimise ettevõtted (UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema asutatud Itaalias või mõnes muus Euroopa Ühenduse liikmesriigis ja filiaali kadu Itaalias. Ainult pangad, kindlustusseltsid ja väärtpaberite investeerimisäriühingud, millel on peakontor Euroopa Ühenduses, võivad tegutseda pensionifondide ressursihaldajana. Haldusäriühingud (fikseeritud summaga fondid ja kinnisvarafondid) peavad samuti olema asutatud Itaalias. IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis on üles ehitatud avatud investeerimisfondidena ja muutuvkapitaliga äriühingutena (mis ei ole võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiselt investeerimise ettevõtted (UCITS)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja haldusäriühing olema asutatud Iirimaal või mõnes muus ühenduse liikmesriigis. Investeerimise usaldusühingu puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. |
|
|
||||||||||
|
IE: selleks et saada Iirimaal börsiliikmeks, peab üksusel olema kas I) Iirimaa tegevusluba, mis nõuab, et asutatud ühingu või seltsi pea-/registrijärgne kontor oleks Iirimaal, või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba vastavalt EÜ investeerimisteenuste direktiivile. IE: investeerimisteenuste osutamise või investeerimisalase nõustamise puhul on vajalik kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et üksus oleks asutatud ühingu, seltsi või füüsilisest isikust ettevõtjana ja igal nimetatud juhul pea-/registrijärgse kontoriga Iirimaal (järelevalve teostaja võib anda filiaali tegevusloa ka kolmandate maade üksustele), või II) mõne muu liikmesriigi tegevusluba vastavalt EÜ investeerimisteenuste direktiivile. PT: mitte-EÜ pankade asutamise suhtes kehtib tegevusloa saamise nõue, mida rahandusminister väljastab iga üksikjuhtu eraldi kaaludes. Panga asutamine peab kaasa aitama riigisisese pangandussüsteemi tõhustamisele või mõjutama märkimisväärselt Portugali majanduse rahvusvaheliste sidemete laienemist. |
|
|
||||||||||
|
PT: riskikapitaliteenuseid ei või osutada riskikapitaliettevõtete filiaalid, mille peakontor ei asu EÜ riigis. Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud äriühingud või Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on elukindlustusäri tegevusluba. |
|
|
||||||||||
|
SK: pangandusteenuseid võivad osutada ainult kodumaised pangad ja välispankade filiaalid, millele on andnud tegevusloa Slovakkia Riigipank kooskõlas Rahandusministeeriumiga. Tegevusloa andmine põhineb kriteeriumidel, mis on eelkõige seotud kapitali olemasoluga (finantsjõudlusega), ning kavandatava pangandustegevuse juhatuse kutsealase kvalifikatsiooniga, usaldusväärsuse ja pädevusega. Pangad on Slovaki Vabariigis asutatud juriidilised üksused, mis on kas aktsiaseltsid või avalikõiguslikud (riigi omandis olevad) finantsasutused. |
|
|
||||||||||
|
Aktsiate ostmise, millega alates kindlaksmääratud piirist väljendatakse huvi olemasoleva kommertspanga omakapitali vastu, peab eelnevalt heaks kiitma Slovakkia Riigipank. |
|
|
||||||||||
|
Investeerimisteenuseid võivad Slovaki Vabariigis osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, millel on seadusjärgse omakapitaliga aktsiaseltsi juriidiline vorm. Välisriigi investeerimisäriühing või investeerimisfond peab oma väärtpaberite ja investeerimisosakute sertifikaatide müügiks Slovaki Vabariigi territooriumil hankima Rahandusministeeriumi seadusekohase loa. Võlakirjade emiteerimisel on nõutav Rahandusministeeriumi luba nende emiteerimiseks riigisiseselt või välismaal. |
|
|
||||||||||
|
Väärtpabereid võib emiteerida ja nendega kaubelda ainult pärast seda, kui Rahandusministeerium on andnud välja väärtpaberiseadusele vastava avaliku kauplemise loa. Väärtpaberidiileri, aktsiamaakleri ja vabavahetusturu korraldaja äritegevuseks on nõutav Rahandusministeeriumi tegevusluba. Kõigi maksete arveldamis- ja kliiringuteenuseid reguleerib Slovakkia Riigipank. |
|
|
||||||||||
|
Väärtpaberite füüsilise üleandmisega seotud arveldamis- ja kliiringuteenused registreeritakse Väärtpaberikeskuses (Väärtpaberite Kliiringu ja Arveldamise Majas). Väärtpaberikeskuses võib teha vaid ülekandeid väärtpaberiomanike varaarvetele. Sularahaosa kliiring ja arveldamine käib Panganduse Kliiringu ja Arveldamise Maja kaudu (kus Slovakkia Riigipank on suurimaid osanikke), kui tegemist on Bratislava börsi aktsiaseltsiga, või Jumbo arve kaudu, kui tegemist on RM-System Slovakiaga. |
|
|
||||||||||
|
SE: ettevõtjad, kes ei ole asutatud Rootsis, võivad asutada kaubanduliku kohaloleku ainult filiaali kaudu, pankade puhul ka esinduskontori kaudu. |
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
|
Elukindlustus (sh vahendamine): ükski kindlustusandja ei tohi pakkuda Küprose Vabariigis kindlustusteenuseid, kui kindlustuskomissar pole talle vastavalt kindlustusseltside seadustele andnud kindlustusettevõtja tegevusluba. Kahjukindlustus (sh vahendamine): ükski kindlustusandja ei tohi pakkuda Küprose Vabariigis kahjukindlustusteenuseid (v.a mere-, lennundus- ja transiitkindlustus), kui kindlustuskomissar pole talle vastavalt kindlustusseltside seadustele andnud kindlustusettevõtja tegevusluba. Edasikindlustamine ja retrotsessioon (sh vahendamine): kõik välismaised edasikindlustusandjad, mille on heaks kiitnud kindlustuskomissar (usaldatavuskriteeriumite alusel) tohivad osutada edasikindlustus- või retrotsessiooniteenuseid kindlustusettevõtjatele, mis on asutatud ja tegevusloa saanud Küproses. Kindlustuse abiteenused: pole EE: pole |
MT: Elukindlustus, kahjukindlustus ning edasikindlustus ja retrotsessioon: puudub. Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: piiranguteta. PL: piiranguteta, v.a edasikindlustus, retrotsessioon ja kaupade kindlustamine rahvusvahelises kaubanduses. SI: mere-, lennundus- ja transpordikindlustus, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: pole Elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus) ning edasikindlustus ja retrotsessioon: piiranguteta |
|
||||||||||||||||
|
LV: elukindlustus, kahjukindlustus ja kindlustuse vahendamine: piiranguteta Edasikindlustus ja retrotsessioon ning kindlustuse abiteenused: pole |
|
|
||||||||||||||||
|
LT: elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere- ja lennunduskindlustus) ja kindlustuse vahendamine: piiranguteta Mere- ja lennunduskindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon ning kindlustuse abiteenused: pole MT: mere-, lennundus- ja transpordikindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon ning kindlustuse vahendamine: pole Elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus), edasikindlustus ja retrotsessioon (v.a mere-, lennundus- ja transpordi edasikindlustus) ning kindlustuse abiteenused: piiranguteta |
|
|
||||||||||||||||
|
PL: Piiranguteta, v.a edasikindlustus, retrotsessioon ja kaupade kindlustamine rahvusvahelises kaubanduses. |
|
|
||||||||||||||||
|
SI: mere-, lennundus- ja transpordikindlustus: vastastikuse kindlustuse institutsioonide õigus tegutseda kindlustusalal on vaid neil juriidilistel isikutel, kes on asutatud Sloveenia Vabariigis. Elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus), edasikindlustus ja retrotsessioon, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: piiranguteta |
|
|
||||||||||||||||
|
MT: elukindlustus, kahjukindlustus ning edasikindlustus ja retrotsessioon: pole Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: piiranguteta PL: piiranguteta, v.a edasikindlustus, retrotsessioon ja kaupade kindlustamine rahvusvahelises kaubanduses. SI: mere-, lennundus- ja transpordikindlustus: vastastikuse kindlustuse institutsioonide õigus tegutseda kindlustusalal on vaid neil juriidilistel isikutel, kes on asutatud Sloveenia Vabariigis. |
MT: elukindlustus, kahjukindlustus ning edasikindlustus ja retrotsessioon: pole Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: piiranguteta PL: piiranguteta, v.a edasikindlustus, retrotsessioon ja kaupade kindlustamine rahvusvahelises kaubanduses. SI: mere-, lennundus- ja transpordikindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: pole |
|
||||||||||||||||
|
Elukindlustus ja kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus): piiranguteta Edasikindlustus ja retrotsessioon: Sloveenia Vabariigis on edasikindlustusettevõtjatel kindlustuspreemiate sissenõudmisel eelisõigus. Juhul, kui neil ettevõtjatel ei õnnestu ühtlustada kõiki riske, võib riske edasi kindlustada ja retrotsesseerida välisriigis. (Pärast uue kindlustusettevõtjate seaduse jõustumist pole see enam lubatud). |
Elukindlustus ja kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus): piiranguteta. |
|
||||||||||||||||
|
Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: pole |
|
|
||||||||||||||||
|
Elukindlustus ja kahjukindlustus (sh vahendamine): ükski kindlustusandja ei saa tegutseda Küprose Vabariigis, kui kindlustuskomissar pole talle vastavalt kindlustusseltside seadustele andnud kindlustusettevõtja tegevusluba. Välismaised kindlustusettevõtjad võivad Küprose Vabariigis tegutseda pärast filiaali või esinduse asutamist. Välisriigi kindlustusettevõtjal peab päritoluriigis olema tegutsemisluba, enne kui tal lubatakse asutada nimetatud filiaal või esindus. Mitteresidentide osalemise kindlustusettevõtjates, kes on loodud Küprose Vabariigis, peab eelnevalt heaks kiitma keskpank. |
EE: elukindlustus ja kahjukindlustus: Pole, v.a asjaolu, et kindlustusalal tegutseva väliskapitali osalusega aktsiaseltsi juhatusse võivad kuuluda vastava välisriigi kodanikud vastavalt väliskapitali osaluse määrale, aga nad ei tohi moodustada rohkem kui poolt juhatust; tütarettevõtja või iseseisva ettevõtja juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis. Edasikindlustus ja retrotsessioon, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: pole |
|
||||||||||||||||
|
Edasikindlustus ja retrotsessioon (sh vahendamine): ükski kindlustusandja ei saa tegutseda Küprose Vabariigis edasikindlustusettevõtjana, kui kindlustuskomissar pole talle vastavalt kindlustusseltside seadustele andnud kindlustusettevõtja tegevusluba. Mitteresidentide poolne investeerimine edasikindlustusettevõtjatesse eeldab Keskpanga eelnevat kinnitust. Väliskapitali lubatud osalus kohalikes edasikindlustusettevõtjates otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Praegu pole kohalikke edasikindlustusettevõtjaid. Kindlustuse abiteenused: pole |
SI: elukindlustus, kahjukindlustus ning edasikindlustus ja retrotsessioon: pole Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: FIEdelt nõutakse registreeritud asukohta Sloveenia Vabariigis. |
|
||||||||||||||||
|
EE, LV, LT: puudub |
|
|
||||||||||||||||
|
PL: aktsiaseltsi või filiaali asutamine pärast tegevusloa saamist. |
|
|
||||||||||||||||
|
Välismaale ei tohi investeerida rohkem kui 5 % kindlustussummadest. Isik, kes tegutseb kindlustuse vahendajana, peab omama vastavat luba. Kindlustuse vahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud. |
|
|
||||||||||||||||
|
SI: elukindlustus ja kahjukindlustus: asutada saab Rahandusministeeriumi loal. Välisriikide isikud saavad asutada kindlustusettevõtja ainult kui ühisettevõte, millesse kuulub ka siseriiklik juriidiline isik, kusjuures väliskapitali osalus tohib olla kuni 99 %. |
|
|
||||||||||||||||
|
Väliskapitali maksimaalse osaluse piirangud kaotatakse uue kindlustusettevõtjate seaduse vastuvõtmisel. |
|
|
||||||||||||||||
|
Välisriigi isik võib omandada aktsiaid siseriiklikus kindlustusettevõtjas või suurendada oma osalust sellises ettevõtjas, kui selle kiidab eelnevalt heaks Rahandusministeerium. |
|
|
||||||||||||||||
|
Andes tegevusloa siseriiklikus kindlustusettevõtjas aktsiate omandamiseks või kiites selle tegevuse heaks, võtab Rahandusministeerium arvesse järgmisi kriteeriume:
|
|
|
||||||||||||||||
|
Piiranguteta välisosaluse puhul erastatavas kindlustusettevõtjas. |
|
|
||||||||||||||||
|
Vastastikuse kindlustamise institutsioonidesse võivad kuuluda ainult Sloveenia Vabariigis asutatud ettevõtjad ja siseriiklikud füüsilised isikud. |
|
|
||||||||||||||||
|
Edasikindlustus ja retrotsessioon: väliskapitali osalus edasikindlustusettevõtjas võib ulatuda aktsiate kontrollpakini. (Pole, v.a filiaalide puhul, pärast uue kindlustusettevõtjate seaduse vastuvõtmist). Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: selleks et pakkuda konsultatsiooni- ja nõuete rahuldamise teenuseid, tuleb kindlustusbüroo nõusolekul asutada juriidiline üksus. Aktuaari- ja riskihindamistegevuse puhul tohib teenuseid pakkuda ainult ametliku asutuse kaudu. Tegevused piirduvad käesoleva kava punktide A.i ja ii all nimetatutega. |
|
|
||||||||||||||||
|
Edasikindlustus ja retrotsessioon: piiranguteta. Füüsilised isikud ei tohi edasikindlustusteenuseid pakkuda. EE, LV, LT, MT: piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii. PL: piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii, ja järgmise eripiiranguga: kindlustuse vahendajate puhul nõutakse registreeritud elukohta. SI: elukindlustus, kahjukindlustus ning edasikindlustus ja retrotsessioon Piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii. Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused Piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii, aktuaaride ja riskihindajate puhul nõutakse registreeritud asukohta, kvalifikatsioonieksami sooritamist, Sloveenia Vabariigi aktuaaride seltsi kuulumist ja sloveeni keele oskust. |
Edasikindlustus ja retrotsessioon: piiranguteta. Füüsilised isikud ei tohi edasikindlustusteenuseid pakkuda. EE, LT, MT, SI: piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii. LV, PL: puudub |
|
|
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||
MT: pole seotud PL: pole seotud
MT: pole seotud |
Allsektorid x) e), xv) ja xvi): pole, v.a need, mis on näidatud horisontaaljaotises. Kõik teised allsektorid: piiranguteta EE: deposiitide ja teiste tagasimakstavate summade vastuvõtmine avalikkuselt Nõutakse Eesti Panga volitusi ja registreerimist vastavalt Eesti õigusele aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina. EE, LT: nõutakse eraldi fondivalitseja loomist, et täita avatud investeerimisfondide ja investeerimisäriühingute haldamise kohustusi; investeerimisfondide vara tohivad hoiustada ainult äriühingud, mille registreeritud asukoht on ühenduses. |
allsektorid x) e), xv) ja xvi): pole, v.a need, mis on näidatud horisontaaljaotises. EE, LV, LT, SI: puudub MT: allsektorid v) ja vi): pole Allsektor xv): piiranguteta, v.a rahvusvaheliste teenusepakkujate poolne finantsinformatsiooni andmine. PL: Piiranguteta, v.a: allsektor xv): pole |
|
||||||||||||||
MT: pole seotud PL: v.a Riigikassa tagatised ja kohustused.
|
LV: piiranguteta, v.a: allsektorid xi), xv) ja xvi): puudub LT: pensionifondide juhtimine: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut. MT: allsektorid v) ja vi): puudub Allsektor xv): piiranguteta, v.a rahvusvaheliste teenusepakkujate poolne finantsinformatsiooni andmine. PL: piiranguteta, v.a: allsektor xv): nõue kasutada riiklikku telekommunikatsioonivõrku või muu volitatud operaatori võrku, kui vastavaid teenuseid pakutakse piiriüleselt. SI: puuduvad allsektoris xv) ja xvi). Piiranguteta, v.a krediidi vastuvõtmine (kõik laenamise liigid) ning tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriikide krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste üksuste ja FIEde poolt. (Märkus: tarbijakrediit muutub vabaks uue välisvaluuta seaduse jõustumisel). Kõik ülalnimetatud krediidiküsimused tuleb registreerida Sloveenia Pangas. (Märkus: see nõue kaob uue pangandusseaduse jõustumisel.) Välisriikide isikud tohivad välismaiseid väärtpabereid pakkuda ainult siseriiklike pankade ja börsimaakleriäriühingu kaudu. Sloveenia Börsi liikmed peavad olema registreeritud Sloveenia Vabariigis. |
|
|
||||||||||||||
MT: pole seotud PL: ainult x) e) on seotud |
|
|
|
||||||||||||||
MT: pole seotud PL: v.a osalus Riigikassa võlakirjadega seonduvas. SI: v.a osalus Riigikassa võlakirjadega seonduvas.
MT: pole seotud PL: pole seotud |
Küprose piiranguteta residendid peavad taotlema Keskpanga nõusolekut vastavalt valuuta kontrollimise seadusele, et laenata välisvaluutas või välismaal, et viia raha välismaale või saada pangandusteenuseid, mis nõuavad raha eksporti. Allsektorid x) e), xv) ja xvi) pole, v.a see, mis on näidatud horisontaalsektoris. EE, LV, LT: puudub. MT: allsektorid v) ja vi): pole Allsektor xv): piiranguteta, v.a rahvusvaheliste teenusepakkujate poolne finantsinformatsiooni andmine. PL: piiranguteta, v.a:
|
allsektorid x) e), xv) ja xvi): pole, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotises. EE, LV, LT, SI: pole MT: allsektorid v) ja vi): pole Allsektor xv): piiranguteta, v.a rahvusvaheliste teenusepakkujate poolne finantsinformatsiooni andmine. PL: piiranguteta, v.a: allsektorid xv) ja xvi): pole |
|
||||||||||||||
MT: pole seotud PL: ainult portfellihalduse teenused. SI: v.a pensionifondide haldamine. |
SI: pole allsektorites xv) ja xvi). Piiranguteta, v.a krediidi vastuvõtmisel (igat liiki laenamised) ja tagatiste ja kohustuste vastuvõtmisel välisriikide krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste üksuste ja FIEde poolt. (Märkus: tarbijakrediit muutub vabaks uue välisvaluuta seaduse jõustumisel). Kõik ülalnimetatud krediidiküsimused tuleb registreerida Sloveenia Pangas. (Märkus: see nõue kaob uue pangandusseaduse jõustumisel.) Sloveenia Vabariigis asutatud juriidilised isikud võivad olla investeerimisfondide varade hoiustajateks. |
|
|
||||||||||||||
MT: pole seotud PL: pole seotud
|
CY: kõik allsektorid, v.a allsektor x) e) Uutele pankadele kehtivad järgmised nõuded:
|
Pärast asutamist ja tegevusloa saamist pole. Allsektor x) e) Maakleräriühing tohib registreerida Küprose Börsi liikmena ainult siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose ettevõtjate seadusele. EE, LV, LT, MT, PL, SI: pole |
|
||||||||||||||
MT: pole seotud PL: nõustamis- ja teised abifinantsteenused ainult Poolas teostatavate tegevuste jaoks. SI: v.a nõustamis-, vahendus- ja muud abifinantsteenused, mis on seotud Riigikassa võlakirjadega seonduvas osalemise ja pensionifondide haldamisega. |
Allsektor x) e): Küprosel võivad väärtpaberite maaklerlusega tegelda ainult Küprose Börsi liikmed (maaklerid). Maakleriäriühingud tohivad tööle võtta ainult inimesi, kellel on maaklerina töötamiseks ametlik tegevusluba. Pankadel ja kindlustusettevõtjatel on keelatud tegelda maaklerlusega. Nende filiaalideks olevatel maakleräriühingutel on see lubatud. LV: allsektor xi):
|
|
|
||||||||||||||
|
MT: piiranguteta, v.a:
|
|
|
||||||||||||||
|
PL: allsektorid v), vi), viii) ja ix) (v.a Riigikassa tagatised ja kohustused): panga võib asutada ainult aktsiaseltsina või tegevusloa saanud filiaalina. Kodakondsuse nõue mõnele, aga vähemalt ühele panga tegevjuhtidest. |
|
|
||||||||||||||
|
Allsektorid x) e), xi) (v.a osalus Riigikassa võlakirjadega seonduvas), xiii) (ainult portfellihalduse teenused) ja xvi) (nõustamis- ja teised abifinantsteenused ainult nende tegevuste puhul, mida teostatakse Poolas): pärast tegevusloa saamist tohib asutada ainult aktsiaseltsi või välisriigi juriidilise üksuse kohaliku filiaali, mis pakub väärtpaberiteenuseid. |
|
|
||||||||||||||
|
Allsektor xv): nõue kasutada riiklikku telekommunikatsioonivõrku või muu volitatud operaatori võrku, selleks et nimetatud teenuseid pakkuda piiriüleselt ja/või tarbida neid välismaal. |
|
|
||||||||||||||
|
SI: pole allsektorites xv) ja xvi). |
|
|
||||||||||||||
|
Mis tahes liiki panga asutamisel on vaja Sloveenia Panga tegevusluba. |
|
|
||||||||||||||
|
Välisriikide isikud võivad saada pankade aktsionärideks või omandada pankades lisaaktsiaid ainult Sloveenia Panga eelneva loaga. (Märkus: see meede kaob uue pangandusseaduse jõustumisel). |
|
|
||||||||||||||
|
Sloveenia Panga tegevusloaga võib pankadel, välispankade tütarettevõtjatel ja filiaalidel lubada pakkuda kõiki või osa pangandusteenustest olenevalt nende kapitalist. |
|
|
||||||||||||||
|
Piiranguteta välisosaluse puhul erastatavates pankades. |
|
|
||||||||||||||
|
Välispankade filiaalid peavad olema registreeritud Sloveenia Vabariigis ja olema juriidilised isikud. (Märkus: see meede kaob uue pangandusseaduse jõustumisel). |
|
|
||||||||||||||
|
Piiranguteta kõigi hüpoteegipankade, hoiu- ja laenuasutuste jaoks. |
|
|
||||||||||||||
|
Piiranguteta erapensionifondide (mittekohustuslike pensionifondide) asutamise suhtes. |
|
|
||||||||||||||
|
Fondivalitsejad on ettevõtjad, kes on loodud ainult investeerimisfondide haldamiseks. |
|
|
||||||||||||||
|
Välisriikide isikud võivad fondivalitsejates omandada otseselt või kaudselt kuni 20 protsenti aktsiatest või hääletamisõigustest; sellest suurema osa omandamiseks on vaja väärtpaberituru ameti nõusolekut. |
|
|
||||||||||||||
|
Volitatud (erastamis-) investeeringuettevõtja on investeeringuettevõtja, kes on loodud ainult omandiõiguse sertifikaatide (vautšerite) kogumiseks ja selliste aktsiate ostmiseks, mis on emiteeritud vastavalt omandiõiguse ülemineku õigusnormile. Volitatud fondivalitseja asutatakse ainult volitatud investeerimisettevõtjate haldamiseks. |
|
|
||||||||||||||
|
Välisriikide isikud võivad volitatud (erastamis-) investeerimisettevõtjates omandada otseselt või kaudselt kuni 10 protsenti aktsiatest või hääletamisõigustest; sellest suurema osa omandamiseks on vaja väärtpaberituru ameti nõusolekut, millega peab nõustuma ka Majandussuhete ja -arengu Ministeerium. |
|
|
||||||||||||||
|
Välisriikides emiteeritud väärtpaberitesse võivad investeerimisfondid investeerida kuni 10 protsendi ulatuses oma koguinvesteeringutest. Vastavad väärtpaberid on reastatud börsidel ja need on eelnevalt kinnitatud väärtpaberituru amet. |
|
|
||||||||||||||
|
Välisriikide isikud võivad börsimaakleriäriühingus olla aktsionärideks või partneriteks kuni 24 % ulatuses börsimaakleriäriühingus kapitalist, kui selleks on eelneva nõusoleku andnud väärtpaberituru amet. (Märkus: see meede kaob uue väärtpaberituru seaduse jõustumisel). |
|
|
||||||||||||||
|
Välisriigis emiteeritud väärtpabereid, mida varem pole Sloveenia Vabariigi territooriumil pakutud, võib pakkuda ainult börsimaakleriäriühing või pank, millel on tegevusluba selliste tehingute teostamiseks. Enne pakkumise tegemist peab börsimaakleriäriühing või pank saama väärtpaberituru ameti nõusoleku. |
|
|
||||||||||||||
|
Taotlusele saada luba välisriigis emiteeritud väärtpaberite pakkumiseks Sloveenia Vabariigis tuleb lisada esialgne tutvustus ning dokumentatsioon tõendamaks, et välisriigis emiteeritud väärtpaberite tagaja on pank või börsimaakleriäriühing, v.a välisriigis emiteeritud osade puhul. |
|
|
||||||||||||||
|
Allsektor x) e): isikud, olenemata sellest, kas nad tegutsevad eraldiseisvate maakleritena või töötavad maakleritena maakleräriühingute alluvuses, peavad vastama tegevusloa saamiseks vajalikele kriteeriumitele. EE, LT, MT, SI: piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii. LV: piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii ning jaotise “Pangandus ja teised finantsteenused” horisontaaljaotises. PL: allsektorid v), vi), viii) ja ix) (v.a Riigikassatagatised ja kohustused): piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii. Kodakondsuse nõue mõnele, aga vähemalt ühele panga tegevjuhile. Allsektorid x) e), xi) (v.a osalus Riigikassa väärtpaberitega seonduvas), xiii) (ainult portfellihalduse teenused), xv) ja xvi) (nõustamis- ja teised abifinantsteenused ainult seoses tegevustega, mida tehakse Poolas): piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii. |
Allsektor x) e): pole, v.a need, mis on näidatud horisontaaljaotises. EE, LT, MT, SI: piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. LV: pole, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii ning jaotise “Pangandus ja teised finantsteenused” horisontaaljaotises. PL: pole |
|
EÜ POOLSED LISAKOHUSTUSED
(AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK)
Kindlustus
a) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab arvesse tihedat koostööd nende liikmesriikide kindlustuse reguleerimise ja järelevalve asutuste vahel ning toetab nende püüdlusi paremate järelevalvestandardite edendamisel. |
b) |
Need liikmesriigid teevad kõik neist sõltuva, et vaadata kuue kuu jooksul pärast esitamist läbi nõuetekohased tegevusloa taotlused, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis otsekindlustuslepingute sõlmimiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktiga kooskõlas olev tütarettevõtja. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb liikmesriigi ametiasutus kõik endast sõltuva, et sellest kõnealusele ettevõtjale teatada ning taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. |
c) |
Nende liikmesriikide järelevalveasutused teevad kõik neist sõltuva, et asjatute viivitusteta vastata taotluse esitajate järelepärimistele selliste nõuetekohaste tegevuslubade taotluse staatuse kohta, mille Tšiili õigusega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis otsekindlustuslepingute sõlmimiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktiga kooskõlas olev tütarettevõtja. |
d) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) teeb kõik endast sõltuva, et lahendada kõik kindlustuse siseturu tõrgeteta toimimisega seotud küsimused, ning võtab arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada kindlustuse siseturgu. |
e) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab arvesse, et 2001. aasta 1. septembril kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt ja ilma, et see piiraks edaspidi vastuvõetavaid õigusakte, võib liikluskindlustuse kindlustuspreemia arvutamisel arvesse võtta mitut riskitegurit. |
f) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab arvesse, et 2001. aasta 1. septembril kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt ja ilma, et see piiraks edaspidi vastuvõetavaid õigusakte, ei nõuta üldiselt kindlustusseltsi kavandatud kindlustustingimustele ja kindlustuspreemiate tariifidele siseriiklike järelevalveasutuste heakskiitu. |
g) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab arvesse, et 2001. aasta 1. septembril kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt ja ilma, et see piiraks edaspidi vastuvõetavaid õigusakte, ei nõuta kindlustusmakse tõstmisele üldiselt siseriiklike järelevalveasutuste eelnevat heakskiitu. |
Muud finantsteenused
a) |
Asjaomaste EÜ direktiivide kohaldamisel teevad need liikmesriigid kõik neist oleneva, et vaadata 12 kuu jooksul läbi nõuetekohased panganduse tegevusloa taotlused, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis pangandusega tegelemiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb liikmesriik kõik endast oleneva, et sellest kõnealusele ettevõtjale teatada ning taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. |
b) |
Need liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et asjatute viivitusteta vastata taotluse esitajate järelepärimistele selliste esitatud nõuetekohaste panganduse tegevuslubade taotluse staatuse kohta, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis pangandusega tegelemiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. |
c) |
Asjaomaste EÜ direktiivide kohaldamisel teevad need liikmesriigid kõik neist oleneva, et vaadata kuue kuu jooksul läbi nõuetekohased tegevusloa taotlused, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis investeerimisteenuste direktiivis määratletud väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste osutamiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb liikmesriik kõik endast sõltuva, et sellest kõnealusele ettevõtjale teatada ning taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. |
d) |
Need liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et asjatute viivitusteta vastata taotluse esitajate järelepärimistele selliste esitatud nõuetekohaste tegevuslubade taotluste staatuse kohta, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste osutamiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. |
FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD KOHUSTUSTE KÄSITUSLEPE
Ühendusel on käesoleva lepingu alusel võimaldatud võtta erikohustusi finantsteenuste osas alternatiivse lähenemise alusel, mis on hõlmatud selle IV osa II peatüki (“Finantsteenused”) üldsätetega. On kokku lepitud, et seda lähenemisviisi võib rakendada järgmise käsitusleppe alusel:
i) |
see ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega; |
ii) |
ei ole kehtestatud ühtegi tingimust liberaliseerimise ulatuse suhtes, milleks lepinguosaline käesoleva lepingu alusel kohustub. |
Ühendus on läbirääkimiste alusel ning vastavalt tingimustele ja normidele, kui need on piiritletud, märkinud oma loendisse erikohustused, mis vastavad allpool esitatud lähenemisviisile.
A. Turulepääs
Piiriülene kaubandus
1. |
Ühendus peab lubama mitteresidentidest finantsteenuste osutajatel võrdsele kohtlemisele vastavate tingimuste alusel osutada iseseisvalt vahendaja kaudu või vahendajana järgmisi teenuseid:
|
2. |
Ühendus peab lubama oma residentidel osta Tšiili territooriumil finantsteenuseid, mis on märgitud:
|
Kaubanduslik kohalolek
3. |
Ühendus peab tagama Tšiili finantsteenuste osutajatele õiguse alustada tema territooriumil kaubanduslikku kohalolekut, sealhulgas olemasolevate ettevõtete omandamise teel, ning seda tegevust laiendada. |
4. |
Ühendus võib kehtestada tähtaegu, tingimusi ja protseduure lubamaks kaubandusliku kohaloleku alustamist ja laiendamist, kui need ei ole vastuolus selle kohustusega lõike 3 alusel ja on vastavuses käesolevas lepingus sätestatud ülejäänud kohustustega. |
Töötajate ajutine sisenemine
5. |
|
Mittediskrimineerivad meetmed
6. |
Ühendus peab püüdma kõrvaldada või piirata järgmiste meetmete mis tahes märkimisväärset negatiivset mõju Tšiili finantsteenuste osutajatele:
|
7. |
Punkti 6 alapunktides a ja b viidatud diskrimineerimisvabade meetmete suhtes peab ühendus püüdma mitte piirata või vähendada olemasolevaid turuvõimalusi ja seda kasu, mida Tšiili finantsteenuste osutajad rühmana ühenduse territooriumil juba kasutavad, tingimusel et sellest kohustusest tulenevalt ei diskrimineerita ühenduse finantsteenuste osutajaid. |
B. Võrdne kohtlemine
1. |
Nendel tingimustel, millega lubatakse võrdne kohtlemine, peab ühendus tagama Tšiili finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. See lõige ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu ühenduse kriitilistele laenuallikatele. |
2. |
Kui ühendus nõuab Tšiili finantsteenuste osutajatelt ühenduse finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel finantsteenuste osutamiseks liikmeksolekut või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus või kui ühendus näeb ette finantsteenuste osutamisel otseselt või kaudselt selliseid üksusi, soodustusi või eeliseid, peab ühendus tagama, et seesugused institutsioonid kohaldaksid Tšiili finantsteenuste osutajate suhtes, kes on residendid kõnesoleva liikme territooriumil, võrdset kohtlemist. |
C. Määratlused
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. |
Mitteresidendist finantsteenuste osutaja — Tšiili finantsteenuste osutaja, kes osutab Tšiili territooriumil paiknevast asutusest ühenduse territooriumile finantsteenuseid, olenemata sellest, kas selline finantsteenuste osutaja on ühenduse territooriumil, kus finantsteenust osutatakse, kaubandustegevusega hõivatud või mitte. |
2. |
Kaubanduslik kohalolek — ühenduse territooriumil asuv finantsteenuste osutamise ettevõtja, kaasa arvatud täielikult või osaliselt omatavad tütarettevõtjad, ühisettevõtted, ühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, frantsiisiettevõtted, filiaalid, agentuurid, esindused ja muud organisatsioonid. |
(1) Austria, Soome ja Rootsi puhul ei rakendata horisontaalpiiranguid kommunaalteenustena käsitletavate teenuste suhtes.
(2) Selgitav märkus: kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites, nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav sektorispetsiifiline kava otstarbekas.
(3) Erandeid kõnealustest nõuetest võib teha juhul, kui on võimalik tõendada, et elamisluba ei ole vaja.
(4) SI: vastavalt äriühingute seadusele ei käsitleta Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidilise isikuna, ent tegevuse poolest koheldakse neid samaväärselt tütarettevõtjaga.
(5) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, ehitusteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
(6) CZ: kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi, mis koosneb järgmisest:
— |
residendist kodanikele kehtestatud piirangud seoses valuuta omandamisega isiklikel eesmärkidel; |
— |
Tšehhi residentide valuutavahetusluba finantskrediidi saamiseks välissubjektidelt, otsesteks kapitaliinvesteeringuteks välismaal, kinnisvara omandamiseks välismaal ja välisväärtpaberite ostmiseks. |
(7) PL: mittediskrimineeriv valuutakontrolli süsteem, mis on seotud valuutakäibe piirangutega ja valuutavahetuslubade (üld- ja üksikload) süsteemiga muude kapitalivoo- ja valuutamaksepiirangute seas. Luba on vaja järgmiste valuutatehingute jaoks:
— |
valuuta riigist välja ülekandmine; |
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine; |
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel; |
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste või tööjõu soetamisega; |
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine; |
— |
välisväärtpaberite omandamine ja kinnisvara soetamine välismaal; |
— |
muude samalaadsete kohustuste võtmine välismaal. |
(8) SK: kanded loetletud läbipaistvuse huvides.
(9) PL: turulepääsu käsitlevat joonealust märkust kohaldatakse ka võrdse kohtlemise suhtes.
(10) Ajutise viibimise kestuse määratlevad liikmesriigid, samuti tehakse seda ühenduse õigusnormidega riiki sisenemise, seal viibimise ja töötamise kohta, kui need on olemas. Täpne kestus võib erineda sõltuvalt käesolevas kavas nimetatud füüsiliste isikute kategooriatest. Kategooria i puhul on riigis viibimise kestust piiratud järgmiselt: EE – kolm aastat, mida võib pikendada veel kahe aasta võrra,kusjuures kogukestus ei tohi ületada viit aastat; LV – viis aastat; LT – kolm aastat, mida juhtivtöötajate puhul võib pikendada kahe aasta võrra; PL ja SI – üks aasta, mida võib pikendada. Kategooria ii puhul on järgmised liikmesriigid piiranud kestust järgmiselt: EE – 90 päeva kuue kuu jooksul; PL – kolm kuud; LT – kolm kuud aastas; HU, LV, SI – 90 päeva.
(11) Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ühenduse ja liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustusega seotud nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
(12) Äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab Tšiili territooriumil asutatud juriidilises isikus, v.a mittetulundusorganisatsioon, ja kes viiakse ajutiselt üle seoses teenuse osutamisega kaubandusliku kohaloleku kaudu mõne liikmesriigi territooriumil; asjaomaste juriidiliste isikute peamine tegevuskoht peab olema Tšiili territooriumil ja nad tuleb üle viia kõnealuse juriidilise isiku üksusesse (esindusse, filiaali või tütarettevõtjasse), mis osutab tõhusalt samalaadseid teenuseid EÜ asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil.
(13) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, ehitusteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
(14) Erinevalt välismaa tütarettevõtjatest ei kehti otse liikmesriigis asutatud Tšiili finantsasutuste filiaalide suhtes, teatavate piiratud eranditega, ühenduse tasandil ühtlustatud usaldatavusnormatiivsed määrused, mis lubavad sellistel tütarettevõtjatel kasutada tõhusamaid võimalusi uute asutuste loomisel ja osutada piiriüleseid teenuseid kogu ühenduse ulatuses. Seetõttu antakse nimetatud filiaalidele liikmesriigi territooriumil tegutsemise luba samadel tingimustel, mis kehtivad liikmesriigi kodumaiste finantsasutuste suhtes, ja neilt võib nõuda rea usaldatavusnormatiivsete erinõuete täitmist, nagu panganduse ja väärpaberite puhul eraldatud kapitalisatsioon ja muud maksevõime, aruandluse ja raamatupidamisaruannete avalikustamise nõuded, või kindlustuse puhul tagatiste ja hoiustamisega seotud erinõuded, eraldatud kapitalistasioon, ning tehnilist reservi esindava vara ja vähemalt ühe kolmandiku solventsusmarginaali asumine asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid võivad kohaldada selles kavas nimetatud piiranguid ainult Tšiilist otse asutatud ärilise kohaoleku või Tšiili päritolu piirülese teenuseosutamise suhtes; järelikult ei või liikmesriigid kohaldada neid piiranguid, sealhulgas asutamist silmas pidades, ühenduse teistes liikmesriikides asutatud Tšiili tütarettevõtja suhtes, kui neid piiranguid ei või kohaldada ka teiste liikmesriikide äriühingutele ja kodanikele kooskõlas ühenduse õigusega.
(15) CZ: kui kohustusliku liikluskindlustusega seotud monopoolsed õigused kõrvaldatakse, saavad seda teenust mittediskrimineerivatel alustel osutada Tšehhi Vabariigis asutatud teenusepakkujad.
(16) IT: finantsteabe andmise ja edastamise ning finantsteabe töötluse, mis toob kaasa finantsdokumentidega kauplemist, võib keelata, kui see ähvardab tõsiselt kahjustada investorite huve. Tegevusloaga pangad ja investeerimisäriühingud peavad järgima ärieeskirju, kui nad annavad finantsdokumente käsitlevat investeerimisalast nõu, kapitalistruktuure, tööstusstrateegiat ja nendega seotud küsimusi käsiltevat nõu ning ühinemist ja ettevõtete omandamist käsitlevat nõu ja abi. Nõustamistegevus ei tohi sisaldada varahaldamist.
(17) IT: tegevusloaga isikuid, kes tohivad tegelda kollektiivse varahaldusega, peetakse vastutavaks igasuguse investeerimistegevuse eest, mida teostavad nende delegeeritud nõustajad (kollektiivne varahaldus, välja arvatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiselt investeerimise ettevõtted (UCITS)).
VII LISA
FINANTSTEENUSTE EEST VASTUTAVAD AMETIASUTUSED
A osa — ühendusele ja selle liikmesriikidele:
Euroopa Komisjon |
Kaubanduse peadirektoraat Siseturu peadirektoraat |
B-1049 Bruxelles |
||||
Austria |
Rahandusministeerium |
|
||||
Belgia |
Majandusministeerium |
|
||||
|
Rahandusministeerium |
|
||||
Küpros |
Rahandusministeerium |
CY-1439 Nicosia |
||||
Tšehhi Vabariik |
Rahandusministeerium |
|
||||
Taani |
Majandusministeerium |
|
||||
Eesti |
Rahandusministeerium |
|
||||
Soome |
Rahandusministeerium |
|
||||
Prantsusmaa |
Majandus-, rahandus- ja tööstusministeerium |
|
||||
Saksamaa |
Rahandusministeerium |
|
||||
Kreeka |
Kreeka pank |
|
||||
Ungari |
Rahandusministeerium |
|
||||
Iirimaa |
Iiri finantsteenuseid reguleeriv ametiasutus |
|
||||
Itaalia |
Riigikassa ministeerium |
|
||||
Läti |
Finants- ja kapitalituru komisjon |
|
||||
Leedu |
Rahandusministeerium |
|
||||
Luksemburg |
Rahandusministeerium |
|
||||
Malta |
Finantsteenuste ametiasutus |
|
||||
Madalmaad |
Rahandusministeerium |
|
||||
Poola |
Rahandusministeerium |
|
||||
Portugal |
Rahandusministeerium |
|
||||
Slovaki Vabariik |
Rahandusministeerium |
|
||||
Sloveenia |
Majandusministeerium |
|
||||
Hispaania |
Riigikassa |
|
||||
Rootsi |
Finantsjärelevalve ametiasutus |
|
||||
|
Rootsi keskpank |
|
||||
|
Rootsi tarbija ametiasutus |
|
||||
Ühendkuningriik |
Tema Majesteedi Riigikassa |
|
VIII LISA
(viidatud lepingu artiklis 132)
ASUTAMISEGA SEOTUD ERIKOHUSTUSTE LOENDID
A OSA
Ühenduse loend
Sissejuhatav märkus
1. |
Käesoleva loendi erikohustusi kohaldatakse üksnes nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse ühenduse asutamislepinguid, ning nendes sätestatud tingimustel. Neid kohustusi kohaldatakse üksnes ühenduse suhete suhtes oma liikmesriikidega ühelt poolt ja ühendusse mittekuuluvate riikidega teiselt poolt. Need ei mõjuta ühenduse õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi. |
2. |
Liikmesriikide tähistamiseks kasutatakse järgmisi lühendeid: |
AT Austria
BE Belgia
CY Küpros
CZ Tšehhi Vabariik
DE Saksamaa
DK Taani
ES Hispaania
EE Eesti
FR Prantsusmaa
FI Soome
EL Kreeka
HU Ungari
IT Itaalia
IE Iirimaa
LU Luksemburg
LT Leedu
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
PT Portugal
PL Poola
SE Rootsi
SI Sloveenia
SK Slovaki Vabariik
UK Ühendkuningriik
Juriidilise isiku tütarettevõtja — juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all.
Juriidilise isiku filiaal — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega.
Sektor või allsektor |
Võrdse kohtlemise piirangud seoses asutamisega |
||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||
Kõik sellesse loendisse kuuluvad sektorid |
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
Juriidilise isiku moodustamine AT: ilma et see piiraks olemasolevaid lepinguid, võivad välismaalastest füüsilised isikud tegeleda äriga Austria kodanikega võrdsetel tingimustel. Pädevale ametiasutusele tuleb siiski esitada tõend selle kohta, et asjaomase äritegevuse praktiseerimisel välismaalase päritoluriigis ei diskrimineerita mingil moel Austria füüsilisi isikuid. Kui sellist tõendit ei suudeta esitada, peab välismaalasest füüsiline isik esitama ametliku taotluse kodanikega võrdse staatuse saamiseks. Kui tegevusloa omanik ei ela alaliselt Austrias, on vaja määrata Austrias alaliselt elav kutseline esindaja (gewerberechtlicher Geschaftsführer). Tegevusloa saamiseks peavad välisriikide juriidilised isikud või ühingud looma esinduse ja määrama alaliselt Austrias elava kutselise esindaja. Ilma et see piiraks olemasolevaid lepinguid, peab välismaalasest kutseline esindaja taotlema kodanikega võrdset staatust. FI: vähemalt pooled aktsiaseltsi asutajatest peavad olema EMP (Euroopa Majanduspiirkond) piires alaliselt elavad füüsilised isikud või juriidilised isikud alalise asukohaga ühes EMP riigis, kui kaubandus- ja tööstusministeerium ei tee erandit. SE: piiratud vastutusega äriühingu (aktsiaseltsi) võivad asutada üks või mitu asutajat. Asutav pool elab EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) piires või on EMP juriidiline isik. Ühing saab olla asutav pool üksnes juhul, kui kõik osanikud elavad EMPs (1). Tegevdirektor ja vähemalt 50 % juhatuse liikmetest peavad elama EMPs (Euroopa Majanduspiirkonnas). Vastavaid tingimusi kohaldatakse muud liiki juriidiliste isikute asutamise suhtes. |
||||||||||||||||
|
CZ: välismaised füüsilised isikud võivad tegeleda äriga võrdsetel tingimustel Tšehhi kodanikega. Välismaised füüsilised isikud võivad siiski tegeleda ettevõtlusega eraettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid ainult sellise ettevõtte registreerimisel äriregistris, välja arvatud juhul, kui isik elab EMPs (Euroopa Majanduspiirkonnas). Kui füüsilisel/juriidilised isikul puudub alaline elu- või tegevuskoht EMPs, peab ta esitama lisaandmeid või dokumendi ettevõtte varade võlakoormuse kohta välisriigis, kui tagatise kehtivus on seotud selle avaldamisega, ning muud lisainformatsiooni äriregistrile. Enne äriregistris registreerimist peavad välismaised juriidilised isikud asutama ettevõtte Tšehhi Vabariigis ja määrama kutselise esindaja alalise elukohaga Tšehhi Vabariigis. MT: mitteresidentide avaldused Malta Väärtpaberibörsi nimekirja mittekantud väärtpaberite emiteerimiseks, omandamiseks, müügiks ja tagasiostmiseks kohalikes asutatud või asutamisel olevates ettevõtetes tuleb kooskõlastada Malta finantsteenuste ametiasutuses (MFSA) ettevõtteregistris. Seda korda ei kohaldata tulumaksuseaduse artiklis 2 määratletud äriühingute puhul (st rahvusvahelistele valdus-/kaubandusettevõtetele) ja äriühingute puhul, mis omavad kaubandusliku meresõidu seaduse alusel registreeritud laeva ja milles residentide osalus ei ületa 20 %. PL: välismaalased, kes on saanud loa Poola territooriumil elamiseks, loa seal viibimiseks, kellele on antud Poolas põgeniku staatus või ajutine kaitse Poola territooriumil, võivad Poola territooriumil tegeleda ettevõtluse ja majandustegevusega samade reeglite alusel nagu Poola elanikud. Järgides mõlemapoolsuse nõudeid, kui ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti, võivad välismaalased Poola territooriumil tegeleda majandustegevusega samade reeglite järgi nagu ettevõtjad, kelle asukoht on Poolas. Kui mõlemapoolsust ei eksisteeri, võivad välismaalased Poolas majandustegevusega tegeleda ainult usaldusühingu, piiratud vastutusega äriühingu ja aktsiaseltsi vormis; neil on õigus ka nimetatud ettevõtetega ühineda või nende aktsiaid ja osasid osta ja müüa. |
||||||||||||||||
|
Seadus välisriikide äriühingute filiaalide kohta SE: välisriigi äriühing (mis ei ole asutanud juriidilist isikut Rootsis) teostab oma äritegevust filiaali kaudu, mis on asutatud Rootsis ning millel on iseseisev juhtkond ja eraldi raamatupidamine. Ehitusprojektid kestusega alla aasta on vabastatud filiaali asutamise või residendist esindaja nimetamise kohustusest. SE: filiaali tegevdirektor elab alaliselt EMP (Euroopa Majanduspiirkond) piires (1). SE: välisriigi või Rootsi kodanikud, kes ei ela Rootsis, kes soovivad Rootsis teostada kommertstegevust, peavad ametisse nimetama ja kohalikus asutuses registreerima residendist esindaja, kes selliste tegevuste eest vastutab. LT: vähemalt üks välisriigi äriühingu filiaali esindaja peab olema Leedu resident. PL: filiaalid — Poola territooriumil majandustegevusega tegelemiseks võivad välisriigi ettevõtjad asutada filiaali, järgides mõlemapoolsuse nõudeid, kui ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingutega ei ole sätestatud teisiti. Filiaali majandustegevus peab olema sarnane sellele, millega tegeleb välisriigi ettevõtja määrata tuleb isik, kes on volitatud välisriigi ettevõtjat esindama. Filiaal peab olema registreeritud ning sellel peab olema eraldiseisev raamatupidamisarvestus. |
||||||||||||||||
|
Esindused — välisriigi ettevõtjad võivad asutada esindusi. Esinduse majandustegevus võib katta ainult välisriigi ettevõtja edendamist ja reklaamimist. Esindus peab olema registreeritud ning sellel peab olema eraldiseisev raamatupidamisarvestus. |
||||||||||||||||
|
SI: välisriigi äriühingute filiaalide registreerimine on seotud tingimusega, et emaettevõtja peab olema eelnevalt vähemalt ühe aasta registreeritud päritolumaa kohturegistris. |
||||||||||||||||
|
Juriidilised isikud: AT: üksnes Austria kodanikud või Austrias registreeritud juriidilised isikud ja ettevõtted võivad omada Austria Riigipanga (Oesterreichische Nationalbank) aktsiaid. Juhatuse liikmed peavad olema Austria kodanikud. FI: kui vähemalt pooled juhatuse liikmed või tegevdirektor ei ole EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) residendid, on vaja luba. Äriühingute suhtes võib kaubandus- ja tööstusminister siiski teha erandeid. FI: kui välisomanikud omandavad aktsiaid, mis annavad rohkem kui ühe kolmandiku hääleõigusest Soome olulises äriühingus või ettevõttes (rohkem kui 1 000 töötajat või käive üle 167 miljoni euro või bilansimaht suurem kui 167 miljonit eurot), peab olema Soome ametiasutuste kinnitus; kinnituse andmisest võib keelduda ainult juhul, kui kahjustataks olulisi riiklikke huve. Väljaspool EMPd elaval välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana või osanikuna Soome usaldus- või täisühingus, peab olema kauplemisluba. Kui välisorganisatsioon või -fond, mis ei ole EMP resident, kavatseb tegelda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on vaja kauplemisluba. |
||||||||||||||||
|
Kinnisvara ostmine: AT: välismaised füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- ja kultuurihuve või mitte. CY: piiranguteta CZ: kinnisvara võivad omandada üksnes alalist elamisluba omavad füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kes on registreeritud või omavad filiaali Tšehhi Vabariigis. Erirežiimi kohaldatakse põllu- ja metsamaa omandamisel, mida võivad omandada üksnes residendid (s.o alalist elamisluba omavad füüsilised isikud või Tšehhi Vabariigis registreeritud juriidilised isikud), ning osaleda riigi põllu- ja metsamaa erastamisel on lubatud üksnes Tšehhi Vabariigi kodanikel. EE: reservatsioon põllu- ja metsamaa ostmisel, samuti piiriäärsete maade omandamisel. DK: mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel kinnisvaraostu piirangud. Välismaistel füüsilistel ja juriidilistel isikutel põllumaaostu piirangud. ES: reservatsioon kinnisvara ostmisel ühendusse mittekuuluvate riikide valitsuste, riigiasutuste ja avalik-õiguslike üksuste poolt. EL: vastavalt seadusele nr 1892/90, muudetud seadusega nr 1969/91, peab isikul olema kaitseministri luba (väljaspool ELi asuval füüsilisel ja juriidilisel isikul), et omandada maad piiriäärsetel aladel otse või aktsiate omandamise teel äriühingu kaudu, mis ei ole Kreekas avalikult noteeritud ja mis omab kinnisvara kõnealuses piirkonnas, või mis tahes muudatuste korral sellise äriühingu aktsionäride seas. IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab olema osaluse omandamiseks Iiri maaomandis maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes. |
||||||||||||||||
|
HU: piiranguteta riigivara omandamise korral füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt. LT: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. Siiski tuleb kõnealuse vara omandamisel ja kasutamisel järgida Leedu seadusi. LV: piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. MT: jätkuvalt nõutakse Malta õigusaktide kohaldamist kinnisvara omandamisel Maltal. SI: Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil. Sloveenia Vabariigis välismaiste isikute asutatud filiaalid (2) võivad omandada ainult oma sellise majandustegevuse jaoks vajalikku kinnisvara, v.a maa, mille jaoks need on asutatud. Äriühingutel, kus kapitali- või häälteenamus kuulub otseselt või kaudselt mõne teise liikmesriigi juriidilistele isikutele või kodanikele, peab olema eriluba kinnisvara omamisel, mis asub kuni 10 km kaugusel riigipiirist. SK: füüsiliste või juriidiliste isikute kinnisvaraomandamise piirangud. Välismaised isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovaki juriidilisi isikuid või osaledes ühisettevõtetes. Välismaistel isikutel peab olema luba maa omandamiseks. IT: piiranguteta kinnisvara ostmisel. FI: (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. FI (Ahvenamaa): piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata. PL: kinnisvara omandamisel otse või kaudselt välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt nõutakse luba. PL: piiranguteta, v.a: sõltumatu korteri või kinnisvara ostmine välismaa füüsilise isiku poolt, kes on Poolas elanud vähemalt viis aastat pärast alalise elamisloa saamist; kinnisvara ostmine koos hoonetega, mille üldpindala ei ületa 0,4 ha linna piirkonnas, Poolas registreeritud juriidilise isiku poolt ning keda otseselt või kaudselt kontrollib välismaine füüsiline isik või välismaine juriidiline isik, kes on registreeritud välismaal, põhikirjast tulenevatel põhjustel. |
||||||||||||||||
|
Investeeringud: CY: portfelliinvesteeringud: investorid väljastpoolt EL võivad investeerida kuni 49 % akstsiakapitalist avalikult noteeritud Küprose äriühingutes. Kõnealuseid investeeringuid sisaldatavaid tehinguid võivad teha Küprose börsimaaklerid ja riigi osalusega äriühingud Küprose keskpangaga arvestamata. CY: välisosalusega üksus peab olema tasunud kapitali võrdväärselt finantsnõuetega ja mitteresidendid peavad rahastama oma osaluse välisvaluutas. Kui mitteresidentide osalus on suurem kui 24 %, tuleb käibekapitali- või muid nõudeid täiendavalt rahastada kohalikest või välisvahenditest proportsionaalselt residentide ja mitteresidentide osalusega üksuse aktsiakapitalis. Välisäriühingute filiaalidesse tehtavaid alginvesteeringuid tuleb rahastada välisvahenditest. Kohalikest vahenditest on lubatud laenata käibekapitali rahastamiseks. ES: et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba. FR: välisostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:
FR: välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. FR: teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. HU: osalemine hasartmängude, kihlveo, loteriide või muude sarnaste tegevuste organiseerimisel kuulub riigi pädevusse. IT: hiljuti erastatud äriühingutele võib anda ainuõigused või neid pikendada. Mõnel juhul võib piirata hääleõigusi hiljuti erastatud äriühingutes. Viie aasta jooksul võib kaitse, transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tegutsevate äriühingute suurte aktsiapakkide omandamiseks nõuda riigivaraministeeriumi heakskiitu. LT: loteriide korraldamiseks tehtavad investeeringud on keelatud väliskapitaliinvesteeringute seaduse alusel. MT: äriühingute suhtes, mille osanikeks on mitteresidendist juriidilised või füüsilised isikud, kohaldatakse samasuguseid kapitalinõudeid nagu täielikult residentidele kuuluvate äriühingute suhtes, järgmiselt: eraettevõte — 500 liiri (vähemalt 20 % kapitalimaksena), riigi osalusega äriühing — 20000 liiri (vähemalt 25 % kapitalimaksena). Mitteresidentide aktsiakapitaliosalus tasutakse välismaiste fondide abil. Mitteresidentidest osalejatega äriühingud peavad tegema taotluse rahandusministrile, et omandada kinnisvara vastavalt seadusele. PT: välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Portugali valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. |
||||||||||||||||
|
PL: väliskapitaliga äriühingu registreerimise volitust nõutakse juhul, kui tegemist on:
|
||||||||||||||||
|
CY: valuutavahetuskontrolli seaduse kohaselt pole tavaliselt mitteresidentidel lubatud laenata kohalikest allikatest. SK: jooksvate maksete osas on residentidest kodanikel välisvaluuta omandamine isiklikuks eesmärgiks piiratud. Kapitalisiirete osas nõutakse välisvaluuta kinnitust välisisikute finantskrediidi, välismaale tehtavate otseste kapitaliinvesteeringute, välismaal asuva kinnisvara omandamise ja välismaiste väärtpaberite ostu aktsepteerimiseks. |
||||||||||||||||
|
Elukohanõuded AT: harukontorite ja juriidiliste isikute tegevdirektoritel peab olema alaline elukoht Austrias; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või harukontori juures palgatöötajatena, peab olema alaline elukoht Austrias. AT: kõigi välismaalaste suhtes kehtivad välismaalaste seaduse ja alalise elukoha seaduse sätted seoses riiki sisenemise, seal viibimise ja tööga. Lisaks kehtivad võõrtöötajate, sealhulgas võtmeisikute ja investorite, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna kodanike suhtes välistööjõu seaduse sätted, sealhulgas need, mis reguleerivad tööturutesti ja kvoodisüsteemi. Kui investor teeb investeeringu, millel on positiivne mõju kogu Austria majandusele või selle tervele sektorile, võib tema ja oluliste võtmeisikute suhtes tööturutesti ära jätta. Investorid, kes esitavad tõendi selle kohta, et nende valduses on vähemalt 25 protsenti ühingust (Personengesellschaft) või aktsiaseltsist (Gesellschaft mit beschränkter Haftung) ja et nad mõjutavad otsustavalt äriühingu tegevust, vabastatakse välistööjõu seaduse kohaldamisest. LT: vähemalt üks välisettevõtte esindaja peab olema Leedu resident. MT: Malta riiki sisenemist ja riigis viibimist puudutavaid Malta seaduste ja määruste nõudeid kohaldatakse jätkuvalt, sealhulgas viibimisaja suhtes. Riiki sisenemise ja elukohalube antakse Malta valitsuse äranägemisel. SK: välismaalasest füüsilisel isikul, kelle nimi tuleb kanda äriregistrisse isikuna, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, tuleb esitada Slovaki Vabariigile elamisluba. |
Sektor või allsektor |
Piirangud asutamisõigust puudutavale võrdsele kohtlemisele |
||||||||||
|
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
AT: reservatsioon CY: ühenduseväline osalus lubatud kuni 49 %. Investeeringu soovituslik miinimum on 100 000 CY£. FR: reservatsioon põllumajandusettevõtete asutamise suhtes ühenduseväliste riikide kodanike poolt ja viinamarjaistanduste omandamise suhtes. HU: piiranguteta IE: reservatsioon ühendusevälistele kodanikele maa omandamise suhtes põllumajanduslikul otstarbel, kui ei ole antud luba; alaliselt väljaspool ühendust elavatele isikutele jahutootmise investeeringute suhtes. LT: piiranguteta, mis puudutab maa, siseveekogude ja metsa omandi üleminekut välisisikutele (füüsilistele ja juriidilistele) kooskõlas põhiseadusega. MT: piiranguteta SK: reservatsioon maa põllumajanduslikel eesmärkidel omandamise ja muu maa omandamise suhtes vastavalt välisvaluuta seaduse sätetele. |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
AT: vähemalt 25 % Austrias registreeritud laevade omandamine. BE: reservatsioon laevandusettevõtjatele Belgia lipu all sõitvate laevade omandamise suhtes, kui laevandusettevõtja põhitegevuskoht ei ole Belgias. CY: ühenduseväline osalus lubatud kuni 49 %. Investeeringu soovituslik miinimum on 100 000 CY£ DK: reservatsioon EÜ mitteresidentidele kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtte osalusest vähemalt ühe kolmandiku omandamise suhtes; EÜ mitteresidentidele Taani lipu all sõitvate laevade osaluse omandamise suhtes, välja arvatud Taanis asutatud ettevõtte kaudu. FR: reservatsioon ühenduseväliste või EFTA-väliste riikide kodanike asumise suhtes riigile kuuluvale merealale kala-/karplooma-/vetikakasvatuse eesmärgil. FI: reservatsioon Soome lipu all sõitvate laevade, sealhulgas kalalaevade omandiõiguse suhtes, välja arvatud Soomes asutatud ettevõtte kaudu. FR: reservatsioon omandiõiguse suhtes enam kui 50 protsendi Prantsusmaa lipu all sõitva laeva omandamise järel, v.a juhul, kui asjaomane laev kuulub täielikult ettevõtetele, mille põhitegevuskoht on Prantsusmaal. DE: merekalapüügiluba antakse üksnes laevadele, millel on õigus sõita Saksamaa lipu all. Need on kalalaevad, mille enamusosalus kuulub ühenduse kodanikele või kooskõlas ühenduse eeskirjadega asutatud äriühingutele, mille põhitegevuskoht on liikmesriigis. Laevade kasutamist peavad juhtima ja kontrollima Saksamaal alaliselt elavad isikud. Kalapüügiloa saamiseks tuleb kõik kalalaevad registreerida asjaomastes mereriikides, kus laevadel on kodusadamad. EE: laevad on kohustatud sõitma Eesti lipu all, kui nad asuvad Eestis ja enamusosalus kuulub Eesti kodanikele täisühingutes ja usaldusühingutes või muudes Eestis paiknevates juriidilistes isikutes ning häälteenamus juhatuses kuulub Eesti kodanikele. EL: EÜ-väliste riikide füüsilistele või juriidilistele isikutele võib kuuluda kuni 49 % Kreeka lipu all sõitvast laevast. HU: piiranguteta IE: reservatsioon ühenduseväliste riikide kodanikele Iirimaal registreeritud merekalalaevade omandamise suhtes. IT: reservatsioon välismaalastele, kes pole ühenduse residendid, enamusosaluse ostmise suhtes Itaalia lipu all sõitvates laevades; Itaalia territoriaalvetes kalapüügiks kasutatavate Itaalia lipu all sõitvate laevade ostmise suhtes. LT: piiranguteta LV: reservatsioon Läti kalalaevade omandiõiguse registreerimise suhtes füüsilistele isikutele, kes pole Läti Vabariigi kodanikud või on Läti Vabariigi mittekodanikud või ei ole Läti juriidilised isikud, v.a Lätis asutatud äriühingu kaudu. MT: piiranguteta |
||||||||||
|
NL: reservatsioon Madalmaade lipu all sõitvate laevade omandiõiguse suhtes, kui investeeringu tegijateks ei ole Madalmaade õiguse alusel asutatud laevandusettevõtjad, kes on asutatud Madalmaade Kuningriigis ja kelle tegelik juhtkond asub Madalmaades. PT: reservatsioon Portugali lipu all sõitvate laevade omandiõiguse suhtes, välja arvatud Portugalis asutatud ettevõtte kaudu. SE: reservatsioon Rootsi lipu all sõitvates laevades üle 50 % osaluse omandamise suhtes, välja arvatud Rootsis asutatud ettevõtte kaudu; Rootsi vetes kutselise kalapüügiga tegelevate äriühingute asutamise või neis üle 50 % osaluse omandamise suhtes, kui ei anta vastavat luba. Kalapüügiõiguse piirangud ja piirangud selle kohta, millised laevad võivad omandada loa ja saada Rootsi kalapüügilaevastiku osaks, on esitatud Rootsi kalandusõigusaktides. SK: reservatsioon Slovaki lipu all sõitvate laevade omandiõiguse suhtes, v.a omandiõigus Slovaki Vabariigis asutatud äriühingu kaudu. UK: reservatsioon Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade osaluse omandamise suhtes, v.a juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes kõigil juhtudel omavad alalist elu- ja asukohta Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist. |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
CZ: piiranguteta EL: Õigus uurida ja kasutada kõiki mineraale peale süsivesinike, tahkeid kütuseid, radioaktiivseid mineraale ja geotermaalpotentsiaali antakse Kreeka riigi kontsessiooniga pärast seda, kui Ministrite Nõukogu on andnud oma heakskiidu. ES: reservatsioon strateegilistesse mineraalidesse investeerimise suhtes, kui investeering ei ole ühenduse päritolu. FR: mitteresident saab kaevandustööstusi asutada Prantsusmaa või Euroopa filiaalina, kusjuures filiaali juhataja peab olema Prantsusmaa või muu riigi resident ja teatama kohalikule prefektuurile oma ametliku elu- ja töökoha. HU: õigus otsida, uurida ja kasutada mineraaltoorainet võib olla ajalise piiranguga, kusjuures kontsessiooni annab Ungari riik. LT: piiranguteta MT: piiranguteta EC: reservatsioon süsivesinike leidmise, uurimise ja kasutamise suhtes — vastavalt 30. mai 1994. aasta direktiivile 94/22/EÜ (EÜT L 164, 30.6.1994): kui ilmneb, et mõni kolmas riik ei võimalda henduse üksustele sellist ligipääsu ja tegevusvabadust, nagu ühenduse üksused võimaldavad selle riigi üksustele, siis võib nõukogu komisjoni ettepanekul volitada vastavat liikmesriiki keelduma andmast tegevusluba üksusele, mida kontrollib kõnealune kolmas riik ja/või selle kodanikud (mõlemapoolsuse põhimõte). |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Pole |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
MUU VALMISTAMINE |
A: mittesõjaotstarbeliste relvade ja lõhkeainete tootmine toimub vastavalt EMÜ kodakondsusnõudele. Sõjaliste relvade ja lõhkeainete tootmine toimub vastavalt Austria kodakondsusnõudele. Juriidilised isikud ja partnerlusettevõtted: registreeritud asukoht või peakontor peab asuma Austrias. Ettevõtja ametialane esindaja või tegevpartnerid, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, peavad olema EMÜ kodanikud. |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
AT: piiranguteta CZ: piiranguteta FR: hüdroelektritööstuse alaseid kontsessioone ja volitusi võib anda ainult Prantsusmaa või Ühenduse mõne muu riigi kodanikele, samuti kolmandate riikide kodanikele, kui vastava riigiga on sõlmitud mõlemapoolsuse nõude lepe, mis puudutab hüdroelektri varude kasutamist. FI: reservatsioon sellisesse ettevõtjasse investeerimise suhtes, kelle tegevus hõlmab tuumaenergiat või vastavaid aineid. EL: tahked kütused, radioaktiivsed mineraalid ja geotermaalenergia: kasutuslitsentsi ei või anda ühendusevälistele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Kasutusõiguseks on vaja Kreeka riigi kontsessiooni, mille eelduseks on Ministrite Nõukogu eelnev heakskiit. HU: piiranguteta LV: elektrienergia sektoris on riigimonopol. MT: piiranguteta PT: reservatsioon sellisesse ettevõtjasse investeerimisse suhtes, kes tegeleb maagaasi impordi, transpordi ja tarnega. Portugali valitsusel on pädevus määratleda tingimused, mida peavad täitma ettevõtjad, kes tahavad tegutseda nendel aladel. SK: nõutakse kooskõla Slovaki Vabariigi energiapoliitikaga. Reservatsioon sellistesse ettevõtjatesse investeerimise suhtes, keda iseloomustatakse loomulike monopolidena. Valitsus võib piirata elektri ja gaasi importi ja eksporti järgmistel juhtudel:
|
(1) Nendele nõuetele võib ette näha erandeid, kui leiab tõestamist, et residentsus ei osutu vajalikuks.
(2) SI: vastavalt äriühingute seadusele ei loeta Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidiliseks isikuks, küll aga võrdsustatakse tema tegevus tütarettevõtja omaga.
(3) CZ: rakendatakse välisvaluutavahetuskontrolli mittediskrimineerimissüsteemi, mis koosneb:
a) isiklikuks eesmärgiks välisvaluuta omandamise piiramisest residentidest kodanikele,
b) välisvaluuta kinnitusest Tšehhi residentide puhul välisisikute finantskrediidi, välismaale tehtavate otseste kapitaliinvesteeringute, välismaal asuva kinnisvara omandamise ja välismaiste väärtpaberite ostu aktsepteerimiseks.
— |
välisvaluuta siirded riigist välja, |
— |
Poola vääringu siirded riiki, |
— |
sisemaiste ja välismaiste isikute vaheline rahalise vara omandiõiguse üleminek, |
— |
laenude ja krediidi andmine ja võtmine sisemaiste isikute poolt välisvaluutatehingute osas, |
— |
välisvaluuta maksete määramine või sooritamine omandatud kaupade, kinnisvara, varaliste õiguste, teenuste või töö eest Poolas, |
— |
pangakonto avamine või omamine välismaal asuvas pangas, |
— |
välisväärtpaberite ja välismaal asuva kinnisvara omandamine ja omamine, |
— |
välisvaluuta siirded riigist välja, |
— |
Poola vääringu siirded riiki, |
— |
sisemaiste ja välismaiste isikute vaheline rahalise vara omandiõiguse üleminek, |
— |
laenude ja krediidi andmine ja võtmine sisemaiste isikute poolt välisvaluutatehingute osas, |
— |
välisvaluuta maksete määramine või sooritamine omandatud kaupade, kinnisvara, varaliste õiguste, teenuste või töö eest Poolas, |
— |
pangakonto avamine või omamine välismaal asuvas pangas, |
— |
välisväärtpaberite ja välismaal asuva kinnisvara omandamine ja omamine, |
— |
muude sama mõjuga väliskohustuste võtmine. |
— |
välisvaluuta siirded riigist välja, |
— |
Poola vääringu siirded riiki, |
— |
sisemaiste ja välismaiste isikute vaheline rahalise vara omandiõiguse üleminek, |
— |
laenude ja krediidi andmine ja võtmine sisemaiste isikute poolt välisvaluutatehingute osas, |
— |
välisvaluuta maksete määramine või sooritamine omandatud kaupade, kinnisvara, varaliste õiguste, teenuste või töö eest Poolas, |
— |
pangakonto avamine või omamine välismaal asuvas pangas, |
— |
välisväärtpaberite ja välismaal asuva kinnisvara omandamine ja omamine, |
— |
muude sama mõjuga väliskohustuste võtmine. |
(5) SK: kanded loendis läbipaistvuse eesmärgil.
IX LISA
ÜHENDUSE KATVUS RIIGIHANKE OSAS
(sellele on viidatud assotsiatsioonilepingu artiklis 137)
1. liide
KESKÜKSUSED
ÜKSUSED, MIS TEOSTAVAD RIIGIHANGET VASTAVALT KÄESOLEVA JAO SÄTETELE
2. JAOTIS
Riigi tellijad
TŠEHHI VABARIIK
1. |
Ministerstvo dopravy (Ministry of Transport) |
2. |
Ministerstvo informatiky (Ministry of Informatics) |
3. |
Ministerstvo financí (Ministry of Finance) |
4. |
Ministerstvo kultury (Ministry of Culture) |
5. |
Ministerstvo obrany (Ministry of Defence) (1) |
6. |
Ministerstvo pro místní rozvoj (Ministry for Regional Development) |
7. |
Ministerstvo práce a sociálních věcí (Ministry of Labour and Social Affairs) |
8. |
Ministerstvo průmyslu a obchodu (Ministry of Industry and Trade) |
9. |
Ministerstvo spravedlnosti (Ministry of Justice) |
10. |
Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (Ministry of Education, Youth and Sports) |
11. |
Ministerstvo vnitra (Ministry of the Interior) |
12. |
Ministerstvo zahraničních věcí (Ministry of Foreign Affairs) |
13. |
Ministerstvo zdravotnictví (Ministry of Health) |
14. |
Ministerstvo zemědělství (Ministry of Agriculture) |
15. |
Ministerstvo životního prostředí (Ministry of the Environment) |
16. |
Poslanecká sněmovna PČR (Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic) |
17. |
Senát PČR (Senate of the Parliament of the Czech Republic) |
18. |
Kancelář prezidenta (Office of the President) |
19. |
Český statistický úřad (Czech Statistical Office) |
20. |
Český úřad zeměměřičský a katastrální (Czech Office for Surveying, Mapping and Cadastre) |
21. |
Úřad průmyslového vlastnictví (Industrial Property Office) |
22. |
Úřad pro ochranu osobních údajů (Office for Personal Data Protection) |
23. |
Bezpečnostní informační služba (Security Information Service) |
24. |
Národní bezpečnostní úřad (National Security Authority) |
25. |
Česká akademie věd (Academy of Sciences of the Czech Republic) |
26. |
Vězeňská služba (Prison Service) |
27. |
Český báňský úřad (Czech Mining Authority) |
28. |
Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (Office for the Protection of Competition) |
29. |
Správa státních hmotných rezerv (Administration of the State Material Reserves) |
30. |
Státní úřad pro jadernou bezpečnost (State Office for Nuclear Safety) |
31. |
Komise pro cenné papíry (Czech Securities Commission) |
32. |
Energetický regulační úřad (Energy Regulatory Office) |
33. |
Úřad vlády České republiky (Office of the Government of the Czech Republic) |
34. |
Ústavní soud (Constitutional Court) |
35. |
Nejvyšší soud (Supreme Court) |
36. |
Nejvyšší správní soud (Supreme Administrative Court) |
37. |
Nejvyšší státní zastupitelství (Supreme Public Prosecutor's Office) |
38. |
Nejvyšší kontrolní úřad (Supreme Audit Office) |
39. |
Kancelář Veřejného ochránce práv (Office of the Public Defender of Rights) |
40. |
Grantová agentura České republiky (Grant Agency of the Czech Republic) |
41. |
Český úřad bezpečnosti práce (Czech Authority of Safety Work) |
42. |
Český telekomunikační úřad (Czech Telecommunication Office) |
EESTI
1. |
Vabariigi Presidendi Kantselei (Office of the President of the Republic of Estonia) |
2. |
Eesti Vabariigi Riigikogu (Parliament of the Republic of Estonia) |
3. |
Eesti Vabariigi Riigikohus (Supreme Court of the Republic of Estonia) |
4. |
Riigikontroll (The State Audit Office of the Republic of Estonia) |
5. |
Õiguskantsler (Legal Chancellor) |
6. |
Riigikantselei (The State Chancellery) |
7. |
Rahvusarhiiv (The National Archives of Estonia) |
8. |
Haridus- ja Teadusministeerium (Ministry of Education and Research) |
9. |
Justiitsministeerium (Ministry of Justice) |
10. |
Kaitseministeerium (Ministry of Defence) (1) |
11. |
Keskkonnaministeerium (Ministry of Environment) |
12. |
Kultuuriministeerium (Ministry of Culture) |
13. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Ministry for Economy and Communication) |
14. |
Põllumajandusministeerium (Ministry of Agriculture) |
15. |
Rahandusministeerium (Ministry of Finance) |
16. |
Siseministeerium (Ministry of Internal Affairs) |
17. |
Sotsiaalministeerium (Ministry of Social Affairs) |
18. |
Välisministeerium (Ministry of Foreign Affairs) |
19. |
Keeleinspektsioon (The Language Inspectorate) |
20. |
Riigiprokuratuur (Prosecutor's Office) |
21. |
Teabeamet (The Information Board) |
22. |
Maa-amet (Land Board) |
23. |
Keskkonnainspektsioon (Environmental Inspectorate) |
24. |
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (Centre of Forest Protection and Silviculture) |
25. |
Muinsuskaitseamet (The Heritage Conservation Inspectorate) |
26. |
Patendiamet (Patent Office) |
27. |
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (The Technical Inspectorate) |
28. |
Energiaturu Inspektsioon (The Energy Market Inspectorate) |
29. |
Tarbijakaitseamet (The Consumer Protection Board) |
30. |
Riigihangete Amet (Public Procurement Office) |
31. |
Eesti Patendiraamatukogu (Estonian Patent Library) |
32. |
Taimetoodangu Inspektsioon (The Plant Production Inspectorate) |
33. |
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (Agricultural Registers and Information Board) |
34. |
Veterinaar- ja Toiduamet (The Veterinary and Food Board) |
35. |
Konkurentsiamet (The Competition Board) |
36. |
Maksu- ja Tolliamet (Tax and Customs Board) |
37. |
Statistikaamet (Statistical Office) |
38. |
Kaitsepolitseiamet (The Security Police Board) |
39. |
Proovikoda (Assay Office) |
40. |
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (Citizenship and Migration Board) |
41. |
Piirivalveamet (The Border Guard Administration) |
42. |
Politseiamet (The Police Board) |
43. |
Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus (Centre of Forensic and Criminalistic Science) |
44. |
Keskkriminaalpolitsei (Central Criminal Police) |
45. |
Päästeamet (The Rescue Board) |
46. |
Andmekaitse Inspektsioon (The Data Protection Inspectorate) |
47. |
Ravimiamet (Agency of Medicines) |
48. |
Sotsiaalkindlustusamet (Social Insurance Board) |
49. |
Tööturuamet (Labour Market Board) |
50. |
Tervishoiuamet (Health Care Board) |
51. |
Tervisekaitseinspektsioon (Health Protection Inspectorate) |
52. |
Tööinspektsioon (Labour Inspectorate) |
53. |
Lennuamet (Civil Aviation Administration) |
54. |
Maanteeamet (Road Administration) |
55. |
Sideamet (Communications Board) |
56. |
Veeteede Amet (Maritime Administration) |
57. |
Raudteeamet (Estonian Railway Administration) |
KÜPROS
1. |
|
2. |
Υπουργικό Συμβούλιο (Council of Ministers) |
3. |
Βουλή των Αντιπροσώπων (House of Representatives) |
4. |
Δικαστική Υπηρεσία (Judicial Service) |
5. |
Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (Law Office of the Republic) |
6. |
Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (Audit Office of the Republic) |
7. |
Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (Public Service Commission) |
8. |
Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (Educational Service Commission) |
9. |
Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (Office of the Commissioner for Administration (Ombudsman)) |
10. |
Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (Commission for the Protection of Competition) |
11. |
Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου (Internal Audit Service) |
12. |
Γραφείο Προγραμματισμού (Planning Bureau) |
13. |
Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (Treasury of the Republic) |
14. |
Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα (Office of the Personal Character Data Protection Commissioner) |
15. |
Γραφείο Επιτρόπου Νομοθεσίας (Law Commissioner Office) |
16. |
Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων (Office of the Commissioner for the Public Aid) |
17. |
Υπουργείο Άμυνας (Ministry of Defence) (1) |
18. |
|
19. |
|
20. |
|
21. |
|
22. |
|
23. |
Υπουργείο Εξωτερικών (Ministry of Foreign Affairs) |
24. |
|
25. |
Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (Ministry of Εducation and Culture) |
26. |
|
27. |
|
LÄTI
1. |
Valsts prezidenta kanceleja (Chancellery of the State President) |
2. |
Saeimas kanceleja (Chancellery of the Parliament) |
3. |
Aizsardzības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Defence and institutions subordinate to it and under its supervision) (1) |
4. |
Ārlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Foreign Affairs and institutions subordinate to it and under its supervision) |
5. |
Ekonomikas ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Economics and institutions subordinate to it and under its supervision) |
6. |
Finanšu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Finance and institutions subordinate to it and under its supervision) |
7. |
Iekšlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of the Interior and institutions subordinate to it and under its supervision) |
8. |
Izglītības un zinātnes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Education and Science and institutions subordinate to it and under its supervision) |
9. |
Kultūras ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Culture and institutions subordinate to it and under its supervision) |
10. |
Labklājības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Welfare and institutions subordinate to it and under its supervision) |
11. |
Reģionālās attīstības un pašvaldību lietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Regional Development and local governments and institutions subordinate to it and under its supervision) |
12. |
Satiksmes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Transport and institutions subordinate to it and under its supervision) |
13. |
Tieslietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Justice and institutions subordinate to it and under its supervision) |
14. |
Veselības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Health and institutions subordinate to it and under its supervision) |
15. |
Vides ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Environment and institutions subordinate to it and under its supervision) |
16. |
Zemkopības ministrija un tās pārraudzībā esošās iestādes (Ministry of Agriculture and institutions under its supervision) |
17. |
Īpašu uzdevumu ministrs bērnu un ģimenes lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Minister for Special Assignments for Children and Family Affairs and institutions subordinate to it and under its supervision) |
18. |
Īpašu uzdevumu ministrs sabiedrības integrācijas lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Minister for Special Assignments for Integration Affairs and institutions subordinate to it and under its supervision) |
19. |
Augstākās izglītības padome (Council of Higher Education) |
20. |
Eiropas lietu birojs (European Affairs Bureau) |
21. |
Valsts kanceleja un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (State Chancellery and institutions subordinate to it and under its supervision) |
22. |
Centrālā vēlēšanu komisija (Central Election Commission) |
23. |
Finansu un kapitāla tirgus komisija (Financial and Capital Market Commission) |
24. |
Latvijas Banka (Bank of Latvia) |
25. |
Nacionālie bruņotie spēki (National Armed Forces) |
26. |
Nacionālā radio un televīzijas padome (National Broadcasting Council) |
27. |
Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija (Public Utilities Commission) |
28. |
Satversmes aizsardzības birojs (Constitution Defence Bureau) |
29. |
Valsts cilvēktiesību birojs (State Human Rights Bureau) |
30. |
Valsts kontrole (State Audit Office) |
31. |
Satversmes tiesa (Constitutional Court) |
32. |
Augstākā tiesa (Supreme Court) |
33. |
Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes (Prosecutor's Office and institutions under its supervision) |
LEEDU
1. |
Prezidento kanceliarija (Chancellery of the Office of the President) |
2. |
Seimo kanceliarija (Chancellery of the Seimas (Parliament)) |
3. |
Konstitucinis Teismas (The Constitutional Court) |
4. |
Vyriausybės kanceliarija (Chancellery of the Government) |
5. |
Aplinkos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Environment and institutions under the Ministry) |
6. |
Finansų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Finance and institutions under the Ministry) |
7. |
Krašto apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of National Defence and institutions under the Ministry) (1) |
8. |
Kultūros ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Culture and institutions under the Ministry) |
9. |
Socialinės apsaugos ir darbo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Social Security and Labour and institutions under the Ministry) |
10. |
Susisiekimo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Transport and Communications and institutions under the Ministry) |
11. |
Sveikatos apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Health and institutions under the Ministry) |
12. |
Švietimo ir mokslo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Education and Science and institutions under the Ministry) |
13. |
Teisingumo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Justice and institutions under the Ministry) |
14. |
Ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Economy and institutions under the Ministry) |
15. |
Užsienio reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Foreign Affairs and institutions under the Ministry) |
16. |
Vidaus reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Internal Affairs and institutions under the Ministry) |
17. |
Žemės ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Ministry of Agriculture and institutions under the Ministry) |
18. |
Nacionalinė teismų administracija (National Courts Administration) |
19. |
Lietuvos kariuomenė ir jos padaliniai (Lithuanian Armed Forces and structure thereof) (1) |
20. |
Generalinė prokuratūra (The General Public Prosecutor's Office) |
21. |
Valstybės kontrolė (State Control) |
22. |
Lietuvos bankas (Bank of Lithuania) |
23. |
Specialiųjų tyrimų tarnyba (Special Investigation Service) |
24. |
Konkurencijos taryba (Competition Council) |
25. |
Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras (Genocide and Resistance Research Centre of Lithuania) |
26. |
Nacionalinė sveikatos taryba (National Health Council) |
27. |
Moterų ir vyrų lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba (Office of the Equal Opportunities Ombudsman) |
28. |
Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga (Children's Rights Ombudsmen Institution) |
29. |
Seimo kontrolierių įstaiga (Ombudsman Office of the Seimas) |
30. |
Valstybinė lietuvių kalbos komisija (State Commission of the Lithuanian Language) |
31. |
Valstybinė paminklosaugos komisija (State Commission for Cultural Heritage Protection) |
32. |
Vertybinių popierių komisija (Lithuanian Security Commission) |
33. |
Vyriausioji rinkimų komisija (Central Electoral Committee) |
34. |
Vyriausioji tarnybinės etikos komisija (Chief Commission of Official Ethics) |
35. |
Etninės kultūros globos taryba (Council for the Protection of Ethnic Culture) |
36. |
Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba (Office of the Inspector of Journalists' Ethics) |
37. |
Valstybės saugumo departamentas (State Security Department) |
38. |
Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija (National Control Commission for Prices and Energy) |
39. |
Vyriausioji administracinių ginčų komisija (Chief Administrative Disputes Commission) |
40. |
Mokestinių ginčų komisija (Commission on Tax Disputes) |
41. |
Valstybinė lošimų priežiūros komisija (State Gambling Supervisory Commission) |
42. |
Lietuvos archyvų departamentas (Lithuanian Archives Department) |
43. |
Europos teisės departamentas (European Law Department) |
44. |
Lietuvos mokslo taryba (The Lithuanian Council of Science) |
45. |
Ginklų fondas (Weaponry Fund) |
46. |
Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas (Lithuanian State Science and Studies Foundation) |
47. |
Informacinės visuomenės plėtros komitetas (Information Society Development Committee) |
48. |
Kūno kultūros ir sporto departamentas (Lithuanian State Department of Physical Culture and Sport) |
49. |
Ryšių reguliavimo tarnyba (Lithuanian Telecommunications Regulator) |
50. |
Statistikos departamentas (Department of Statistics) |
51. |
Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas (Department of National Minorities and Lithuanians Living Abroad) |
52. |
Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija (State Nuclear Safety Inspectorate) |
53. |
Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija (State Data Protection Inspectorate) |
54. |
Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (State Food and Veterinary Service) |
55. |
Valstybinė ligonių kasa (State Patients' Fund) |
56. |
Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba (State Tobacco and Alcohol Control Service) |
57. |
Viešųjų pirkimų tarnyba (Public Procurement Office) |
58. |
Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (The Supreme Court of Lithuania) |
59. |
Lietuvos apeliacinis teismas (The Court of Appeal of Lithuania) |
60. |
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (The Supreme Administrative Court of Lithuania) |
61. |
Apygardų teismai (County Courts of Lithuania) |
62. |
Apygardų administraciniai teismai (County Administrative Courts of Lithuania) |
63. |
Apylinkių teismai (District Courts of Lithuania). |
UNGARI
1. |
Belügyminisztérium (Ministry of the Interior) |
2. |
Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium (Ministry of Health, Social and Family Affairs) |
3. |
Foglalkoztatáspolitikai és Munkaügyi Minisztérium (Ministry of Employment Policy and Labour Affairs) |
4. |
Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium (Ministry of Agriculture and Rural Development) |
5. |
Gazdasági és Közlekedési Minisztérium (Ministry of Economy and Transport) |
6. |
Gyermek-, Ifjúsági és Sportminisztérium (Ministry of Children, Youth and Sports) |
7. |
Honvédelmi Minisztérium (Ministry of Defence) (1) |
8. |
Igazságügyi Minisztérium (Ministry of Justice) |
9. |
Informatikai és Hírközlési Minisztérium (Ministry of Informatics and Communications) |
10. |
Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium (Ministry of Environment and Water Management) |
11. |
Külügyminisztérium (Ministry of Foreign Affairs) |
12. |
Miniszterelnöki Hivatal (Prime Minister's Office) |
13. |
Nemzeti Kulturális Örökség Minisztériuma (Ministry of Cultural Heritage) |
14. |
Oktatási Minisztérium (Ministry of Education) |
15. |
Pénzügyminisztérium (Ministry of Finance) |
16. |
Központi Szolgáltatási Főigazgatóság (Central Services Directorate) |
MALTA
1. |
Uffiċċju tal-President (Office of the President) |
2. |
Uffiċċju ta' l-Iskrivan tal-Kamra tad-Deputati (Office of the Clerk to the House of Representatives) |
3. |
Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister) (2) |
4. |
Ministeru għall-Politika Soċjali (Ministry for Social Policy) |
5. |
Ministeru ta' l-Edukazzjoni (Ministry of Education) |
6. |
Ministeru tal-Finanzi u l-Affarijiet Ekonomiċi (Ministry of Finance and Economic Affairs) |
7. |
Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure) |
8. |
Ministeru tat-Turiżmu (Ministry for Tourism) |
9. |
Ministeru għat-Trasport u Komunikazzjoni (Ministry for Transport and Communications) |
10. |
Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice and Home Affairs) |
11. |
Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment) |
12. |
Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo) |
13. |
Ministeru tas-Saħħa (Ministry of Health) |
14. |
Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs) |
15. |
Ministeru għat-Teknoloġija ta' l-Informazzjoni u Investiment (Ministry for Information Technology and Investment) |
16. |
Ministeru għaż-Żgħażagħ u l-Kultura (Ministry for Youth and the Arts) |
POOLA
1. |
Kancelaria Prezydenta RP (Chancellery of the President of the Republic of Poland) |
2. |
Kancelaria Sejmu RP (Chancellery of the Sejm) |
3. |
Kancelaria Senatu RP (Chancellery of the Senate) |
4. |
Sąd Najwyższy (Supreme Court) |
5. |
Naczelny Sąd Administracyjny (Supreme Administrative Court) |
6. |
Trybunał Konstytucyjny (Constitutional Court) |
7. |
Najwyższa Izba Kontroli (Supreme Chamber of Control) |
8. |
Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich (Office of the Ombudsman) |
9. |
Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji (National Broadcasting Council) |
10. |
Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych (Inspector General for the Protection of Personal Data) |
11. |
Państwowa Komisja Wyborcza (State Election Commission) |
12. |
Krajowe Biuro Wyborcze (National Election Office) |
13. |
Państwowa Inspekcja Pracy (National Labour Inspectorate) |
14. |
Biuro Rzecznika Praw Dziecka (Office of the Children's Rigths Ombudsman) |
15. |
Kancelaria Prezesa Rady Ministrów (Prime Minister's Chancellery) |
16. |
Ministerstwo Finansów (Ministry of Finance) |
17. |
Ministerstwo Gospodarki Pracy i Polityki Społecznej (Ministry of Economy, Labour and Social Policy) |
18. |
Ministerstwo Kultury (Ministry of Culture) |
19. |
Ministerstwo Nauki i Informatyzacji (Ministry of Science and Informatisation) |
20. |
Ministerstwo Obrony Narodowej (Ministry of National Defence) (1) |
21. |
Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (Ministry of Agriculture and Rural Development) |
22. |
Ministerstwo Skarbu Państwa (Ministry of the State Treasury) |
23. |
Ministerstwo Sprawiedliwości (Ministry of Justice) |
24. |
Ministerstwo Infrastruktury (Ministry of Infrastructure) |
25. |
Ministerstwo Środowiska (Ministry of Environment) |
26. |
Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji (Ministry of Internal Affairs and Administration) |
27. |
Ministerstwo Spraw Zagranicznych (Ministry of Foreign Affairs) |
28. |
Ministerstwo Zdrowia (Ministry of Health) |
29. |
Ministerstwo Edukacji Narodowej i Sportu (Ministry of National Education and Sport) |
30. |
Urząd Komitetu Integracji Europejskiej (Office of the Committee for European Integration) |
31. |
Rządowe Centrum Studiów Strategicznych (Government Centre for Strategic Studies) |
32. |
Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (Agency for Restructuring and Modernisation of Agriculture) |
33. |
Agencja Rynku Rolnego (Agriculture Market Agency) |
34. |
Agencja Własności Rolnej Skarbu Państwa (State Treasury Agricultural Property Agency) |
35. |
Narodowy Fundusz Zdrowia (National Health Fund) |
36. |
Polska Akademia Nauk (Polish Academy of Science) |
37. |
Polskie Centrum Akredytacji (Polish Acreditation Centre) |
38. |
Polski Komitet Normalizacyjny (Polish Committee for Standardisation) |
39. |
Rządowe Centrum Legislacji (Government Legislation Centre) |
40. |
Zakład Ubezpieczeń Społecznych (Social Insurance Office) |
41. |
Komisja Nadzoru Ubezpieczeń i Funduszy Emerytalnych (Insurance and Pension Funds Supervisiory Commission) |
42. |
Komisja Papierów Wartościowych i Giełd (Polish Securities and Exchange Commission) |
43. |
Główny Urząd Miar (Main Office of Measures) |
44. |
Urząd Patentowy Rzeczpospolitej Polskiej (Patent Office of the Republic of Poland) |
45. |
Urząd Regulacji Energetyki (The Energy Regulatory Authority of Poland) |
46. |
Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych (Office for Military Veterans and Victims of Repression) |
47. |
Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad (The General Directorate of National Roads and Motorways) |
48. |
Urząd Transportu Kolejowego (Office for Railroad Transport) |
49. |
Urząd Głównego Inspektora Transportu Drogowego (Office of the Main Inspector of Road Transport) |
50. |
Główny Urząd Geodezji i Kartografii (The Main Office of Geodesy and Cartography) |
51. |
Główny Urząd Nadzoru Budowlanego (The Main Office for Construction Supervision) |
52. |
Urząd Lotnictwa Cywilnego (The Main Office for Civil Aviation) |
53. |
Urząd Regulacji Telekomunikacji i Poczty (Office for Telecommunication Regulation and Post) |
54. |
Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (The Main Directorate for National Archives) |
55. |
Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (Farmers Social Security Fund) |
56. |
Główny Inspektorat Inspekcji Ochrony Roślin i Nasiennictwa (The Main Inspectorate for the Inspection of Plant and Seeds Protection) |
57. |
Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych (The Main Inspectorate of Commercial Quality of Agri-Food Products) |
58. |
Główny Inspektorat Weterynarii (The Main Veterinary Inspectorate) |
59. |
Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej (The Chief Command of the National Fire-guard) |
60. |
Komenda Główna Policji (The Chief Police Command) |
61. |
Komenda Główna Straży Granicznej (The Chief Boarder Guards Command) |
62. |
Urząd do Spraw Repatriacji i Cudzoziemców (Office for Repatriation and Foreigners) |
63. |
Urząd Zamówień Publicznych (Public Procurement Office) |
64. |
Wyższy Urząd Górniczy (Main Mining Office) |
65. |
Główny Inspektorat Ochrony Środowiska (The Main Inspectorate for Environment Protection) |
66. |
Państwowa Agencja Atomistyki (State Atomic Agency) |
67. |
Główny Inspektorat Farmaceutyczny (Main Pharmaceutical Inspectorate) |
68. |
Główny Inspektorat Sanitarny (Main Sanitary Inspectorate) |
69. |
Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego (Internal Security Agency) |
70. |
Agencja Wywiadu (Foreign Intelligence Agency) |
71. |
Główny Urząd Statystyczny (Main Statistical Office) |
72. |
Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów (Office for Competition and Consumer Protection) |
73. |
Urząd Służby Cywilnej (Civil Service Office) |
74. |
Instytut Pamięci Narodowej — Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu (National Remembrance Institute — Commission for the Prosecution of Crimes Against the Polish Nation) |
75. |
Państwowa Agencja Inwestycji Zagranicznych (State Foreign Investment Agency) |
76. |
Polska Konfederacja Sportu (Polish Confederation of Sport) |
77. |
Narodowy Bank Polski (National Bank of Poland) |
78. |
Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej (The National Fund for Environmental Protection and Water Management) |
79. |
Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (State Fund for the Rehabilitation of the Disabled |
80. |
Polskie Centrum Badań i Certyfikacji (Polish Centre for Testing and Certification) |
81. |
Agencja Mienia Wojskowego (Agency for Military Property) (1) |
SLOVEENIA
1. |
Predsednik Republike Slovenije (President of the Republic of Slovenia) |
2. |
Državni zbor (The National Assembly) |
3. |
Državni svet (The National Council) |
4. |
Varuh človekovih pravic (The Ombudsman) |
5. |
Ustavno sodišče (The Constitutional Court) |
6. |
Računsko sodišče (The Court of Audits) |
7. |
Državna revizijska komisja (The National Review Commission) |
8. |
Slovenska akademija znanosti in umetnosti (The Slovenian Academy of Science and Art) |
9. |
Vladne službe (The Government Services) |
10. |
Ministrstvo za finance (Ministry of Finance) |
11. |
Ministrstvo za notranje zadeve (Ministry of Internal Affairs) |
12. |
Ministrstvo za zunanje zadeve (Ministry of Foreign Affairs) |
13. |
Ministrstvo za obrambo (Ministry of Defence) (1) |
14. |
Ministrstvo za pravosodje (Ministry of Justice) |
15. |
Ministrstvo za gospodarstvo (Ministry of the Economy) |
16. |
Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (Ministry of Agriculture, Forestry and Food) |
17. |
Ministrstvo za promet (Ministry of Transport) |
18. |
Ministrstvo za okolje, prostor in energijo (Ministry of Environment, Spatial Planning and Energy) |
19. |
Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (Ministry of Labour, Family and Social Affairs) |
20. |
Ministrstvo za zdravje (Ministry of Health) |
21. |
Ministrstvo za informacijsko družbo (Ministry of Information Society) |
22. |
Ministrstvo za šolstvo, znanost in šport (Ministry of Education, Science and Sport) |
23. |
Ministrstvo za kulturo (Ministry of Culture) |
24. |
Vrhovno sodišče Republike Slovenije (The Supreme Court of the Republic of Slovenia) |
25. |
Višja sodišča (Higher Courts) |
26. |
Okrožna sodišča (District Courts) |
27. |
Okrajna sodišča (County Courts) |
28. |
Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije (The Supreme Prosecutor of the Republic of Slovenia) |
29. |
Okrožna državna tožilstva (Districts' State Prosecutors) |
30. |
Družbeni pravobranilec Republike Slovenije (Social Attorney of the Republic of Slovenia) |
31. |
Državno pravobranilstvo Republike Slovenije (National Attorney of the Republic of Slovenia) |
32. |
Upravno sodišče Republike Slovenije (Administrative Court of the Republic of Slovenia) |
33. |
Senat za prekrške Republike Slovenije (Senat of Minor Offenses of the Republic of Slovenia) |
34. |
Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani (Higher Labour and Social Court) |
35. |
Delovna sodišča (Labour Courts) |
36. |
Sodniki za prekrške (Judges of Minor Offenses) |
37. |
Upravne enote (Local Administration Units) |
SLOVAKKIA
1. |
Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky (The Office of the President of the Slovak Republic) |
2. |
Národná rada Slovenskej republiky (National Council of the Slovak Republic) |
3. |
Úrad vlády Slovenskej republiky (The Office of the Government of the Slovak Republic) |
4. |
Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky (Ministry of Foreign Affairs) |
5. |
Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky (Ministry of Economy of the Slovak Republic) |
6. |
Ministerstvo obrany Slovenskej republiky (Ministry of Defence of the Slovak Republic) (1) |
7. |
Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Ministry of the Interior of the Slovak Republic) |
8. |
Ministerstvo financií Slovenskej republiky (Ministry of Finance of the Slovak Republic) |
9. |
Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky (Ministry of Culture of the Slovak Republic) |
10. |
Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Ministry of Health of the Slovak Republic) |
11. |
Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Ministry of Labour, Social Affairs and Family of the Slovak Republic) |
12. |
Ministerstvo školstva Slovenskej republiky (Ministry of Education of the Slovak Republic) |
13. |
Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Ministry of Justice of the Slovak Republic) |
14. |
Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky (Ministry of Environment of the Slovak Republic) |
15. |
Ministerstvo pôdohospodárstva Slovenskej republiky (Ministry of Agriculture of the Slovak Republic) |
16. |
Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií Slovenskej republiky (Ministry of Transport, Posts and Telecommunication of the Slovak Republic) |
17. |
Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky (Ministry of Construction and Regional Development of the Slovak Republic) |
18. |
Ústavný súd Slovenskej republiky (Constitutional Court of the Slovak Republic) |
19. |
Najvyšší súd Slovenskej republiky (Supreme Court of the Slovak Republic) |
20. |
Generálna prokuratúra Slovenskej republiky (Public Prosecution of the Slovak Republic) |
21. |
Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky (Supreme Audit Office of the Slovak Republic) |
22. |
Protimonopolný úrad Slovenskej republiky (Antimonopoly Office of the Slovak Republic) |
23. |
Úrad pre verejné obstarávanie (Office for Public Procurement) |
24. |
Štatistický úrad Slovenskej republiky (Statistical Office of the Slovak Republic) |
25. |
Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky (Office of the Land Register of the Slovak Republic) |
26. |
Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky (Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic) |
27. |
Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (Telecommunications Office of the Slovak Republic) |
28. |
Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky (Industrial Property Office of the Slovak Republic) |
29. |
Úrad pre finančný trh (Office for the Finance Market) |
30. |
Národný bezpečnostný úrad (National Security Office) |
31. |
Poštový úrad (Post Office) |
32. |
Úrad na ochranu osobných údajov (Office for Personal Data Protection) |
33. |
Kancelária verejného ochrancu práv (Ombudsman's Office) |
2. Liide
KESKASTME ÜKSUSED JA AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED
KÄESOLEVA JAOTISE SÄTETE KOHASTE HANGETEGA TEGELEVAD ÜKSUSED
AVALIK-ÕIGUSLIKE ASUTUSTE LOETELU JA KATEGOORIAD
XVI. TŠEHHI VABARIIK:
— |
Fond národního majetku (National Property Fund) |
— |
Pozemkový fond (Land Fund) |
— |
ja muud riiklikud fondid |
— |
Česká národní banka (Czech National Bank) |
— |
Česká televize (Czech Television) |
— |
Český rozhlas (Czech Radio) |
— |
Rada pro rozhlasové a televizní vysílání (The Council for Radio and Television Broadcasting) |
— |
Česká konsolidační agentura (Czech Consolidation Agency) |
— |
Tervisekindlustusasutused |
— |
Ülikoolid |
— |
ja muud eraldi seadusega asutatud juriidilised isikud, mis kasutavad oma tegevuseks ja vastavalt eelarvemäärustele riigieelarvest ja riiklike fondide eelarvest saadavat raha, rahvusvaheliste institutsioonide tehtud makseid ning territoriaalorganite või kohaliku omavalitsusüksuste eelarvevahendeid. |
XVII. EESTI:
Asutused:
— |
Eesti Kunstiakadeemia (Estonian Academy of Arts) |
— |
Eesti Liikluskindlustuse Fond (Estonian Traffic Insurance Foundation) |
— |
Eesti Muusikaakadeemia (Estonian Academy of Music) |
— |
Eesti Põllumajandusülikool (Estonian Agricultural University) |
— |
Eesti Raadio (Estonian Radio) |
— |
Eesti Teaduste Akadeemia (Estonian Academy of Sciences) |
— |
Eesti Televisioon (Estonian Television) |
— |
Hoiuste Tagamise Fond (Deposit Guarantee Fund) |
— |
Hüvitusfond (Compensation Fund) |
— |
Kaitseliidu Peastaap (The Defence League Headquarters) |
— |
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (National Institute of Chemical Physics and Biophysics) |
— |
Keskhaigekassa (Central Health Insurance Fund) |
— |
Kultuurkapital (Cultural Endowment of Estonia) |
— |
Notarite Koda (The Chamber of Notaries) |
— |
Rahvusooper Estonia (Estonian National Opera) |
— |
Rahvusraamatukogu (National Library of Estonia) |
— |
Tallinna Pedagoogikaülikool (Tallinn Pedagogical University) |
— |
Tallinna Tehnikaülikool (Tallinn Technical University) |
— |
Tartu Ülikool (University of Tartu) |
Kategooriad:
— |
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kelle sõlmitud ehitustööde riigihangete lepingud kuuluvad riigi kontrolli alla. |
XVIII. KÜPROS:
— |
Αρχή Ανάπτυξης Ανθρώπινου Δυναμικού Κύπρου (Human Resource Development Authority) |
— |
Αρχή Κρατικών Εκθέσεων (Cyprus State Fair Authority) |
— |
Επιτροπή Σιτηρών Κύπρου (Cyprus Grain Commission) |
— |
Επιστημονικό Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (Scientific and Technical Chamber of Cyprus) |
— |
Θεατρικός Οργανισμός Κύπρου (National Theatre of Cyprus) |
— |
Κυπριακός Οργανισμός Αθλητισμού (Cyprus Sports Organisation) |
— |
Κυπριακός Οργανισμός Τουρισμού (Cyprus Tourism Organization) |
— |
Κυπριακός Οργανισμός Αναπτύξεως Γης (Cyprus Land Development Corporation) |
— |
Οργανισμός Γεωργικής Ασφαλίσεως (Agricultural Insurance Organisation) |
— |
Οργανισμός Κυπριακής Γαλακτοκομικής Βιομηχανίας (Cyprus Milk Industry Organisation) |
— |
Οργανισμός Νεολαίας Κύπρου (Youth Board of Cyprus) |
— |
Οργανισμός Χρηματοδοτήσεως Στέγης (Housing Finance Corporation) |
— |
Συμβούλια Αποχετεύσεων (Sewerage Boards) |
— |
Συμβούλια Σφαγείων (Slaughterhouse Boards) |
— |
Σχολικές Εφορίες (School Boards) |
— |
Χρηματιστήριο Αξιών Κύπρου (Cyprus Stock Exchange) |
— |
Επιτροπή Κεφαλαιαγοράς Κύπρου (Cyprus Securities and Exchange Commission) |
— |
Πανεπιστήμιο Κύπρου (University of Cyprus) |
— |
Κεντρικός Φορέας Ισότιμης Κατανομής Βαρών (Central Agency for Equal Distribution of Burdens) |
— |
Αρχή Ραδιοτηλεόρασης Κύπρου — Cyprus Radio-Television Authority |
XIX. LÄTI:
Kategooriad:
— |
Bezpeļņas organizācijas, kuras nodibinājusi valsts vai pašvaldība un kuras tiek finansētas no valsts vai pašvaldības budžeta (Non-profit-making organisations established by the State or a local government and which the State budget or a local government budget finances) |
— |
Specializētie bērnu sociālās aprūpes centri (Specialised social care centres for children) |
— |
Specializētie valsts sociālās aprūpes pansionāti (Specialised State social care homes for old people) |
— |
Specializētie valsts sociālās aprūpes un rehabilitācijas centri (Specialised State social care and rehabilitation centres) |
— |
Valsts bibliotēkas (State libraries) |
— |
Valsts muzeji (State museums) |
— |
Valsts teātri (State theatres) |
— |
Valsts un pašvaldību aģentūras (State and local government agencies) |
— |
Valsts un pašvaldību pirmsskolas izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (State and local government pre-school education institutions registered in the Register of Education Institutions at the Ministry of Education and Science) |
— |
Valsts un pašvaldību interešu izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (State and local government institutions of hobby/interest education registered in the Register of Education Institutions at the Ministry of Education and Science) |
— |
Valsts un pašvaldību profesionālās ievirzes izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (State and local government vocational education institutions registered in the Register of Education Institutions at the Ministry of Education and Science) |
— |
Valsts un pašvaldību vispārējās izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (State and local government general education institutions registered in the Register of Education Institutions at the Ministry of Education and Science) |
— |
Valsts un pašvaldību pamata un vidējās profesionālās izglītības iestādes un koledžas, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (State and local government basic and secondary vocational education institutions and colleges (first level higher professional education institutions) registered in the Register of Education Institutions at the Ministry of Education and Science) |
— |
Valsts un pašvaldību augstākās izglītības iestādes, kuras reģistrētas Izglītības un zinātnes ministrijas izglītības iestāžu reģistrā (State and local government higher education institutions registered in the Register of Education Institutions at the Ministry of Education and Science) |
— |
Valsts zinātniskās institūcijas (State scientific reasearch entities) |
— |
Valsts veselības aprūpes iestādes (State health care establishments) |
— |
Citi publisko tiesību subjekti, kuru darbība nav saistīta ar komercdarbību (Other bodies governed by public law not having a commercial character) |
XX. LEEDU:
Kõik mittetööstuslikud ja mitteärilised asutused, mille korraldatavad hanked kuuluvad Leedu Vabariigi Valitsuse haldusalas asuva Riigihangete Ameti kontrolli alla.
XXI. UNGARI:
Asutused:
— |
a megyei, illetőleg a regionális fejlesztési tanács (county and regional development council), az elkülönített állami pénzalap kezelője (managing bodies of the separate state fund), a társadalombiztosítás igazgatási szerve (social security administration body) |
— |
a köztestület (public-law corporation) és a köztestületi költségvetési szerv (budgetary organ of a public-law corporation), valamint a közalapítvány (public foundation) |
— |
a Magyar Távirati Iroda Részvénytársaság (Hungarian News Agency Plc.), a közszolgálati műsorszolgáltatók (public service broadcasters), valamint azok a köz-műsorszolgáltatók, amelyek működését többségében közpénzből finanszírozzák (public broadcasters financed mainly from the public budget) |
— |
az Állami Privatizációs és Vagyonkezelő Részvénytársaság (Hungarian Privatization and State Holding Company) |
— |
a Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság (Hungarian Development Bank Plc.), az a gazdálkodó szervezet, melyben a Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság ellenőrző részesedéssel rendelkezik (business organisations on which the Hungarian Development Bank Plc. exercises a dominant influence). |
Asutused:
— |
egyes központi és önkormányzati költségvetési szervek (certain budgetary organs) |
— |
alapítvány (foundation), társadalmi szervezet (civil society organisations), közhasznú társaság (public benefit company), biztosító egyesület (insurance association), víziközmű-társulat (public utility water works association) |
— |
avalikes huvides huvides loodud majandusorganisatsioonid, mis on avalik-õiguslike juriidiliste isikute kontrolli all ja mida rahastatakse riigieelarvest. |
XXII. MALTA:
1. |
Kunsill Malti għall-Iżvilupp Ekonomiku u Soċjali (Malta Council for Economic and Social Development) |
2. |
Awtorità tax-Xandir (Broadcasting Authority) |
3. |
MITTS Ltd. (Malta Information Technology and Training Services Ltd.) |
4. |
Awtorità għas-Saħħa u s-Sigurta' fuq il-Post tax-Xogħol (Occupational Health and Safety Authority) |
5. |
Awtorità tad-Djar (Housing Authority) |
6. |
Korporazzjoni għax-Xogħol u t-Taħrig (Employment and Training Corporation) |
7. |
Fondazzjoni għas-Servizzi għall-Ħarsien Soċjali (Foundation for Social Welfare Services) |
8. |
Sedqa |
9. |
Appoġġ |
10. |
Kummissjoni Nazzjonali Persuni b'Diżabilita` (National Commission for Persons with Disability) |
11. |
Bord tal-Koperattivi (Cooperatives Board) |
12. |
Fondazzjoni għaċ-Ċentru tal-Kreativita` (Foundation for the Centre of Creativity) |
13. |
Orkestra Nazzjonali (National Orchestra) |
14. |
Kunsill Malti għax-Xjenza u Teknoloġija (Malta Council for Science and Technology) |
15. |
Teatru Manoel (Manoel Theatre) |
16. |
Dar il-Mediterran għall-Konferenzi (Mediterranean Conference Centre) |
17. |
Bank Ċentrali ta' Malta (Central Bank of Malta) |
18. |
Awtorità għas-Servizzi Finanzjarji ta' Malta (Malta Financial Services Authority) |
19. |
Borża ta' Malta (Malta Stock Exchange) |
20. |
Awtorità dwar il-Lotteriji u l-Logħob (Lotteries and Gaming Authority) |
21. |
Awtorità ta' Malta dwar ir-Riżorsi (Malta Resources Authority) |
22. |
Kunsill Konsultattiv dwar l-Industrija tal-Bini (Building Industry Consultative Council) |
23. |
Istitut għall-Istudju tat-Turiżmu (Institute of Tourism Studies) |
24. |
Awtorità tat-Turiżmu ta' Malta (Malta Tourism Authority) |
25. |
Awtorità ta' Malta dwar il-Komunikazzjoni (Malta Communications Authority) |
26. |
Korporazzjoni Maltija għall-Iżvilupp (Malta Development Corporation) |
27. |
Istitut għall-Promozzjoni ta' l-Intrapriżi Żgħar (IPSE Ltd) |
28. |
Awtorità ta' Malta dwar l-Istandards (Malta Standards Authority) |
29. |
Awtorità ta' Malta ta' l-Istatistika (Malta Statistics Authority) |
30. |
Laboratorju Nazzjonali ta' Malta (Malta National Laboratory) |
31. |
Metco Ltd |
32. |
MGI/Mimcol |
33. |
Maltapost plc |
34. |
Gozo Channel Co Ltd |
35. |
Awtorità ta' Malta dwar l-Ambjent u l-Ippjanar (Malta Environment and Planning Authority) |
36. |
Fondazzjoni għas-Servizzi Mediċi (Foundation for Medical Services) |
37. |
Sptar Zammit Clapp (Zammit Clapp Hospital) |
38. |
Ċentru Malti għall-Arbitraġġ (Malta Arbitration Centre) |
39. |
Kunsilli Lokali (Local Councils) |
XXIII. POOLA:
1. |
Uniwersytety i szkoły wyższe, wyższe szkoły pedagogiczne, ekonomiczne, rolnicze, artystyczne, teologiczne itp. (Universities and academic schools, pedagogical, economics, agricultural, artistic, theological academic schools, etc.)
|
2. |
Państwowe i samorządowe instytucje kultury (national and self- governing cultural institutions) |
3. |
Parki narodowe (national parks) |
4. |
Agencje państwowe działające w formie spółek (national agencies acting in the form of companies) |
5. |
Państwowe Gospodarstwo Leśne “Lasy Państwowe” (“State Forests” National Forest Holding) |
6. |
Podstawowe, gimnazjalne i ponadgimnazjalne szkoły publiczne (public primary and secondary schools) |
7. |
Publiczni nadawcy radiowi i telewizyjni (public radio and TV broadcasters)
|
8. |
Publiczne muzea, teatry, biblioteki i inne publiczne placówki kultury itp.: (public museums, theatres, libraries, other public cultural institutions, etc.)
|
9. |
Publiczne placówki naukowe, jednostki badawczo- rozwojowe oraz inne placówki badawcze (Public research institutions, research and development institutions and other research institutions) |
XXIV. SLOVEENIA:
— |
občine (local communities) |
— |
javni zavodi s področja vzgoje, izobraževanja ter športa (public institutes in the area of child care, education and sport) |
— |
javni zavodi s področja zdravstva (public institutes in the area of health care) |
— |
javni zavodi s področja socialnega varstva (public institutes in the area of social security) |
— |
javni zavodi s področja kulture (public institutes in the area of culture) |
— |
javni zavodi s področja raziskovalne dejavnosti (public institutes in the area of science and research) |
— |
javni zavodi s področja kmetijstva in gozdarstva (public institutes in the area of agriculture and forestry) |
— |
javni zavodi s področja okolja in prostora (public institutes in the area of environment and spatial planning) |
— |
javni zavodi s področja gospodarskih dejavnosti (public institutes in the area of economic activities) |
— |
javni zavodi s področja malega gospodarstva in turizma (public institutes in the area of small enterprises and tourism) |
— |
javni zavodi s področja javnega reda in varnosti (public institutes in the area of public order and security) |
— |
agencije (agencies) |
— |
skladi socialnega zavarovanja (social security funds) |
— |
javni skladi na ravni države in na ravni občin (public funds at the level of the central government and local communities) |
— |
Družba za avtoceste v RS (Motorway Company in the Republic of Slovenia) |
— |
Pošta Slovenije (The Post Office of Slovenia) |
XXV. SLOVAKKIA:
Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse nr 263/1999 Z. z., nagu seda on muudetud, artikli 3 lõikes 1 kui:
1. |
organisatsioon, mida rahastatakse riigieelarvest (nt ministeeriumid, muud riigiasutused) või kaasrahastatakse riigieelarvest (nt ülikoolid, kolledžid) ja riiklikest sihtotstarbelistest fondidest. |
2. |
omavalitsuse õigustega piirkond, kommuun, omavalitsuse õigustega piirkonna või kommuuni organisatsioon, mida nad rahastavad või kaasrahastavad |
3. |
tervisekindlustusamet |
4. |
seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (e.g. Slovenská televízia, Slovenský rozhlas, Sociálna poisťovňa) |
5. |
Slovaki Vabariigi Riiklik Varafond |
6. |
Slovaki Maafond |
7. |
juriidiliste isikute ühendus, mille on moodustanud punktides 1 kuni 3 nimetatud üksused. |
3. Liide
KOMMUNAALMAJANDUSSEKTORIS TEGUTSEVAD ÜKSUSED
ÜKSUSED, MIS TEGELEVAD HANGETEGA VASTAVALT KÄESOLEVA JAOTISE SÄTETELE
1. OSA
Mere- ja siseveesadamate ning muude terminalirajatiste sektori tellijad
TŠEHHI VABARIIK
Sadamate operaatorid (üksuste määratlused on sätestatud artikli 2 jaos 1c ja avalikke hankeid käsitleva seaduse nr 40/2004 Sb artiklis 3).
EESTI
Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) artikli 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 kohaselt tegutsevad üksused.
KÜPROS
1973. aasta Küprose Sadamaameti seaduse alusel loodud Küprose Sadamaamet (Η Αρχή Λιμένων Κύπρου, που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973).
LÄTI
Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele “Likums par ostām”:
|
Rīgas brīvostas pārvalde (Rīga free port authority) kohaselt sadamaid valitsevad asutused: |
|
Ventspils brīvostas pārvalde (Ventspils free port authority) |
|
Liepājas ostas pārvalde (Liepāja port authority) |
|
Salacgrīvas ostas pārvalde (Salacgrīva port authority) |
|
Skultes ostas pārvalde (Skulte port authority) |
|
Lielupes ostas pārvalde (Lielupe port authority) |
|
Engures ostas pārvalde (Engure port authority) |
|
Mērsraga ostas pārvalde (Mērsrags port authority) |
|
Pāvilostas pārvalde (Pāvilosta port authority) |
|
Rojas ostas pārvalde (Roja port authority). |
LEEDU
Valstybės įmonė “Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija” (riigi osalusega äriühing “Klaipėda State Seaport Authority”), mis tegutseb vastavalt seadusele “Lietuvos Respublikos Klaipėdos valstybinio jūrų uosto įstatymas” (Žin., 1996, Nr. 53-1245).
Valstybės įmonė “Vidaus vandens kelių direkcija” (riigi osalusega äriühing “Inland Waterways Administration”), mis tegutseb vastavalt seadusele “Lietuvos Respublikos vidaus vandenų transporto kodeksas” (Žin., 1996, Nr. 105-2393).
Muud üksused, mis tegutsevad mere- või siseveesadamate või muude terminalirajatiste sektoris ja on kooskõlas“Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas” (Žin., 2002, Nr. 118-5296) sätetega.
UNGARI
Avalikud sadamad, mille operaatoriks on täielikult või osaliselt riik vastavalt 2000. aasta veetransporti käsitlevale seadusele XLII (“2000. évi XLII. törvény a vízi közlekedésről”).
MALTA
L-Awtorita' Marittima ta' Malta (Malta Maritime Authority).
POOLA
Podmioty zajmujące się zarządzaniem portami morskimi lub śródlądowymi i udostępnianiem ich przewoźnikom morskim i śródlądowym. (Üksused, mis tegutsevad meresadamate või siseveesadamate haldusalas ja lubavad neid sadamaid kasutada mere- ja siseveevedajatel).
SLOVEENIA
Morska pristanišča v državni ali delni lasti države, ko opravljajo gospodarsko javno službo, skladno s Pomorskim zakonikom (Uradni list RS, 26/01). (Täielikult või osaliselt riigi omandis olevad meresadamad, juhul kui nad osutavad avalikku majandusteenust vastavalt merekoodeksile [Sloveenia Vabariigi Teataja nr 26]).
SLOVAKKIA
Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse 263/1999 Z z, nagu seda on muudetud, artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui sisevee navigatsiooniga tegelev juriidiline isik, mis hooldab veeteid ja rajab ning hooldab avalikke sadamaid ning veeteede rajatisi (seadus nr 338/2000 Z z — nt Prístav Bratislava, Prístav Komárno, Prístav Štúrovo).
2. OSA
Lennujaamarajatiste sektoris tegutsevad tellijad
TŠEHHI VABARIIK
Lennujaamade operaatorid (üksuste määratlus on sätestatud artikli 2 lõikes 1c) ja avalikke hankeid käsitleva seaduse nr 40/2004 Sb artiklis 3).
EESTI
Operaatorid, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) artikli 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) artikli 14 kohaselt.
LÄTI
Valsts akciju sabiedrība “Latvijas gaisa satiksme” (Riigi osalusega aktsialselts “Latvijas gaisa satiksme”).
Valsts akciju sabiedrība “Starptautiskā lidosta “Rīga”” (Riigi osalusega aktsiaselts “International airport “Rīga””).
LEEDU
Seaduste “Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas” (Žin., 2000, Nr. 94-2918) ja “Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas” (Žin., 2000, Nr 66-1983) kohaselt tegutsevad lennujaamad.
Valstybės įmonė “Oro navigacija” (riigi osalusega äriühing “Oro navigacija”), mis tegutseb seaduste “Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas” (Žin., 2000, Nr. 94-2918) ja “Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas” (Žin., 2000, Nr. 66-1983) kohaselt.
Muud üksused, mis tegutsevad lennujaamarajatiste sektoris ja vastavad seaduse “Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas” (Žin., 2002, Nr. 118-5296) sätetele.
UNGARI
Lennujaamad, mis tegutsevad 1995. aasta õhutransporti käsitleva seaduse XCVII (“1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről”) alusel ja omavad nimetatud seaduse alusel selleks luba.
Budapesti Ferihegy rahvusvaheline lennujaam, mida haldab AS Budapesti Ferihegy Rahvusvahelise Lennujaama Operaator (Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér managed by Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér Üzemeltetési Rt.) järgmiste õigusaktide alusel: 1991. aasta kontsessioone käsitlev seadus XVI (“1991. évi XVI. törvény a koncesszióról”), 1995. aasta õhutransporti käsitlev seadus XCVII “1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről”) ning transpordiministri ja veeteede valitsuse dekreet nr 45/2001. (XII. 20.) KöViM, millega likvideeritakse Õhutranspordi ja Lennujaama Valitsus ning luuakse Ungari Õhunavigatsiooniteenistus HungaroControl (45/2001. (XII. 20.) “KöViM rendelet a Légiforgalmi és Repülőtéri Igazgatóság megszüntetéséről és a HungaroControl Magyar Légiforgalmi Szolgálat létrehozásáról”).
MALTA
L-Ajruport Internazzjonali ta' Malta (Malta rahvusvaheline lennujaam).
POOLA
Przedsiębiorstwo Państwowe “Porty Lotnicze” (riigi osalusega äriühing “Poola Lennujaamad”).
SLOVEENIA
Javna civilna letališča, skladno z Zakonom o letalstvu (Uradni list RS, 18/01). Avalikud tsiviillennujaamad, mis tegutsevad vastavalt tsiviillennunduse seadusele (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 18/01).
SLOVAKKIA
Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse nr 263/1999 Z. z., nagu sda on muudetud, artikli 3 lõigetes 2 and 3 kui tsiviillennundusega tegelev juriidiline isik, mis rajab avalikke lennujaamu ja maapealseid lennundusrajatisi ning tegutseb neis operaatorina (seadus nr 143/1998 Z. z., muudetud — nt lennujaamad — Letisko M.R. Štefánika, Letisko Košice — Barca, Letisko Poprad — Tatry, Letisko Sliač, Letisko Piešťany — haldaja: Slovenská správa letísk (Slovakkia Lennujaamade Valitsus) ja tegutseb litsentsi alusel, mille on välja andnud Slovakkia Vabariigi Transpordi-, Posti- ja Telekommunikatsiooniministeerium vastavalt tsiviillennunduse seaduse nr 143/1998 Z. z. paragrahvile 32).
(1) Mittesõjaotstarbelised materjalid, mis on loetletud lepingu XI lisa I liite 3. jaotises.
(2) Malta sõjaliste jõudude varustamine: mittesõjaotstarbelised materjalid, mis on loetletud lepingu XI lisa I liite 3. jaotises.
X LISA
Väljaannete nimekiri, mis on kavandatud assotsiatsioonilepingu XIII LISA liiteks
2. liide
EESTI
Euroopa Liidu Teataja
UNGARI
Euroopa Liidu Teataja
Közbeszerzési Értesítő (Riigihangete Bülletään)
Lapja (Riigihangete Bülletään — Riigihangete Nõukogu Teataja)
SLOVEENIA
Sloveenia Vabariigi Teataja
TŠEHHI VABARIIK
Tšehhi Vabariigi Teataja
Centrální adresa (keskaadress)
KÜPROS
Euroopa Liidu Teataja
Riigi Teataja
Kohalik päevaleht
POOLA
Euroopa Liidu Teataja
Biuletyn Zamówień Publicznych (Riigihangete Bülletään)
MALTA
Riigi Teataja
Valitsuse Teataja
LEEDU
Leedu Vabariigi Teataja
Leedu Vabariigi informatsioonilisa “Informaciniai pranešimai” ajalehele “Valstybės žinios”
LÄTI
Läti Vabariigi Teataja
Latvijas vestnesis (ametlik ajaleht)
SLOVAKKIA
Euroopa Liidu Teataja
Vestník verejného obstarávania (riigihankeid käsitlev väljaanne)