Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Lambrusco Salamino di Santa Croce“

PDO-IT-A0342-AM03

Teate esitamise kuupäev: 2.1.2025

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Täiendava kriteeriumi lisamine

Kirjeldus

Vahuveinide „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ (VS ja VSQ) kategooriate suhtes on kehtestatud täiendav kriteerium.

Põhjus

Muudatus on lisatud toodetavate vahuveinide kategooriate täpsustamiseks.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 1.

2.   Vormiparandused ja õigusnormide ajakohastamine

Kirjeldus

Tootespetsifikaadis on tehtud mõned vormiparandused ning ajakohastatud on viiteid õigusaktidele ja ministeeriumi nime.

Põhjus

Muudatuse on tinginud sektorit reguleerivate õigusaktide ja asjaomase ministeeriumi nime muutus. Tehtud on mõned parandused, et eemaldada trükivigu ja muuta sätted selgemaks.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 5 lõiget 3, artikli 7 lõiget 1, artikli 8 lõiget 4 ja artiklit 10.

3.   Vahuveinide ja poolvahuveinide pudelis kääritamist käsitleva teksti kohendus

Kirjeldus

Vahuveinide ja poolvahuveinide pudelis kääritamist käsitlevas tekstis on lisatud väljend „sealhulgas“.

Põhjus

Muudatusega selgitatakse, et poolvahuveinide (frizzante) ja vahuveinide (spumante) puhul on alati lubatud pudelis kääritamine ning sealjuures ei pea tingimata tarvitama väljendeid „traditsiooniline meetod“ (metodo tradizionale), „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud“ (fermentazione in bottiglia secondo il metodo tradizionale), „klassikaline meetod“ (metodo classico) või „klassikaline traditsiooniline meetod“ (metodo tradizionale classico), mis on ette nähtud määruse (EL) 2019/33 artikli 53 lõikes 3.

Sõna „sealhulgas“ lisamisega on viidatud sellele, et neid mõisteid tuleb pidada üheks valikuvõimaluseks, kui vein vastab asjaomastele nõuetele, aga mitte tootjate kohustuseks.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 5 lõiget 2.

4.   Töödeldava saagikuse vähendamine

Kirjeldus

Veiniks töödeldavate viinamarjade saagikuse piirmäära, mis sisaldab ka veinivalmistamise ülejääki, on vähendatud 80 %-lt 75 %-le. Nimetuse „Lambrusco di Sorbara“ KPN alla kuuluva valmisveini puhul jääb töödeldava saagikuse piirmääraks 70 %.

Põhjus

Muudatusega püütakse piirata viinamarja sorditüübi nime „Lambrusco“ all turustatavate veinide tootmisel kasutatavate viinamarjade saagikust ning vältida viinapuude liigset kurnamist. Sealhulgas võetakse arvesse ka kaitstud päritolunimetusega „Lambrusco di Salamino di Santa Croce“ veini tootmise ülejäägist valmistatud veini, mida turustatakse kaitstud geograafilise tähise „Emilia“ Lambrusco all.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 5 lõiget 5.

5.   Kääritamise ja teisese käärimise perioodi muutmine

Kirjeldus

Lisatud on uus lõik, millega lubatakse veinivalmistamise eeltoodete esmast ja teisest kääritamist ka pärast jooksva aasta 31. detsembrit ja täpsemalt kuni järgmise aasta 30. juunini.

Põhjus

Muudatus on lisatud selleks, et ühtlustada Emilia Romagna territooriumil kehtivaid tootmistingimusi, võttes arvesse sorditüüpi „Lambrusco“ kuuluvate viinamarjade soodumusi ja traditsioonilisi tootmismeetodeid, mida on ajalooliselt rakendatud kõnealuste veinide tootmispiirkonnas, kus on tegeletud peamiselt poolvahuveinide tootmisega.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 5 lõiget 6.

6.   Värvuse intensiivsuse määratlus

Kirjeldus

Eri toodete iga tootmisetapi jaoks on määratud kindlaks kolorimeetrilise intensiivsuse ülemmäär, et oleks tagatud veinide ja veinivalmistamise eeltoodete kolorimeetrilise intensiivsuse kindel tase, mis vastaks veinide „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ KPN traditsioonidele ja algupärale.

Põhjus

Muudatuse on tinginud tõsiasi, et viimastel aastatel on päritolunimetust „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ kandvaid tooteid, mille värvuse intensiivsus on suurem kui käesolevas muudatusettepanekus ette nähtud, käsitatud turustamisetapis üksnes täiendavate toodetena valmisveinide segude valmistamiseks ning need ei ole olnud ette nähtud otse pudelisse villimiseks.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 5 lõiget 7.

7.   Teatavate tarbimisomaduste korrigeerimine

Kirjeldus

Täpsustatud on mõningaid seniste veinitüüpide tarbimisomadusi ning lisaks on parandatud ja ajakohastatud mitmeid poolvahuveini eri versioonide kirjeldusi ning lisatud on lõik selle kohta, et käärimisjääkide tõttu võivad eri tüüpi veinid olla pisut hägused, välja arvatud kategooria „kvaliteetvahuvein“ eri versioonid.

Põhjus

Muudatuse on tinginud asjaolu, et tootespetsifikaadi läbivaatamise käigus on ilmnenud, et mõned tarbimisomaduste kirjeldused sisaldavad ebaõigeid, ebatäpseid või toote kategooriaga vastuolus olevaid väiteid, eriti vahuveini juures, mille puhul viidatakse poolvahuveinile omastele jääksuhkru väärtustele ja eiratakse määruse (EL) 2019/33 III lisas vahuveini suhtes kehtestatud väärtuseid. Lisaks on lisatud lõik võimaluse kohta, et poolvahuveinid ja vahuveinid, välja arvatud kategooria „kvaliteetvahuvein“ eri versioonid, võivad olla käärimisjääkide tõttu pisut hägused, kui tootja on soovinud rakendada endist meetodit, mille kohaselt toimub kääritamine pudelis, kuid setet ei eemaldata.

See muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 6 ja koonddokumendi punkti „Veinide kirjeldus“.

8.   Võimaluse kaotamine muuta üldhappesuse ja suhkruvaba ekstrakti miinimumnorme ministri dekreediga

Kirjeldus

Välja on jäetud lõik, milles oli nähtud ette võimalus reguleerida üldhappesuse ja suhkruvaba ekstrakti piirnorme ministeeriumi dekreediga.

Põhjus

See säte ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 6.

9.   Teksti kohendamine seoses nõudega märkida etiketile suhkrusisaldus

Kirjeldus

Vahuveinide puhul (vahuveinid ja kvaliteetvahuveinid) on välja jäetud nõue märkida etiketile suhkrusisaldus.

Põhjus

Säte kordas kohustust, mis on juba sätestatud ELi tasandil kehtivates õigusnormides.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 7 lõiget 2.

10.   Tekstimuudatus, millega laiendatakse võimalust kasutada etiketil märke „rosato“ kõrval väljendit „rosé“ ka roosadele poolvahuveinidele

Kirjeldus

Varem oli märke „rosato“ kõrval lubatud kasutada märget „rosé“ vaid roosa vahuveini puhul, nüüd laiendatakse seda võimalust ka roosadele poolvahuveinidele.

Põhjus

Muudatus on tehtud selleks, et vastata turu ja tootjate nõudmistele.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 7 lõiget 3.

11.   Võimalus lisada etiketile väljend „teisene kääritamine pudelis“

Kirjeldus

Lisatud on lõik, millega on ette nähtud võimalus lisada etiketile väljend „teisene kääritamine pudelis“

Põhjus

See muudatus on lisatud tarbijate nõuetekohaseks teavitamiseks, kuivõrd viimastel aastatel on uuesti hakatud kasutama poolvahuveinide juures teisest pudelis kääritamist, mille puhul ei eemaldata sageli setet, mistõttu jäävad sellised veinid häguseks.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 7 lõiget 4.

12.   Tarbimisse lubatud pudelite suurusepiirangu muutus

Kirjeldus

Teksti on muudetud, kehtestades klaaspudeli maksimaalseks mahutavuseks 9 liitrit ja arvates välja 5-liitrise pudeli, mida tuntakse nime all dama, et piirduda traditsioonilise pudelikujuga.

Põhjus

Muudatuse tingis asjaolu, et mõnikord – eelkõige pidulikematel juhtudel ja muudel eriüritustel – vajavad tarbijad suuremaid pudeleid.

Lisaks annab see muudatusettepanek tootjatele rohkem ärivõimalusi.

Muudatus puudutab üksnes tootespetsifikaadi artikli 8 lõiget 1.

13.   Teksti kohandus, millega määratakse selgelt kindlaks lubatavad sulgurid

Kirjeldus

Lubatavaid sulgureid käsitlevat lõiku on ajakohastatud ja muudetud analüütilisemaks, käsitledes vahuveinide puhul kasutavaid sulgureid teistest eraldi.

Põhjus

Muudatuse tingis vajadus täpsustada, milliseid sulgureid on lubatud kasutada ja millal täpselt on lubatud kasutada keeratavat korki, kroonkorki ja traditsioonilist korki, et muuta reeglid selgemaks, hoida ära vastuolulisi tõlgendusi ning teha selgelt vahet poolvahuveinide ja vahuveinide vahel.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 8 lõikeid 3 ja 4.

14.   Geograafilise seose ajakohastamine

Kirjeldus

Artiklit, mis käsitleb seost geograafilise piirkonnaga, ei ole muudetud, kuid koonddokumendi punkt „Seos geograafilise piirkonnaga“ on ümber kirjutatud.

Põhjus

Koonddokumenti on lisatud tootespetsifikaadis varem esitatud teave. Muudatust tuleb käsitleda puhtalt vormilisena.

Muudatus puudutab koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Lambrusco Salamino di Santa Croce

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Veinitoodete kategooriad

4.

Vahuvein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—	22 – JOOGID, ALKOHOOLSED JOOGID JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veinide kirjeldus

1.    „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ rosso spumante

LÜHIKIRJELDUS

Vaht: peene mulliga ja kauakestev

Värvus: erineva intensiivsusega rubiin- või granaatpunane

Lõhn: õrn, lille- ja puuviljanootidega

Maitse: suhkruvaba kuni magus, värske, harmooniline ja õrna pärmimaitsega

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 mahuprotsenti

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l

Välja arvatud kategooria vino spumante di qualità veinide puhul, võib veinil olla käärimisjääkide tõttu sade.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole alljärgnevas tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne üldhappesus: 6,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

2.    „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ rosato spumante

LÜHIKIRJELDUS

Vaht: peene mulliga ja kauakestev

Värvus: erineva intensiivsusega roosa

Lõhn: õrn, tajutavate lille- ja puuviljanootidega

Maitse: suhkruvaba kuni magus, värske, harmooniline ja õrna pärmimaitsega

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 mahuprotsenti

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 16,0 g/l

Välja arvatud kategooria vino spumante di qualità veinide puhul, võib veinil olla käärimisjääkide tõttu sade.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole alljärgnevas tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne üldhappesus: 6,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

3.    „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ rosso frizzante

LÜHIKIRJELDUS

Vaht: elav, kiiresti hajuv

Värvus: erineva intensiivsusega rubiinpunane

Lõhn: õrn, tajutavate lillenootidega

Maitse: kuiv kuni magus, värske, maitseküllane, intensiivne, harmooniline

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,50 mahuprotsenti

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l

Käärimisjääkide tõttu võib esineda sade.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole alljärgnevas tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne üldhappesus: 6,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

4.    „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ rosato frizzante

LÜHIKIRJELDUS

Vaht: elav, kiiresti hajuv

Värvus: erineva intensiivsusega roosa

Lõhn: õrn, tajutavate lille- ja puuviljanootidega

Maitse: kuiv kuni magus, värske ja maitseküllane

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,50 mahuprotsenti

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 16,0 g/l

Käärimisjääkide tõttu võib esineda sade.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole alljärgnevas tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—	Minimaalne üldhappesus: 6,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   Lambrusco Salamino di Santa Croce

Veinivalmistamise eritava

Veinivalmistustavad on piirkonnas traditsiooniliselt juurdunud, vastavad seadustele ja püsinud pikalt ühetaolisena. Alati on ette nähtud naturaalne teisene kääritamine pudelis ja naturaalne kääritamine tankis, sest need annavad kaitstud päritolunimetusega veinidele „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ nende eriomadused. Rikastamisprotsess ja kiirendi lisamine on lubatud tingimusel, et järgitakse ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi ja piiranguid.

5.2.   Maksimaalne saagikus:

1.

„Lambrusco Salamino di Santa Croce“ spumante 19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

2.

„Lambrusco Salamino di Santa Croce“ frizzante 19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kontrollitud päritolunimetusega „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ tähistatavate viinamarjavirrete ja veinide tootmispiirkond hõlmab Modena provintsi järgmiste valdade ja linnade kogu haldusterritooriumi: Cavezzo, Concordia sul Secchia, Medolla, Novi, S. Felice sul Panaro, S. Possidonio; ning osa Modena provintsi järgmiste valdade ja linnade haldusterritooriumist: Campogalliano, Camposanto, Carpi, Finale Emilia, Mirdola, Modena ja Soliera.

7.   Veiniviinamarjasordid

Ancellotta N. – Lancellotta

Fortana N.

Lambrusco Salamino N. – Lambrusco

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   A) Teave geograafilise piirkonna kohta

1.   Seost väljendavad loodustegurid

Emilia maakonna keskel asuval Modena provintsil on kõik Po oru kliimatingimused, kuigi esineb märkimisväärseid erinevusi, mis tulenevad asjaolust, et pool provintsi territooriumist ulatub Apenniinide eelmäestikule ja küngastele. Kuna tasandik asub Apenniinide jalamil, on seal tüüpiline kontinentaalne temperatuur ja sademete hulk, kuumad suved ja külmad talved. Niiske õhuga lõunatuuled jõuavad siia kuivana, mistõttu on sademete hulk väike, märkimisväärselt väiksem kui näiteks Kesk-Itaalias. Valguse, temperatuuri kõikumise ja sademete näitajate keskmised väärtused kinnitavad kliima tugevalt kontinentaalset iseloomu, millele on muu hulgas omane ebaühtlaselt jaotunud sademete hulk, nii et kahel aastaajal (kevadel ja sügisel) tabab seda hüdroloogiline ülekoormus ning kaht aastaaega (talv ja suvi) iseloomustab suur veepuudus. Eriti suvekuudel on Modena ümbruses palju väiksem sademete hulk kui mujal Emilia tasandikul, nii et looduslikud sademed ei anna keskmiselt rohkem kui poole põllukultuuride kasvatamiseks vajalikust veest. Modena piirkonnas ei ole suure savisisaldusega ja tihkete muldade tõttu olnud sajandite kestel lihtne põllumajandusega tegeleda ning need tegurid valmistavad jätkuvalt raskusi. Nendest geograafilistest joontest räägib Giuseppe Gorani oma suurteose „Itaalia 18. sajandil“ VI köite „Modena ja Reggio hertsogkond“ geograafilisi olusid käsitlevas peatükis, mis algab sõnadega: „Loodus ei näi olevat Modena linna ja riigi territooriumi eriliselt hellitanud.“

Mulda on aidanud hoida loodusliku ja viljakana peamiselt inimeste loodud kuivenduskanalid, kaitse üleujutuste eest ning põllumajandustehnika ja -süsteemid, mille puhul kasutatakse orgaanilisi mullaparandusaineid, millega tasandada põllumaa liiga suurt savisisaldust.

2.   Seost väljendavad inimtegurid

Labrusca viinapuust räägib Cato teoses „Põllumajandusest“ ja Varro teoses „Talupidamisest“. Samuti kajastab Plinius oma „Loodusloos“ hariliku viinapuu (vitis vinifera) omadusi, märkides, et „nende lehed muutuvad nagu ka labrusca viinapuudel enne maha kukkumist verekarva“. Bolognalane Pier dè Crescenzi märkis 1300. aastatel ilmunud põllumajandustraktaadis, et Labrusca viinapuu marjad on „värvuselt mustad ja need muudavad ka veini selliseks, ehkki hiljem vein selgineb. Need pannakse terevetena koos rootsudega potti, mis aga veini maitset ei riku“. See on esimene dokument, millest nähtub, et neid viinapuid ei peetud enam metsikuks ja tavaks oli saanud nende marjadest veini valmistada. Tuleb tähele panna, et labrusca viinapuud olid algselt metsikud (vitis vinifera silvestris) või kuulusid alamliiki vitis vinifera sativa, mis kasvasid iseeneslikult ilma istutamata. Seepärast peetakse „Lambrusco“ viinapuud üheks kõige autentsemaks sorditüübiks kogu maailmas, kuna see on arenenud Modena piirkonnas kodustatud metsviinapuust vitis vinifera silvestris occidentalis. Hertsogid hindasid Lambrusco veini alati kõrgelt ning kaks ja pool sajandit varem, 1430. aasta juunis, andis Nicolò III d’Este oma käsikirjalises pöördumises korralduse, et „pool Modenast Pariisi viidava veini tollimaksust tuleks jätta tasumata“, hõlbustamaks sel viisil veiniga kauplemist. 19. sajandi kõige märkimisväärsemad autorid on kinnitanud, et sajandite jooksul oli Modena saanud tuntuks kui kihisevate veinide tootmisele spetsialiseerunud piirkond, millel on oma tootmis- ja tarbimistraditsioonid, ning et sealsete veinide omadused on eranditult või peamiselt seotud sealse keskkonnaga, arvestades kõiki iseloomulikke looduslikke ja inimtegureid. Nimetuse „Lambrusco salamino“ päritolu ajaloolisusest on kindlaid tõendeid alates 19. sajandi keskpaigast, mil sellele viitavad mitmed ajaloolised dokumendid, sealhulgas Avv. Francesco Aggazzotti Modena ja Reggio Emilia provintsides kasvatatavate peamiste viinamarjasortide kataloog (1867) ja Enrico Ramazzini 1885. aasta analüüs „I lambruschi di Sorbara e salamino“ (Lambrusco di Sorbara ja Lambrusco salamino veinid). Inimtegurite mõju võib eelkõige tuvastada tootespetsifikaadis esile tõstetud tehnilistes ja tootmisega seotud aspektides.

Istandustes kasutatavad viinapuusordid

Istandustes kasutatavad viinapuusordid 'Lambrusco Salamino di Santa Croce' on hea tumedate marjadega poolpüstise kasvuga viinamarjasort, mis on püsivalt produktiivne. Kontrollitud päritolunimetusega „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ veinide jaoks viinamarju tootvatel viinamarjaistandustel peab olema järgmine ampelograafiabaas:

—	„Lambrusco salamino“ vähemalt 85 % kogu viinapuude kasvualast;

—	muud piirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavad Lambrusco sorditüübi viinapuud ning „Fortana“ (mida kohalikus kõnepruugis tuntakse nimetuse alla kuldmari) ja „Ancellotta“ kuni 15 % kogu viinapuude kasvualast.

Kasvatusmeetodid.

Modena mulla- ja kliimatingimused soodustavad viinapuude loomulikku kasvu. Viinamarjakasvatajad on võtnud kasutusele püsitraatidel rippuvate okstega toestussüsteemi, mis piirab taimede vohamist. Toestussüsteem peab võimaldama pungade ühtlast jaotust, taimede tootmispotentsiaali saavutamist, kiirgusenergia ärakasutamist ning seda, et kobarateni jõuaks piisavalt õhku ja valgust. Kõige levinumaks toestussüsteemiks on vabad traadid, Geneva Double Courtain (Genfi topeltkardin) ja Sylvoz. Istutustihedus on 2 500–3 000 taime hektaril. Kõige sagedamini kasutatavad pookealused on: Kober5BB, SO4, 1103P.

Veinivalmistustavad.

Veinivalmistustavad on piirkonnas traditsiooniliselt juurdunud, vastavad seadustele ja püsinud pikalt ühetaolisena. Alati on ette nähtud naturaalne teisene kääritamine pudelis ja naturaalne kääritamine tankis, sest need annavad kaitstud päritolunimetusega veinidele „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ nende eriomadused. Rikastamisprotsess ja kiirendi lisamine on lubatud tingimusel, et järgitakse ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi ja piiranguid.

Ladina kirjanikud Cato, Plinius ja Columella kirjeldavad oma teostes, kuidas toodetakse kihisevat veini (Lambrusco), millele tekkib peale vaht, mis viib mõtet paratamatult poolvahuveinide peale. Alkoholkäärimise bioloogilist protsessi ja selle keemilist olemust ning muid veinivalmistamisega seotud aspekte hakati mõistma siiski alles 17. sajandi lõpus ning teadmised kujunesid selles valdkonnas terviklikult välja alles 19. sajandi lõpuks. Oli vaja teha mitmeid avastusi tagamaks, et kogu kääritamise käigus tekkiv süsinikdioksiid lahustuks veinis: selleks oli vaja mahutit, mis suutis survele vastu pidada, ja korki, mis takistas süsinikdioksiidi kadu. Need kaks uuendust tehti ajavahemikus 17. sajandi lõpust 18. sajandi alguseni. Valgete ja punaste poolvahuveinide kujunemist kirjeldavad edaspidi 17. ja 18. sajandi autorid. Viimaks saavad 19. sajandi viinamarjakasvatusspetsialistid (teiste seas Acerbi, Mendola ja Agazzotti) teha kokkuvõtte, millised on Rooma-aegsetest metsviinapuudest aretatud sobivad valged ja eelkõige punased sordid (Modena Lambrusco sorditüübi viinapuud). Lisaks nendele tehnoloogilistele edusammudele toimus ka oluline kliimamuutus (väikene jääaeg), millega kaasnesid külmad ja märjad sügised ning viinamarjade valmimine hilines ja käärimine jäi ebatäielikuks. Katsed jätkata kääritamist vaatides viisid vaatide purunemiseni. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli tööstuslikus mõttes kõige levinum meetod naturaalse Lambrusco poolvahuveini saamiseks teisene kääritamine pudelis. See moodustas suurema osa veinitoodangust. Kuna setet ei eemaldatud, oli vein hägune. Emilia esimene Lambrusco poolvahuveini töökoda alustas tegevust Modenas 1860. aastal. Kõige kvaliteetsemate veinide tootmisel hakati setteid eemaldama meetoditega, mis vähendasid veini kvaliteedi ja kvantiteedi langust, kasutades isobaarilisi ümberpumpamisseadmeid, mille töötas 19. sajandi lõpus välja Martinotti. Praegu eemaldatakse sete ka pudelis kääritatavate poolvahuveinide ja vahuveinide puhul: selleks kogutakse pärmisete korgi alla ja pudelikaelad külmutatakse enne avamist.

8.2.   B) Üksikasjalik toote selliste omaduste ja tunnuste kirjeldus, mis tulenevad valdavalt või eranditult geograafilisest keskkonnast

Kontrollitud päritolunimetus „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ kasutatakse punaste ja roosade vahuveinide ja poolvahuveinide kohta. Analüütilisest ja organoleptilisest seisukohast on neil veinidel väga selged ja erilised omadused, mida on kirjeldatud tootespetsifikaadi artiklis 6 ja mis võimaldavad veine eksimatult kindlaks teha ja tüpologiseerida ja need on kohalikule piirkonnale iseloomulikud.

Viinamarjadest, mis on toodetud Modena kesktasandikul, kus domineerivad mullad, mida tuntakse peamiselt nimetuse all „kuivendatud orgude savimullad“, saadakse hea struktuuriga, pehme täidlusega, keskmise happesuse ja selge puuviljase varjundiga veini. Nende värskus ja aromaatsus aitab kaasa maitselisele tasakaalule.

8.3.   C) Punktides a ja b osutatud aspektide põhjuslik seos

Modenas on viinamarjakasvatus sotsiaalmajanduslikust seisukohast väga oluline ning seotud vahuveinide ja poolvahuveinide tootmisega. Selles, et tagada tasakaal taimekasvu ja viinamarjade saagikuse ning veini kvaliteedi vahel, on keskkonna vallas kõige olulisem osa pinnasel. Keskkonnast ja põllumajandusmeetoditest tingitud erinevuste tõttu võib Modena põllumajandusmaad pidada piisavalt viljakaks ning jagada selle kolme kategooriasse:

a)

kollase või punaka värvusega kohev pinnas, mille lubjasisaldus ning sageli ka kogu fosfori ja omastatava fosfori sisaldus on väike. See paikneb enamasti mägede jalamil, aga ka kõrgemal. Tasandikuosas kannab see nimetust „mäestiku jalamil asuva tasandiku osaliselt dekarboniseeritud muld“, kahes kõrgemas vööndis kannab muld seevastu järgmisi nimetusi: „Apenniinide ääreala kerge lubjasisaldusega muld“ ja „Apenniinide madalama osa lubjamuld“, mida kohapeal seostatakse badlandi-tüüpi aladega;

b)	kesktasandikul asuv suurepäraste füüsikaliste ja keemiliste omadustega keskmise tekstuuriga pinnas, mis on tekkinud Secchia ja Panaro jõgede uhtmetest. Need mullad kannavad üldiselt nimetust „jõeseljandike lubjamuld koos Sant’Omobono tüüpi tolmja liivsaviga“;

c)	savimullad, mis on väga kompaktsed, kuid hea keemilise koostisega ja viljakad, mis moodustavad suurema osa tasandikust ja kannavad nimetust „kuivendatud orgude savimullad“.

Tasandike pinnas kuulub Pleistotseeni ja Holotseeni ajastiku lammide hulka, samal ajal kui küngaste ja mägede pinnas on tekkinud Kriidi ajastul ja Eotseeni ajastikus ning selles leidub rohkelt väga peeneid ja kolloidseid komponente. Tasandike mullad ei ole peaaegu kunagi jämeda struktuuriga, samas kui haritavatel küngastikel ja mägedel võib leida sageli bretšafragmente, mis võivad normaalset põllumajandustegevust takistada.

Modena provintsist põhjaosas asuval tasandikul, kus kasvatatakse kontrollitud päritolunimetusega veinis „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ kasutatavaid viinamarju, on ülekaalus „kuivendatud orgude savimullad“. Winkleri indeksi näitajad varieeruvad vahemikus 1 900 kuni 2 000 kraadpäeva. Sademeid on aprillist oktoobrini ligikaudu 450 mm. Viinamarjaistandused on väga tõhusad ning toodang on ühtlane. Lambrusco poolvahuveinide tootmine Modenas algab nii kaugel ajal, et sellest on kirjutanud klassikalise ajastu luuletajad ja kirjanikud (Vergilius, Cato, Varro), kes on oma teostes maininud põlluservas kasvanud metsikut viinapuud Labrusca vitis, millel olid kirbe maitsega marjad. Ereda rubiinpunase värvusega Lambrusco poolvahuvein ja vahuvein, mida lõhna- ja aroomipotentsiaali avaldumiseks serveeritakse temperatuuril 12–14 °C, on sündinud Modenas ning levinud sealt mujale Itaaliasse ja välisturgudele. Vein „Lambrusco Salamino di Santa Croce“ on Modena viinamarjakasvatuse jaoks oluline mitmes mõttes. Viinapuude kasvuala on 1 806 hektarit ja see on kantud vastavasse kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks kasutatavate viinamarjaistanduste registrisse ja sellelt saadakse igal aastal keskmiselt 205 000 tsentnerit kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks sobivaid viinamarju. Kasutades kaitstud päritolunimetust „Lambrusco Salamino di Santa Croce“, soovivad Modena piirkonna veinimeistrid pakkuda tarbijatele veini, mis jutustab enda kohta rohkem kui teised. Kust see pärineb? Kuidas seda töödeldakse? Millised on selle omadused ja eriomadused? Mille poolest eristub see toodetest, mis ei ole seotud kindla piirkonnaga?

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistus, muud nõuded)

—

Link tootespetsifikaadile

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/22198

---

(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.