Kindlustus ja edasikindlustus

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Niinimetatud Solventsus II direktiiv nõuab, et Euroopa Liidu (EL) kindlustus- või edasikindlustusandjatel oleks piisavalt rahalisi vahendeid.
• Samuti sätestatakse selles juhtimise, riskijuhtimise, läbipaistvuse ja järelevalvega seotud eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Direktiiv hõlmab kahjukindlustus-, elukindlustus- ja edasikindlustusandjaid.

Luba

Kindlustusandja võib tegutseda pärast seda, kui on ta on saanud loa oma ELi liikmesriigi järelevalvajalt. See luba kehtib kogu ELis.

Omavahendite nõuded

Kindlustusandja omavahendid peavad vastama riskiprofiilile, et oleks tagatud piisavad rahalised vahendid finantsraskustega toimetulekuks. Täidetud peavad olema järgmised omavahendite nõuded.

• Miinimumkapitalinõue Minimaalne kapitalitase, millest väiksema kapitali korral peavad kindlustusvõtjad arvestama suure riskiga.
• Solventsuskapitalinõue Kindlustusandjale suure kahjumi katmiseks vajalik kapital. Kapitali suuruse arvutamisel võetakse arvesse mitmesuguseid riske:
  • tururisk – kahjumi teenimise risk või risk, et finantsseisund muutub seoses hinnakõikumistega turgudel;
  • kindlustusrisk – risk, et tulevaste kindlustusnõuete või -hüvitiste tasumiseks ei pandud piisavalt raha kõrvale;
  • operatsioonirisk – kahjumi teenimise risk ebapiisavate või ebaõnnestunud siseprotsesside, personali tegevuse või süsteemide tõttu või väliste sündmuste tagajärjel.

Kui kindlustusandja ei järgi kumbagi neist kahest kapitalinõudest, peab järelevalvaja võtma meetmeid.

Kindlustustegevust reguleerivad tingimused

• Nõuetekohane juhtimissüsteem. Kindlustusandja peab kohaldama vastutuse selge jaotusega nõuetekohast ja läbipaistvat juhtimissüsteemi. Tal peab olema haldusvõimekus tegelemaks mitmesuguste küsimustega, nagu riskijuhtimine, õigusnormide järgimine ja siseaudit.
• Omariski ja maksevõime hindamine. Kindlustusandja peab korrapäraselt hindama omariske ja maksevõimet. Muu hulgas tuleb hinnata riskiprofiilist tulenevat üldist maksevõime vajadust ning finantsressursside vastavust nõuetele.

Järelevalve

• Järelevalvemenetlus. Õigusaktis sätestatakse järelevalvemenetlus, mis võimaldab järelevalveasutustel kontrollida ja hinnata, kas kindlustusandja järgib eeskirju. Selleks peavad kindlustusandjad esitama järelevalvajatele aruande üksikasjaliku teabega nende tegevuse ja riskide kohta. Eesmärk on aidata järelevalvajatel selgitada välja äriühingud, kes võivad sattuda raskustesse. Samuti on kindlustusandjad kohustatud teavet avalikustama.
• Konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Igal kindlustusandjate grupil peab olema konsolideerimisgrupi järelevalvaja, kes täidab konkreetseid ülesandeid tihedas koostöös asjaomaste riiklike järelevalvajatega.

Direktiivi 2009/138/EÜ muudatused

Otsust 2009/138/EÜ on korduvalt muudetud.

• Asutuste vahel ausa konkurentsi tagamiseks pikendatakse tööandja kogumispensioni asutuste tegevust ja järelevalvet käsitleva muutmisdirektiiviga (EL) 2016/2341 (vt kokkuvõte) üleminekuperioodi, mille jooksul direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad kindlustusandjad võivad jätkata tööandja kogumispensioniga seotud tegevust kuni 31. detsembrini 2022.
• Määrusega (EL) 2017/2402 väärtpaberistamise kohta (vt kokkuvõte) muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ, et tagada kooskõla käesoleva määrusega seoses väärtpaberistamist käsitlevate sätetega, mille peamine eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, eriti kõigile institutsionaalsetele investoritele siseturul võrdsete tingimuste loomine.
• Muutmisdirektiiviga (EL) 2018/843 nõutakse, et kindlustusandjad teataksid avaliku sektori asutustele rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlustest, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist nendel eesmärkidel vastavalt direktiivile (EL) 2015/849 (vt kokkuvõte).
• Muutmisdirektiiviga (EL) 2019/2177 antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele suurem roll sisemudelite alal järelevalve ühtluse saavutamisse panustamisel. Sellega sätestatakse rangemad teavitamisnõuded olulise piiriülese kindlustustegevuse korral või kriisiolukorras, samuti koostööplatvormide* loomise tingimused, kui kavandatud piiriülene kindlustustegevus on oluline.
• Muutmisdirektiiviga (EL) 2022/2556 viiakse direktiivi ja mitme muu seonduva direktiivi eeskirjad vastavusse finantsüksuste IKT-riski sätetega, mis on sätestatud finantssektori digitaalse tegevuskerksuse määruses (EL) 2022/2254 (vt kokkuvõte).

Delegeeritud ja rakendusaktid

• Solventsus II direktiiviga antakse Euroopa Komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud ja rakendusakte. Nendes käsitletakse näiteks tehnilisi norme ja teavet kindlustustehniliste eraldiste ja põhiomavahendite arvutamiseks.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2015/35 (niinimetatud Solventsus II delegeeritud määrus, mida on korduvalt muudetud) sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Solventsus II raamistiku rakendamiseks ja see on ühtne usaldatavusnõuete kogumik kindlustus- ja edasikindlustusandjatele. Solventsus II delegeeritud määruses käsitletakse järgmist:
  • varade ja kohustiste hindamine, sh pikaajalised garantiimeetmed;
  • kapitalinõuete taseme määramine varaklassidele, millesse kindlustusandja võib investeerida;
  • kindlustusandjate omavahendite nõuetekohasus kapitalinõuete katmiseks;
  • kindlustusandjate haldamine ja juhtimine;
  • kolmandate riikide maksevõimerežiimide ELi eeskirjadele vastavuse hindamine;
  • solventsuskapitalinõude arvutamiseks sisemudelite kasutamise eeskirjad;
  • kindlustusandjate gruppidega seotud erieeskirjad, ja
  • lihtsustatud meetodid ja erandid, et muuta Solventsus II väiksematele ja vähem keerukatele kindlustusandjatele lihtsamini rakendatavaks.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2009/138/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 31. märts 2015. a.. Neid eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

TAUST

Lisateave:

• Kindlustus- ja edasikindlustusandjad – usaldatavusnõuete läbivaatamine (Solventsus II direktiiv) (Euroopa Komisjon)
• Solventsus II (EIOPA)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155)

Direktiivi 2009/138/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2556, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori digitaalse tegevuskerksusega (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1–797)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 20.06.2023